ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG (1)

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG
Organismide paljunemine
2. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist.
SUGULINE
MITTESUGULINE
Uus organism saab alguse viljastatud munarakust
Uus organism pärineb ühest vanemast
Reeglina 2 vanemorganismi
1 vanemorganism
Järglased on kombineerunud geenimaterjaliga
Järglased vanematele sarnase geneetilise materjaliga
Toimub eoseliselt või vegatatiivselt
3. Millist paljunemist nimetatakse mittesuguliseks?
Mittesuguline paljunemine- uus organism pärineb ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine toimub kas eoseliselt või vegetatiivselt.
3. Millised organismid paljunevad eostega?
Eostega paljunevad: Maarjasõnajalg, Harilik karusammal, kivipuravik , koppvetikas.
4. Tooge näiteid taimede vegetatiivsest paljunemisest.
Vegetatiivne paljunemine toimub erinevatel taimeliikidel juure, varre, lehe, võsu või nende muudendite abil. Nt. Kartul - mugulatega, maasikas, hanijalg- võsundiga.
5. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt?
-Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond.
-Geneetiliselt ühtlik (väljatöötatud sortide säilitamine) järglaskond.
7. Milliste loomarühmade esindajad võivad paljuneda vegetatiivselt?
Seened, bakterid, käsnad.
Rakkude jagunemine mitoosi teel
4. Mis on mitoosi põhieesmärk?
Tagada kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
7. Selgitage mitoosi tulemust.
Toimub tsütoplasma jaotumine tütarrakkude vahel( moodustub 2 tütarrakku).
8. Miks eelneb igale mitoosile replikatsioon ?
Selle protsessiga tagatakse rakkude jagunemisel täpne päriliku info jagunemine tütarrakkudesse ( ka DNA ahel kahekordistub).
Rakkude jagunemine meioosi teel
1.Mis on meioosi peamine eesmärk?
Kromosoomide arvu vähenemine 2 korda.
2. Selgitage haploidse ja diploidse kromosoomistiku mõistet.
Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised . Tähistatakse 2n-ga.
Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n-ga.
3. Milliste protsessidega kaasneb meioos?
Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega.
4.Milline on esimese meiootilise jagunemise tulemus?
Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad kõik kahest kromatiidist ning DNA replikatsioon enam ei toimu.
8. Miks meioosi tulemusena moodustunud tütarrakud geneetiliselt erinevad?
Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Homoloogiliste kromosoomide sõltumatu lahknemise ja nendevahelise ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad.
Selgitage pikemalt :
20. Kirjeldage mittesugulise paljunemise erinevaid vorme ning tooge näiteid.
Mittesuguline – kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine ( pooldumine , pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne.
Eoseline – toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed.
Vegetatiivne paljunemine – prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid , taimed, alamad loomad.
Pooldumine – toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad.
Pungumine – alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn).
Taime osadega – risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega.
24. Võrrelge inimese ovogeneedi spermatogeneesiga.
Spermotogeneesi ja ovogeneesi võrdlus
Võrreldavad tunnused
Spermotogenees
Ovogenees
 
1) Mõiste
Seemnerakkude areng
Munarakkude areng
2) Koht
3) Eellasrakud
Munandite torukestes
Spermatogoonid
Munasarjas
Ovogoonid
4) Mitoos
Algab murdeeas
Algab ja lõppeb looteeas
5) Kulg
Kulgeb pidevalt
Toimub tsükliliselt vaheldumisi kummaski munasarjas
6) Tulemus
4 spermi
Tekib üks viljastamata munarakk ja kolm jääkkeha
7) Lõpp
Praktiliselt elu lõpuni
Menopausini (u. 45-50 a.)
Viljastumine
4. Tooge näiteid kehavälisest viljastumisest.
(Küpseb palju sugurakke , viljastumine on juhuslik , hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kalade ja kahepaiksete liigid, kelle munarakud viljastuvad vees).
Et viljastumine aset leiaks, heidavad nii emas- kui ka isasloomad sigimisperioodil vette väga palju sugurakke. Näiteks koeb angerjas ligikaudu pool miljonit munarakku, tursa kudemisel ulatub munarakkude arv aga üle viie miljoni.
5. Millistel organismidel esineb kehasisene viljastumine?
Rästik, kass , kana, harilik majaämblik.
7. Millisel perioodil on inimese munarakk viljastumisvõimeline?
Inimese munarakk on viljastumisvõimeline umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni, ligikaudu 36 tundi. Kui sel perioodil viljastumisvõimalisi sperme ei ole, hävib ta järgneva paari päeva jooksul. Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab umbes 4-5 päeva.
Sinna jõudes on ta kas viljastunud ja osaliselt jagunenud või juba hukkunud .
Organismide lootejärgne areng
1.Mille poolest erineb moondeline areng otsesest ?
Moondelise arengu korral ei sarnane vastsündinu ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks alles läbi vahestaadiumide. Eristatakse täismoondelist ( liblikad ) ja vaegmoondelist ( rohutirtsud , lutikad) arengut. Täismoondelise arengu etapid: vastne , nukk, valmik . Vaegmoondelisel arengul jääb nukustaadium ära.
Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. (roomajad, linnud , imetajad).
5. Millised muutused inimorganismis kaasnevad raukumisega?
Raugastumisega kaasnevad mitmed muutused organismis. Erinevate elundkondade talitlused häiruvad, sellega kaasnevad mitmesugused haigused ning kõige selle tulemusena elutegevusprotsessid aeglustuvad. Koos vananemisega muutub ka välisilme.
6. Miks on erinevad liigid erineva elueaga?
Erinevate liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis on määratud mitmesuguste geneetiliste mehhanismide ja keskkonnateguritega. Oleneb siis haigustest, toitumisest, pärilikkusest, jms.