riikides on enamus arste hoopis meesterahvad. Seega võib eelnev kogemus meid viia valede järeldusteni. Me eeldame, et teame vastust selle asemel, et jätkata vihjete otsimist vastuse parandamiseks. Determinism: Determinism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt on kõigil sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi on põhimõtteliselt võimalik ette näha. On arvatud ka, et determinism välistab vaba tahte. Tõenäosuslikkus: Kausaalsus: Põhjuslikkus ehk kausaalsus on selline nähtustevaheline paratamatu geneetiline seos, kus üks neist nähtustest (põhjus) tingib teist (tagajärg). Eristatakse täielikku põhjust ja spetsiifilist põhjust. Täielik põhjus on kõigi nende asjaolude koguhulk, mille olemasolu puhul paratamatult saabub tagajärg. Spetsiifiline põhjus on rea niisuguste asjaolude koguhulk, mille ilmumine toob kaasa tagajärje ilmumise, ent seejuures on ka palju teisi asjaolusid, mis konkreetses situatsioonis olid olemas juba enne tagajärje
Carl Gustav Jung sotsiaalfilosoofia 9.03.2012 TALLINN 1 C. G Jung • Elas 1875- 1961; • Šveitsi psühhiaater; • Tugines oma isiksuseteoorias kogemustele haigetega; • Sai mõjutusi S. Freudist, hiljem eemaldus temast; 9.03.2012 TALLINN 2 Isiksusekonteptsioon •Jung kombineeris teleoloogiat kausaalsusega – ehk kõik, mis juhtub, juhtub mingi põhjusega; •Teleoloogia – õpetus, mille järgi kõik areneb ettemääratud eesmärgi kohaselt. •Kausaalsus – põhjuslik • Inimese käitumise ja mõtlemise tingib individuaalsus kui ka rassiline ajalugu, samuti pürgimised eesmärgi poole; •Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. 9.03.2012 TALLINN 3 Isiksus • Isiksuse 3 alasüsteemi: 1) Eg...
Mees, kes arvas, et peame käituma nii nagu me tahame, et meiega käitutakse- Immanuel Kant Loodusfilosoofid Väitis, et liikumine on näiv-Parmenides Väitis, et maailm koosneb numbritest- pütagoorlased Filosoofilised mõisted/terminid Maailma alge- arhe´ Allikas ei ole kogemus ja meelte andmed- ratsionalism (esindajad dogmaatikud) Arusaam, et mitte miski ei toimi põhjuseta- determinism Ühe asja tegemine põhjustab teist tegevust- kausaalsus Süütud küsimused- iroonia Vastuolude otsimine ja leidmine -elentika Järeldus – süllogism Rahu endas. Pole liiga rõõmus ega kurb, liiga rikas ega vaene- ``kuldne kesktee`` Ideaali kehastused metafüüsika tasandil- voorused Teadmiste saamine kogemustest-empirism Filosoofiline termin, mida tähendab ´´õnnelikku elu´´- eudaimonia Just selle meetodiga pidi F. Baconi arvates saama teadmisi - ´´Mesilase meetod´´ Filosoofia üldharud
(1) Kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. (2) Kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib igalt isikult nõuda kahju hüvitamist määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada. Kaks tasandit: vastutust tekitav kausaalsus ja vastutust täitev kausaalsus. Kaks etappi: kahju vajalik põhjus ja kahju õiguslik põhjus. ja 2. Õigusvastasus: I etapp: õigusvastasuse eeldused (VÕS § 1045 lg 1 ning §-d 1046-1049). § 1045. Kahju tekitamise õigusvastasus (1) Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kannatanult vabaduse võtmisega;
BUDISM Kaheksa kodaraga ratas. Tekkis 6.-5. saj. eKr Kirde-Indias. Rajas Gautama Siddharta. Tema kohta on kõige rohkem legende. Gautamale ennustati väiksena, et kui ta näeb häda ja viletsust, hakkab ta askeediks. Ta nägigi ja hakkas askeediks, aga see ei aidanud. Läks Bodhi-puu alla mediteerima, kuni saab valgustatuse. Saigi valgustatuks e. Buddhaks. 4 üllast tõde: 1. tõde kannatuses elu ongi kannatus 2. tõde kannatuse põhjusest kannatusel on põhjus, võrgutatus 3. tõde kannatuse lakkamisest 4. tõde teest kannatuse lakkamiseks (õilis 8-osaline tee kesktee, milles tuleb vältida äärmusi) Lunastusõpetus Lunastusseisund nirvaana (tühjus) Dharma Samsaarast saab välja vaid enda pingutusega, ainult mungad võivad välja pääseda. Jumalatel puudub roll inimese lunastuses. Inimene võib nirvaanasse jõuda ainult läbi 8-osalise tee. Kausaalsus põhjuslikkus, kõik asjad on millegi poolt põhjustatud AVIDYA teadmatus, nõme...
Karl Marx Isa oli rahvuselt juut ja ametilt advokaat, isa jälgedes õppis ka Marx kõigepealt õigusteadust. Isa pahameeleks jättis Marx peagi õigusteaduse sinna paika ja siirdus Berliini kus valitses Hegeli filosoofia. Marx sattus siia viis aastat pärast Hegeli surma. Ta omandas noorhegeliaanliku mõtlemise põhjalikult. Sellest moodustus tema mõtlemise alus, lähtepunkt ja nähtamatu taustraam. Marx võttis Platoni järgi kõige silmatorkavama idealisti Hegeli ja tõlkis ta materialismi keelde. Mõlemad usuvad inimkonna ajaloo suurde plaani ja seaduspärasusse. Mõlemad on süstemaatikud. Mõlema meetodiks on dialektika. Otsustava tõuke annab Marxile Ludwig Feuerbach (1804.1872), saksa materialismi esimene suur esindaja, häbenematu religioonikriitik. 1844 tutvub Marx Pariisis saksa suurtöösturi poja Friedrich Engelsiga ( 1820-1895). Mõlemaid ühendas soov muuta ühiskonda. 1848 ilmub Kommunistliku partei manifest. Marx on siis 30-ne, Engels 28-ne. Eng...
sama kahju eest vastutada lepinguõiguse alusel, teine aga deliktiõiguse alusel. Kui kahju ühine põhjustamine on kindlaks tehtud, siis isikute vastutus on § 137 lg 1 järgi solidaarne. Sisesuhtes kohaldub lg 2. 21. Mida tähendab topeltkausaalsuse põhimõte ja miks see on oluline? Eristame kahte kausaalsuse tasandit. Kõige pealt hindame, kas kahju tekitaja tegu või tegevusetus viis kannatanu õigushüve kahjustumiseni see on vastutust tekitav kausaalsus. Teisel tasandil küsitakse, kas õigushüve kahjustumine viis omakorda ka hüvitatava kahju tekkimiseni see on vastutust täitev kausaalsus. Õigusvastase delikti toimepanemine ei vii veel kahju hüvitamise kohustuseni. Näiteks: A lööb B-d, põhjustab kehavigastuse. Võib vabalt olla, et A poolne õigusvastane käitumine ei vii mingisuguse kahju tekkimiseni B-l. A tegu on kahjustanud B õigushüve vastutust tekitava kausaalsusega probleemi ei ole
MÕISTED A priori- kogemuse eelne tõene teadmine Absoluut- lõplik reaalsus kui üks ja ainus kõikehõlmav printsiip, kõikainus Agent- subjekt, mis otsustab, valib või tegutseb Agnostitsism- suhtumine, mis väldib nii uskumist kui ka uskumatust, jaatust kui ka eitust, hoidudes otsustusest. Analüüs- viis taotleda millegi sügavamt mõistmist seda osadeks jagades Analüütiline filosoofia- filosoofiline vool, mis näeb eesmärki mõistete, väidete, meetodite, argumentide ja teooriate selgitamises hoolika analüüsi teel. Analüütiline väide- väike, mille tõesuse või vääruse saab kindlaks teha väite enda analüüsimisega. Antinoomia-võrdväärsetest eeldustest tulenevad vastuolulised järeldused. Antropomoftsism- inimese omaduste omastamine, millegi mitteinimlikule, nt ilmastinähtustele. Deduktsioon-järeldus üldiselt üksikule Induktsioon- järeldus üksikult üldisele Determinism- seisukoht, et miski ei saa toimuda teisiti, kui see tegelikult toimub Eeldus- arut...
Kahju ühised põhjustavad vastutavad kahju tekitamise eest solidaarselt. Näide: A ja B hoiavad kannatanut kinni, C peksab. Solidaarne vastutus. Aga kui kolm kassapidajat varastavad kassast raha, siis ei ole kahju ühise põhjustamisega, sest igaüks varastas kassast oma osa. 36. Mida tähendab topeltkausaalsuse põhimõte ja miks see on oluline? Topeltkausaalsuse põhimõte tähendab seda, et eristada tuleb vastutust tekitavat kausaalsust ja vastutust täitvat kausaalsust. Vastutust tekitav kausaalsus on olemas juhul, kui eksisteerib põhjuslik seos kahju tekitaja teo ja kannatanu õigushüve rikkumise vahel. Vastutust täitev kausaalsus eksisteerib juhul, kui esineb põhjuslik seos selle kahju tekitanud teo ja deliktiõiguslikult hüvitamisele kuuluva kahju vahel. Näide: A lööb B-d, tekitades kehavigastuse. On olemas vastutust tekitav kausaalsus, sest on olemas seos A löömise ja B õigushüve rikkumise vahel. Kahjuhüvitise väljamõistmiseks selleks ei piisa
2) Kuidas õpetatakse psühholoogiat? Erinevad õpikud. · Bachmann, T., Maruste , R. ,,Psühholoogia alused'' · Anti Kidron ,,Psühholoogia põhisuunad'' · Rosenberg ,,The brain, the person, the world'' 3) Millised on psühholoogia kui teaduse ülesanne? · Psüühiliste nähtuste kirjeldamine. Kirjeldamine kui mõistete omistamine, mis asi see on? · Psüühiliste nähtuste seletamine: põhjuste leidmine, kausaalsus. Kus on nähtuste põhjendused, siit erinevad koolkonnad. · Psüühiliste nähtuste prognoos: katse tulevikku näha. Antitsipatsioon: tuleviku mudelid. · Psüühiliste nähtuste muutmine, korrigeerimine: psühhoteraapia, konsultatsioonid. Raskeim psühholoogia ülesanne. 4) Kuidas liigendatakse psühholoogiat?
Vastutus ei ole solidaarne vaid igaüks vastutab oma osa eest. Kui üks poleks oma osa võtnud, poleks see mõjutanud teiste osade vargust (mis oleks ikkagi toimunud). 43 36. Mida tähendab topeltkausaalsuse põhimõte ja miks see on oluline? Topeltkausaalsuse põhimõte - tuleb eristada vastutust tekitavat kausaalsust ja vastutust täitvat kausaalsust. vastutust tekitav kausaalsus on olemas juhul, kui eksisteerib põhjuslik seos kahju tekitaja teo ja kannatanu õigushüve rikkumise vahel vastutust täitev kausaalsus eksisteerib juhul, kui esineb ka põhjuslik seos selle kahju tekitanu teo ja deliktiõiguslikult hüvitamisele kuuluva kahju vahel. Miks on kausaalsuste eristamine oluline? Kahju kuulub hüvitamisele vaid siis, kui eksisteerivad mõlemad kausaalsused (tegu on põhjustanud nii
· teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem, mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus
· teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem, mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus
"riigifilosoofia". Loomulikud kehad on materiaalsed. Hobbesi võib nimetada materjalistiks. _ Esmakordselt elustub materjalism siin oma klassikalisel kujul. Kogu reaalne maailm koosneb lihtsaist, kindla suurusega "korpuskuleist". Ka inimese hingeline ja vaimne tegevus on seotud nende korpuskulitega. Korpuskulite liikumine seisneb põhiliselt vastastikuses külgetõmbamises ja eemaletõukamises. Looduse seletamise lihtsaimaks põhimõtteks on kausaalsus. Midagi ei saa looduses tekkida või juhtuda iseendast. Teleoloogiline põhjus on matemaatiliselt väljendamatu ja seega kõige ebateaduslikum. Maailm on tema jaoks mehhaaniliselt töötav masin. 4. Antropoloogia Hobbesist sai mehhaanilise psühholoogia rajaja. Kogu inimliku tahte algseimaks ajendiks on alalhoiutung. Inimene nagu teisedki olendid on väljas oma elu ja isikliku heaolu säilitamise peale. Tahtevabadusest ei saa rääkida. Tahe käivitub nende ajendite alusel, ms teda liikuma
sõltumatud ja kuna nad on sõltumatud, siis ei kohta me ka midagi paratamatut. ,, Kõik sündmused näivad olevat täiesti eraldiseisvad ja erilised. Üks sündmus järgneb teisele, aga me ei või kunagi tajuda mingit seost nende vahel. Nad näivad esinevat koos, aga mitte kunagi ühenduses üksteisega" Me ise loome kausaalsuse- selle algupära on meie endi silmades, mitte nähtustes. Kogemus annab meile üksnes hulga üksteisega mitte ühenduses olevaid sündmusi, mille meeled ühte liidavad. Kausaalsus ületab selle, mida on tajutud, ta on suurem kui meie kogemus. Kui me mõtleme sellele, et lumi sulab sooja käes, siis me ei mõtle üksnes sulatatud lumest, vaid arvame, et need tuttavad kausaalsed seaduspärasused kehtivad üldiselt mistahes lume kohta (kuid ehk on kusagil olemas lund, mis sooja käes ei sula?). Kausaalsuse kui seaduse usaldamine põhineb lõppkokkuvõttes siiski usul. Inimese hinge olemasolu jääb küsitavaks.
Nt uneskõndija tegu võiks väljenduda selles, et ta ust lukku ei keeranud või end voodisse ei sidunud. B võis A-ga mürada ja tõugelda. 18. Mida tähendab kahju „vajalik põhjus“ ja kuidas seda tehakse kindlaks: 1) "elimineerimismeetodi" alusel; 2) „asendamismeetodi“ alusel? Mida tähendab võimaluse kaotamise hüvitamine? PõS-s eristatakse 2 tasandit: vastutust tekitav ja vastutust täitev kausaalsus. Tekitav tähendab, et esineb PõS kahju tekitaja käitumise ja kannatanu õigushüve rikkumise vahel. Täitev paneb 4 küsima, kas õigushüve kahjust tj-ks on DÕ-likult hüvitatav kahju või mitte. Nt A lööb B-d, tek tervisekahjustusi. Tekitav on olemas. Lisaks peab olema tervisekahjustus tekitanud kannatanule sellist kahju, mida DÕ hüvitaks.
1. Linnaökoloogia definitsioon, selle tähenduse erinevad aspektid. Linna mõiste määratlus maastikuökoloogilisest ja maakasutuslikust aspektist Linnaökoloogia käsitleb konkreetse linna elu ökoloogilist eripära, sh linnaelustikku, saastet, müra, haljastust, koduloomade pidamist ja elanike keskkonnateadlikkust. Linnaökoloogia mõistet kasutatakse paljudes erialades nagu geograafia, antropoloogia, sotsioloogia, filosoofia, epidemioloogia, zooloogia, kodumajandusõpetus, ökoloogia jne. Linnaökoloogiaga on seotud linnaehituse ökoloogia, mis käsitleb linnade arendamise ja otstarbeka kujundamise küsimusi. Linnaökoloogia alla ei arvata siseruumidesse puutuvat. Linnaökoloogiat kasutatakse väga palju näiteks (säästva) linna planeerimises. Seal tuleb linnaruum võimalikult kompaktselt ära kasutada, sh tuleb tähtsale kohale seada ka haljastus. 2. Looduspõhise ja rin...
naistel, mingites vanustes või kutserühmades, sagedamad suitsetajatel kui mittesuitsetajatel jne. Elukoht, sugu, vanu, elukutse ja suitsetamine on seega paljude haiguste riskiindikaatorid. Riskiindikaatorite tundmine aitab välja selgitada suure riski rahvastikurühmi kui sihtrühmi, kelle hulgas oleks sobiv rakendada profülaktilist sekkumist või korraldada sihipäraseid arstlikke läbivaatusi. Põhjuslikkus ehk kausaalsus on mitmekülgset käsitlemist leidnud filosoofias ning eriti teaduse metodoloogias. Otsesed ja vahepõhjused. Piisav põhjus ja tarvilik põhjus. Tegelikult on igas põhjuslikus olukorras peaaegu alati võimalik eeldada vahepõhjuste olemasolu. Põhjuse ja hiaguse vahelist seost võib illustreerida mudeline- põhjuslikkuse ahelana. Põhjus, mis omaette pole piisav põhjus, on kaaspõhjus. Haiguse tarvilik põhjus on põhjus, mis peab olema, et haigus tekiks.
Kui üks on mitmus, siis peab ka teine olema mitmus. Iga valik mõjutab teist. Fredrich Ludwig Gottlob Frege(1848-1925) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks.Kui me tahame midagi teada saada, siis peame selgitama välja põhjuse. Kui tahame tuumani jõudma, siis peame põhjusest aru saama. Igal asjal on põhjus ehk kausaalusus: Kausaalsuse põhimõte- Põhjuslikkus ehk kausaalsus on selline nähtustevaheline paratamatu seos, kus üks neist nähtustest (nimetatakse põhjuseks) tingib teist (nim. tagajärjeks). Põhjus tingib tagajärje. . Kui me ei tea põhjuseid ega tagajärgi, siis me ei tea midagi. Kausaalsus sisaldab endas materialistlikku maailmavaadet. (Näiteks füüsikas: mateeria/energia jäävuse seadus mitte millestki ei tule mitte midagi. See on vastand kreatsionismile (evolutsiooniteooria) 2
Kant ütleb: Selles on Hume'l täiesti õigus, et kausaalsusprintsiip ei ole aistingust tuletatav. See pärineb nimelt mõistusest. Ja siiski on see üldiselt ja paratamatult maksev kõigi kogemuste kohta! 11 Kuidas on see võimalik? See ei saagi kuidagi teisiti olla: Kuna kõik kogemused leiavad aset nii, et mõistus meelelisusest saadud toorainele vastavalt oma mõtlemisvormidele (mille hulgas on ka kausaalsus "relatsioon") töötleb, siis on selge, et me kõigis kogemustes neid vorme kohtame! Asjade kohta iseeneses maksavad need kategooriad muidugi sama vähe kui meelelisuse, ruumi ja aja apriorsed vormid. Kõigi asjade kohta sellistena nagu nad meile näivad (ilmuvad - ilming), on need kategooriad siiski üldised ja paratamatud. Meil ei saa olla kunagi kogemust, mis ei oleks vastavuses kausaalsusseadusega - kuna igasugune kogemus
- 31. Mida tähendab kirjandusuurimises prototüüp? Tooge näiteid. - Positivismi raamistikus algab samuti prototüüpide uurimine: tegelaste, tegevuskohtade jm eeskujud tegelikus elus. Uuritakse ka teoste loomislugu ehk geneesi. 32. Miks on historismi ja kausaalsuse ideed olulised kirjandusajalugude kirjutamise jaoks? - Positivistliku kirjandusuurimise keskmes on kirjaniku elulugu ja kirjanduse ajalugu. Kandvad ideed: historism ajaloolisuse idee; kausaalsus põhjuslikkuse idee. Kirjanduse arengu kirjeldamine põhjus tagajärg suhte alusel. 19. sajandi kirjanduslood on rahvuskirjanduste ajalood. 33. Milles seisneb võrdlev-ajalooline meetod? - Historistliku lähenemisega (arusaam kultuurinähtuste ajaloolisusest) liitub võrdlemine mitmel tasandil, erinevuste ja sarnasuste otsimine. 34. Mida uurib võrdlev kirjandusteadus? - Uurimisküsimusi: rändmotiivid; mõjud ja laenud; kultuurikontaktid,
Filosoofia arvestus 1. Renessanssi üldiseloomustus Renessanss (pr. "uuestisünd") on üleminekuaeg keskaja traditsioonilt uusajale. See ei ole suurte filosoofiliste süsteemide aeg vaid eksperimentide ja võimalusi prooviva uusorienteerumise aeg. Filosoofia areng toimub kultuurilooliste muutuste foonil. 15.saj. lõpul ja 16.saj. algul vallandub kõigil elualadel värskendavaid tuuli. Valitseb uudishimutsev kääriv miljöö. See on leiutuste ja avastuste aeg. Ainelise kultuuri saavutused käivad käsikäes maailmapildi avardumisega. Toimub kiire tehniline areng. Kompass, mis viib suurte avastusreisideni. 1492 ületas Kolumbus Atlandi. Teleskoop, tagajärjeks on "kosmiline sokk". Kopernikuse heliotsentriline süsteem. Trükikunst. Petrarca ja Boccaccio panevad aluse humanismile, mis on kantud traditsiooni ja skolastika põlgusest. Taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust lähtuvalt. Madalmaadel Erasm...
Head- kui teadvustatakse, et nähtusel on mingi piirkond, mida ei osata seletada ja sellega alles tegeletakse Valiidsus: Konstruktivaliidsus- saame konstrukti alles siis iseloomustada, kui teame selle kõiki seaduspärasusi, milles see esineb. (nt ärevus) Kausaalne vaade- test on valiidne on olemas siis kui atribuut on olemas ja selle atribuudi varieerumine põhjustab selle muutust BORSBOOMI konstruktivaliidsuse kriitika- kausaalsus on ühendatav konstrukti valiidsusega. Kõike ei pea mõõtma enesekohaste testitega, vaid võib ka eksperimentaalselt. Valiidsus käib ikka testi kohta Psühhomeetrilised mudelid: Reflektiivne- latentne omadus on mõõdetavate tunnuste põhjuseks (nt g) Formatiivne- konstrueeritud skoor, mis on hea induktiivne kokkuvõte. Seal taga ei ole algpõhjust (nt sots-maj staatus, ei ava selle tausta) Võrgustiku mudel- põhjuslike seoste ahelad (Borsboom)
Vangis, põgenev, münchenis kaitse all. Ilmalik võim saab toetuda kodanike teotusele. 2. Jumalatõestused ja suhtumised nendesse Püüd mõistuspäraselt seletada seda, mida usutakse. Mõistuse meetod on küsimine, arusaam, et see, millesse usume, neist saab mõelda. Neid kasutatai missionis a apologeetikas 1. kosmoloogiline jumalatõestus (Aristoteles, Al-Farati, Thomas) Tuletatakse maailma looja olemasolevast maailmast a) maailmas liikumine, igal liikumisel liikuma panev jõud, kausaalsus, jõuame 1. põhjustajani, kes pidi olema ise liikumatu, algpõhjustada, liikuma panija jumal ehk causa movens b) ilmingud on põhjustatud, põhjuste põhjustaja jumal, cuasa prima 2.ontoloogiline jumalatõestus (Augustinus, Anselm) Kui jumal on olemas, siis on see kõrgeim, mis olemas olla saab. Ta on mõeldav üksnes kõrgeimana kõigist olenditest. Kui tal poleks tõelisuset, eksistentsi, reaaalsust, siis see oleks puudus
- Personaliseerimine on sihtmärgistamise äärmuslik juhtum - Interaktiivsus Kas on võimalik muuta mitmeid käitumisi üheaegselt? - Käitumised moodustavad omavahel seotud grupid Probleemid: - Kui muuta kavatsust kogu kategooria suhtes, ei garanteeri et iga spetsiifilisem käitumine sealt kategooriast saab tehtud - Kategoriseerimine – kas on sisuliselt sarnased Eelarvamused ja enesehinnang - Baumesiter – enesehinnang pole peaaegu üldse probleemsete käitumistega seotud - Jällegi kausaalsus Kuidas suurendada prosotsiaalset käitumist? Mis on prosotsiaalne käitumine? Prosotsiaalne – teen midagi teiste heaks - Altruism – heategemine ilma et ise kasu saaksin, kes ütleb et ise üldse kasu ei saa? Prosotsiaalse käitumise õppimine - Õpitud käitumine - Erinevad isiksueomadused millega seostatakse, et kes on altim aitama - Mudeldamine – kui väiksest peale näeme käitumisvorme mis saavad heakskiitu siis
Teoreetiline mõistus ei suuda kunagi tõestada, et meil on tahtevabadus. Teatud seaduse paljas vorm pole meeltele objektiks. Tänu sellele, et meie tahe on saanud kategoorilise imperatiivi puhul puhta vormi (mitte seotud objektiga), suudab me tahe tegutseda sõltumata ilmingute seadustest ja kausaalsusest. Tahe, mis lähtub kategoorilisest imperatiivist, peab olema vaba. Eetilisel seadusel on mõte vaid siis, kui tegutseja saaks vabalt otsustada. Kausaalsus kehtib vaid asjade kui ilmingute ja subjekti suhtes. Asjade suhtes iseeneses (ding an sich) kausaalsus ei maksa. Sedavõrd kuivõrd inimene on iseenesest teadlik, on ta võimeline vaatlema ajalistele tingimustele mitteallutatuna. Eetilises seaduses seisame kõrgemal asjade kui ilmingute sfäärist. Eetika. Kuidas me peaks tegutsema järeldub eetilisest seadusest, millest järeldub, mis on hea. Hea on eetiline tahe. Kategoorilisele imperatiivile vastav tahe on hea
Semiootika Mihhail Lotman 06.09.2007 Semiootika on teadus märkidest. Semiootika tegeleb märkidega. Märkide tõlgendamine oleneb inimestest, kontekstist. Kreekas herma (fallosekujuline märk) oli viljakuse sümbol. Carlo Ginzburg: ,,Juust ja vaglad" ,,Clues, Myths and the Historical Moment" Kratilos (Cratylos) esimene semiootiline traktaat 5. saj. eKr Claudius Galenus Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos loomuse järgi Hermogenes kokkuleppe järgi Platon kirjeldab mõnda semiootilist dialoogi. Sokratese metodolooga sokraatiline dialoog. Märkide ja esemete seos, mida nad tähistavad, on loomulik. Semiootika on ühelt pool vana teadus, teisalt aga kujunes välja alles 20. sajandil. Semiootika sisu on kahekülgne: - ratsionaalne teadus (Platon, Percy), loogika Teadusteta mütodoloo...
Kirjanduslikud zanrid tekivad erinevate liigitusvaldkondade alusel (vorm, kompositsioon, maht, narratiivsus / mittenarratiivsus, modaalsus ning temaatiline sisu). 12. Lüürika ja luule: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutlus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus, tema sisemaalim, elamused, mõtted. Kausaalsus ja loogikat asendavad lüürilises teoses vabad mõtteseosed ning kujundi ja kõlaseoste loomisel on oluline sõnavalik. Mitmed Lääne lüürikazanrid pärinevad antiikkirjandusest ning Itaalia kultuuriruumist. Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne. Rütmi ja kõne poolest kuuluvad ka vabavärss ja proosaluuletus siia, vaatamata sellele, et tegemist on sidumata kõnega. Viimaseid kasutatakse väga tihti tänapäeva luules, kus traditsioonilised sisu- ja
Kirjanduslikud zanrid tekivad erinevate liigitusvaldkondale alusel (vorm, kompositsioon, maht, narratiivsus/ mittenarratiivsus, modaalsus ning temaatiline sisu) 12. Lüürika ja luule: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutlus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus, tema sisemaailm, elamused, mõtted. Kausaalsus ja loogikat asendavad lüürilises teoses vabad mõtteseosed ning kujundi ja kõlaseoste loomisel on oluline sõnavalik. Mitmed Lääne lüürikazanrid pärinevad antiikkirjandusest ning Itaalia kultuuriruumist. Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne. Rütmi ja kõne poolest kuuluvad ka vabavärss ja proosaluuletus siis, vaatamata sellele, et tegemist on sidumata kõnega. Viimaseid kasutatakse väga tihti tänapäeva luules, kus traditsioonilised sisu- ja
Millise „võimalikkuse tingimusega” on seotud kõlblus? Vabadus/vaba tahe. Kuidas põhjendab kõlbluse võimalikkust Kanti „teoreetiline filosoofia”? Teoreetilist tunnetust saab käsitleda loodus ehk ajalis-ruumiline sfäär. Looduses on kõik allutatud paratamatusele ehk moraal pole võimalik seal. Ajalis-ruumiline sfäär, seal on eelnevalt olnud mingi teine sündmus. Siinkohal peab olema vaba loodusseadustest. Uus põhjuse mõiste sisse toodud. Kausaalsus ei tulene siis põhjustest, vaid motiividest. Tahe eristab motiive ja otsustab selle üle, mis mootivit lähtuda. Milline tähendus on vabaduse transtsendentaalsel ideel Kanti teoreetilises filosoofias? Eristus „asjad iseendas“ ja „nähtumuste vahel“, et luua koht vabadusele, et moraali käsitleda. Nähtumus ja teiselt poolt asi iseendas (nende vahel on piir). Nähtumuste puhul alluvad kõik asjad loodusseadustele. Loodusseadused omakorda tulenevad subjektist. Ehk asi iseendas
Karistusõigus II.osa https://quizlet.com/82596923/karistusoiguse-moisted-flash- cards/ Süütegude kogumid - tuleb jõuda järelduse, kas inimene on pannud toime ühe teo, või kaks või kolm või neli – ehk kas on tegemist ühe (teo ainsus) või mitme teoga (teo mitmus). - Teo ainsus on siis, kui mitu olemusest sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtluses, ja need on üksteisega seotud, kogu käitumine on kokkukuuluv tegu. Tunnused: 1)ühtne tahtlus (lõpptulemus) 2)ajaliselt-ruumiliselt seotud (lühike ajavahemik tegude vahel) 3)objektiivne vaatlus – kolmandale isikule peab tunduma üks tegu ja üks käitumisakt - Teo mitmus on siis, kui ajalis-ruumiline side tegude vahel puudub. - Veel aitab vahe teha, et vaadata rünnatavat õigushüve. Kui kaks loogiliselt seotud tegu on suunatud täiesti erinevate õigushüvede vastu, siis reeglina on tegemist teo mitmusega...
mõttes õigusvastaseks määratud tegu, mis toob kaasa juriidilise vastutuse. Kui on toimunud õigusrikkumine, siis see toob kaasa ebaõigalse olukorra - õiglus ei ole toimunud inimestevahelistes suhetes. Ebaõigluse all tuleks mõista rünnet õigushüvedele. Mille üle kirjanduses jäädaksegi vaidlema on see, kas üheks õigusrikkumise oluliseks tunnuseks on ka kahjulikkus. Delikti üldised tunnused: I koosseisupärasus II reaalsus III õigusvastasus IV kausaalsus V süülisus VI juriidilist vastutust kaasatoov Delikti struktuuri käsitlused M-E õiguses omavad erisusi. Jaguneb era- ja avalikuks õigusesks. Rooma õiguses kujutas delikt endas tegusid, millega väljaspool lepingulisi suhteid rikuti absoluutseid subjektiivseid õigusi. Sellised jaotati kahte suurde rühma: Delicta publica Delicta privata Sealt tulebki analoogia tänapäeva - avaliku õiguse (karistusõiguse) ja tsiviilaktide vahelise eristamine
on indiviidid vabad ja mitteseotud, õigus on vahendiks, mille abil riik saab korrastada, suunata ja käskida õiguse subjekte. Õigus haarab endasse kogu inimkäitumise õiguslikult relevantse osa. II Teema Õigusteaduse metodoloogia 1 t. 1. Süstemaatiline osa: kesksed mõisted õiguses Kategooriad, mis on põhimõisteteks kõikides õiguskultuurides - kesksed mõisted. Kesksed mõisted õiguses (õigusteaduses) on: inimene, tegu ja töö, aeg ja ruum (aegruum), ese ja kausaalsus. 1.1. Inimene õiguses Inimene on sotsiaalne olend, kes on loodusest tõusnud ning nüüd valitseb eluta ja elusa looduse üle. Loodusteadlase silmade järgi on inimene ülim loomariigist. Kuigi õigus seodub ka looduse eluta osadega, saab õiguse järgi toimida ikkagi ainult inimene. Füüsiline isik ehk inimene saab ainukesena olla õiguste ja kohustuse kandjaks. Inimene on ka täieõiguslik õiguse subjekt, kellele vastanduvad õiguse objektid. Ainult inimene saab olla
Ajalugu on mõistuspärane protsess, kui see on olemuslikult mõistuspärane, siis mõistus mõistab mõistust. Dilthey – kuidas ratsionaliseerida irratsionaalset? Lk 93-94. vaimse maailma toimeseose üldine iseloom (kavas uus punkt). Toimiv seos – mõiste mille abil kirjeldada objektiivse vaimu struktuuri ja dünaamikat. See tervik tuleb sisemiselt lahti võtta, et seda analüüsida. Suur toimeseoste võrgustik. Mis need toimeseosed on? Toimeseosel võiks olla (?) kausaalsus selles tähenduses nagu loodusteadustel (nagu oli loodusteadusel). Toimeseoste ja kausaalseoste erinevus on see, et toimeseos realiseeriv eesmärke ja loob väärtusi. Hüvede ja väärtuste produtseerimine – objektiivse vaimu üks osa. Käsituse alusel luuakse seaduspäraselt uusi vaime juurde. Toimeseoste immanentselt- teleoloogiline (eesmärgile suunatud) iseloomustus – objektiivne vaim on eesmärgipärane, produtseerib hüvesid.
Klassikaline suund Positivistlik suund Tähelepanu keskel on kuritegu (akt, Tähelepanu keskel on kurjategija tegu) ( tegija) Ratsionaalsus, vaba tahe, valik Determinism (bioloogilise, psühholoogiline või sotsiaalne Keskmine probleem on karistuse Keskmine probleem on kausaalsus probleem (põhjuste otsimine) Indiviid on iseseisev olend, Kurjategija erineb teistest samasugune nagu teisedki kaaskodanikest, ta on eriline isik või kodanikud, kuulub erilisse klassi 11. Kaasaegse vanglakaristuse teke ja areng kuni XX sajandi alguseni (Bentham, Howard). Uut tüüpi vanglad Ameerikas (Philadelphia, Auburn).
intensiivsus. 4. ISIKSUSE MÕISTE: Organistatsioon (struktuur) – on olemas teatud omaduste komplekt, mis moodustab struktuuri. Struktuur on omaduste vahelised seosed. „Isiksus kui sõrmejälg.“ Ei muutu omaduste omavahelised suhted. Protsess – elu jooksul muutuvad isiksuse omadused, aga mitte omaduste suhted. Isiksuse arengu kirjeldus. Psühhofüüsika – neurofüsioloogilised protsessid. Kehalised protsessid. Kausaalsus – isiksus on algpõhjus. Kõik mida inimene teeb lähtub tema isiksusest. Stabiilsus – isiksus püüab säilitada oma omadusi hoolimata keskkonnast. Manifestatsioonide paljusus – on miski, mis on sees ja mida me märkame ja suudame jälgida tema reaktsioonides ja käitumises. Ehk isiksuse omased omadused väljenduvad väga erineval moel. Nende tunnustega on isiksus kirjeldav.
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid...................................................................................................................
· Pariisis kavandab ta teose "Elements philosophica" (1647), mis ilmub anonüümselt. · Loomulikud kehad on materiaalsed. Seega võib · Populaarseim teos "Leviatan" 1651) põhjendab Hobbesi nimetada materialistiks. riigivõimu ja hariduse lahutamist kirikust. · Looduse seletamise lihtsaimaks põhimõtteks on · Filosoofia üldlaad kausaalsus. · Erinevalt Baconist leiame siin avaruse ja · Looduses ei teki ega kao midagi iseendast. laiahaardelisuse asemel üksikasjadesse ja · Teleoloogiline põhjus on matemaatiliselt peensustesse uppuva kitsuse. väljendamatu ja seega kõige ebateaduslikum. · Filosoofiline huvi koondub kolmele objektile: · Maailm on mehaaniliselt töötav masin. loodus, inimene ja ühiskond
Teda võib lugeda ajaloolise kriitika rajajaks. Thukydidese teose üheks suureks teaduslikuks väärtuseks on käsitlevate sündmuste poliitilise analüüsi sügavus. Tema kui ajaloolase väärtuseks on erapooletus, eriti välispoliitika puhul. Puhtjutustavad osad vahelduvad tal kõnedega, mida ta laseb pidada ajaloolistel tegelastel Erinevalt Herodotosest ei usu ta jumalaid ja oraakleid. Tema järgi tingib ajaloo arengu psühholoogiline kausaalsus. s.t. erinevate gruppide iseloomust põhjustatud huvide kokkupõrked. Xenophon (430-354) Sündis Ateenas, aga oli Ateena demokraatia vastane ja Sparta toetaja. Kirjanduslik portree moodustab uue elemendi, mille Xenophon tõi kreeka historiograafiasse. Ajaloo- alastest teostest tähtsamad "Anabasis"("Sõjakäik") (memuaariline teos Kyros Noorema sõjaretkest ja "kümne tuhande" taganemisest) ja "Hellenikas" ("Kreeka ajalugu") (Thukydidese teose jätk,
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
huvid ja ühiskondlikud nõuded on sünteesi leidnud. Kõlblus ei alga seal, kus väliste seaduste järgi toimetatakse, vaid alles seal, kus sisemine kohustus inimest tegutsema paneb. See tähendab niisuguste normide tunnustamist, mis kehtivad igal ajal ja üldiselt. Absoluutset eetikat ei saa bioloogilisel alusel või kogemustele toetudes üles ehitada. See on tuletatav filosoofilisest mõtlemisest. Bioloogias maksab pidev füüsiline kausaalsus, maksab võitlus olemise eest organismide vahel, maksab liigi alalhoidmise tung, mida juhivad kindlad instinktid. Bioloogias maksab ühelt poolt pärilikkus, teiselt poolt ümbritsevate oludega kohandumine. Bioloogias ei ole vabadust, kõik liigub vääramata seaduste järgi. Kõlblus aga eeldab vabadust, oletab olude ümberloomist, füüsilise kausaalsuse katkimurdmist, oletab eesmärke ja sihte, mis on inimese enda seatud, mis antud loodusraamidest üle ulatuvad. Kõlblust ei saa
etnoloogia neid erinevates koolkondades siiski erinevalt. Seda sellepärast, et inimesed on uskunud just erinevaid Jumalaid ja nende ootused elu jätkumisele pärast surma on erinevad. Kuid põhjus ei ole ilmselt ainult selles. Näiteks W. Goldschmidt arvab nii, et ,,...erinevate rahvaste maailmadel on erinevad kujud. Juba metafüüsilised eeldused on erinevad: ruum ei vasta Eukleidilisele geomeetria- le, aeg ei moodusta pidevat ühe suunalist voolu, kausaalsus ei ühti Aristotelese loogikaga, inimest ei lahutata ,,mitteinimesest" ega elu surmast nagu meie maailmas". Maailmavaade ja müstiline ning religioossne mõttelaad vastab muistsele inimesele enam just müüdi vorm. Kunagiste kultuuride põhilisteks elementideks olidki just müüdid. Muistne inimene nägi ainult piiratult looduse ,,loogilist korrastatust". Ja nii oligi inimese jaoks kõik võimalik . See võimaldas luua müüte, mida mõistus loogiliselt seletada iialgi ei saanud.
etnoloogia neid erinevates koolkondades siiski erinevalt. Seda sellepärast, et inimesed on uskunud just erinevaid Jumalaid ja nende ootused elu jätkumisele pärast surma on erinevad. Kuid põhjus ei ole ilmselt ainult selles. Näiteks W. Goldschmidt arvab nii, et ,,...erinevate rahvaste maailmadel on erinevad kujud. Juba metafüüsilised eeldused on erinevad: ruum ei vasta Eukleidilisele geomeetria- le, aeg ei moodusta pidevat ühe suunalist voolu, kausaalsus ei ühti Aristotelese loogikaga, inimest ei lahutata ,,mitteinimesest" ega elu surmast nagu meie maailmas". Maailmavaade ja müstiline ning religioossne mõttelaad vastab muistsele inimesele enam just müüdi vorm. Kunagiste kultuuride põhilisteks elementideks olidki just müüdid. Muistne inimene nägi ainult piiratult looduse ,,loogilist korrastatust". Ja nii oligi inimese jaoks kõik võimalik . See võimaldas luua müüte, mida mõistus loogiliselt seletada iialgi ei saanud.
etnoloogia neid erinevates koolkondades siiski erinevalt. Seda sellepärast, et inimesed on uskunud just erinevaid Jumalaid ja nende ootused elu jätkumisele pärast surma on erinevad. Kuid põhjus ei ole ilmselt ainult selles. Näiteks W. Goldschmidt arvab nii, et „...erinevate rahvaste maailmadel on erinevad kujud. Juba metafüüsilised eeldused on erinevad: ruum ei vasta Eukleidilisele geomeetria- le, aeg ei moodusta pidevat ühe suunalist voolu, kausaalsus ei ühti Aristotelese loogikaga, inimest ei lahutata „mitteinimesest“ ega elu surmast nagu meie maailmas“. Maailmavaade ja müstiline ning religioossne mõttelaad vastab muistsele inimesele enam just müüdi vorm. Kunagiste kultuuride põhilisteks elementideks olidki just müüdid. Muistne inimene nägi ainult piiratult looduse „loogilist korrastatust“. Ja nii oligi inimese jaoks kõik võimalik . See võimaldas luua müüte, mida mõistus loogiliselt seletada iialgi ei saanud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
