"Hea sadam" raamatu põhjalik ülevaade (0)

Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel.
Juuljus – minategelane , noor ja tark poiss, 14-aastane vaeslaps, kelle võtab enda hooldada kalur Taavi , Kipri talu hea südame, kuid alkoholilembene peremees.
Luisi – Juuljuse õde.
Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees.
Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber
Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas.
Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine.
Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi.
Jaaguõue Prits – meremees.
Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast.
Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend.
Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel.
Teised küla elanikud.
Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas . Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid Julli ei olnud veel „võtjat“. Külavanem lükkas Julli rahva ette ning hakkas teda kiitma, et rahvas tema vastu huvi tunneks. Rahva seast tuli igasuguseid väiteid ja keegi polnud rahul, kuni kuulis juttu viinalambeline vanamees, kelleks oli Taavi ning ilma pikemalt mõtlemata, võtis ta Julli ära ning Taavi viib Julli viletsa laenatud hobusega koju, kus ootab ees naine ja 10a laps. Kodus pidi Taavi seletama oma naisele, Liisule, kust ta selle lapse tõi ning et Jull võib teda tööga aidata. Nii oligi. Juuljus aitas Taavit väga palju ning kiindus Taavisse väga. Jull hakkab Taavi käe all õppima kalapidamist ja paatide valmistamist.
Vahepeal aga saatis Luisi Jullile kirja, et ta ei taha oma „võtja „ juures enam olla ning ühel päeval ta põgeneski ning tuli Taavi juurde. Luisi omanik, tuli talle küll järgi, kuid Taavi ajas ta minema ning Luisi jäigi nende juurde ning aitas Taavit majapidamises nii palju, kui jõudis.
Ükskord tööd tehes, rääkis Taavi Jullile, kuidas ta oli olnud meremees ja et Jullistki võiks saada meremees. Sel ajal haigestub Liisu ning Luisi jääb teda koos Liisu õe Mariega hooldama. Kord saabus nende sadamasse pisike kaubalaev, mille kapteniks oli Sergei. Taavi käis rääkimas kapteniga ning Julli sai laevale. Ta satub Tallinna ja Soome, kohtub Tallinnas isaga, kes oli pere omal ajal maha jätnud, ning naaseb koos temaga külasse. Kuna niigi väikses elamises on rohkelt inimesi, läks Jull Kristiinelt küsima, kas nad saaksid üürida tema vanemate maja, kus kedagi enam ei ela ja mis oli üpriski lagunenud. Nad lepivad kõrvalasuva Jaaguõue talu perenaise Kristiinega kokku, et saavad kasutada naise lapsepõlvekodu Lahepera, sinna kolib ka Luisi. Nii nad said maja võtmed ning hakkasid seda veidikene parandama, mida Julli isa oskas väga hästi.
Vahepeale kohtas Jull Kristiine tütart Sessit, kellesse ta armus, kuid nad avastasid tunded teineteise vastu alles pika aja pärast. Kord kohtamas olles, satus neile peale Kristiine, kellele selline asi üldse ei meeldinud, kuna selline olukord meenutas talle teda ennast Taaviga ning ta ei tahtund, et tema tütrega juhtuks sama, mis temaga juhtus ning ei lubanud enma Sessit Julliga kokku. Jull käis Kristiinega rääkimas ja Kristiine käskis Jullil minna merele . Ühel päeval saabuski sadamasse suur laev, mille peale suutus Taavi Julli sokutada. Jull küll, et tahtnud eriti minna, kuid siiski läks, mõeldes, et see on temale ja Sessile kõige parem. Laeval, mis oli saanud veidikene sadamast välja sõita, hakkas Jull mõtlema, ning otsustas, et tahab ikkagi tagasi. Samal hetkel nägi ta kaluripaati, mis läks tagasi tema sadamasse ning ta suutis veenda Kaptenit, et see tema maha laseks. Nii juhtuski ning Jull jõudis tagasi koju, Taavi, Luisi ja isa juurde. Kuna Julli isa oli tisler, siis tuli Taavil hea idee hakata ühiselt laevu ehitama ning raha teenima. Romaan lõpeb positiivsete nootidega: taas ühinenud pere hakkab tasapisi jalgu alla saama.
I Juulius ja ta õde saavad endale uued kodud – vallamajas toimuva koosoleku kaudu. Üks natuke viinalembene vanamees võtab Juuliuse(14a) ilma rahata enda juurde ja viib viletsa laenatud hobusega koju, kus ootab ees naine ja 10a laps.
II (18-29) Juulius läks Taaviga randa paate kaldale tõmbama kaasa ning kui tööd tehtud, jäi kuuri. Hiljem pani räimed turskade püüdmiseks konksude otsa. Kaldal Taavit oodates kuulis külajutte ning koju minnes abistas Taavi Jaaguõue naist. Liisu porises abistamise pärast.
III (29-41) Juulius läks Taavi asemel merele ( kalale ) ning oli seal pigem tüliks. Juulius sai aru, et midagi toimub Kristiine ja Taavi vahel. Kui Liisu ära läks, rääkisid Juulius ja Taavi koolis õppimisest, merest, USA-st ja Taavi saatis Juuliuse Jaaguõuele räimesööda kohta uurima, kommi pakkuma. Tagasi minnes oli Liisu kodus ja Taavi mainis kindaid .
IV (41-53) Teel kooli ja koju toimusid koolilaste vahel väikesed kähmlused ning käidi aru andmas. Taavi nimetab Liisu last selleks poisiks. Isegi Taavi läks jõulupeole. Juulius läks natuke hiljem koju ning temaga ühines Sessi, kes palus sõprust, millest keegi ei tea. Kui Juulius Sessi ära saatis, läks Juulius akna taha luurele, hiljem läks luurele ka Taavi. Juulius läks koju.
V (53-67) Kevad. Jääl kala püüdmine. Kristiine sai hea saagi, kuna Taavi palus mitte kopsima hakata – triiviv jää lõhkus taravaiad. Kooli lõpetamine, Juuliuse tuju langus kuna tööd pole. Jull vahib merd, läheb paadiga sõitma ning kui tüdrukud poistega tulevad, ei võta ta neid peale. Hiljem, kui tüdrukud abi paluvad, ta algul ei lähe. Kui Angela paadi järgi läks, rääkisid Esse ja Juulius. Tüdrukud läksid kaldale.
VI (67-78) Suvi. Taavi, Juulius, paadimeister teevad Orge Gustavile mootorpaati. Peale paadi liikusid ja peaparandust läksid Juulius ja Taavi lesti püüdma. Nad rääkisid olemasolu tähtsusest, tegid tulekese peal kala ja püüdsid kalu, rääkisid suure ja väikese laeva vahest.
VII (78-89) Juulius sai paaditöö eest kümneka. Taavi kadus nädalaks Suureranda ning Jull parandas ise paadid lõpuni, aitas Jaaguõue paatigi. Kui Taavi tagasi tuli, oli Liisu ja Taavi vahel väike sõnelus ning järgmisel päeval laenas Taavi Juuliuse kümnekat.
VIII (89-104) Augusti lõpp. Vihma sadas, katus tilkus läbi. Jaaguõue Prits jõudis koju ning Sessi palus Taavilt hakkmasinat. Prits läks Taavi juurde viinaga ja väitis, et enam merele ei lähe. Kilu püük (Prits ja Orge Gustav mootorpaadiga). Tuli torm , mis viis Taani laeva madalale. Taavi, Jull ja Silma peremees läksid uurima, mis laev on, näitasid kaardil asukoha ja said 4 kotti suhkrut. Hoiatusest hoolimata läks 2 paati veel ja Prits uppus.
IX (104-116) Torm rauges, laev oli ära läinud. Kristiine palus Taavit, et too Pritsule kirstu teeks . Jull läks Sessiga kaasa kuuseoksi tooma. Kui surnu kirstus, nägid lapsed oma isa. Sess väidab Jullile, et nende olukord on vanemate osas sama. Taavi süüdistab väheke ennast Pritsu surmas.
X (117-128) Tali (lumi). Taavi käis ringi tööd tegemas et paadi ehitamiseks raha saada(nagu oleks Prits andnud). Taavi ja Jull saagisid puid, rääkisid merest ja sepikojas viina rüübates, silke küpsetades rääkis Taavi Jullile Kristiina loo. Aadi tuli teatega, et Liisul on midagi viga( halvatud ).
XI (128-140) Kuna Liisu oli haige, tehti kibedat tööd – paat, söök, põetamine, matemaatika(suhkur), koristamine, kalad . Kristiine oli paadi üle õnnelik. Taavi tuli kõrtsist kirjaga. Orge tuleb sooviga sada sumplaeva. Kadus võimalus, et Julli õde Julli juurde saaks.
XII (140-151) Jull sai teada, et Sessi käib Orgeõuel aeg-ajalt abiks, ning kui ta nägi ja kuulis Sessit ja Heinot uisutamas, tahtis ta viina, kuid Taavi keeldus andmast. Jull läks Sessi kallal õiendama. Kui Jull rannast toa poole läks, kuulis ta kuurist nuttu. Taavi võttis Luisi enda poole, saatis paksu vana omaniku minema.
XIII (151-165) 3 nädalat hiljem oli majas 7 inimest. Luisi leppis trotsides Marie kamandamisega. Sadamasse tuli kapten Rando laev, millega Jull läks kaasa. Tallinnas otsis ta isa üles ning võttis ta koju kaasa.
XIV (165-176) Laevateekond koju. Jull saab teada, mis elu Kipril elatakse. Luisi näeb oma isa. Juulius räägib Taavile oma isast ja Lahepära kohast. Jull sai Kristiinelt Lahepära võtme.
XV (176-187) Jull ja ta isa läksid Lahepärale, viletsaisse tigimuisse, kuna tööd polnud, läks isa Orge juurde appi. Ühel päeval oli isa kõrtsi läind Taavi ja Riida mehega(Sai raha ning tööd). Taavi tõi Jullile ja ta isale 2 havi, mis hiljem pahandust tõid, kuigi pääseti puhtalt.
XVI (187-198) “Kala vargust” meenutati kui lõbusat seika. Puulõhkumistalgutest alates Orge juures, hakkasid Sessi ja Jull salaja kohtamas käima( postiljon ). Isa oli mitmel pool tööd saanud ja ka Luisi elas nüüd Lahepäral. Luisi ütles, et tüdrukud kasvavad kiiremini suureks.
XVII (198-210) Jull ja Sessi jäid Kristiinele vahele kuid ühel õhtul Konnamättale minnes kukkus Jull vette, jäi haigeks ja Sessi hakkas teda jälle iga päev vaatamas käima. Kui Jul paranes , läks ta Kristiine juurde. Kristiine palus Taavist mitte midagi rääkida.
XVIII (210-223) Taavi sai hulk paaditööd ning kuna Julli polnud, läks ta isaga Vallamaja juurde. Tagasi tuldi lehmaga. Jull jättis Jaaguõue rahvaga hüvasti, läks mootorlaeva, kuid pöördus räimepaadiga tagasi maale, süda rõõmus.