Gaussi referaat (2)

5 VÄGA HEA

Antsla Gümnaasium
8B klass
CARL FRIEDRICH GAUSS
Referaat
Juhendaja :
õpetaja
2008
Sisukord
Sissejuhatus 3
Carl fr. Gauss 4
Kokkuvõte 7
Kasutatud allikad 8
Lisad 9
Sissejuhatus
Valisime Carl Friedrich Gaussi sellepärast et ta tundus meile kõige sobivam matemaatik .Raamatust vaadates tundus just tema jutt ja nimi huvitavam kui teised. Gauss olevat ilmutanud oma matemaatilisi võimeid juba siis kui ta oli kolme aastane. Ta oli väga tark laps.Ta arvutas alati isaga koos arveid ja oli omapärane poiss. Gaussi aju kaalus kolm naela ehk 1492 grammi.
Carl fr. Gauss
Matemaatikute vürsti gaussi sugupuu oli kõike muud kui vürstilik. Ta sündis armetus hütis vaeste vanemate lapsena 30. aprill 1777 Braunschweigis. Isapoolne vanaisa Jürgen Gooss ( 1712 -1774), vaene talunik oli kolinud Braunschweigi 1740 ning hoidis siin aednikuna oma pere kuidagiviisi hinges . Tema teine poeg, Gebhard Dietrich (1744-1808), oli Gaussi isa.
Korraldas 1791.a. Gaussi esitlemise Braunschweigi hertsogile.karl Wilhelm Ferdinandile. Hertsog võttis Gaussi heatahtlikult vastu. Arglik , tagasihoidlikja pisut kohmakas poiss meeldis talle. Gaussile lubati kindlustada tema edasine haridustee. Aasta hiljem immatrikuleeris noormees Braunschweigi Collegium carolinum` isse , kus õppis kolm aasta. Õpingute kõrval töötas ta läbi Euleri ja Lagrange `i tahtsamad tööd ja eelkõige Newtoni „Printsiibid“. Kogu elu vältel hindas ta Newtonit väga kõrgelt.
Kui Gauss 1795.a. Collegium Carolinium`ist lahkus, et astuda Göttingeni ülikooli, polnud ta ikka veel päris kindlalt otsustanud, kas pühendada oma elu matemaatikale või filosoofiale. Otsus matemaatika kasuks langes 29.märtsi hommikul 1796.a.,sest sel päeval tegi ta olulise avalduse. Tegemist oli ülitähtsa seose leidmisega. Gauss oli lahendanud probleemi, mis oli püstitatud enam kui kahe tuhande aasta eest, kuid polnud veel lõplikku vastust saanud. Noormees näitas, milliseis korrapäraseid hulknurki oli võimalik konstrueerida sirkli ja joonlauaga.
Arvutusele järgneval päeval hakkas Gauss pidama teaduslikku päevikut, mis on üks väärtuslikumaid dokumente matemaatika ajaloos. Päevik sai teadusele kättesaadavaks alles 1898.a. Ta sisaldab 146 äärmiselt lühikest märget avastustest või arvutustulemustest, millist viimane kannab kuupäeva 9.juuli 1814 . kaugeltki mitte kõik viljakal perioodil 1796-1814 loodud avastusi pole kirja pandud. Ometi on paljud kiiresti visandatud sissekanded selleks piisavad , et tõestada Gaussi prioriteete teatud aladel, nagu näiteks elliptiliste funksioonide osas. Alles hulk aastaid pärast Gaussi surma saadi teada, kui palju XIX sajandi matemaatika saavutustest oli Gaussi laualaekas olemas juba enne aasta 1800. kui ta oleks avaldanud kõik, mida ta teadis, siis oleks tänapäeval matemaatika võibolla poole sajandi võrra kaugemale jõudnud sellest, mis ta tegelikult on.
Kolm aastat Göttingeni ülikoolis (1795- 1798 ) olid gaussi elus viljakaimad . Tänu hertsog Ferdinandi suuremeelsusele polnud noormehel rahalisi raskusi. Ta pühendus tööle ja söbrutses vähestega. Kui noort geeniust kimbutasid rahalised mured, tuli hertsog talle appi, maksis kinni tema doktoridissertatsiooni trükikulud (Helmstedt, 1799) ja toetas teda tagasihoidliku stipendiumiga, mis võimaldas Gaussil oma teaduslikku tööd takistamatult jätkata.
Mõnigi tänapäeva matemaatik kahetseb võibolla, et Gauss jättis arvuteooria arendamise pooleli ja asus taevamehaanika probleemide kallale. Ometi tõid just need tööd gaussile erilise kuulsuse ja kindlustasid talle seisundi, kus ta sai segamatult ja rahulikult töötada. Nii muutusid need gaussi enese ütluse kohaselt „planeetiteks nimetatavad viletsad mateeriakamakad“ tema õnnetähtedeks.
Kuid mitte ainult astronoomia, vaid ka geodeesia paelus gaussi juba suhteliselt noorema .
Füüsikaga tegeles Gauss peaaegu kogu oma elu. Tema varasematest töödest tuleks nimetada füüsikalise optika aluseid, hilisematest aga galvanismi ja magnetismi aluseid töid.
Nii mönelegilugejale on võibolla üllatuseks, et matemaatikute mia-ja matemaatikaprofessori kohale. Esimesel korral keeldus gauss põhjusel , kuna kohalik hertsog olevat lubanud talle ehitada observatooriumi. Teisel korral oli valitsus keeldunud nõustumast Gaussi lahkumisega Göttingenist ja andnud talle tuleviku kohta esialgu küll ainult lubadusi. Selline oli siis olukord tollal ja niisugused olid põhjused, miks maailma suurim matemaatik, nagu Gaussi nimetas laplace, jäi tartusse tulemata.
19.sajandi algusaastad olid Gaussi elus kõige õnnelikumad. Lühikese ajaga oli ta saavutanud tunnustuse kui silmapaistev matemaatik ja astronoom . Ühtlasi armus ta neidu, keda nimetas maapealseks ingliks. Tema unistuste printsessiks oli Johanna , ühe Braunschweigi tollal juba surnud parkali ainus laps. Kujult graatsiline ja loomult rõõmsameelne tüdruk oli sündinud 1780.a.
Hertsog oli suurendanud gaussile antavat toetusraha ja naisevõtuks polnud mingit takistust. Noorik oli oma jah-sõnaga viivitanud neli kuud, kaheldes, kas tema, lihtne neiu , sobib abikaasaks nii kuulsale teadlasele nagu Gauss. Pulmapidu toimus 1805.a. Järgmisel aastal sündis esimene laps, Joseph.
Järgnevad poliitilised sündmused määrasid gaussi ja tema perekonna saatuse . 1806 hukkus gaussi metsseen hertsog ferdinand ühes lahingus Napoleoni vägedega. Nüüd mil tema soosija oli manalasse varisenud, langesid ära ka toetusrahad ja Gaussile pakkunud õppejõu kohta. Nüüd, 1807.a arvati ta siin astronoomiaprofessori ja tähetrni direktori kohale.
Gaussi ema oli aus kohusetruu naine, kindla iseloomuga, tark ja alati rõõmsameelne. Poeg oli tema uhkuseks sünnist alates. Kui väike „imelaps “, kelle fenomenaalne areng äratas kõigis imestust, hiljem lootused täitis ja isegi veel ületas neid .Dorothe oli veendunud et ta poeg saab kuulsaks, kuigi näis vahete vahel kahtlevat oma unistuste täitumises. Nii küsis ta kord, kui Gauss oli üheksateistkümne aastane, tema sõbralt matemaatik Farkas Bolyailt, kas on loota et Gauss midagi silmapaistvat korda saadab .Kui Bolyai hüüdis : > puhkes Dorothe nutma. Gauss ise hoolis vähe oma kuulsuse välisest särast, aga ta emale tähendas see palju. Kui Gaussi ema jäi pimedaks siis hakkas ta tema eest hoolitsema, kuni ta ema suri. Dorothea elas 96 aastaseks, suri 18 aprill 1839.aastal. Kogu matemaatika ajaloos pole võimalik leida sellist näidet varaküpsusest, nagu Gaussi puhul. Pole teada, millal avaldus Archimedese geniaalsus. Esimene tundemärk suurest andest matemaatikas jäi Newtoni puhul vist märkamatuks. Näib uskumatuna, kuid väidetakse et gauss ilmutas oma võimeid veel enne, kui ta oli saanud kolmeaastaseks. Ühel laupäeval arvutas Gebhard Gauss talle alluvate tööliste nädalapalka ega märganud et pisipoeg seda tegevust hoolega jälgis. Pika arvutuse lõpetanud, kuulis ta hämmelduses last hädaldamas : Kontrollimeine näitas, et poisi öeldud arv oli õige. Juba enne seda oli laps oma vanematelt tähed välja uurinud ja iseseisvalt lugema õppinud . Keegi polnud talle kunagi mingeid arvutusi tutvustanud. Kogu eluaeg säilitas ta võime sooritada peast kõige keerukamais arvutusi.
Seitsmeaastaselt läks Gauss kooli. Kahel esimesel kooliaastal ei paistnud Gauss millegi erilisega silma. Õpetaja andis korralduse leida kõikide arvude summa ühest kuni sajani, et sel ajal ise tegeleda millegi muuga . Gaussil tekkis üks ainuke ja parim sõber, kelle nimi oli Johann Martin Christian Bartles. Ta oli 1821 – 1836 aastal tartu ülikooli puhta ja rakenduspatemaatika professor. Gauss oli tevolutsionäär selle sõna parimas mõttes. Juba koolipõlves sundis teda ta kahtlev meel võtma ekementaargeomeetria tõestuskäike kriitilise vaatluse alla. Gauss seadis aga enesele raske ülesande – täita tühemikud ja lõpetada poolelijäetu. Kindlale vaistule jõuda põhjalike tõestuseni lisandus Gaussi juures veel ületamatu matemaatiline leidlikkus. See ühendus oli võrratu.
. Juba antiikajal osati seega konstrueerida kõiki n – nurki, mida saab 3-nurga, 4-nurga, 5-nurga poolitamisel ja nende omavahelisel kombineerimisel, nagu näiteks 15-nurka. Lahtine oli aga küsimus, kas ka teisi koorapäraseid n-nurki saab konstrueerida sirkli ja joonlauaga ning kas nende kõigi jaoks on võimalik leida üldist seaduspärasust. Gauss leidis lahenduse, kusjuures ta avastas selle geomeetria probleemi seose arvuteooriaga.
Gauss tõestas, et iga algebralise võrrandi kõik lahendid on arvud kujuga a+ib, kus a ja b on reaalarvud ja i = - 1 . Arve kujul a+ib nimetatakse kompleksarvudeks.
Gaussi surnukeha lahati. Vaadati ka veel üle teadusliku täpsusega tema sisikonna tähtsamad organid . Osutus et Gaussi aju kaalus kolm naela ehk 1492 grammi.
1855 aastal algusest alates hakkas teda vaevama peale südamelaienemise ka astma, ilmnesid vesitõve nähud. 23 veebruaeril 1855 a. Levis Göttingenis kurb teade et Gauss oli varahommikul surnud. Tema sõbrad ja tuttavad ruttasid observatooriumi ja leidsid väikeses, väga lihtsas , tagasihoidlikult sisustatud toas kuulsa proffessori elutu keha. Ta istus tugitoolis, tema käed toetusid põlvedele, jalad olid välja sirutatud, pea rinnale vajunud, ja juuksed, valged nagu lumi katsid salkudena ta nägu. Gauss oli vaevlenud selles tugitoolis oma viimased kolmkümmend tundi astmahoogude käes. Tema lõpp oli rahulik ja vaikne. Gauss oli elanud 77 aastat ja 10 kuud.
Kronoloogia:
1777 – 30 aprill: gauss sünnib Braunschweigis
1784 – Gauss asub õppima Gymnasium Catharineum'isse.
1792 – 18. veebruar: Gauss võetakse vastu Collegium Carolinum'isse
1795 – märtsis: Gauss leiab iseseisvalt ruutjääkide fundamentaalteoreemi, mis küll 10 aastat varem oli avaldatud.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes saime me teada et, tema aju kaalus 1492 grammi.Gauss ise hoolis vähe oma kuulsuse välisest särast, aga ta emale tähendas see palju.Gauss tahtis pühendada oma elu matemaatikule või filoloogiale ta polnud veel oma otsusele jõudnud aga ta pöördus matemaatika kasuks . Ta võttis kasutusele kompleksarvud.Gauss ilmutas oma võimeid veel enne, kui ta oli saanud kolmeaastaseks. Ühel laupäeval arvutas Gebhard Gauss talle alluvate tööliste nädalapalka ega märganud et pisipoeg seda tegevust hoolega jälgis. Pika arvutuse lõpetanud, kuulis ta hämmelduses last hädaldamas :
Kontrollimeine näitas, et poisi öeldud arv oli õige. Juba enne seda oli laps oma vanematelt tähed välja uurinud ja iseseisvalt lugema õppinud. Keegi polnud talle kunagi mingeid arvutusi tutvustanud. Kogu eluaeg säilitas ta võime sooritada peast kõige keerukamais arvutusi. Gaussil tekkis üks ainuke ja parim sõber, kelle nimi oli Johann Martin Christian Bartles. Ta oli 1821 – 1836 aastal tartu ülikooli puhta ja rakenduspatemaatika professor.
Kasutatud allikad

LISAD
Gauss margil.
Carl Fr. Gauss 10 Zehn Deutsche Mark-al.
Gauss.(1840) C. A. Janseni õlimaali järgi, mis asub Pulkovis
Gaussi büst.
Göttingeni ülikool, kus Gauss ligi 50 aastat tegutses.
Gauss 26-aastane. Chr. Aug. Schwarzi pastelli järgi aastast 1803 ,
asub muuseumis Braunschweigis.
Carl Friedrich Gauss & Wilhelm Eduard Weberi mälestussammas Göttingenis .
Gaussi teoreem 1.
Gaussi teoreem 2.
Gaussi matmispaik. Gaussi surnukeha lahati. Vaadati ka veel üle teadusliku täpsusega tema sisikonna tähtsamad organid. Osutus et Gaussi aju kaalus kolm naela ehk 1492 grammi.
1855 aastal algusest alates hakkas teda vaevama peale südamelaienemise ka astma, ilmnesid vesitõve nähud. 23 veebruaeril 1855 a. Levis Göttingenis kurb teade et Gauss oli varahommikul surnud. Tema sõbrad ja tuttavad ruttasid observatooriumi ja leidsid väikeses, väga lihtsas, tagasihoidlikult sisustatud toas kuulsa proffessori elutu keha. Ta istus tugitoolis, tema käed toetusid põlvedele, jalad olid välja sirutatud, pea rinnale vajunud, ja juuksed, valged nagu lumi katsid salkudena ta nägu. Gauss oli vaevlenud selles tugitoolis oma viimased kolmkümmend tundi astmahoogude käes. Tema lõpp oli rahulik ja vaikne. Gauss oli elanud 77 aastat ja 10 kuud.

.ODT Laadi alla originaalfail 16 lk · .odt · 45 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

45 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tegija99 Õppematerjali autor

kasulik referaat matemaatikust

teooriad eluloo kirjeldus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

816

pdf

Matemaatika - Õhtuõpik

Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................

Matemaatika

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus

M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat

281

docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus

doc

Meditsiiniajaloo konspekt

XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,

Meditsiini ajalugu

docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus

docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus

doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus

doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................

Meditsiini ajalugu

Rohkem sarnaseid