Kõige alguses oli ära mainitud kuningas Taavet, kes juba müüdi alguses oli väga vana. Juba siis hakkas toimuma väikene võimuvõitlus, kes saab uueks kuningaks peale kuningas Taavetit. Vägisi, ilma kuningas Taavetile teatamata, tahtis võimu haarata Adonija, kes kogus kokku palju mehi, et näida kuningana. Ta tegi ka ohverdustseremooni, kus ta ise ennast tahtis kuningaks kuulutada, aga õigel ajal said jaole kuningas Taaveti ustavad alamad ning rääkisid talle sellest ning siis kuulutas Taavet kuningaks kiirelt oma poja Saalomoni. Rahvas võttis Saalomoni kahe käega omaks. Kuningas Taavet ja Saalomon valitsesid Iisraeli sama kaua 40 aastat. Saalomoni valitsemise ajal oli Iisraeli rahval väga raske ja kui tema valitsemise aeg hakkas mööda saama palusid nad uuelt kuningalt, Saalomoni pojalt Rehabeamilte, et tema nende iket kergendaks.
vaid suured savikuhilad. Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endised kuju. Skulptuur (Gudea) Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega inimestest , loomadest , taimedest või muust. Mõnel paleel oli neid nn. reljeefe koguni nii palju , et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi. Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad. Neis sageli külgvaates valitsejakujudes on suursugusust ning jõudu. Väga osavalt on edasi antud üksikasjad , samal ajal aga tunduvad inimesed tervikuna siiski veidi kohmakad ja liikumatud. Hoopis teistsugused , hoogsad ja loomulikud on jahistseenide loomad. Nende võrratut täiuslikkust pole seda laadi reljeefides enam ületada suudetud. Kaastunnet äratavad ilmekusega on loodud lõvijahi reljeefide surmapiinades vaevlevad loomad.
leedulastelt ja semgalitelt hävitavalt lüüa. Vägi purustatija et ristisõda ei katkeks koostati paavsti survel ühinesid Ordu riismed Saksa orduga. Stensby leping 1238.a. nõudis paavst, et Saksa ordu pidi Liivimaa haru tagastama Taani kuningale Tallinna, Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Tekkis Eestimaa hersogkond keskusega Tallinnas. Läänistama maade jagamine vasallidele tasuks hea teenistuse eest. Vasallkond 13.saj kujunes Põhja-saksa väikeaadlikud, Taani kuninga alamad, Piiskopide alamad. Linnus ehitati maa kindlustamiseks, kuhu pandi elama rüütlitest läänimehed. Vakusepidu talupoegade ühine sõõmaaeg, kui vasall võttis vastu oma andameid. Sõjateenistus vabade meeste õigus ka kohustus. Kaotati talupoja relvakandmisõigus alles 1507.a. Talupoegade õigused ja kohustused 13.saj. · Isiklik vabadus · Maakasutusõigus · Maks maapidamissaadustest (hinnus) · 1/10 saagist (kümnis) · Kohustuslik töö mõisapõllul (teotöö)
Mida tõid talupojale kaasa 19. sajandil kehtestatud talurahvaseadused Aastasadu olid talupojad oma mõisniku alamad. Nad ei tohtinud omada vallas- ega kinnisvara ning olid ilma õigusteta isikud. 19. sajandil hakati esmakordselt talupoegade olukorrale mõtlema ning selle nimel töötati välja mitmed seadused. Talurahva olukorra parandamise küsimus tõusis päevakorrale nii keskvalitsuse kui ka rüütelkondade tasandil. Selle üleeuroopaliseks tagamaaks oli valgustusideede levik ning tähelepanu pööramine inimõigustele. Oma osa
Vana-Egiptuse loomismüüt räägib, kuidas päikesejumal Re saatis jumal Osirise maad valitsema.Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad.Jumal-kuningad osalesid paljudel tseremooniatel.nad pidid riietuma,sööma ja isegi pesema end erilisel viisil ning iga päev käisid nad templis esivanematele toitu annetamas.Inimesed soovisid, et vaaraod oleksid füüsiliselt tugevad, head jahimehed ja valmis viima sõjaväge võitudeni lahingutes.Nende alamad arvasid,et jumal-kuningad kontrollivad Niiluse voogusid ja üleujutusi ning põldude saagikust ja samuti maa edukuses kauplemises võõraste maadega. igaüks põlvitas ja suudles maad, kui neist möödus kuninglikku soosse kuuluv isik. Vaaraosid austati ja kummardati ka pärast seda, kui nad olid käinud osirise juurde Surnute kuningriiki. Vana-Egiptuse ühiskond sarnanes püramiidile.Vaarao asus kõige kõrgemal-tipus.Siis
Ameerika kolooniat isesesvaks. Selleks ajaks olid kasvanud erinevused Põhja ja Lõuna vahel. Lõunas valitses põllumajandus- ja põhjas industriaalühiskond. Sellega jaotati Ameerika kaheks erineva mõtteviisiga osaks. See tekitas nende kahe vahel hulgaliselt konflikte, näiteks orjade pidamine. Põhjas oldi selle vastu, kuid Lõunas suhtuti osrade pidamisse nagu normaalsesse nähtusesse. Kas tõesti arvati, et mustad on meist alamad? Sama juhtus ka varem indiaanlastega. Tundub, et ameeriklased pidasid teist nahavärvi inimesi madalamateks kui nad ise. Kõige tähtsamaks teguriks ameerikaliku elulaadi ja mõtteviisi kujunemisel olid inimesed ise. Nad tulid uuele maale, et alustada otsast peale. Nad panid aluse uue kultuuri rajamiseks. Keegi ei saa kunagi teada, mis oleks juhtunud, kui ameeriklased oleksid kaotanud sõja indiaanlastega või kui nad poleks saavutanud iseseivust.
· Distsipliini tugevdamine · Jumalateenistuse tähtsuse tõstmine · Kreeka katoliku kiriku allutamine Gregoriuse reformide tulemusel tekkis investituuritüli Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kirikuasjadesse sekkumise, see aga oleks keisrivõimu piiranud. 1076. a kutsus keiser Heinrich IV Wormsi kokku sinoidi (vaimulike kogu). Heinrich tagandas Gregoriuse, millele vastates Gregorius tagandas Heinrichile alluvad Saksa piiskopid, vabastas keisri alamad truudusvandest ja tagandas ka Heinrichi, heites ta kirikust välja(ekskommunikatsioon e kirikutalitustest osavõtmise keeld). Oma trooni säilitamiseks ilmus Heinrich jaanuaris 1077 patukahetsejana paavsti ette. Paavst andis talle meeleparanduse sakramendi. Seda hinnatakse kui paavstluse võitu ilmaliku võimu üle. Investuuritüli lõpetas järgmise keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II 1122. a sõlmitud Wormsi konkordaat.
Vajaduste rahuldamine on inimese olemuse juures kõige tähtsam ja vajadused tuleb rahuldada esimesel võimalusel. Üks nendest paljudest võimalustest on hakata tarbima kaupu ja teenuseid ning nende teel vajadused rahuldada. Maslow vajaduste hierarhia järgi on inimesel kõige suuremad vajadused füsioloogilised, mille alla kuuluvad seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus. Selleks et jõuda hierarhia kõrgemate astmeteni peavad kõik alamad vajadused olema rahuldatud, eelkõige eelnevalt nimetatud vajadused. Inimeste vajaduste rahuldamiseks luuakse ja toodetakse igapäevaselt palju tooteid ja erinevaid teenuseid. Tänapäeval on tarbimine eriti lihtsaks tehtud. Midagi vajades piisab vaid poodi minemisest ja sealt ka vajalik toode saadakse. Samuti on ka teenustega. Teenuste tarbimiseks on samuti kohale vaja ainult kohale minna ja hiljem teenuse eest tasuda. Kõik on muudetud lihtsaks ja igalt poolt kättesaadavaks.
Peale riigimaade mõisnikele jagamist hakkas Rootsi riigikassa tühjenema. 1672.aastal hakkas trooni valitsema Karl XI, kes algatas reduktsiooni riigimaade tagasivõtmine. Reduktsioon jõudis Eestisse 1680.aastal ja see tekitas baltisakslastes tugevat vastuseisu. Mõisnikest said peale reduktsiooni vaid maade rentnikud ning nüüdsest tuli osa tulust Rootsi riigile maksta. Reduktsiooni tulemusena paranes Rootsi majanduslik seis ja Eesti talupoegade olukord. Talupojad olid kuninga alamad ning mõisnike võim nende üle vähenes (ei tohtinud enam osta, müüa, vahetada), enam ei rakendatud ka kodukariõigust ning maade hindamise tulemusena kooskõlastati koormised maa viljakusega. Kasutusele tulid vakuraamatud, milles olid selgelt kirjas talupoegade kohustused, mõisnikul polnud võimalik neid muuta. Talupoegade üle mõistsid kohut Rootsi riigi poolt määratud kreisfoogtid ning tekkis võimalus mõisnike peale kaevata.
Kunigas, tsaar,sultan Euroopa, Venemaa, Türgi absolutisliku riigi valisteja Seisuste esinduskogudtänapäevaste parlamentide eelkäijad Absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele inimesele Seisused ühiskonna astmed, kuhu liigitatakse inimesed nende päritolu ja majandusliku olukorra järgi III seisus seisus kuhu kuulusid talupojad ning linlased merkantilism majanduspoliitika, mille eesmärk oli rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta Absoluutne monarhia parlamentne monarhia riigivorm, kus kuningas vaitseb koos parlamendiga hugenotid Prantsuse kalvinistid kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad. Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid Inglise kalvinistid restauratsioon endise poliitilise korra taastamine Õigluste deklaratsioon määras ...
Kristlastele oli oluline mõista õigesti imetegija, kelle õpetus põhines Juutide messia ootusel. Ta rändas Jeesuse kuulutuste sisu, saada aru ristilöömise tähendusest, ringi, kuulutades jumalariigi peatset saabumist, tema kuulutuse Jumala ja Kristuse vahekorrast. kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need, kes Ortodoksne usutunnistus keisritele oli tähtis et alamad ühtemoodi temasse ja tema sõnumisse usuvad ja meelt parandavad usku mõistaksid, kutsusid kokku kirikukogusid kus võeti vastu (isekusest lahtiütlemine, jumalariigi saabumisse uskumine, jumala otsuseid ja kujunes õige e. ortodoksne usutunnistus; sõnnastati ja ligimese armastamine); rõhutas, et kõrge positsioon on selle apostelliku usutunnistusena.
vaha. Katoliku kirik 1. saj pKr tekkis ristiusk ning levis üle Rooma riigi. Konstantinoopoli edikt - ristiusk ainus lubatud usk Rooma riigis. Kirik ühendas ristiusulisi Lääne-Euroopas, seda, mis on õige usk, otsustas kirik, muud kuulutati ketserlikeks. Kirikule vastuvõtmatud mõtted hävitati inkvisitsiooni võttega. Ristiusk levis: · ristisõdade käigus (saksid) · misjon (Iirimaa) · valitseja võttis vastu ristiusu (Clodovech)- loeti alamad kristlasteks. Kõikidest piiskoppidest kerkis esile Rooma piiskop, keda hakati nimetama paavstiks. Talle allusid peapiiskopid, kellele omakorda piiskopid ning kellele omakorda preestrid. Seal, kus viis teenistust läbi peapiiskop või piiskop, nimetati kirikut toomkirikuks. Toomkapiitel - nõuandev organ 12 toomhärrast. Skolastik vastutas hariduse eest. Ilmalikel oli võimalik osa saada jumala armust sakramentide kaudu. Sakramente oli kokku 7.
muuta. Ka Saksamaa kujunes diktaatorlikuks riigiks, sest sõja kaotamise järel kujunenud majanduslik ebakindlus, pettumus Versailles' süsteemis ja poliitiliste erakondade omavaheline võitlus tekitas sakslastes suurt pettumust. Lisandus veel kommunismi oht. 1933. aastal võimule tulnud Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, kelle juhiks oli Adolf Hitler, kehtestas riigis eriti julma hirmuvalitsuse. Riigi ametlikust poliitikaks oli rassism (aaria rassi eelistamine) ja alamad rahvad kuulusid hävitamisele surmalaagrites. Majanduses toimusid suured edusammud ja saksa rahva olukord paranes. Välispoliitika eesmärgiks Suur-Saksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamise arvelt, riigi välispoliitika muutus sõjakamaks. Suurbritannia ja Prantsusmaa olid tugeva demokraatliku korraga riigid juba enne I Maailmasõda. Demokraatlik suund jätkus ka peale sõda. Kuigi majanduskriis andis tunda ka nendes riikides, mõjutas see riigi elu vähem.
Rahalise kitsikuse tõttu saadeti kolme aastaselt Michael Anrdeas jõukamate sugulaste, kasuvanemate juurde, arvatavasti Peterburi. Juba väiksest peale oli Michael Andreas ümbritsetud sõjalise tegevusega. Kasvatas ta üles sõjaväelasest tädimees ning hariduse sai ta vene sõjakoolis. Tolle aja kohaselt kanti aadlilaps juba varakult mõne väeosa nimekirja. Vastsündinud aadlik kirjutati teenistusse, kuid saadeti seejärel kohe "kodusele puhkusele". Nii jooksis teenistus ja alamad auastmed sai läbida lapseeas tegelikus teenistuses viibimata. 1776. aastal, olles 19-aastane, alustas ta sõjateenistust vene armees vahtmeistrina. Tänu tema võimekusele ja pedantsele kohusetundele ülendati ta 1778. aastal kornetiks ning 1783. aastal podporutsikuks. Mõned aastad hiljem ülendati nüüdseks 27-aastane Barclay de Tolly juba kapteniks. 1787. aastal puhkes sõda Venemaa ja Türgi vahel, kus Barclay de Tolly paistis silma erakordse vaprusega. 1790
See uskumus on tugevalt mõjutanud tervet tolle aja kunsti. Et hing saaks kehasse tagasi tulla, tuli see võimalikult hästi säilitada. Selleks palsameeriti surnuid- nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse. Hauda pandi kaasa luksusesemeid ja teenrite kujukesi. Juhuks kui keha ei peaks säilima, tehti ka surnust kujukesi kuhu hing saaks tagasitulles asuda. Kõige olulisem oli muidugi vaaraodele igavese elu kindlustamine. Juba nende eluajal vedasid tuhanded alamad raskeid kiviplokke oma isanda haudehitise jaoks. Kõige vanemad sellesarnased olid kiviplaatidest moodustatud mastabad. Seejärel hakati ehitama astmetena ülespoole tõusvaid astmikpüramiide. Egiptuse tõelisteks ehituskunsti suurteosteks on aga püramiidid. Nende tohutute kivimasside kõik neli külge olid väljastpoolt kaetud ühtlaste lihvitud kiviplaatidega ja pidid omal aja päikest peegeldades eriti üleva mulje jätma
1.Vähkide tunnused: 1) kitiinkest 2) keha koosneb paljudest lülidest, mis moodustavad kolm piirkonda: pea, rindmiku ja tagakeha. Pea ja rindmik on paljudel kokku kasvanud ning kaetud kilbiga 3) 2 paari tundlaid 4) 2 liitsilma. Paljudel vähkidel on silmad painduva varrekese otsas 5) hingavad lõpustega 6) koorikus on 2 värvainet: must ja punane 7) aeg-ajalt kestuvad 2.Vähkide tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) suur tähtsus toiduahelas. Vetikad alamad vähid kalad, limused, käsnad ; Krillid kalad, kiusvaalad ; Jõevähk saarmas, naarits, veelinnud 2) vähke süüakse (krevetid, jõevähk, homaarid, krabid) 3) vähkide koorik sisaldab värvaineid. Vähkide koorikuid lisatakse lindude toidule 4) vähke kasvatatakse akvaariumis lemmikloomadena 5) väikesi vähke kasutatakse akvaariumikalade toiduna 3.Ämblikulaadsete tunnused: 1) keha koosneb pearindmikust ja tagakehast ja keha on karvane 2) neil on 4 paari lihtsilmasid
seotud. Kõige sagedamini kasutatakse õiglusega samas kontekstis mõistet "võrdsus". Ilmselgelt on olukordi, kus õigluse nõue seotakse tõesti võrdsusega - näiteks "Kõik on seaduse ees võrdsed", mille puhul ebavõrdsus on meelevaldne ja ebaõiglane. Ent tavaliselt ei kõla nad sugugi nii üheselt kokku. Parasjagu drastilise näite on toonud ameerika filosoof William Frankena, nimelt ütles ta: "Kui valitseja pistab oma alamad katlasse keema ja seejärel hüppab ise järele, saab teda küll süüdistada ebaõigluses, kuid mitte ebavõrdses kohtlemises". Küsimus õiglusest kerkib kahtlemata mitmetes valdkondades - eetikas, poliitikas, õiguses ning ka igapäevaelus. Ent igaühes neist otsitakse vastust pisut erinevast vaatenurgast. · Nii uurib eetika, millistest printsiipidest peab oma käitumises ja otsustes lähtuma üksikisik;
Euroopa 17. ja 18. sajandi sõdades. Augsburgi usurahu tugevdas oluliselt võrstide võimu Saksamaal. Nüüd oli vürstide määrata, millist usku peavad nende alamad tunnistama, aga usulisi pingeid see ei lahendanud ja juba 1606. aastal oleks äärepealt puhkenud uus sõda usuliste rahutuste tõttu SaksaRooma keisrile kuuluvas Donauwörthi linnas, kus protestantlik enamus takistas katoliiklaste rongkäiku. Kuna keiser oli katoliiklane, luges ta toimunut usurahu rikkumiseks. Siis hakati keisri valdustes luteri kirikuid sulgema ning seepeale moodustasid protestandid 1608. aastal liidu ehk uniooni, millele katoliiklased vastasid 1609
......................................................................................7 1 Sissejuhatus Richard I valitses Inglismaad 6. Juulist 1189 kuni oma surmani. Teda tunti paremini Richard Lõvisüda nime all, sest ta oli suur sõjaline juht ja sõdalane. 16 aastaselt juhtis ta oma sõjaväge ning hiljem võttis osa kolmandast ristisõjast. Kuigi ta rääkis ainult prantsuse keeles ja veetis vähe aega Inglismaal, pidasid tema alamad teda suurejooneliseks kangelaseks. 2 Richard Lõvisüda Varajane elu Richard sündis 8. Septembril 1157 Beaumonti palees. Ta oli William IX, Henry ja Matilda noorem vend ning kui kolmanda pojana, teda ei oodatud troonile asuma. Richard kasvatati ülesse naise poolt, keda kutsuti Hodiernaks. Kuningaks saades andis Richard talle helde pensioni. Vähe on teada Richardi hariduse kohta. Kuigi ta
valmistamisel nad maitsvad seda enne keetmist. Vastavalt Terviseameti poolt avaldatud andmetele oli teostatud arvutamine, mille tulemuseks oli täheldatud hetkeks 15 infitseerimis juhtumid diffülobotrioosega kuni septrembri kuuni 2018 aastal (Eestis registreeritud..2018). D. latum elutsükli protsessi peamiselt vaadeldakse magevee keskonna saatumise momendist, kuhu parasiidi munad sattuvad väljaheitega ning järgnevalt on alla neelatud zooplanktoniga, millele kuuluvad aerjalalised alamad vähid nt sõudikulised. Esimene faasis larv ehk vastne areneb vaheperemehe kehaõõnes protserkoidiks. Tema I astme vaheperemehike. Arenguks on tarvis t 10-20 kraadi ning seega nakkatusohtlikuks perioodiks on kevad. Üleelab sügis ja talv. Ei talu soolakonsentratsioone ü 3% ja O2 > 4mg/l Hiljem aerjalasega toidub lisaperemees sõltuvalt regioonist kas magevee või mere kalaliikede esindaja. Sattudes uue subtraadi protserkoid sisseneb kala kudedesse (hepar,
aladel. Alates 11. sajandist ilmuvad kristlikud hauapanused (ornamendid, keed). 12. sajandi lõpupoolest on leitud ida-lääne suunalisi laibamatuseid. Valjala kirikusse on sõna otseses mõttes ,,kivisse raiutud" kohalikud ülikud, milles võib näha kohaliku eliidi otsest osavõttu kirikute rajamisel. On oletatud, et osa Saaremaa ülikuid võis olla juba enne võõrvallutust ristitud. Järgnev kausaalne oletus oleks, et sarnaselt Põhjamaadele, kus alamad võtsid peale valitsejat ristisu vastu, võtsid ka Saaremaa vanemate/kuningate ülejäänud piirkondlikud alamad selle üle. See on muidugi ilmselge oletus, kuid mitte võimatu. Toompea mäele saabusid endised Iru linnuse elanikud 11. sajandil, kes jätsid oma vana elupaiga maha. Siia rajasid nad uue Lindanise nime kandva linnuse. Uuemad maa geoloogilised uuringud tõid päevavalgele suure maa-aluse järve, mis oli Iru kandis sellel ajal maapinnale ilmunud
Kordamine bioloogia tasemetööks 1. Millised on organismide paljunemisviisid? Näited erinevate viiside kohta. Mittesuguline paljunemine: *Eoseline paljunemine - toimub eostega, mis looduses levivad vee või tuule abil. Nt. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad. *Vegetatiivne paljunemine - eeltuumsed, seened, protistid, taimed, alamad loomad # Pooldumine - toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid, ainuraksed) # Pungumine - Tekib välasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühte, moodustades koloonia (pärmseened, alamad loomad) # Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt), mugulatega (kartul), sibulatega
Algelisimaks maismaataimede (embrüofüütide) rühmaks on sammaltaimed. Osad sammaltaimed (kõdersamblad) on veel kudedeks eristumata tallusega, arenenumad samblad aga juba üsna keerulise ehitusega. Sammaltaimede hulka kuulusid ka sõnajalgtaimede eellased, niisiis on ka sammaltaimed parafüleetiline takson. Kokku on sammaltaimi ja sõnajalgtaimi käsitletud eostaimedena (nimetus viitab nende paljunemisele eoste abil) (Sporophyta), neile vastandati nö alamad taimed (Thallophyta), mis hõlmas erinevaid vetikatehõimkondi. Taoline süsteem pole siiski kooskõlas tänapäeva teadmistega taimede põlvnemisest. Sõnajalgtaimedele on juba iseloomulik varre harunemine ja vee liikumiseks arenenud trahheiidid. Need tunnused ühendavad neid kõrgemate taimedega soontaimede (Tracheophyta) rühma. Sõnajalgtaimedest arenesid kaks tänapäeval valitsevat taimede rühma - paljasseemnetaimed ja õistaimed ehk katteseemnetaimed (koondnimetusega seemnetaimed)
harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu - Uue riigi keele tundmine Vajadusel hakati looma uued tavad need reeglid olid - Mõnikord uus riik nõuab tõendist uuest kodanikust, et ta on ühiskonnalikud ehk hakati looma õigust eelneva riigi vülgnevaba · Õigus reeglite kogu, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud - Monarhias pole kodanikke, nad on monarhi alamad riigi poolt ja mille täitmine on kohustuslik ühiskonnale · Riigipiir on kaardil märgistatud; see on mõtteline joon · Riik erilisel viisil organiseritud rahvas, kes teostab teataval Mereterritooriumid territooriumil suveräänset võimu. Riigi 3 tunnust: - Mereala piiride lähtejoon riigiteritoriaalmeri 1
6. märtsil 1521 jõudis ta kolme laevaga Mariaani saarteni. Pärast varude täiendamist ja konflikti kohalikega seilas ta edasi ning jõudis 16. märtsil Filipiinide Homonhoni saareni. Selleks ajaks oli laevade meeskondadest veel 150 meest elus. Kohalike keelt mõistis ori ja tõlk Enrique Melaka, kellest sai esimene inimene, kes pärast reisi ümber maailma oma kodukanti tagasi jõudis. Edasi mindi Cebu saarele, kus õnnestus saare kuningas Humabon ja mõned tema alamad ristiusku pöörata. Kui naabersaare Mactani pealik nimega Lapu-Lapu ei lubanud end ristida, otsustas Magalhães kohalikud relvade abil alistada ja ristida. 27. aprillil toimunud lahingus said hispaanlased tulirelvadest hoolimata lüüa ja pidid põgenema. Magalhaes sai surma võitluses filipiinlastega. Magalhãesi laevadest jõudis ainsana Hispaaniasse tagasi 6. septembril 1522 Juan Sebastián Elcano juhtimisel Victoria. Magalhaesi väin .
Nende valmistamiseks hangiti kivi välismaalt. Selliste teoste eesmärk oli jäädvustada sõjalisi võite ning näidata ja rõhutada kuningate tähtsust ning võimu. Valitseja figuur oli teistest tunduvalt suurem , tema järel tulid väepealikute , sõdalaste ja alles viimasena vaenlaste kujutised. Sageli oli ühel reljeefil kujutatud mitut erinevat sündmust , mida sai lugeda nagu jutustust. Tüüpiliseks oli ka troonil istuv valitseja ning tema ees kummarduvad ning andamitega koormatud alamad. Inimfiguurid on reljeefidel üsna kohmakalt kujutatud , samas aga detailid on äärmiselt täpsed. Käte ja jalgade lihased , relvad ja riietus on piinliku täpsusega. Kujude poosid olid puised ja tardunud , aga samas suursugused , võimukad ja ähvardavad. Suurt tähelepanu oli pööratud silmadele. Neid kujutati suurte ja intensiivsetena , sageli kasutati ka inkrustatsiooni ehk värvilise materjali asetamist süvenditesse.
Valgustus- vaimne liikumine Euroopas *usk mõistusesse ratsionalism *deistlik lähenemine jumalale *jumal, kui maailma looja mitte arendaja *hariduse edendamine *usk, et ühiskonda paremaks muuta Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa Thomas *kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast Hobbes *teos ,,Leviathan", riigieelne ühiskond kui ,,kõikide sõda kõikide vastu" (1588-1679) *ühiskondliku lepinguga riigivõim, vabadused piiramatu võimuga valitsejale (alamad ja valitseja) *monarhia käes seadusandlik-, täitesaatev- ja kohtuvõim *valitseja kindlustas alamate julgeoleku *absoluutne monarhia John Locke *arendas edasi üh. lepingut (vabade inimeste vahel) (1632-1704) *seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu, täitesaatev võim ei looks seadusi, kuningas kinnitab seadused, maksud kehtestab parlament *riigi ja kiriku lahutamine ...
jäätmete lõplikku kõrvaldamist 20% võrra ning aastaks 2050 50% võrra võrreldes 2000. aastaga. Selle saavutamiseks on koostatud strateegia, mis seab järgmised prioriteedid: Jäätmetekke vältimine, jäätmete taaskasutamine, paremad töötlemis tingimused ja transpordi reguleerimine. Siseriiklikul tasandil toimusid muutused jäätmevaldkonnas aastatel 2004-2007, mis olid tingitud Eesti liitumisest Europpa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid lähtuvad Euroopa Liidu ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist sh korduskasutamist ja ringlusse võtmist. Jäätmekäitluse areng aastail 2004-2007 on põhinenud pealmiselt üleriigilisel jäätmekaval. 2008. a kinnitas Vabariigi Valitsus uue jäätmekava, mis määrab jäätmehoolduse üldised arengusuunad aastani 2013
majast puudusid kraanivesi, keskküte ja elektrivalgus. Vasall ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama, sealhulgas võtma osa sõjakäikudest, andma senjöörile laenu jne. Vasalli üheks peamiseks mureks oli ka kloostrite püsimajäämine, mis olid sotsiaalabi keskused. Kõrgel positsioonil asusid keskajal orduvennad, orduvaimulikud, mõõgavennad, piiskopid jne. Talupojad olid aga nende alamad, nad pidid kõike tegema, mis nende aadel ütles. Ilma loata ei tohtinud nad isegi oma maalt lahkuda. Talupojad jagunesid:adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad ja maavabad. Pärast Jüriöö ülestõusu (1343-1345) muutus talupoegade olukord aga veel raskemaks. Nende koormisi tõsteti ja sõnakuulmatuse puhul kasutati sõjalist jõudu. Keskjal oli üheks tähtsaimaks juhtivorganiks Maapäev. Maapäevad toimusid üldiselt iga 3 aasta
"Popol Vuh" Maiade eepos Mirell Mölder, Ragne Toompere, Kadri Talvik Pärinemine: · "Popol Vuh" ehk "Nõupidamiste raamat" on kirja pandud 16. sajandil suuliste pärimuste põhjal. · Maiad- Guatemala. · Originaal on K'iche keeles. Ülesehitus: · "Popol Vuh" koosneb neljast osast ja on proosavormis. Sisu: · Teos räägib loo kitsee ühiskonna kujunemisest selle hävinemise ja kokkuvarisemiseni 16. sajandi Hispaania vallutussõdade tagajärjel. I osa - maailma loomine. Inimese loomise katsed. Jumalike kaksikute · Hunahpu ja Xbalanqué võitlused kolme kõrgiga. · Maa loomine · Lindude ja loomade loomine, neile hääle andmine. Linnud ja loomad ei ülista oma loojaid. · Saviinimeste loomine · Puuinimeste loomine ja hävitamine · Vucub-Caquix'i hävitamine · Zipacn...
Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Vegetatiivne paljunemine prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega. 24. Võrrelge inimese ovogeneedi spermatogeneesiga. Spermotogeneesi ja ovogeneesi võrdlus
rõhutamine: ülikuid kujutati aga täiuslikena Teemad, motiivid: Sõjalised võidud, valitseja Kujutati, mida sooviti, et juhtuks, võimu suurus, üksikud sõjatemaatika taimemotiivid, jahistseenid. Tüüpiline motiiv troonil istuv valitseja, kellele alamad andamiga kummarduvad. Kujutatav Valitsejad, loomad, linnud, Valitsejad, ülikud, loomad, linnud, lihtrahvas lihtrahvas tegelaskond: Kujutamisviis: Taga olevad isikud kujutati Taga olevad isikud kujutati eesolevate peade kohal, eesolevate peade kohal, egiptuse egiptuse poos, inimfiguurid poos. Valitsejaid kujutati
• Kasutati ohtralt parfüüme – kehahooldus tooteid • Kreeklased ja roomlased kasutasid ohtralt valget mürgist alusmeiki mis koosnes : tina valgest, meest ja rasvast • Kulmud-ripsmed värviti nõega, kasutamist leidis põsepuna ja ilumärgid. • Kortse siluti eesli piimaga 7x päevas – kümmeldi selles Keskaeg 4. Sajand • Kümblusvannid • Hammaste pesu • Kuningas pesi ennast üleni iga 3 nädala tagant, alamad harvemini – kardetakse katku – arvatakse, et pestakse kaitsekiht maha • Moes kahvatud näod – et seda saavutada, pandi ihu külge verdimevaid kaane 4 • Juuste blondeerimine – henna ( vasikaneerud, safran, astelherne õied) • Ei kantud punaseid juukseid – oli saatanast • Keha varvasteni kaetud • Värviline silmameik hilise keskajani • Egiptuse lainer Kosmeetoloogia Renessanss 15. saj
kuningal üksi otsustada. 3) absolutistliku riigivõimu põhitõed: ● kristlik põhitõde - kuningas on saanud oma võimu otse Jumalalt, mistõttu ta ei ole kohustatud aru andma oma alamatele, vaid üksnes jumalale. 4) selgita absolutismi mõistet skeemi põhjal (õpik lk. 51) ● Jumal on andnud kuningale võimu kehtestada seadusi; viia seadusi täide ning mõista kohut iseenda nimel. Alamad on aga kohustatud kuuletuma. 5) VAIMULIKUD - paavst, preestrid, mungad, nunnad. AADLIKUD - sõjaväelased, kuningad jne. LIHTRAHVAS - arstid, talupojad. 7) Koloonia e. asumaa on poliitilise ja majandusliku iseseisvuset maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa e. metropol) on allutanud ning mille loodusrikkusi ja tööjõudu ta oma huvides kasutab. 8) ● Majandus - manufaktuuride ehitamine ja kolooniate rajamine.
Kuni reduktsioonini talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord halvenes 17.sajandil kinnitati talupoegade pärisorjuslik seisund ja sunnismaisus Peale redukt. Eesti talupoegade õ ja ma olukord paranes Mõisnikud võisid talupoja iga kell tagasi võtta kui ta pidi põgenema Peale pärisorjusest vabastamist muutus nende elu kergemaks ja hakati arvestama nende arvamusega. Talupojad olid kuninga alamad ja mõisnike võim nende üle vähenes 7. Linnade allakäik Rootsi ajal (erandiks Narva). 10 linna Vähenes linnavalitsuste iseseisvus Suurenes sõltuvus riigivõimust Tegevuse lõpetas Hansa Liit Linnad kaotasid õiguse iseseisvale majandustegevusele 8. Rahvahariduse algus Rootsi ajal, Forseliuse seminari tegevus. Luterlus andis tõuke eesti talurahva harimisele Probleemideks: Koolide vähesus
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peako...
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomisjon koosnes 17 li...
Oma tragöödias Hamlet toob Shakespeare lugejateni Taanimaa printsi pettumuse maailmas, täpsemalt just oma kaaskonna mitmepalgelisuses. Hamlet on pettunud terves maailmas, nimetab seda vanglaks ning jälestab oma õukondlasi, kes kohe, kui vana kuningas on surnud, hakkavad lipitsema uue valitseja ees. Tundmaks ära kuninga ja kogu õukonna tõelist palet, hakkab Hamlet mängima hullu. Ja alles siis ta taipab tõeliselt, kui mitmepalgelised võivad olla teenrid. Alamad ajavad täpselt sellist juttu, nagu neile enestele hetkel kasulik on ja nad ei hooli üldse ustavusest. Terve õukond on muutunud koos uue kuninga troonile asumisega. Kõik kes enne olid ustavad Hamletile ja tema isale ning ei sallinud Claudiust, on nüüd, mil Claudius on mõrva teel troonile asunud, hoopis Hamleti vastu ning ta ei saa neid enam usaldada. Claudiust ei salli Hamlet üldse, kuna vaim andis printsile teada, et Claudius oli endise kuninga mõrvanud, kuid alguses ei
Elizabeth I John Ernest Neale Kokkuvõte 7.septembril 1533.aastal sündis Inglismaal Greencichis tütarlaps.Ta ei olnud tavaline väikelaps,sest tema ema oli hiljuti kroonitud Inglismaa kuninganna Anne Boleyn ja tema isa oli kuningas Henry VIII,üks Euroopa võimsamaid monarhe.Kolm päeva pärast sündimist ristiti laps Greenvichi palee kõrval olevas kirikus.Lapse nimeks sai Elizabeth nagu ka tema mõlemal vanaemal.Oleks võinud arvata,et vanemad olid õnnelikud pärast selist sündmust,kui Henry VIII oli soovinud saada poega,kellest oleks saanud tema troonipärija. Elizabethi noorus oli väga kirev ja segane aeg. Kuningas Henry VIII-l ei õnnestunud kuidagi saada meessoost pärijat ning nõnda oli ta 1533. aastal end lõplikult lahutanud nii abikaasast Aragóni Katariinast kui ka katoliku usust. Ta abiellus protestandist Anne Bo...
Voltaire oli Prantsusmaal üks tuntuim valgustusideoloogia levitajatest. Kokkuvõte Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. 18. sajandil mõjutas see liikumine viisi, kuidas valitsejad nägid oma kohustusi alamate suhtes, ja veelgi enam seda, kuidas alamad nägid iseennast ja oma õigusi ühiskonnas. Ka tänapäeva ühiskonnaski tuleb ette palju küsimusi seoses teaduse, universumi, usu ning riigi valitsemise kohta millele siiani pole ühtseid vastuseid leitud. Valgustusajal arenesid välja filosoofide ja teadlaste uued ideed ning et neid realiseerida, tõestati neid mitmesuguste katsetega. Valgustusfilosoofia levik oli väga oluline maailmapildi ja korra edasisele arengule. Valgustusajastu ideede tulemuseks olid valgustatud
miljonitel tähtedel ei ole olemas. Kui väike prints oma planeedilt lahkus,nuttis see kaitsetu lill, tal oli vaid neli okast, millega end kaitsta. Roos kuulub printsi maailma ja ta armastab oma roosi, olles nõutu roosi tõrksuse eest ning õnnelik, kui saab sellele abitule lillele kaitsjaks olla. Väike prints külastab kuut planeeti, enne kui maale jõuab. Esimesel planeedil kohtub prints kuningaga, kelle jaoks on maailm väga lihtne, kõik inimesed on tema alamad ja kogu maailm allub tema käskudele. Kuningal pole planeedil käepärast ühtegi alamat ja ta palub printsil oma planeedile jääda, pakkudes printsile kohtuministri auväärset kohta. Lahkudes tleb prints, et suured inimesed on imelikud. Kuningas valuleb käskimise järele see ongi printsile mõistmatu. Ometi on see kuninga maailm. Igaks loob endale ju oma maailma. Teisel planeedil elab uhkeldaja, kes on printsi saabumise üle õnnelik, sest nüüd võib ta printsilt paluda imetlust
armastusest ning tegelikult pooldab misogüüniat. Nagu kaViivi Variksaare artiklis ilmneb, et ,,Mõni don Juan on tegelikult homoseksuaalse suundumusega ja naisi pidevalt vahetades nng pidades ohtralt hetereoseksuaalseid suhteid, mis talle küll rahuldust ei paku, tõrjub ta mõtte oma tõelisest kalduvusest." Kuid minu tuttava puhul võis tegemist olla lihtsalt don Juanile iseloomuliku enese jumaldamise ja armastusega, kus kõik teised ligimesed on temast alamad, ja mehed on naistest vaid seetõttu paremad, et jagavad temaga sama sugu. Tänapäeval on don Juanide liikumine seotud ka tihtipeale väljendiga ,,sarvede maha jooksmine", kus noortele meestele peetakse igati loomulikuks elus enne abielu etappi, kus proovitakse kõik maised võimalused ja ahvatlused, sealhulgas ka naised, lühikese aja jooksul ära. Kui varem oli see igati põlastatav käitumisviis, siis tänases vabameelse sja ,,erinevus
Bütsantsi keisrile, paavst Karl Suure ajast Lääne-Euroopa keisrile · Erinevused rituaalides läänes vaimulikud ei abiellu, ida kirikus preestrid abielus 13) Seletage paavst Gregorius VII näite varal, kuidas põhjendas kõrgkeskaegne kirik oma üleolekut ilmalikest võimukandjatest. · Paavsti üle ei saa keegi kohut mõista, ainult tema võib kohtuotsuseid muuta · Paavst võib tagandada keisreid, vürstid peavad suudlema paavsti jalgu · Paavst võib vabastada alamad ustavusvandest · Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi 14) Võrrelge XI-XIII sajandil tekkinud mungaordude eesmärke ja meetodeid. Milliseid erinevusi ja sarnasusi märkate? · Tsistertslased nõudsid füüsilist tööd, rajasid kloostrid asustamata paikadesse kus harisid ise maad ja ehitasid kloostrihooneid · Tsistertslaste kloostritest kujunesid suured majanduskeskused, mis rikastusid oma toodangu müügist
1961.a otsustas Hrustsov selle nalja lõpetada ning lasi rajada Berliini müüri, millega kaasnes ka Berliini kriis , mis sai peaaegu ühe ööga valmis, hiljem muidugi tugevndati seda. Müürist sai külma sõja sümbol. Minu arust müüri ehitamine ning inimeste vabaduste piiramine mõjus Lääneriikides NL mainele halvasti, sest müür püsis ning tõestas oma tiktatuuri olukorda, kus müüri ületamise eest sai silmapilkselt surma. See tõestab jällegi seda, et NL alamad olid kui hiiglaslikus vanglas, kus väljapääsu ei leita ning lääneriigid ei saanud muud teha kui ainult nõustuda ning leida uus lahend kuidas vabastada Ida-Berliini kommunimist. NL üritas Kuubaga saada häid kontakte sellenimel , et ehitada sinna oma rakettibaasid, mis toll ajal tunti kui tuuma relvadeks. Selle eesmärgiks oli hävitada USA . 1962 a. USA presidend Kennedy sai sellest plaanist teada ning takistas NL üle mere oma relvade viimist
rohkem, seetõttu on tal ka vähem põhjust karmuseks. Inimesed usaldavad teda ja ta seisukohti, sest valitseja vanemad on rahvale tuntud ja nad usuvad et uus valitseja jätkab vanemate poliitikat. Machiavelli peab tähtsaks, et ei astuta üle eelkäijate kehtestatud korrast ning käiakse hiljem paindlikult ajaga ühte sammu, kuigi see ei pruugi endale meeldida. Kui erakordsed pahed ei muuda Valitsejat vihatuks, on mõistlik arvata, et alamad temast juba loomuldasa lugu peavad, just tema päritolu põhjal. Valitsemise põlisusse ja järjepidevusse sumbuvad nii uuenduste ajed ja eeldused kui mälestused neist, sest eks jäta ju iga muudatus endast alati maha pidepunkti järgmise ettevalmistamiseks. Minu arust on tema seisukoht on väga õige, sest tänapäeval diktaktoorsetes riikides toimubki täpselt see. Iga muudatus loob põhjuse järeltulevatel põlvedel teha veel muudatusi.
Seal hulgas ka Ivan Saburovi, sest Ivan arvab, et see on minia isa, kuid eksib. Neil ei ole tegelikult mingit seost. Ivan uskus ka ise, et on Jumala asemik maa peal ning seetõttu oli talle kõik lubatud, keegi ei tohtinud talle vastu vaielda ning ta ei eksinud kunagi milleski. Ta ütles, et tsaaril, Jumala poolt valitul on piiramatu võin, mille vastu mässutõstmine või isegi kriitika on jumalavallatu. Tema kõige järelemõtlematuid, kõige julmemid, kõige ülekohtusemaid otuseid peavad alamad respekteerima, kui otsuseid, mis tema kaudu tulevad Jumalalt. 1565.aastal kehtestas Ivan opritsnina-süsteemi, mis tähendas maa jagamist kaheks- opritsninaks ja zemstinaks.Viimases osas valitsesid Ivani väljavalitud, kes võisid trahve määrata, piinata mehi, vägistada naisi, torgata lastel silmi peast, rüüstada maju, põletada metsi jpm. Seda kõike ilma, et keegi midagi ütleks. Vastupidi tsaar just õhutas nende vägivaldsust ja pärast iga kangelastegu tasus heldelt. Selle
tingimusteta autoriteeti omamata ei saa valitseja head teha ege kurja kõrvaldada. Kui valitseja on otsuse langetanud, siis pole selle üle enam midagi arutada. Valitsejale peab kuuletuma kui õigluse kehastusele, muidu ei saa kehtestada korda ega teha lõppu tülidele. Sest valitseja on Jumalast ja otsekui tükike jumalikust sõltumatusest. Ainult Jumal üksi võib tema otsuseid hinnata ja tema isikut suunata. Kelle ees peaks Bossuet arvates valitseja vastutust kandma? Miks? Miks peavad alamad tunnistama valitseja tingimusteta autoriteeti? Kuivõrd veenev tundub sulle Bossuet põhjendus valitseja õigustest? Põhjenda oma arvamust. Töö tekstiga. Väljavõte ,,Õiguste deklaratsioonist" (1689) Westminstrisse kogunenud vaimulikud ja ilmalikud lordid ning alamkoja liikmed, selle Kuningriigi rahva kõigi seisuste seaduslikud, täievolilised ja vabad esindajad, esitavad Williamile ja Maryle, Oranje printsile ja printsessile,
Ta rentis ka maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes siis omakorda võtsid makse elanikkonnalt. Rahva maksukoormus suurenes sellega veelgi. Louis XIV kirikupoliitika Nantes'i edikt küll kindlustas hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada ja enda kaitseks väesalku ning kindlusi pidada, kuid hugenottide eriõigused olid vastuolus üha tugevneva kuningavõimuga. Louis XIV-le ei meeldinud, et tema alamad olid erinevat usku. Kuna hugenotid jõukamad, sest elatusid käsitööst ja kaubandusest tühistas kuningas nende allesjäänud õigused. Nad ei tohtinud enam jumalateenistusi pidada, nende kirikud suleti või purustati ning neile kehtestati kõrgemad maksud. Osa hugenotte astus katoliku usku, aga üle 200000 lahkus maalt, asudes enamasti Inglismaale, Madalmaadesse ja Saksamaale, aga ka ülemerekolooniatesse. Kuningas Louis XIV Gertu Õunap
Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid Õigusriigi printsiip – Õigusriigi printsiip eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ning kohustuste süsteemi olemasolu. Õigusnormi printsiipi sisustab õigusnormi täpne kujundamine-õigusnormis on arusaadavad üheselt. Õiguskindluse printsiip tähendab ka õiguskindluse tunnustamist – kehtiva õiguse respekteerimine. Laias plaanis riik ja tema alamad peavad lähtuma sellest, et mingi ajavahemiku möödumisel, kui midagi on otsustatud, siis seda küsimuste enam üles ei tõesteta. Õigusriigis on proportsionaalsuse põhimõte juhtiv/vedav- kõik abinõud, mida on kehtestatud, peavad olema vastavuses kavandatud eesmärgiga. Nt: tahame, et lasteaia piirkonnas autod ei kihutaks- võimalus panna kiirust piirav silt, lamav politseinik.
aastal Johann Calvini poolt LUTERLASED kristliku konfessiooni esindajad, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest. Peavad end autentse kristluse ja vanakirikliku traditsiooni esindajateks. 7) Augsburgi usurahu Kuulutati välja 1555. aastal. Sellega tunnistatu luteri usk katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks Saksamaal. Kehtima jäi põhimõte ,,Kelle valitsus, selle usk", mis tähendas, et maahärra usutunnistust pidid järgima ka tema alamad. 8) Kolmekümneaastase sõja põhjused ja tagajärjed. Vestfaali rahu. Millal toimus? KOLMEKÜMNEAASTANE SÕDA 1618-1648, põhiliselt Saksa-Rooma keisririigi aladel Kesk-Euroopas, osales enamus Euroopa riike. PÕHJUS: konflikt protestantsimi ja katoliikluse vahel TAGAJÄRG: Sõlmiti Vestfaali rahu 1648. aasta sügisel. VESTFAALI RAHU kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmandana katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati nüüd ka kalvinismi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
