Egiptuse kunst (0)

Laagri Kool
EGIPTUS
Referaat
Raim-Janar Toms
7.s
Laagri 2014
Sisukord
Sisukord…………………………………………………………………………2
Sissejuhatus……………………………………………………………………..3
Egiptuse kunst …………………………………………………………………..4
Kokkuvõte………………………………………………………………………7
Kasutatud allikad………………………………………………………………..8
2
Sissejuhatus
Selle referaadi koostamisega tahan ma rohkem teada saada Egiptusest, selle ajaloost ja selle kuntstist ja muust kultuurist.
3
Egiptsue kunst
Nagu vana Mesopotaami asub ka Egiptus kõrbealal kus põllumajandus on võimalik ainult tänu kunstlikule niisutusele. Ka siin tekkisid alguses väikeriigid ja hiljem ühtne Egiptuse riik. Oma asendi tõttu oli Egiptus rohkem kaitstud rändrahvaste rünnakute vastu kui Mesopotaamia ja seepärast olid sealsed traditsioonid väga tugevad ja püsisid kaua.
Kujunes välja võimas tsivilisatsioon , mille kõige ülemisel pulgal asus ainuvalitseja  vaarao. Vaarao oli maapealne jumal, mitte jumala esindaja nagu preester Mesopotaamias.
Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust.
Muistne egiptuse rahvas uskus, et pärast inimese surma elab hing edasi  ja mõne aja möödudes pöördub kehasse tagasi.
See uskumus on tugevalt mõjutanud tervet tolle aja kunsti.
Et hing saaks kehasse tagasi tulla, tuli see võimalikult hästi säilitada. Selleks palsameeriti surnuid- nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse. Hauda pandi kaasa luksusesemeid ja teenrite kujukesi . Juhuks kui keha ei peaks säilima, tehti ka surnust  kujukesi kuhu hing saaks tagasitulles asuda .
Kõige olulisem oli muidugi vaaraodele igavese elu kindlustamine. Juba nende eluajal vedasid tuhanded alamad raskeid kiviplokke oma isanda haudehitise jaoks.
Kõige vanemad sellesarnased olid kiviplaatidest moodustatud  mastabad . Seejärel hakati ehitama astmetena ülespoole tõusvaid astmikpüramiide.
Egiptuse tõelisteks ehituskunsti suurteosteks on aga  püramiidid .
Nende tohutute kivimasside kõik neli külge olid väljastpoolt kaetud ühtlaste lihvitud kiviplaatidega ja pidid omal aja päikest peegeldades eriti üleva mulje jätma. Tänapäevaks on need säilinud vaid Chefreni püramiidi tipus . Püramiidi  sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga. Kui püramiidi ehitati jäeti selle sisse kanalid, mis viisid hauakambrisse. Pärast matuseid nende avad suleti ja maskeeriti hoolikalt. Püramiidi sisemusse viisid ka õhukanalid, mis pidid vajaliku ventilatsiooni tagama.
Suurim püramiid Egiptuses asub Giza püramiidideväljal. See on 146 m kõrgune  vaarao Cheopsile ehitatud hiigelkoloss. (Võrdluseks Tallinna  Oleviste kiriku torn, mis on kõrguselt teine peale Teletorni,  ulatub 123 m kõrgusele.)
4
Püramiidid ja mastabad moodustasid Niiluse jõe kaldale terved "surnute linnad". Neid valvasid inimese pea ja lõvi kehaga kujud sfinksid. Haudehitiste juurde olid
ehitatud ka templid. Nendesse pääses läbi värava - pülooni. 
Egiptuse templid olid nelinurkse põhiplaaniga, väljast müüriga varjatud sammasehitised.
Peaosaks oli siseõu , mida ümbritsesid sammaskäigud. Kaugemal asusid väiksemad ruumid kus paiknesid jumalakujud. Sinna võisid siseneda ainult preestrid .
Templite ees oli sageli üks või mitu  obeliski .
Püramiidide ehitus nõudis tohutute rahvahulkade aastatepikkust tööd. Kui üks vaarao suri, hakati kohe järgmist ehitama. Kõik see kurnas riigi majandust. Peale selle leidsid hauarüüstajad siiski tee püramiidide sisemusse. Seepärast loobuti nende ehitamisest ja vaaraosid hakati matma haudadesse või kaljukoobastesse, mille sissekäigud peideti kõrbeliiva sisse.
Noorelt surnud vaarao Tutanchamoni hauakamber oli üks väheseid, mida vanal ajal tühjaks ei varastatud . See leiti 1922 a. ja andis palju teavet tolleaegsete kommete ja kunsti kohta.
Laialt levinud kunstiliigiks Egiptuses oli  skulptuur . Kindlasti oli selle põhjuseks usund , et hing võis  inimese kuju sisse tagasi pöörduda.
Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool , käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Kujud mõjuvad kohmakalt aga ometi väga suursuguselt. Läbi aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguses poosis, sama soengu ja näoilmega.
Lihtrahva ja loomade skulptuurid on aga hoopis elavamad kuigi teostatud samuti üldistatuna, stiliseerituna.
Egiptlased katsid oma hoonete seinu ja obeliske reljeefidega. Nendel kujutati inimest üldistatult nagu skupltuuriski. Järjekindlalt kasutati nn. egiptuse poosi kus jalad, pea ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates. Orje kujutati väiksemana kui ülikuid, kaugemal asetsevad inimesed paigutati reljeefil ülespoole. Loomad, kalad ja taimed paistavad loomutruumad, samas asetsevad kõik kujutatavad eraldi- ruumi nende ümber pole vajalikuks peetud kujutada.   Reljeefid värviti sageli värviliseks.
Samasugused reeglid kehtisid ka seinamaalis. (Kasutatud allikad: 1)
5
6
Kokkuvõte
Selle referaadiga sain teada palju rohkemat Egiptuse, selle ajaloo ja kuntsti kohta.
7
Kasutatud allikad

Allikas: http://kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html
8