Kas keskaja võimustruktuurid olid inimest kaitsvad või hävitavad? (0)

Kas keskaja võimustruktuurid olid inimest kaitsvad või hävitavad?
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Kokkuleppeliselt loetakse alguseks aastat 476 (Lääne- Rooma langemine ) ja lõpuks 15. sajandi lõppu/16. sajandi algust (Ameerika avastamine 1492, Konstantinoopoli langemine 1453, reformatsioon 1517).
Võimul olid sel ajal piiskopid, kuningad ja ka ordu(Põhja-Eestit valitses Taani kuningas, Lääne-Eestit Saare-Lääne piiskop, Kagu-Eestit Tartu piiskop ning Edela-ja Kesk-Eestit Liivi ordu). Liivimaa piiskopid ja Liivimaa ordumeister olid keskaja lõpuks Saksa- Rooma riigivürstid, alludes ametlikult keisri ülemvõimule. Piiskoppide ja ka Riia peapiiskopi vaimulikuks isandaks oli Rooma paavst. Kui vanaajal oli maarahva ülekaal üsna suur, siis umbes 11. sajandil ehk kõrgkeskajal hakkas elavnema linnaelu, mille eelduseks oli põllumajanduses toimuv murrang.
Tähtsaimaks orduks keskajal oli Liivi ordu. Liivi ordu võim oli väga suur ning ordul oli väga palju valdusi sealhulgas Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Liivi ordu juhiks oli eluaegseks valitsejaks valitud ordumeister ehk maameister. Orduvaldused jagunes foogtkondadeks ja komtuurkondadeks. Kõik lossides elavad orduvennad moodustasid eesotsas lossiülemaga konvendi .
Tähtsaimad piiskopkonnad Eestis olid Tartu piiskopkond ja Saare- Lääne piiskopkond. Tartu piiskopkonna maavaldused olid enamjaolt läänistatud piiskopi vasallidele. Kiriklikult allus Tartu piiskopkond Riia peapiiskopile ja selle vahendausel Rooma paavstile, ilmalikult oli ta aga Saksa-Rooma keisri vasall . Saare-Lääne piiskopkonna territooriumid asusid Läänemaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Ametlikult oli Saare-Lääne piiskop Saksa-Rooma keisri vasall, kiriklikult allus piiskopkond Riia peapiiskopile ja selle vahendusel Rooma paavstile.
Keskaja linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Keskaegses linnas kehtis Lübecki linnaõigus. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linna keskel oli turuplats , kus kaubeldi ja kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Turuplatsil seisis raekoda. Linna elu juhtis nõukogu ehk raad , mis koosnes kaupmeestest. Raad tegutses raekojas. Majad oli tihedalt koos ja tänu sellele levis tulekahju kiiresti. Linnakodaniku majast puudusid kraanivesi, keskküte ja elektrivalgus.
Vasall ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama, sealhulgas võtma osa sõjakäikudest, andma senjöörile laenu jne. Vasalli üheks peamiseks mureks oli ka kloostrite püsimajäämine, mis olid sotsiaalabi keskused.
Kõrgel positsioonil asusid keskajal orduvennad, orduvaimulikud, mõõgavennad, piiskopid jne. Talupojad olid aga nende alamad, nad pidid kõike tegema, mis nende aadel ütles. Ilma loata ei tohtinud nad isegi oma maalt lahkuda. Talupojad jagunesid: adratalupojad , üksjalad, vabatalupojad ja maavabad. Pärast Jüriöö ülestõusu (1343-1345) muutus talupoegade olukord aga veel raskemaks. Nende koormisi tõsteti ja sõnakuulmatuse puhul kasutati sõjalist jõudu.
Keskjal oli üheks tähtsaimaks juhtivorganiks Maapäev. Maapäevad toimusid üldiselt iga 3 aasta tagant ning seal pidid osalema kõik rüütlimõisate omanikud , puudujaid trahviti karmilt. Maapäevadel otsustati kohaliku halduse üle, kaitsti rüütelkonna privileege, koostati seaduseelnõusid. Maapäevadel valiti ka rüütelkonna olulisimaid ametimehi.
Kõige tähtsam usk keskajal oli katoliku usk. Kristlased pidasid tähtsaimaks ülesandeks pöörata mittekristlasi tõe teele, isegi siis kui viimased seda ei soovinud. Ususti, et kogu maine elu on hea ja kurja vaheline võitlus. 16. sajandil algas usupuhastus ehk reformatsioon, mille algatajaks oli Martin Luther. Usupuhastuse tulemusena eraldusid katoliku kirikust luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik .
Suhted naabritega olid suhteliselt positiivsed- läbi Eesti viidi Venemaale soola, veini, õlu jm. Siiski, olid ka mõningad negatiivsed suhted naabritega. Põhivaenlastkes olid Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid, kes kõik püüdsid oma valdusi Liivimaa endale vallutamisega suurendada.
Viies kokku faktid ja filmis toimunud, leian ma, et kõik oli üsna sarnane. Linn oli ümbritsetus kõrge kivist müüriga, kuhu igaüks sisse ei saanud. Tähtsaimaks müügikohaks oli turuplats. Väljaspool müüri elas aga vaesem rahvas, kes püüdsid elada oma reeglite järgi. Linnamüüride vahel liikusid ringi usklikud, kes üritasid ka teisi enda usku pöörata. Piiskopid arutasid vaba linnakodanik Andrease olukorda, keda Üksküllide isand tahtis tappa. Kuna Üksküllide isand tappis vaba linnakodaniku, siis oli raekohus sunnitud langetama õiglase otsuse ja mõistma surma isepäise ja julma parun Ükskülli. Juba keskajal oli vaba linnakodaniku tapmine kuritegu ning tapja mõisteti surma. Peale parun Ükskülli hukkamist hakkas Tallinnas valitsema Lübecki linnaõigus.
11B klass
Kasutatud allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/elu_keskaja_linnas_dianakuusemaa.ht m
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/keskaeg_liisaojakoiv.ht m
http://www.slideshare.net/Jarveotsaajalugu/reformatsioon-2395821
http://www.tallinnfilm.ee/index.php?page=117&product_id=155&action=show_product_details
http://www.annaabi.co m
http://kauralasoo.net/2006/10/16/54/
http://wapedia.mobi/et/Eesti_ajalugu?t=2.2 .
"Eesti ajalugu"- XI klassi õpik + töölehed