Dmitri Mendelejev (0)

Q: Kuidas ta leiutas perioodilisussüsteemi?

Vastus leiad õppematerjalist: Dmitri Mendelejev

Põhikool - Keemia - Keemia ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas ta leiutas perioodilisussüsteemi?

Lagedi Kool
DMITRI MENDELEJEV
Referaat
9. klass
Lagedi 2017

Sisukord

2.1 Elu enne perioodilisustabelit 5
2.2 Perioodilisustabel 5

SISSEJUHATUS

Referaadis kirjutan ma Dmitri Mendelejevist. Dmitri Mendelejev oli kuulus vene keemik , kes esimest korda lõi perioodilisustabeli. Otsustasin valida selle isiku, sest kõikidest teemadest paelus see mind kõige rohkem, kuna mulle meeldib inimeste kohta uurida. See on võimalus näha asju nende vaatenurgast ning uurida, miks ja kuidas nad tulid selliste ideede peale. Mendelejevi puhul huvitas, kuidas ta leiutas perioodilisussüsteemi?
Referaadis saab Dmitri Mendelejevi kohta lugeda tema noorusajast, perioodilisussüsteemist, erinevatest saavutustest ja hilisematest eluaastatest.

NOORUSAEG

Dmitri Ivanovitš Mendelejev (LISA 1) sündis 8. veebruaril 1934. aastal Tobolski külas, Siberis . Ta kasvas üles väga suures perekonnas, kus tal oli umbes seitseteist õde-venda, olles ise noorim. Tema isa, Ivan Pavlovitš Mendelejev oli õpetaja ja ema Maria Dmitrijevna Kornileva oli koduperenaine.
Pärast seda, kui Dmitri isa oli jäänud pimedaks , taasavas tema ema klaasitööstuse, et perele raha juurde tuua. Klaasitööstus oli tegelikult algatatud tema isa poolt, kuid mingi aeg oli see kinni pandud. 1847. aastal, kui Dmitri oli kõigest 13. aastane, suri Dmitri isa ja 15. aastaseks saades põles maha nende klaasitööstus.
Järgmisel aastal, kui Dmitri oli 16. aastane, kolis ta kogu perega Sankt Peterburgi, mis oli tol ajal Venemaa pealinn. Dmitri võeti vastu Peterburgi Pedagoogilisse Akadeemiasse, kus oli ka tema isa kunagi õppinud. Selles Akadeemias õppis Dmitri pedagoogiks . Pärast Sankt Peterburgi kolimist suri peatselt ka tema ema.
20. aastaselt avastati Dmitril tuberkuloos , mille tõttu ta pidi tihti voodis töötama. Sellest hoolimata avaldas ta enda teadustöid ning Akadeemia lõpetas ta kooli parima õpilasena. Siiski tema kontrollimatud tujud mõjutasid tema populaarsust õpetajate ja koolikaaslaste hulgas.
1855. aastal pärast Akadeemia lõpetamist asus ta õpetajana tööle Simferopolis, mis asus Krimmis, kuid peatselt suundus tagasi pealinna. Sankt Peterburgis läks ta sealsesse ülikooli õppima keemiat, kus ta omandas magistrihariduse. Ülikooli lõpetas ta 1856 . aastal (Dmitri Mendeleev . Famousscientists)

PERIOODILISUSTABEL

2.1 Elu enne perioodilisustabelit

1859 -1861. aastal töötas Mendelejev kapillaarsete vedelike kallal. Lisaks avaldas Dmitri ka 1861. aastal oma õpiku. Selle avaldamine tõi talle Demidovi auhinna Peterburgi Teaduste Akadeemia poolt.
Aasta hiljem kihlus ta Feozva Nikititšna Leshševaga ning abiellusid sama aasta 27. aprillil Sankt Peterburgis. Neil sündis kaks last – Vladimir ja Olga .
1864. aastal läks Mendelejev Peterburi Tehnoloogia Instituut ja Peterburi Riikliku Ülikooli tööle professorina. 1865. aastal hakkas ta aga doktoriks tänu oma väitekirjale „Vee ja alkoholi kombinatsioonid.“ Sankt Peterburgi Ülikoolis saavutas ta 1867. aastal tenuuri ehk ta pälvis omale eluaegse ametikoha ja alustas anorgaanilise keemia õppimisega. (Dmitri Mendeleev. Wikipedia)

2.2 Perioodilisustabel

1863. aastaks teati 56 elementi. Tavaliselt leiti iga aasta kohta üks uus element. Osad teadlased lähtusid enda elementide süsteemi leiutamisel nende aatommasside erinevusest. Dmitri Mendelejev suutis aga luua kõige täpsema süsteemi.
Ajal, kui Mendelejev hakkas õpetama anorgaanilist keemiat, ei leidnud ta sobivat õpikut, mida ta vajas. Kuna mingi aeg ta oli juba avaldanud ühe taolise õpiku, siis otsustas ta kirjutada veel ühe. Raamatut kirjutades jõudis ta halogeenelementide juurde, kus ta hakkas võrdlema nende elementide gruppi leelismetalli omaga . Nende kahe grupi vahel leidis ta mitmeid sarnasusi aatomimassi vahel. Peale seda mõtles ta, et ehk on veel teisigi elementide gruppe, millel on omavahel sarnased omadused. Pärast leelismuldmetallide õppimist tegi Dmitri kindlaks, et aatommassid mitte ainult ei sea korda elemente igas reas vaid ta seab korra ka rühmas endas. Sel ajastul ei teatud veel ka mitmeid erinevaid elemente, mistõttu jättis Dmitri perioodilisussüsteemi (LISA 2) loomisel nende jaoks tühjad kohad. Hiljem, pärast nende elementide leidmist , selgus tõepoolest, et nende elementide omadused vastasid üsna täpselt Mendelejevi ennustustele. (Tamm, 2006) (Dmitri Mendeleev, Wikipedia) (Dmitri Mendeleev, Biography ).
6. märtsil 1869 aastal esitles ta oma uut keemiliste elementide süstemariseerimist, milles väitis:

Kui seada elemendid ritta nende aatommassi järgi, ilmnevad omadused perioodiliselt.
Elemendid, millel on sarnased keemilised omadused, nendel on lähestikku olev aatommass või suurenevad korrapäraselt
Kõike sagedamini looduses esinevatel elementidel on väiksem aatommass
Aatommassi suurus määrab elemendi omadused
Avastatakse uusi elemente, nende hulgas elemendid aatommassiga 65 kuni 75.
Elemendi aatomimassi saab vahel täpsustada, kui suured võivad olla perioodilisustabelis selle elemendi naaberelementide aatommassid. Mistõttu telluuri aatommass peab olema 123 ja 128 vahel ning ei saa olla 126.

Lisaks kõigele Dmitri Mendelejev suutis avastada kolme tundmatu elemendi eksisteerimist ja nende olemasolu, milleks olid ekaboor (skandium), ekaalumiinium (gallium) ja ekasiliitsium (germaanium) (Dmitri Mendeleev, Wikipedia).

MUUD TEADUSLIKUD SAAVUTUSED

Mendelejevit tuntakse tänapäeval kõige paremini perioodilisussüsteemi leiutajana, siis tegelikult ta keemiku karjäär oli päris pikk protsess enne tema peamise avastuseni. Tõsi küll, kolmekümne aasta jooksul pärast perioodilisussüsteemi leiutamist, Mendelejev ise meenutas, et tema karjääri jooksul on olnud imeline järjepidevus juba kooliajast ja muud erimahulised perioodid, mis hõlmasid erinevate keemiliste ainete omaduste ja perioodilisusseaduse omavahelisi suhteid. Mendelejev mainis Karlsruhe kongressi nagu kuningliku sündmust mis juhatas ta aatommasside ja keemiliste omaduste sarnasusteni.
Mendelejevi kärjaari puhul on mitmekesisus üks tema silmapaistvam omadus tema tegevuste puhul. Keemiateaduse puhul, Mendelejev tegi mitmesuguseid panuseid. Füüsikalises keemias aga ta viis läbi erinevaid uuringuid , kus ta keskendus vedelikele ja gaasidele . Heidelbergis töötades 1860. aastal määratles ta „pulbitsemise kõige kõrgema tipu“ ehk siis tipu, kus gaas kindlas anumas kondenseerub vedelikuks ainult rakendades gaasile survet .. 1871. aastal, mil ta väljastas lõppmahus oma esimese raamatu, kus ta juurdles gaaside elastsuse üle ja andis oma valemi Boyle’i seaduste kõrvalekaldumiseks. 1880. aastatel ta hakkas õppima vedeliku soojuspaisumise kohta.
Mendelejevi teaduslikus töös teine oluline omadus olid tema teoreetilised kalduvused. Juba karjääri algusest peale püüdis ta järjekindlalt kujundada laia teoreetilist skeemi loodusliku filosoofia kohta. Seda saavutust on näha Prantsuse keemiku Charles Gerhardt’i tüüpteoorias. Kõik tema jõupingutused ei olnud aga kuigi edukad . Tema 1861. aastal orgaanilise keemia õpik põhines „piirangute teoorial“, mis väitis, et hapniku, vesiniku ja lämmastiku osakaal ei suuda ületada teatud kogust koos karbonaadiga. Mendelejev kaitses seda teooriat ühe enam populaarseks muutuva struktuuri teooria vastu, mille lõi Venemaalt päris Aleksandr Butlerov. Lisaks Mendelejev oli vastuolus Rootsi keemiku Svante Arrhenius ’e iooniteooria lahendustega, sest ta ei pooldanud elektrokeemiat.
Pärast elektronide ja radioaktiivsuse avastamist 1890. aastatel tajus Mendelejev ohtu tema teooria individuaalsete elektronide kohta. Raamatus „An Attempt Towards a Chemical Conception of the Ether“ mis ilmus 1902. aastal, seletas ta eetri liikumise nähtust ümber raske aatomi ja ta üritas liigitada eetrit kui keemilist elementi, mis on intergaaside grupist kõrgemal. See hüpotees oli üks osa Mendelejevi projektist laiendada Newtoni mehaanikat keemiasse, lootuses ühendada loodusteadusi, hiljem lükati see teooria aga ümber. (Dmitri Mendeleev, Britannica )

MENDELEJEVI VIIMASED AASTAD

1881. aastal armus Dmitri Mendelejev Anna Ivanova Popovasse ja tegi talle abieluettepaneku. Dmitri ähvardas, et kui Anna kavatseb keelduda, siis ta sooritab enesetapu. Tema lahutus Feozvaga jõustus alles kuu hiljem pärast Popovaga abiellumist. Arvatakse siiski, et pärast lahutust oli ta endiselt kahe naise pidaja. Teises abielus sündis Mendelejevil neli last – Ivan, Vassili ja kaksikus Ljubov ning Maria
Kuigi Mendelejev oli austatud paljudes erinevates teadusorganisatsioonides üle kogu Euroopa lahkus ta Peterburgi Ülikoolist 1890. aastal 17. augustil. Ta valiti Royal Society välisliikmeks 2 aastat hiljem ning 1983. aastal ta määrati Kaalude ja Mõõtmete büroo direktoriks, kus ta töötas oma elu lõpuni.
Samuti Dmitri Mendelejev uuris nafta sisaldust ja aitas rajada esimest naftatehast Venemaal. Ta tunnustas õli tähtsust lähteainena naftakeemias. Ta märkis, et põlev nafta kütusena „võiks olla sarnane ahju põlema panemisega pangatähtedega.“
1905. aastal Mendelejev valiti Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liikmeks. 1906. aastal Keemia Nobeli Komitee soovitas Rootsi Akadeemia anda auhind Dmitri Mendelejevile perioodilisussüsteemi avastamise eest. Rootsi Akadeemia toetas seda ideed, kuid ootamatult suures koosolekul, mida nad korraldasid, pakkus teisitimõtlev liige Peter Klason kandidaadiks hoopis Henri Moissani. Svante Arrheinus, kes ei olnud küll Komitee liige, kuid siiski suure sõnaõigusega, kasutas seda võimalust ära ning käis samuti peale, et Mendelejevit ei valitaks, kuna perioodilisussüsteem oli liiga vana, et tunnistada tema avastust 1906. aastal. Arrheindus oli motiveeritud hoidma vimma, mida ta Mendelejevi vastu tundis ning oli iga hinna eest tema vastu. Tänu tema vihastele ning ägedatele argumentidele otsustas enamus anda Akadeemia auhind Henri Moissanile. Järgmisel aastal prooviti uuesti anda Mendelejevile preemia, kuid ka siis ei lasknud Arrheinus sellel juhtuda. (Dmitri Mendeleev, Wikipedia)
Dmitri Mendelejev suri 2. veebruaril 1907. aastal, kuus päeva enne oma 73ndat sünnipäeva. Dmitri matustel tassisid tema kunagised õpilased suurt elementide perioodilisustabelit, et tunnustada teda oma eluajal tehtud töö eest. (Dmitri Mendeleev, biography) (Dmitri Mendeleev, famousscientists)

KOKKUVÕTE

Dmitri Ivanovitš Mendelejevi kohta uurides sai teada väga palju uusi ja olulisi teadmisi nii perioodilisustabeli sünni kohta, kui ka Mendelejevi enda kohta.
Dmitri eluloo kohta õppides sain ma teada, et tal oli väga keerukas lapsepõlv, alustades sellest, et seitsmeteistkümnelapselistes peredes ei ole kunagi kerge ning lõpetades sellega, et mõlemad tema vanemad surid, kui Mendelejev ise oli väga noor.
Üllatav oli see, et isegi pärast rasket lapsepõlve suutis ta jalad alla saata ja teha nii palju. Kirjutas paar raamatut, saavutas magistrihariduse ja töötas mitmetes erinevates töökohtades. Kõige suurem läbimurre oli siiski tema poolt aga perioodilisussüsteemi leiutamine .
Eraelugi oli Dmitril kirju. Oli abielus kahe erineva naisega, kellega kokku sai kuus last. Lisaks vahetas ta ka väga tihti oma töökohti, töötades nii õpetaja, professori kui ka direktorina.
Tänu Mendelejevile toimus maailmas suur läbimurre, mis on kindlasti jätnud ka tänapäeva väga suure jälje.

KASUTATUD KIRJANDUS

Tamm, L. (2001a). Keemia õpik VIII klassile. Aatomitest aineteni. Tallinn: Avita
Dmitri Mendeleev. Wikipedia. https://en.wikipedia.org/wiki/Dmitri_Mendeleev (24.02.2017)
Dmitri Mendeleev. Famousscientists. https://www.famousscientists.org/dmitri-mendeleev/ (24.02.2017)
Dmitri Mendeleev. Biography. http://www.biography.com/people/dmitri-mendeleyev-9405465#discovery-of-the-periodic-law (24.02.17)
Dmitri Mendeleev. Britannica https://www.britannica.com/biography/Dmitri-Mendeleev (24.02.17)

LISAD

LISA 1 Pilt

Maailil on Dmitri Mendelejev kandmas Edinburgh ’i Ülikooli rüüd.
Maali autor: Ilja Repin
Maaliti : 1885. aastal
Pildi allikas: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b3/Medeleeff_by_repin.jpg/234px-Medeleeff_by_repin.jpg

LISA 2 Perioodilisustabel

Dmitri Mendelejevi poolt koostatud perioodilisustabel
See lehekülg asub raamatus „Osnovy Khimii“, mis avalikustati 1869. aastal
Pildi allikas: https://media1.britannica.com/eb-media/20/148820-004-7307F73F.jpg

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

HannaKatze Õppematerjali autor

Milline oli Dmitri lapsepõlv?
Mida tegi Dmitri enne perioodilisustabeli väljatöötlemist?
Kuidas tekkis perioodilisustabel ja millised olid tema väited elementide süstematiseerimisel?
Miks ta jäi akadeemia auhinnast ilma?
Millised olid Dmitri muud teaduslikud saavutused?

Dmitri Mendelejev perioodilisustabel

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Dmitri Mendelejev

Keila Kool Referaat Dmitri Mendelejev Koostas: Keila 2009 Dmitri Ivanovits Mendelejev (8. veebruar 1834 Tobolsk 2. veebruar 1907 Peterburi) oli vene keemik, kes lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. Mõnel juhul vaidlustas teiste keemikute poolt määratud aatommassid, kuna need ei sobinud tema loodud perioodilisustabeliga. Elulugu Sündis Siberis Tobolski linnas, seitsmeteistkümnelapselises perekonnas. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. 1849.a

Füüsika

doc

Keemia ajalugu kordamine

valentside teooriale saadi aru keemilise sideme olemusest. Loodi eismesi struktuurvalemeid, defineeriti org keemia kui süsinikuühendite keemia. I rahvusvahelin keemikute kongress 1860- aatommassid, molekulide- aatomit mõistete erinevus- ainete valemid ja nomenklatuur. Koostati perioodilissüsteem. Tänu spektroskoobi leiutamisele avastati väärisgaasid. Alused füüsikalisele keemiale (termodünaamika), lahusteteooriad, võeti kasutusele mool Kekulé, Mendelejev, Bunsen, Hess, Berthelot, Ostwald 3. Mida on kreeka natuurfilosoofid pidanud stiihiateks ehk (alg)elementideks? Kes pakkus (teadaolevalt) esimesena välja idee stiihiast ja mida ta pidas stiihiaks? Stiihiateks on peetud: vesi apeiron (määratlematu, tajumatu, lõputu aine, abstraktne) õhk- õhk on kõikjal, õhk on kõige allikas, kõik tekib muutumistes, liikumistes tuli- muutumine, muutuvus

Keemia