Egiptuse ja Mesopotaamia kunsti võrdlus (1)

ISESEISEV TÖÖ 1
MESOPOTAAMIA
EGIPTUS
Kasutatud materjalid:
Savi, kivi hangiti välismaalt
Kivi
Reljeefi, ümarplastika kasutamine.
Mis domineerib ?
Reljeefid jutustava sisuga, pitsatsilindrid, koonused , takerdus ümarplastika kasutamine halva materjali saadavuse tõttu, aga kujukesi tehti ikkagi.
Reljeefid (madalad, värvilised) jutustava sisuga, ümarplastika ja reljeef olid laialt levinud
Milliseid skulptuure on leitud?
Leitud Assüüria lossidest sümboolseid „valvureid“ (tiivulised lõvid , viiejalgsed härjad inimpeaga)
Giza püramiidide juures kaljus raiutud sfinks-inimesepea ja lõvi kehaga olend , Vaarao Mykerinose ja ta naise kuju (Giza), Ramses II kujusid
Kus kasutati skulptuure?
Hoonete kaunistamisel
Ümarplastilisi skulptuure kasutati templite ees ja sees
Kompositsiooni eripära:
Püüti rõhutada valitseja erandlikkust ja tähtsust. Kuninga figuur suurem kui teised. Tihti ühel ja samal reljeefil mitu erisündmust (saab lugeda kui jutustust), hieroglüüfiline seletus, egiptuse poos.
Jalad ja pea on külgvaates, õlad ja silm otsevaates, egiptuse poos, hieroglüüfiline seletus. Sündmusi ei kujutatud järjest, vaid eraldatult (ei saa lugeda nagu jutustusi).
Isikupära rõhutamine:
Isikupärased jooned polnud olulised, rass oli oluline
Lihtrahva puhul võib näha ebatäiuslikku keha, vaaraosid ja ülikuid kujutati aga täiuslikena
Teemad, motiivid:
Sõjalised võidud, valitseja võimu suurus, üksikud taimemotiivid , jahistseenid. Tüüpiline motiiv troonil istuv valitseja, kellele alamad andamiga kummarduvad.
Kujutati, mida sooviti, et juhtuks, sõjatemaatika
Kujutatav tegelaskond:
Valitsejad , loomad, linnud , lihtrahvas
Valitsejad, ülikud, loomad, linnud, lihtrahvas
Kujutamisviis :
Taga olevad isikud kujutati eesolevate peade kohal, egiptuse poos, inimfiguurid kohmakad
Taga olevad isikud kujutati eesolevate peade kohal, egiptuse poos. Valitsejaid kujutati sfinksidena.
Proportsioonid, anatoomiline õigsus:
Silmad tehti suured ja intensiivsed, detailide edasi andmine
Proportsioonid paigas, ei hoolitud detailide ja individuaalsete iseärasuste esiletoomist
Liigutuste kujutamine:
Kujutati tardunud poosides, puised, kuid suursugused, vasak jalg teisest eespool
Kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool
Jumalate kujutamine:
Suuremana ja tähtsamatena, ranged . Rõhutati juukseid, massiivset habet. Suur tähelepanu silmadel, käte ja jalgade lihaskonnale.
Suuremana ja tähtsamatena, ranged. Nägudel mängleb võimukus, salapära, pidulik ja üleolev naeratus, inimese keha ja looma- või linnupeaga. Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas , pilk üle vaatajate pea kaugusesse.
Loomade kujutamine:
Kujutati vabamalt, jumalate kõrval väikesed
Kujutati vabamalt, jumalate kõrval väikeste ja alandlikena, loomutruu, elavad
Ruumikujutus:
Läbimõeldud, vabadele kohtadele kujutati seletusi juurde, taga olevad isikud tehti eesolevate peade kohale, sündumsed
Läbimõeldud, vabadele kohtadele kujutati seletusi juurde, taga olevad isikud tehti eesolevate peade kohale.
Värvikasutus:
Värviküllane. Põhivärvideks sinine, kollane, punakas pruun.
Värviküllane, varjundirikas. Põhivärvideks roheline ja punane. Dekoratiivne mulje.
Kokkuvõte: kõige olulisem 2 kultuuri skulptuurikunstis. Too välja olulised erinevused ja sarnasused kahe maa skulptuurikunstis. Lauseehitusse pane sisse võrdlusmoment.
Kasutatud materjal: Mesopotaamias oli põhiliseks skulptuurikunsti loomiseks savi, sest see oli olemasolev materjal, mida leidus koha peal, kuid Egiptuses oli kõige kätte saadavamaks materjaliks kivi.
Teemad: Mõlemates kunstides kujutasid valitsejaid, kus neid oli kujutatud suurematena ning Egiptuse poosis . Mesopotaamias kujutati joonistel rohkem võitlusstseene kui Egiptuses.
Motiivid: Egiptuse kunstis kasutati ebaloomulikke kehaasendeid. Inimene astub pikka sammu, jalad nähtavalt küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis , silm otsevaates. Orje, loomi, linde kujutati vabamalt. Mesopotaamias aga silinderpitsati ja pitsat kivi motiive hästi palju, anatoomia seisukohalt kujutati isikuid ebaloomulikult. Mõlemas kunstis kujutati inimesi ebaloomulikult.
Kujutatav tegelaskond: Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamias kujutati valitsejaid, sest nad olid kõige tähtsamad ja selles tulenes ka üleloomulik suurus lihtrahva kõrval.
Kompositsiooni iseärasused: Mesopotaamia ja Egiptuse relieefide kompositsioonis püüti rõhutada valitseja isiku erandlikkust ja tähtsust. Samuti kujutati neis kunstides taga olevaid isikuid eesoleva pea kohal.
Kujutamine: Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamias kujutamisviis stiliseeritud ning kasutati egiptuse poosi.
Liigutuste kujutamine: Mesopotaamias ja Egiptuses on liigutusi ebaloomulikuna kujutatud. Egiptuse kunstis olid proportsioonid paigas ja kujutati kehaosi kõige iseloomulikumas asendis, aga Mesopotaamias ei pööratud rõhku õigetele proportsioonidele, sest sõrmed-varbad olid pikemad kui tegelikkuses.
Proportsioonid: Mesopotaamias oli tähtsal kohal silmade õiguse edasiandmine ja selletõttu kujutati silmi suuremate ja intensiivsematena kui need tegelikult on, aga Egiptuses olid see-eest proportsioonid paigas, ent ei hoolitud detailide ja iseärasuste esiletoomisest.
Ruumikasutus: Mõlemas kunstis oli tähtis piltide kõrvale lisada hieroglüüfseid seletusi, mis aitaksid pilte/ joonistusi paremini mõista. Samuti kujutati nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses taga olevaid isikuid eesoleva pea kohal. Erinevuseks on see, et Egiptuses kujutati sündmuseid üksteise all, kui Mesopotaamias olid sündmused kujutatud järjest ja neid sai lugeda kui jutustusi.
Värvikasutus: Mesopotaamia kunstis oli põhivärvideks sinine, kollane, punakas pruun, aga Egiptuses roheline ja punane. Egiptuse kunst oli värviküllane, samuti oli see ka nii Mesopotaamias, kuid Egiptuses oli tähtis dekoratiivne mulje.