Ameerika rahvuse kujunemine 17.-18. sajandil (0)

Ameerika rahvuse kujunemine 17.-18. sajandil – ameerikalikku elulaadi ja mõtteviisi kujundanud tegurid
Miks on ameerikalik mõtteviis ja elulaad erinev Euroopa omast? Ameeriklased on ju eurooplaste järeltulijad. Kas Euroopa kultuur poleks pidanud Ameerikas edasi elama või on see lihtsalt teistsuguste tingimuste tõttu muutunud? Esimesed, kes Ameerikasse püsivad kolooniad rajasid olid inglased 17. sajandi alguses. 1620 . aastal Ameerikasse saabunud laev “Mayflower” tõi kaasa 102 puritaani. Kuigi indiaanlased abistasid neid, surid pea pooled neist karmi talve ja tundmatu maa tõttu. Minu arvates on see üks põhjuseid, miks ameeriklaste suhtumine ellu oli erinev eurooplastest. Euroopas oli maa juba kätte võidetud ja seal olid teised probleemid näiteks puritaanide tagakiusamised Inglismaal ja lihtrahva vaesus Prantsusmaal, kus aadlikud viskasid raha tuulde ja Louis XV kuulutas, et peale teda tulgu kasvõi veeuputus . Kolonistid Ameerikas üritasid lihtsalt elus püsida.
Kui kolonistid algselt Ameerikasse tulid, suhtusid indiaanlased neisse heatahtlikult, kuid valged pidasid neid loomadega võrdseteks. Ajapikku hakkasid kolonistid indiaanlastelt maad ära võtma. Põlisasukad ei saanud esialgu sellest aru, kuid kui neile kohale jõudis, võitlesid nad oma maa eest. Vastuhakku alustati 1618. aastal. Peale nelja aastat ettevalmistust oldi suudetud koguda vaid vähesel määral püsse ja püssirohtu. ülestõusu alustati sellegipoolest, kuid indiaanlaste relvadel polnud mingit lootust valgete relvade vastu. Indiaani riigi loomine ebaõnnestus. Selline võõra maa omandamine ei näita ameeriklasi heast küljest, sest nad kasutasid ära põlisasukaid, kes neid lahkelt vastu võtsid. Kolonistid ei kaotanud võitluses midagi, kuid indiaanlased võitlesid oma kodude ja oma püsima jäämise eest. Koloniste see ühendas, nad olid võidelnud ühise eesmärgi nimel ja selle saavutanud. Ma arvan, et see andis aimu , mis jõud võib olla ühtehoidval rahvusel.
Inglise kolooniaid oli Ameerikas kõige rohkem. Inglased moodustasid pea 60% valgetest. Kuna kolooniad asusid kaugel, ei saanud kuningas kontrollida sealset valitsemiskorda. Selle tagajärjel muutusid kolooniad järjest iseseisvamaks. Loodi omavalitsusi ja inimestel oli rohkem vabadust oma elu üle. Vabadus kuulub samuti ameerikaliku eluviisi alla. Euroopas oli riigipeaks tihtipeale monarh , kes ei osanud riiki juhtida nagu näiteks Louis XVI, kes oleks tahtnud, et riigis jääksid asjad nii nagu nad on ja kelle naine kukutas riigiraha nii, et Prantsusmaale oli tekkinud lühikese aja jooksul suured võlad. Ameerikas oli inimestel vabadus luua riik, mida nad ise tahavad ja mille eest nad olid valmis sõdima. See loob aluse isamaaarmastuse tekkimisele.
Usk mängis suurt rolli ühtse rahvuse tekkimisel. Puritaanid panid palju rõhku pühakirjade lugemisele ja 1647. aastal tehti ladina koolide olemasolu igas väiksemas linnas kohustuslikuks . 17. sajandil asutati esimene kõrgkool ning sellele järgnesid veel teised. Mida rohkem haridus levis, seda iseteadlikumaks muutusid inimesed. Hakati tahtma isesesvust Briti impeeriumist. Benjamin Franklinist sai kolooniate iseseisvuse eest võitleja. 1776. aastal 4. juulil võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon, mis kuulutas 13 Põhja-Ameerika kolooniat isesesvaks. Selleks ajaks olid kasvanud erinevused Põhja ja Lõuna vahel. Lõunas valitses põllumajandus- ja põhjas industriaalühiskond. Sellega jaotati Ameerika kaheks erineva mõtteviisiga osaks. See tekitas nende kahe vahel hulgaliselt konflikte, näiteks orjade pidamine. Põhjas oldi selle vastu, kuid Lõunas suhtuti osrade pidamisse nagu normaalsesse nähtusesse. Kas tõesti arvati, et mustad on meist alamad ? Sama juhtus ka varem indiaanlastega. Tundub, et ameeriklased pidasid teist nahavärvi inimesi madalamateks kui nad ise.
Kõige tähtsamaks teguriks ameerikaliku elulaadi ja mõtteviisi kujunemisel olid inimesed ise. Nad tulid uuele maale, et alustada otsast peale. Nad panid aluse uue kultuuri rajamiseks. Keegi ei saa kunagi teada, mis oleks juhtunud, kui ameeriklased oleksid kaotanud sõja indiaanlastega või kui nad poleks saavutanud iseseivust.
Kätlin Annus
10e