Franklin Roosevelt (0)

Alavere põhikool
Franklin Delano Roosevelt
Referaat

Sisukord

Päritolu 2
Lastehalvatus 4
Karjäär 4
Presidendiks saamine 5
Minu arvamus Rooseveltist 7
Kasutatud kirjandus 7

Päritolu

Franklin Delano Roosevelt sündis 30. jaanuaril 1882 aastal New Yorgis . Tema ema oli Sara Ann Delano ja isa James Roosevelt. Franklin oli oma peres ainuke laps, kuigi tal oli ka poolvend , oli ta Franklinist palju vanem ega elanud koos perega .
Franklin oli pärit väga rikkast ja tuntud perest , tema on oli USA ekspresident, Theodore Roosevelt ja ta oli kauges suguluses ka paljude teiste ekspresidentidega.
Lapsenda ei käinud Franklin koolis, vaid teda õpetasid koduõpetajad ja tema vanemad. Poisi ema oli väga karm ja nõudis, et tema laps oskaks prantsuse ja saksa keelt. Juba kuue aastaselt oskas Franklin saksa keeles lugeda, rääkida ja kirjutada.
Franklini ema Sara oli poisile määranud kindla päevakava: kell kaheksa hommikul oli hommikueine, siis toimusid õppetunnid kuni lõunasöögini, peale lõunasööki jätkus õppetöö. Kella neljast kuueni oli mänguaeg, siis õhtusöök ja kell kaheksa pidi ta magama minema.
James, Franklini isa õpetas pojale juba noorena autoga sõitmist ja lindude-loomade jahtimist.
Franklin ise oli väga huvitatud ajaloost ja ja luges palju ajaloolisi raamatuid.
Franklin oli koduõppel kuni 14-aastaseks saamiseni .
Franklin 11-aastasena
14-aastaselt saadeti ta Grotoni ikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine. Roosevelt oli tubli õpilane, tema keskmine hinne oli B. Ta populaarne nii kaaslaste kui ka õppejõudude seas. Noorena oli Roosevelt pikka kasvu, kõhetu, kuid väga kena välimusega noormees .
Peale kooli lõpetamist asus Franklin õppima Harvardi ülikooli. Seal sai ta bakalaureuse kraadi nii humanitaarteaduse kui ka ajaloo alal vaid kolme aastaga(1900-1903). Harvardi ülikoolis õppides hakkas Franklin huvi tundma poliitika vastu, kindlasti oli selles ’’süüdi’’ ka see, et Harvardis käimise ajal sai Franklini onu USA presidendiks. Õpingute ajal abiellus Roosevelt oma kauge sugulase Anna Eleanor Rooseveldiga.
Abielu ja pereelu
Eleanor kohtus Frankliniga 1902 . aastal, kui noormees alles ülikoolis käis. Franklin Delano ja Eleanor abiellusid 17 märtsil 1905. aastal. Nagu Franklingi oli Eleanor pärit rikkast perest ja saanud hariduse koduõpetajatelt. Eleanor oli üles kasvanud koos oma ema poolse vanaemaga, sest ta oli oma mõlemad vanemad lapsepõlves kaotanud.
Franklin ja Eleanor said kokku kuus last:
Anna Eleanor (1906–1975)
James (1907–1991)
Franklin Delano, Jr. (18.03, 1909 – 7.11, 1909)
Elliott ( 1910 –1990)
Franklin Delano, Jr II. (1914–1988)
John Aspinwall (1916–1981)
Franklin Delanol oli ka teine armusuhe, mis on tekitanud palju skandaale.
1913 aastal armus Franklin oma naise sekretäri, Lucy Page Mercer’isse. Lucy oli pikka kasvu, siniste silmadega, helepruunide juustega, jumekas daam.
Kuni 1918 aastani polnud Eleanoril sellest suhtest aimugi, kõik tuli aga välja, sest ta leidis juhuslikult Lucy kirjad Franklinile. Eleanor oli pisarais ja raevunud, hiljem ütles ta, et tundis, kuidas ta maailm kokku varises ja ta oli ümbritsetud kõige halvaga .
Ka Franklini ema oli kursis oma poja teise suhtega, ja ähvardas poega pärandusest ilma jätta, kui ta Eleanoriga lahutab.
Neil päevil oli lahutamine tõeline skandaal , pealegi oli New Yorgi osariigis lahutust võimalik algatada ainult abielurikkumise süüdistusega. Pealegi ei oleks tohtinud katoliiklasest Lucy lahutatud mehega abielluda.
Hiljem Eleanori ja Franklini abielu kestis edasi, kuid Lucy ja Franklin käisid salaja kohtamas.

Lastehalvatus

1921. aastal, kui Roosevelt oma perega puhkusel oli, tabas teda peale jääkülmas vees ujumist lastehalvatus. Alguses ei suutnud Franklin liigutada oma käsi ega jalgu , kuid ta ei andnud alla. Ta tegeles pidevalt ujumisega ja füüsiliste harjutustega. Tasapisi suutis ta liigutada oma käsivarsi, ja sõrmi kasutada. Tema jalad täielikult terveks ei saanud, Franklin polnud võimeline käima ilma karkudeta ning kinnitusklambriteta jalgadel. Tavaliselt liikus ta ratastoolis .
Siiski jätkas Roosevelt füüsiliste harjutustega, ja kasutas jalgu ujumisel. Tal õnnestus saada väga treenitud ülakeha.
Üks vähestest piltidest, kus on näha Franklinit ratastoolis

Karjäär

Franklin oli väga vaimustuses oma onu ametist presidendina, ja ka tema hakkas tegelema poliitikaga. Ta astus poliitika
sse demokraadina.
Tema esimeseks oluliseks tööks oli New Yorgi senaatori koht aastal 1910. Seal töötas ta väga edukalt ja 1913. aastal määrati Roosevelt Wilsoni valitsusse mereväeministri asetäitjaks. Seitsme aasta jooksul tegi ta oma töökohal palju karjääri ja osales tähtsatel koosolekutel, tehes palju USAle olulisi otsuseid.
1920. aastal kandideeris Roosevelt asepresidendiks, kuid ta ei saanud piisavalt poolthääli.
1928. aastal valiti Franklin New Yorgi osariigi kuberneriks .

Presidendiks saamine

1932. aastal kandideeris Roosevelt presidendiks, ta võitis ülekaalukalt, edestades Herbert Hooverit. Franklin kogus 513-st häälest 472.
Presidendiks saamisega kaasnes Franklinile palju tähelepanu.
1933. aastal,4. märtsil, kui Franklin ametlikult USA presidendiks sai, oli riik suurtes majandulikes raskustes, kuid Rooseveltil oli kindel plaan sellele vastu astumiseks. Tema poliitiliseks kontspektsiooniks kujunes reformikava ’’Uus kurss ’’ (New Deal). See kujutas endast riigi väljaviimist majanduslikust kaosest. ’’Uus kurss’’ sisaldas hulgaliselt reforme.
Enamik Ameerika panku oli suletud (neid oli tollal umbes 19000).Vaid üksikud Ameerika pangad suutsid veal funktsioneerida, kuid olid pankroti äärel. Riigis oli üle 30 miljoni töötu ja oli toimunud suur börsikrahh.
Juba 5.märtsil sulges Roosevelt kõik USA pangad, ilma ühegi erandita. Mõne päeva pärast võttis erakorraliseks istungjärguks kokkukutsutud USA Kongress vastu seaduse, mille kohaselt taasavati 12 föderaalset panka, hiljem tekkisid ka erapangad, kellel oli võimalus riigi toetust saada.
Kui Roosevelt oli juba mõnda aega president olnud, esitas ta hämmastava nõudmise – ta tahtis endale piiramatuid volitusi. Veel hämmastavam oli see, et need õigused ta ka sai.
Roosevelti valitsus võttis ennekuulmatu vastutuse inimeste heaolu eest. Hoolimata vabaturu pooldajate ägedast vastuseisust, kehtestas ta riigis sotsiaalkindlustuse ning kaitses töötajate õigust organiseerida ametiühinguid, aga ka õigust reguleeritud töötajale ja palkadele. Kärbiti ka valitsusametnike palka, noortele asutati töölaagreid.
Roosevelt tahtis olla teistele riikidele ’’hea naaber’’. Riik hakkas kindlustama vabadust kogu maailmas. Tal olid head suhted erinevate maailma poliitikutega, näiteks saatis ta oma liitlasele, Churchillile tõsise telegrammi, mis lõppes sõnadega: ’’On rõõm olla samas aastakümnes kuis sinagi.’’
1933.aastal hakkas Roosevelt raadio teel pidama ’’kaminaesiseid vestlusi ’’. Kuna mees ise oli ratastoolis, oli tal raske avalikes kohtades kõnesid pidada. Oma ’’kaminaesistes vestlustes’’ seletas ta rahvale oma poliitikat, miljonitele ameeriklastele, kes seda kuulasid tundus, et Roosevelt kinnitab nende heaolu isiklikult. Paljud poliitikateadlased arvavad , et Roosevelti geniaalsus avaldus just enim inimeste kohtlemises.
1933. – 1943. aastatel tegi Roosevelt reforme peamiselt majanduses.
1935. hõlmasid reformid sotsiaalhooldust, tööhõivet, maksustamist ja pangandust.
Kuna Roosevelt tegi väga palju reforme ja seadusemuudatusi, tekkis paljudel küsimus – kas Roosevelt on demokraat või diktaator ? Rooseveltist kirjutati palju raamatuid, neist üks tuntumaid on ’’Roosevelti müüt’’, autoriks on John T. Flynn.
Franklin meeldis oma rahvale väga, ja ta valiti 3. novembril 1936 aastal uuesti presidendiks. 46 osariigist ainult kahes sai häälteenamuse keegi teine.
Franklin ise ütles, et arvatavasti oli suur kasu häälte saamisel tema raadiosaated, sest ta aitas nende kaudu mõista rahval oma poliitikat.
1937. aasta teisel poolel algas taas tööstust, põllumajandust ja kaubandust hõlmav majanduskriis. Majanduskriisist tuldi välja aeglaselt, kuid II maailmasõja algus andis majanduse elavnemiseks hea võimaluse. USA hakkas müüma Euroopasse sõjavarustust ja kõike muud vajalikku.
1940. aastal sai Franklin Delano Roosevelt juba kolmandat korda järjest USA presidendiks.
1941 algas sõda kuulutas USA sõja Jaapani vastu, sest Jaapan oli tulnud pommitama Ameerika mereväebaasi.
Franklini kolmanda valitsusaja ajal tuli USA välja ka suurest majanduskriisist ja 1944. aastal valiti Roosevelt juba 4.korda USA presidendiks. See oli sellel ajal kõige kauem valitsenud presidendi staatus.
12. aprillil 1945 suri Franklin Delano Roosevelt. Põhjuseks oli tema väga kurnatud tervis, täpsemalt oli tal ulatuslik ajuverejooks, mida ei suudetud peatada.
Franklin ei näinudki II maailmasõja lõppu, ehkki USA liitlastel jäi lõpliku võidu saavutamiseks vaid kuu aega.
Roosevelt oli presidendina oma riiki juhtinud 12 aastat ja muutnud Ameerika Ühendriigid jõuetu majandusega, isolatsionismi pooldavast riigist jõudsalt edenevaks suurriigiks, rahvusvaheliseks vabaduse ka sotsiaalse õigluse eestvõitlejaks.
Franklin D. Roosevelt

Minu arvamus Rooseveltist

Ma arvan, et Roosevelt on kogu maailma ajaloos üks väga tähtis isik. Hoolimata sellest, et ta oli väga ära hellitatud laps (ainuke laps kodus), suutis ta olla kõigi inimestega oma ümber väga sõbralik ja toetav . See on minu arust väga võimas, kui inimesed hoolitsevad endast nõrgemate eest, nagu seda tegi ka Roosevelt. Ta julgustas inimesi hakkama saama.
Ta avaldas mulle muljet sellega, et hoolimata oma raskest tervislikust seisundist, ta ei saanud kõndida ega praktiliselt üldse oma keha normaalselt kasutada, ei andnud ta alla ega lasknud ennast sellest häirida. Eriti oma elu viimastel aastatel, kui Roosevelti kurnasid ka muud haigused peale lastehalvatuse, suutis ta jääda tugevaks ja teha oma tööd suurepäraselt.
Tema heaks küljeks pean ka loogilist mõtlemist. Ta suutis piisavalt ette näha tuleviku – ta tegi oma riigi tuleviku jaoks häid otsuseid, ta ei teinud otsuseid, et saada populaarsust või au, ta tahtis teha oma riigile head. Ta alandas ennast, et tõsta teisi. Ta oli õpihimuline, kui teda miski huvitas, siis seda ta ka uuris. Franklin oli otsusekindel, kui tal oli milleski kindel veendumus , siis ta suutis ka teised ennast uskuma panna.
Roosevelti nõrkuses pean tema ebastabiilseid suhteid. Ta oli abielus küll vaid ühe naisega, kuid pikema-ajaliseid suhteid abielus olles oli tal mitu. Roosevelti nähti liikumas paljude erinevate naistega – see tekitas palju skandaale, mis oleksid võinud olemata olla.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Franklin_Delano_Roosevelt
’’Ameerika Ühendriikide presidendid ’’ , Peep Laprik’
’’1001 ajaloo suurkuju’’ , Simon Sebag
Maailma poliitikute leksikon