Euroopa 17.-18.sajandil (0)

 
Euroopa 17.-18.sajandil 
 
 
1) mõisted 
 
 ​absoluutne monarhia ​ - riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim 
kuulub ühele isikule ( kuningale ) 
 
parlamentaalne monarhia​ - riigivalitsemisvorm, mille puhul kuningas 
jagab oma võimu parlamendiga. 
 
 ​vabariik ​- riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on 
valitavad või moodustab neid parlament . 
 
 ​ revolutsioon  ​- murranguline periood ühiskonna ja riigi elus, selle 
tulemusena asendatakse vana poliitiline kord uuega. 
 
restauratsioon  ​- endise poliitilise korra taastamine. 
 
personaalunioon ​- riikide ühendus, millel on üks  riigipea , kuid 
eraldiseisvad riigiorganid ja seadused. 
 
patsifism ​- maailmavaade, mis taunib igasuguseid sõdasid. 
 
diplomaatia  ​- riike esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlus. 
 
anglikaani kirik  ​- protestantluse haru. 
 
merkantilism  ​- 15. sajandil Euroopas tekkinud majandusteaduse suund. 
 
uninon jack ​- suurbritannia lipp . 
 
 
 
 
 
 
2) absolutismi ja parlamentarismi sarnasused ja erinevused. 
 
sarnasused 
erinevused 
mõlemal puhul oli kõrgeim võim 
parlamentarismi puhul on õigus 
kuningavõim . 
otsustada parlamendil. 
absolutismi puhul on õigus 
kuningal üksi otsustada. 
 
 
 
3) absolutistliku riigivõimu põhitõed : 
● kristlik põhitõde - kuningas on saanud oma võimu otse Jumalalt, 
mistõttu ta ei ole kohustatud aru andma oma alamatele, vaid 
üksnes jumalale. 
 
4) selgita absolutismi mõistet skeemi põhjal (õpik lk. 51) 
● Jumal on andnud kuningale võimu kehtestada seadusi; viia seadusi 
täide ning mõista kohut iseenda nimel. Alamad  on aga kohustatud 
kuuletuma. 
 
 
5) 
   
VAIMULIKUD - paavst , preestrid , mungad , nunnad . 
AADLIKUD - sõjaväelased, kuningad jne. 
LIHTRAHVAS - arstid, talupojad. 
 
7) Koloonia e. asumaa on poliitilise ja majandusliku iseseisvuset maa, 
mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam 
arenenud riik (emamaa e. metropol ) on allutanud ning mille 
loodusrikkusi ja tööjõudu ta oma huvides kasutab. 
 
8) 
● Majandus - manufaktuuride ehitamine ja kolooniate rajamine. 
Louis pööras suurt tähelepanu rahandus- ja maksusüsteemi 
korrastamisele, et suurendada riigi sissetulekuid. 
● Poliitika - Louis XIV reformis valitsust nii, et igal ministril oli 
kindel vastutusala. 
● Sõjavägi - Riigi sissetulekuid suurendati sõjaväe ja laevastiku 
arendamiseks . 
 
9) Versailles ´i loss. 
● Õukonnaelu - Kogu kõrgaadel asus elama Versailles´sse, lootes 
võita kuninga soosingut ja tulutoovaid ametikohti. Nad tiirlesid 
ümber kuninga ja pidid järgima ranget etiketti. Samuti veetsid nad 
rohkelt aega ballilaadsetel rituaalsetel õukonnatseremooniatel. 
● Versailles´i loss ehitati Louis XIV  algatusel , aastatel 1661 - 1710. 
● Versailles´i loss on Prantsusmaa absoluutse monarhia sümbol. 
 
10) Inglismaa kodusõda  
● osapooled - Šotimaa ja Inglismaa. 
● põhjused - ususõda (Charles I püüdis Šotimaale sisse viia 
Inglismaale omast kirikukorraldust.) 
● tulemused - Kuningas  kukutati troonilt ja hukati. 
 
11) Sündmuste kronoloogiline järjestus: 
1. Inglise kodusõja algus. 
2. Charles I hukkamine . 
3. Inglismaa vabariik. 
4. restauratsioon. 
5. Kuulus revolutsioon. 
 
12) Inglise kodusõja algus. 
Sõda algas, kui Charles I püüdis Šotimaale sisse viia Inglismaale omast 
kirikukorraldust. 
 
13) Oliver Cromwelli valitsusaeg . 
 
Pärast kuningas Charles I hukkamist kuulutati välja vabariik. 
Parlamentaalseks vabariigiks seda siiski pidada ei saanud kuna 
Cromwell oli endale võtnud sisuliselt kuninga rolli,  nimetades  end 
lordprotektoriks.  1653.aastal peksis ta parlamendi laiali ning valitses 
edasi sõjaväe toel. Välispoliitikas saatis teda edu kuid uue valitsuse 
seatud radikaalsed reformid, ranged seadused ning nõudmised olis 
rahvale vastumeelt. 1658 . aastal Cromwell suri. 
 
14) Kuulus revolutsioon 
    James II krooniti 1685 . aastal kuningaks, kui tema katoliiklasi soosiv 
poliitika oli aadlikele vastumeelt ning nad sepitsesid kuninga vast 
vandenõu, pakkudes   trooni Oranje Willemile. Kui Willem  1688. aastal 
oma sõjaväega saabus, põgenes James II Prantsusmaale. Enne trooni 
vastuvõtmist tuli Willemil allkirjastada parlamendi koostatud 
 “Õiguste deklaratsioon ” ( Bill of Rights ), mis määras kuninga ja 
parlamendi võimu piirid, samuti pandi kirja seadused, mis välistasid 
trooni satumist katoliiklaste kätte. Sellega pandi paika Inglismaa 
parlamentaarse monarhia põhijooned sajanditeks ning kuna tegevus 
toimus veretult hakati seda kutsuma “ kuulsaks  revolutsiooniks”. 
 
15) “Õiguste deklaratsiooni” põhimõtted, 
● määras kuninga ja parlamendi võimu piirid. 
● välistas trooni stumise katoliiklase kätte. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
16) 
● Charles I - Rahva survel astus sõtta Hispaania  ja Prantsusmaa 
vastu, et kaitsta protestantidest usukaaslasi mandril ( sõjad  
osutusid kulukaks ja edutuks.) Samuti algastas Inglise kodusõja. 
● Oliver Cromwell - Lõi Inglise kodusõjas kuninga väed laiali ning 
lasi välja kuulutada vabariigi, nimetades end lordprotektoriks, 
võttis kuninga positsiooni ja 1653. aastal saatis parlamendi laiali, 
asuted riiki sõjaväe toel juhtima . 
● William III - allkirjastas “Õiguste deklaratsiooni”, võttis üle Inglise 
vabariigi juhtimise. 
 
17) 
● Prantsusmaa ründab Hollandit - Louis XIV uhkus ja sõdimiskirg 
(au ja uhkus). Ärindusministri soov vabastada Prantsusmaa 
ärikonkurendist (raha). Sõjandusministri soov näidata oma kätega 
loodud masina võimsust (au ja kuulsus). 
● Peeter I kallaletung  Rootsile - Peeter I sõnutsi olla teda halvasti 
koheldud ning talle ning tema kaaskonnale ei  pakutud  piisavalt 
lõbustusi (au ja uhkus) + Peeter I soov vallutada tagasi Ingerimaa 
( vallutussõda ). 
● Hispaania pärilussõda - Carlos IIse pärandi tõttu. 
● 7-aastane sõda - Ühe või teise riigi võimuabmitsioonid (võim)