Nipernaadi (17)

A. Gailit ´´ Toomas Nipernaadi ´´

Keset tihedat metsa ,ühe kiire vooluga jõe ääres asub kaks talu. Ühes talus elab tagasihoidlikult ja vaeselt metsavaht Kudisiim koos oma tütre Lokiga.Teises talus elab vanamees Habahannes koos oma tütre Mall -iga.Nendel on suur ja rikas talu, aga ise nad on rahaahned ja ülbed.
Paari päeva pärast hakkasid parvetajad mööda jõge parvetama.Esimesed möödusid kiiresti ja ilma peatustetta.Hiljem tulid nooremad parvetajad ,kes jäid Habahannese talu juures pidama ,kus neile pakuti sööki ja peavarju.Kui esimesed parvetajad olid ära läinud ,tuli mööda voolu veel üks parvetaja ,kes lasi ennast lihtsalt voolul kaasa kanda ,ega juhtinudgi parve .See oli Toomas Nipernaadi .Ta jäi metsavahi talu juures pidama.Ta palus neilt ainult üheks ööseks peavarju. Kuid järgmisel hommikul hakkas ta seal põldu harima ja talumaja parandama.Ühest päevast sai juba mitu.Kui Nipernaadi oli seal olnud juba 5 päeva ,pani Habahannes seda juba tähele ja proovis teda sealt enda juurde meelitada, kuid see tal ei õnnestunud.Ühel hommikul ütles Nipernaadi ,et hakkab õhtul edasi parvetama ja kutsus Loki endaga kaasa.Kudisiim ei usaldanud teda ja õhtuks sokutas ta parve peale hoopis naabri tütre Mall-i. Nipernaadi ei pannud alguses midagi tähele,kuna ta ei rääkinud midagi. Hiljem ,kui nipernaadi oli pettusest aru saanud hüppas ta parvelt maha.
Ta läks suvalises suunas edasi, kuni jõudis nõgikirka talu juurde,kus elas vana naine Liis Nõgikirkas ja tema kolm poega Peetrus , Paulus ja Joonatan .Vana naine Liis oli olnud kuri ja pidevalt karistanud oma poegi ,kui nad olid jätnud talutööd tegematta.Viimastel päevadel olid pojad oodanud ta surma.Kui Liis ära suri saatsid pojad karjuse uudist edasi ütlema.Pojad ei osanud midagi peale hakata.Nipernaadi läks sinna tallu ja tutvustas ennast kui tädipoega.Ta võttis talu juhtimise üle, kuna ükski poeg ei tahtnud sellega tegeleda ja andis poegadele mõtte hakata tegelema kinoga ja muretseda kusagilt pärdik ,kes tuleks panna kassa juurde, et sellega rohkem raha teenida. Pojad olid heast mõttest kinni haaranud ja hakkasid seda plaani edasi arutama. Õhtul läks Nipernaadi järve äärde ,kus ta kohtas ühte karja tüdrukut Millat.Talle hakkas Milla meeldima ja ta rääkis Millale ,et talle kuulub see talu ,kus vananaine ära suri.
Järgmisel päeval saatis Nipernaadi Joona Lätti pärdiku järgi ja Peetruse linna teisi kinoks vajalikke asju ostma.Nii kaua, kui Joona ära oli ,olid teised vennad mures ,et ta joob teepeal oma raha maha.Nipernaadi viitis niikaua rahulikult Millaga aega.Paari päeva pärast tuligi Joona koos pärdikuga tagasi.Kui kõik kinoks vajalikud asjad koos olid ,siis saatis Nipernaadi nad linna laadale raha teenima . Ise ta vahepeal kutsus Milla nõgikirka tallu perenaiseks.Milla oligi nõus.Paari päeva pärast tulid pojad koju tagasi ja rääkisid ,et neil läks laadal kakluseks ja seepärast pidasid nad paremaks paar päeva kodus istuda.Kuid sel samal õhtul pääses pärdik lahti ja jooksis välja puu otsa. Nad hakkasid mõtlema ,kuidas teda alla saada.Seda kogunesid vaatama kõik lähedal olevad elanikud.Nad otsustasid ,et tuleb puud maha võtta.Kui nad olid seda teinud jooksis pärdik rukki põllu sisse ja kõik inimesed jooksid talle järgi ja sellega tallasid nad rukki põllu maatasa. Selle käigus saadi lõpuks pärdik kätte. Juba järgmisel hommikul tuli valla vanem nende juurde ja luges neile ette kogu kahju, mis nad olid pärdiku püüdmisega teinud. Pärast seda said nad Nipernaadi peale vihaseks ja tahtsid talle kallale minna ,kuid sel samal hetkel tormas Milla nuttes Joona juurde ja teised vennad jäid seda pealt vaatama. Nipernaadi kasutas seda hetke ära ja pooljoostes liikus ta maantee poole.
Ta kõndis mööda maanteed ,kuni jõudis ühe talu õuele. Talle tuli vastu Tralla ,kes oli seal talus karjatüdrukuks. Pärast Trallaga vestlemist läks Nipernaadi tallu ja palus peremehel ennast sulaseks võtta. Hiljem taluga tutvust tehes kohtus ta ka talutütre Elloga, kes pidi kiriku õpetajale naiseks minema.Nipernaadi käis õhtuti Trallaga rääkimas ja teda moosimas ,et ta talle naiseks tuleks.Päeval ,kui Tralla karjas oli ,rääkis Nipernaadi Ellole ,et ta on tegelt pärlipüüdja ja ta tuli siia selleks ,et endale naist otsida ja palus Ellot endale naiseks.Nipernaadi tegutses mitu päeva nii ,kuni mõlemad tüdrukud olid nõus temale naiseks tulema ja sealt talust ära põgenema.Nipernaadi lubas mõlemale ,et järgmisel hommikul ,päikese tõusu ajal põgeneb ta koos nendega ära. Kuid järgmisel päeval ennem päikese tõusu läks Nipernaadi üksi tagasi maantee peale.
Ta kõndis mööda maanteed edasi kuni jõudis Maardlasse. Kui ta oli sinna jõudnud, hakkas sadama ja mööda maanteed tulid joostes Kõrtsmik Küüp ja Anne-Mari.Kõrtsmik jooksis nii kiiresti ees ,et tüdruk ei suutnud järgi püsida.Nipernaadi pidas tüdruku kinni ja nad läksid maantee ääres seisvasse mahajäetud majja.Nipernaadit hakkas kohe Anne-Mari huvitama. Ta küsis tüdrukult Maardla ja seal olevate inimeste kohta. Jutu käigus tuli välja ,et ta on juba mees olemas ,aga ta oli hobuse varguse pärast vangis . Sadu lõppes ja Anne-Mari hakkas tagasi kõrtsi poole liikuma.Nipernaadi järgnes talle.Kõrtsi jõudes rääkis Nipernaadi Küübiga .Nipernaadil tekkis mõte Maardla soo ära kuivatada ,et saada sellest kasulik põllumaa.Kuid kui ta oli sellest teistele rääkinud ,laitsid nad selle mõtte maha, kuid Nipernaadi sellest mõttest ei loobunud. Nipernaadi käis seal ringi,et tutvuda ümbrusega ja ta kohtus Joonaga ,kes oli iseloomult laisk ja lohakas ,seepärast oli ta ametiks vedada inimesi parvega jõe ühest kaldast teise. Ta rääkis Joonale Maardla soo kuivatamisest ,alguses Joonale ei meeldinud see plaan ,aga hiljem kui Nipernaadi oli talle rääkinud ,et sellest saab Anne-Marile korralik põllumaa ja ta saab seal korralikult elama hakata, jäi Joona nõusse. Ühel hommikul ,kui Anne-Mari läks linna oma meest Jariust vaatama ,saatis Nipernaadi Joona temaga kaasa ,et ta tooks linnast sookuivatamiseks vajalikud puurid ja lõhkeained. Järgmisel päeval tulid nad linnast tagasi. Anne-mari oli tagasitulles masendunud olemisega.Ta rääkis ,et Jarius on vangis tagasihoidlikuks muutunud. Paari päeva pärast lasti Jarius vangist vabaks ja ta tuli koju.Ta oli vangis usklikuks hakanud ja ta oli tuima iseloomuga . Samal ajal oli Nipernaadi paigutanud soo kuivatamiseks vajalikud lõhkeained paigale ja ta lasi vett kinni hoidva paemüüri õhku. Pärast seda ujutas vesi allvoolu asuvad Küübi põllud üle. Kõik küla elanikud ,kes plahvatust olid kuulnud tulid vihaselt ja sõimates asja uurima ,ka Jariusel tuli vana iseloom tagasi ja lubas Nipernaadi ja Joona maha lüüa.Anne-mari oli selle peale õnnelik ,et Jariuse iseloom oli tagasi tulnud.Nipernaadi ja Joona põgenesid ohutult tagasi maantee peale.
Ühes vaikses kohas ,linnadest eemal asus üks terikeste küla.Seal oli parve Mati kellel olid suured maad ja palju rikkust,kuid ta oli juba vana, aga tal oli tütar
Kadri .Kui vana mees suri siis pärandas ta oma varanduse ainukesele pärijale Kadrile. Kadril oli nõrkus meeste ees ja põlgus naiste ees. Igale mehele kes talle ukse taha sattus andis talle tasuta tüki maad. Kadrist hakkasid kuulujutud levima ,kui ühest hullust naisest ,kes annab tasuta oma rikkust ära.Pikka aja peale oli tema varandusest alles jäänud ainult väike õunapuuaed koos väikse majaga. Tasapisi hakkati teda imelikult vaatama,isegi need mehed ,kellele ta oli oma maad andnud.Kadril tuli sünnipäev ja et temast lugu peetaks korraldas ta uhke peo ja kutsus isegi kohale linnast preestri ,et see talle paar head sõna ütleks ja ühe väike lapse ära ristiks.Kuid sel samal õhtul kui pidu toimus,sattusid juhuslikult seda teed mööda kõndima Nipernaadi ja Joona. Pidulised pidasid neid preestriteks ja tirisid nad peole ja andsid neile korralikult süüa ja juua.Nipernaadi ja Joona olid aru saanud ,et neid oldi kellegiga segamini aetud ja nad ei lasknud ennast sellest häirida ,vaid teesklesid edasi ,et on preestrid .Nipernaadi pidas isegi preestri moodi kõneluse maha ja ristis väikese lapse ära ,kui järsku tormas piduliste juurde õige preestri abiline ja teatas et preester jääb hiljaks ja tuleb homme .Kui küla rahvas oli pettusest aru saanud hakkasid nad kõik üksteisega kaklema.Nipernaadi kasutas seda hetke ära ja samal ajal põgenesid Nipernaadi ja Joona sealt vaikselt minema.
Nipernaadi kõndis mööda teed edasi ,kuni jõudis ühe väikese talu õuele ja nägi seal üht noort neidu. Neiu nimi oli Kati. Kati elas seal koos oma ema ja poegadega.Nipernaadi tutvustas ennast neile. Paar päeva veetis Nipernaadi seal aidates teha talutöid. Kui Nipernaadi oli seal juba mitmendat päeva ,küsis talt Kati ema et miks ta aitab neid.Nipernaadi seletas ,et ta on rikas mõisnik ja otsib endale abikaasat ,nimelt Katit.Nipernaadi lubas Kati oma mõisa viia ja siia tallu saata mitu lehma ,et Kati ema koos poegadega ei peaks vaesuses elama.Alguses olid nad üllatunud ,aga hiljem leppisid sellega ja Kati ema koos poegadega saatsid nad teele.Nipernaadi ja Kati kõndisid mitu päeva ,kuni Kati hakkas ära nõrkema ja hakkas kahtlema ,kas Nipernaadil on ikka mõis ja lehmad .Nipernaadi ütles Katile ,et ta ei kahtlustaks ,et nad on lähedal .Ta näitas Katile ka suuna. Järgmisel päeval nad läksid selles suunas edasi ja seal oli kolm talu. Kati küsis millises neist kolmest talust talle kuulub ja Nipernaadi vastas Katile suvaliselt valides ühe maja.Nad läksid sinna tallu ja just juhuslikult olid sellest talust kõik peale sulase ära läinud laadale pulli maha müüma.Nipernaadi kasutas seda võimalust ära ja päris sulaselt iga pisima üksikasja järele.Pärast läks ta Kati juurde ja tutvustas talle kogu mõisa ja maad selle ümber.Kui järgmisel hommikul peremehed tagasi tulid tutvustas ta ennast neile ,kui kauget sugulast.Kuid samal hommikul oli peremees saanud pullikäest haavata ja oli mitu päeva pikali maas.Peremehele hakkas Kati meeldima ja pika aja peale lõi ta Kati Nipernaadilt üle.Nipernaadil ei olnud muud teha kui alla anda ja edasi minna.
Juba oli sügise lõpp ja vaikselt hakkas külmaks minema.Nipernaadi kõndis teadmata suunas edasi kuni jõudis ranniku äärde.Ta oli vaeseks jäänud ja ta läks ühte kõrtsi sisse kus ta proovis tasuta süüa ja peavarju leida ,aga talle seda ei antud.Ta ööbis kõrtsu lähedal põõsa all.Järgmisel hommikul läks ta ranniku äärde ja leidis endale sadamas tööd ja sai endale propside laadiana tööd.Ta kohtus seal Jaanusega kes oli ka juhutööl. See mees kutsus ta õhtul ühe vana kalamehe juurde ,kellel oli noor tütar Maret .Jaanusele meeldis Maret ,kuid tüdruk sama ei tundnud .Tüdruk oli natuke veidra iseloomuga. Ta käis öösiti ranniku ääres kõndimas ja tuli alles hommikul koju.Nipernaadile hakkas see Maret meeldima ja ta rääkis tüdrukule ,et tal on rikas tädi Peipsi äärest.Nipernaadi maksis tüdruku isale oma kuupalga ,et ta saaks seal ööbida ja viibis mitu päeva seal.Esimene lumi tuli maha. Jaanus läks metsa puid raiduma .Ta muutus armukadedaks ,kuna Nipernaadi viibis tüdruku juures.Möödus mitu päeva ja tüdruk vaikselt armus Nipernaadisse. Kord tuli Jaanus Nipernaadi juurde ja teatas ,et tema tädi on teda külastama tulnud ja tiris Nipernaadi koos tüdrukuga endaga kaasa vana kalamehe onni kus Nipernaadi oli viimastel päevadel ööbinud.Kui nipernaadi oli uksest sisse astunud ,siis ta kohmetus.Seal oli tõepoolest üks naine. Tüdruk küsis naise käest ,kes ta on . Naine vastas ,et ta on Nipernaadi seaduslik naine. Tüdruk vaatas Nipernaadile otsa ja sai aru ,et see on tõsi.Nipernaadi palus tüdrukult vabandust ja ütles et teeb kõik et ta andeks annaks. Tüdruk palus mälestuseks tema kannelt.