"Elizabeth I" John Ernest Neale (0)

Elizabeth I
John Ernest Neale
Kokkuvõte
7.septembril 1533.aastal sündis Inglismaal Greencichis tütarlaps.Ta ei olnud tavaline väikelaps,sest tema ema oli hiljuti kroonitud Inglismaa kuninganna Anne Boleyn ja tema isa oli kuningas Henry VIII,üks Euroopa võimsamaid monarhe.Kolm päeva pärast sündimist ristiti laps Greenvichi palee kõrval olevas kirikus.Lapse nimeks sai Elizabeth nagu ka tema mõlemal vanaemal .Oleks võinud arvata,et vanemad olid õnnelikud pärast selist sündmust,kui Henry VIII oli soovinud saada poega ,kellest oleks saanud tema troonipärija.
Elizabethi noorus oli väga kirev ja segane aeg. Kuningas Henry VIII-l ei õnnestunud kuidagi saada meessoost pärijat ning nõnda oli ta 1533. aastal end lõplikult lahutanud nii abikaasast Aragóni Katariinast kui ka katoliku usust. Ta abiellus protestandist Anne Boleyniga, kes oli juba temast rase ning sama aasta sügisel sündiski tütar, kes sai nimeks Elizabeth. Henry kohtles teda kui oma seaduslikku pärijat aga seda vaid kuni 1537. aastani, mil viimaks sündis tema ainus seaduslik poeg, Edward. Elizabeth saadeti Londonist minema, kuid et ta oli protestant, siis ei saanud temale osaks poolõe Mary saatust, keda pidevalt taga kiusati ning sunniti oma tiitlitest loobuma. Siiski polnud Elizabethi elu turvaline ega igav, sest Edward oli sünnist peale küllaltki haiglane ning Elizabethi võis alati võimaliku troonipärijana arvestada. Enne oma surma määraski Henry ära pärimiskorra, mille kohaselt troon pidi esmalt minema Edwardile, tolle järglasteta surma korral Maryle, seejärel aga Elizabethile. Kui ka Elizabeth oleks järglasteta surnud, läinuks troon Henry õe järeltulijatele.
Henry VIII surma järel sai võimule alaealine Edward VI ning ka teismeeas Elizabeth kisti suurde poliitikasse. Regent Edward Seymouri vend Thomas lootis Elizabethiga abielluda ning siis ta troonile upitada, saades nii tegelikult kuningaks. Thomas Seymour abiellus Elizabethi kasuema Katherine Parriga.Thomas kolis Hatfieldi paleesse ja hakkas Elizabethile lähenemiskatseid tegema.Sellele astus Katherine vahele ja saatis Elizabethi 1549.aasta mais linnast välja.pärast Katherine surma sama aasta septembris püüdis Thomas taas elizabethiga abielluda.1549 jaanuaris mees arreteeriti süüdistatuna kuningas Edwardi reetmies.Ent kui Thomas Seymour hukati, langes ka Elizabeth põlu alla ning saadeti taas Londonist minema. Väga tihti, nii enne kui ka pärast troonile saamist, räägiti Elizabethi ja Robert Dudley võimalikust abielust , samuti peeti ja peetakse teda esimese armukeseks.
Kui Edward VI suri ning võimule sai Jane Grey, hoidis Elizabeth end tagaplaanile, sest oli selge, et rahva enamuse toetus kuulus sel hetkel Maryle. Seda oskas ka viimane hinnata, kui ta mõned päevad hiljem kuningannaks sai, kutsudes Elizabethi tagasi õukonda ning nimetades ta troonipärijaks.Kuna aga Mary oli katoliiklane siis kohe pärast võimule saamist alustas ta katoliikluse levitamist ja protestantide põletamist tuleriidal.Protestantidest Maryl vabaneda ei õnnestunud.Pärast mitmeaastast ikaldust kannatasid inglased nälga. Kurnatud ja pettunud Mary suri novembris 1558.Kuna Mary abielu hispaania Felipega ei olnud õnnelik ja neil ei olnud lapsi,läks pärimisõigus üle Elizabethile. Enne oma surma seadis Mary aga tingimuseks , et Elizabeth peab troonile saamiseks pöörduma katoliku usku.
Troonile saanud, ei järginud Elizabeth aga Mary juhiseid ning püüdis esialgu kahe religioosse leeri vahel laveerida. Ka tema kroonimisel polnud võimalik aru saada, kas on tegu protestantliku või katoliikliku tseremooniaga. Hiljem kaldus Elizabeth selgemalt protestantismi poole, sest see oli ka tema ametlik usutunnistus ning enamik kõrgaadlit toetas seda religiooni. Samas ei nimetanud ta end kunagi otseselt kirikupeaks , vaid tagasihoidlikumalt kiriku kõrgemaks juhiks. Usuelu teoreetiline pool teda väga ei huvitanud, pigem oli talle tähtis, et alamad oleks talle lojaalsed. Siiski hakati tema ajal üha tõusvas joones ,eriti William Cecili õhutusel,kes oli peaminister ,taga kiusama ja hukkama katoliiklasi, eriti pärast seda, kui Inglismaa ja Hispaania vahel oli tõusnud lepitamatu vaen. Suur osa katoliiklasi ei tunnustanudki Elizabethi seadusliku valitsejana ning toetas hoopis Šotimaa viimast katoliiklikku valitsejat Mary Stuartit, kes oli Henry VIII õetütar. Kui Mary Šotimaal aga kukutati , põgenes too Inglismaale ning sai Elizabethi kaitsealuseks. Et tema ümber oli pidevalt Elizabethi mõrva ja Mary troonileupitamise plaan, otsustati too viimaks hukata. See leidis aset 1587 . aastal ning tõenäoliselt ei olnud selle otsuse taga Elizabeth, vaid tema lähikondlased, kes võisid kuningannat asjast esialgu isegi teadmatuses hoida.Elizabeth kirjutas oma vastumeelsusele siiski Mary surmaotsusele alla.
Elizabeth ei abiellunud kunagi, kuna see oleks tema riigi võinud allutada abikaasa mõju alla. Elizabethi kätt palusid Rootsi kuningas Erik XIV, Hispaania kuningas Felipe II, kes oli olnud abielus tema õe Maryga, Prantsusmaa kuninga Henri II poeg Anjou hertsog François ja paljud teised, sealhulgas ka tema eluaegne sümpaatia Robert Dudley. Omaette küsimus on, kas Elizabeth jäi ka tegelikult neitsikuningannaks, sest tihti on oletatud, et vähemalt John Dudley võis ta armuke olla. Lapsi tal igal juhul ei sündinud.
Trooni pärandas Elizabeth oma kaugele sugulasele, Šotimaa kuningale James VI-le, Mary Stuarti pojale, kes Inglismaa troonile sai James I nime all.Elizabethi ajal sai Inglismaast võimas mere-ja koloniaalriik.