27 166 741 225 24 Riia t. 225 743 B. City ääreosades ja -jäsemeis: 14 Tähe t. 17a 4 284 422 13 Raatuse t. 16a 19 869 627 13 Aleksandri t. 2 13 536 570 13 Puusild ¹⁸ 12 922 994 11 Narva t. 13 11 012 150 C. Väljaspool city't Maarjamõisa t
Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledz Tervisejuhi eriala Anna-Liisa Vainu Filosoofia Kodutöö Haapsalu 2009 Albert Camus " Sisyphose müüt " Absurd ja enesetapp. Filosoofias peetakse kõige tähtsamaks küsimuseks enesetappu. Enesetapp pesitseb meis endis nii kaua, kuni ühel päeval me end ära tapame. Põhjusi võib olla mitmeid. Kui hakata mõtlema, mis võinuks olla põhjus, miks enesetapp meieni jõudis, võime mõelda seda terve oma elu, kuid põhjust me ei suuda leida. See, mis on elu eesmärk, sobib suurepäraselt ka surma eesmärgiks. Enamus meist tõukab enesetapuni mõni kriis või sündmus era või pereelus. Samuti võib süüdlaseks olla ka mõne tuttava südametu käitumine või ütlemine, mis mõjutab meie otsust elule. See, kes enesetapuni jõudis, on tema ülestunnistus elule, et ta ei saanud hakkama. Talle oli antud kõige suurem kingitus universumis elada, kuid ta ei saanud sellega hakkama ja...
See on õige, kui me räägime süsinikterastest. Niipea, kui tulevad mängu legeerivad elemendid, eutektoidi C-sisaldus alaneb. Ühed alandavad rohkem vanaadium, titaanium, molipteen väga järsult alandavad. Ni, Cr, Mn vähem. Eutektoidmuutuse temperatuur on 727 kraadi süsinikterastes. Kui vaadata legeerivate elementide mõju, Ni ja Mn alandavad eutektoidmuutuse temperatuuri ehk ta nihkub ehk see nihkub allapoole austeniit ei lagune mitte 727 kraadi juures, vaid hoopis 627 kraadi juures. Kui võtta ülejäänud legeerivad elemendid titaanist kroomini, siis need tõstavad eutektoidmuutuse temperatuuri ehk see nihkub kõrgemale ehk austeniit hakkab tekkima alles kuumutamisel 900 kraadi juures. See on oluline just terase termotöötluse juures. Seal räägitakse kuumutamisest üle selle joone ja nüüd ongi küsimus, et kus see joon on. See määrab ära terase karastustemeratuuri. Mõju teraste omadustele.
[email protected] Tel 5646 3830 Rehabilitatsiooni Ühing [email protected] Angerja 14, 10416 Tallinn Kordamed AS Tel/faks 660 3216 Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Pärnu mnt 80, Tallinn 5344 2077 (Kalle Laane) Assotsiatsioon Tel 627 4460 [email protected] Tiigi 78, Tartu Tel 737 6450 MTÜ Lootuse Küla Psühholoogiline Kriisiabi Tallinnas Vahur Kuperjanov FIE Psühhiaater (MTÜ Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Pärnu mnt 9, Tallinn Pärnu 56–28, Paide Lootuse Küla Kogudus) Tel 631 4300 Tel 385 2465
1.6 Masinad ja seadmed 14 400 19 400 24 400 1.7 Muu inventar, tööriistad, sisseseade 0 0 0 1.8 Akumuleeritud põhivara kulum 1 460 6 260 12 060 1.9 PÕHIVARA KOKKU 12 940 13 140 12 340 2.0 PASSIVA 87 038 114 588 236 627 2.1 Muud võlad 108 221 340 2.2 Hankijatele tasumata arved 17 208 19 161 21 053 2.3 Maksuvõlad 1 443 2 886 2 886 2.4 Viitvõlad 4 320 8 640 8 640 2.5 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 23 079 30 908 32 919 2
Riigi üldiseloomustus. Pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 174 100 (2007) Pealinn: Stockholm Pealinna elanike arv: Keel: Rootsi Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Looduslikud tingimused: Pinnamood Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Bot...
Mika Waltari Sinuhe Raamatu analüüs Aigar orav 10c 2011 I Raamat: Kõrkjalootsik Sinuhe vanemad olid Semnut ja Kipa. Sinuhe elas vaeses peres, aga siiski oli neil avaram maja kui teistel. Senmut töötas vaeste arstina ja tihti õppis tema kõrvalt ka Sinuhe. Sinuhe ema jutustas talle, kuidas ta sai oma nime muinasjutu ''Sinuhe ja merehädalised'' järgi. Sinuhe erines teistest oma kitsa näo ja peente ihuliikmete poolest. Sinuhe hakkas erinema teistest õpihimu poolest, kuigi algult tahtis ta sõduriks saada, aga isa tegi talle selgeks, et need kes oskavad kirjutada ja lugeda saavad elus hästi hakkama. Onegi koolist sai Sinuhe endale põneva kaaslase Thotmese, kellele meeldis joonistada. Senmut, Sinuhe isa, tahtis, et poeg saaks Amoni templi suurde elu majja õpilaseks ning kasutaks selleks ära vanat tuttavat Ptahorit, kes töötas kungliku koljuavajana. Geograafiline mõiste: -Puntima...
Kaltsiumglutamaat E 623 lõhna ja maitsetugevdaja Ammooniumvesinikglutamaat E 624 lõhna ja maitsetugevdaja Magneesiumglutamaat E 625 lõhna ja maitsetugevdaja 11 Guanüülhape E 626 lõhna ja maitsetugevdaja Dinaatrium5'guanülaat E 627 lõhna ja maitsetugevdaja Dikaalium5'guanülaat E 628 lõhna ja maitsetugevdaja Kaltsium5'guanülaat E 629 lõhna ja maitsetugevdaja Inosiinhape E 630 lõhna ja maitsetugevdaja Dinaatrium5'inosinaat E 631 lõhna ja maitsetugevdaja Dikaalium5'inosinaat E 632 lõhna ja maitsetugevdaja Kaltsium5'inosinaat E 633 lõhna ja maitsetugevdaja
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Filosoofia ja semiootika instituut Semiootika osakond Kädi Saar Kognitiivne lingvistika Referaat Tartu 2011 Table of Contents Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Kaks põhilist kohustust kognitiivses lingvistikas.............................................................................4 1.1 Üldistamise kohustus.................................................................................................................4 1.2 Kognitiivne kohustus.................................................................................................................4 2. Kognitiivne semantika ja kognitiivne grammatika...........................................................................5 3. Kognit...
w 1088 376 1088 344 0 w 1088 344 1224 344 0 w 832 384 1104 384 0 w 1104 384 1104 480 0 w 1104 480 1224 480 0 w 832 392 1096 392 0 w 1096 392 1096 488 0 w 1096 488 1128 488 0 w 1128 488 1128 584 0 w 1128 584 1184 584 0 w 1184 584 1184 616 0 w 1184 616 1224 616 0 w 1024 112 1224 112 0 w 1024 248 1224 248 0 w 1024 256 1024 304 0 w 1024 304 1184 304 0 w 1184 304 1184 384 0 w 1184 384 1224 384 0 w 832 248 1024 248 0 w 824 256 1024 256 0 x 557 366 627 370 0 15 F0 = A + B x 764 427 830 431 0 15 F2 = inv B x 406 537 488 541 0 15 F3 = A nor B w 848 448 848 176 0 w 848 176 1224 176 0 w 856 456 856 312 0 w 856 312 1224 312 0 w 1224 448 864 448 0 w 864 448 864 464 0 w 872 472 872 456 0 w 872 456 1192 456 0 w 1192 456 1192 584 0 w 1192 584 1224 584 0 x 1277 415 1289 418 0 10 F2 x 1278 275 1290 278 0 10 F1 x 1276 143 1288 146 0 10 F0 x 1278 549 1290 552 0 10 F3 152 1264 560 1272 560 1 4 0.0 w 672 584 880 584 0
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
" #! "$ # % & ' # "# " ! ! ! & ( )% ! ) $ "' # * ( )% ! 8 #9 55! * " +,- $ +./0- : ;3<=2>- $ 12,3/4 " ?=42@ $ $5! 627 " $5! A,B< C ! " #! "$ # % & ' # "# " !
Naatriumvesinikglutamaat E 621 lõhna- ja maitsetugevdaja Kaaliumvesinikglutamaat E 622 lõhna- ja maitsetugevdaja Kaltsiumglutamaat E 623 lõhna- ja maitsetugevdaja Ammooniumvesinikglutamaat E 624 lõhna- ja maitsetugevdaja 28 Magneesiumglutamaat E 625 lõhna- ja maitsetugevdaja Guanüülhape E 626 lõhna- ja maitsetugevdaja Dinaatrium-5'-guanülaat E 627 lõhna- ja maitsetugevdaja Dikaalium-5'-guanülaat E 628 lõhna- ja maitsetugevdaja Kaltsium-5'-guanülaat E 629 lõhna- ja maitsetugevdaja Inosiinhape E 630 lõhna- ja maitsetugevdaja Dinaatrium-5'-inosinaat E 631 lõhna- ja maitsetugevdaja Dikaalium-5'-inosinaat E 632 lõhna- ja maitsetugevdaja Kaltsium-5'-inosinaat E 633 lõhna- ja maitsetugevdaja
Viimsi Kool Rauno Leppik VEE KOKKUHOIU VÕIMALUSED KODUSES MAJAPIDAMISES Uurimistöö Juhendaja: õp Alge Ilosaar Viimsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Vesi on eluks kõige vajalikum osa. Inimkonmd on seda kasutanud samakaua kui on eksisteerinud. Kuid tänapäeva teadlased on uurinud välja, et joogikõlbliku vett ei ole väga palju, kõigest 1 protsent kogu maailma veest. Selle vähese vee tõttu on hakatus vett säästma ja säästmine on üha tõusev trend. Paljud teadlased ja inseneerid leiavad võimalusi, kuidas hoida vett kokku. On tehtud palju leiutisi, mis aitaks inimestel vett kokku hoida. Antud teema on maailmas väga aktuaalne, ning seda on juba uuritud ka, kuid see on selline valdkond mis muutub pidevalt, sest inimesed on hakanud mõtlema loodusele ja on haklanud rohkem säästma. Uurimustöö teoreetilises osas tutvustatakse erinevai...
TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD KÄSUNDUSLEPING Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. a) Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise...
Läänemaa Tuudi 85 14 122 191 1126 3309 1824 Läänemaa V.I.Lenini 85 16 107 191 728 3334 884 Läänemaa Karuse 86 19 216 237 1095 3513 5146 Läänemaa Kasari 86 20 175 306 760 3897 606 Läänemaa Kullamaa 86 19 134 291 1023 3790 2559 Läänemaa Lihula 86 20 150 293 1400 4161 1654 Läänemaa Linnamäe 86 24 111 255 627 3805 2437 Läänemaa Martna 86 20 176 207 825 3733 1387 Läänemaa Ridala 86 11 100 148 622 3215 1186 Läänemaa Sprus 86 24 149 271 1023 4360 1943 Läänemaa Tuudi 86 16 121 255 1089 3213 1148 Läänemaa V.I.Lenini 86 19 186 255 728 3358 903 Läänemaa Karuse 87 22 125 203 1042 3702 3230
Query 722 SPIFLLKTAIVFLSSPQPSTIRCWWITP 805 SPIFLLKTAIVFLSSPQPSTIRCWWITP Sbjct 4331556 SPIFLLKTAIVFLSSPQPSTIRCWWITP 4331639 Features in this part of subject sequence: aspartokinase III glucosephosphate isomerase Score = 613 bits (1333), Expect = 1e-172 Identities = 268/268 (100%), Positives = 268/268 (100%), Gaps = 0/268 (0%) Frame = -2/-3 Query 806 LE*STSI*SSKVAENLEKRSPSLAKRSAIVTSFISSKCFCSACQAAVCVGLMFFISNTLL 627 LE*STSI*SSKVAENLEKRSPSLAKRSAIVTSFISSKCFCSACQAAVCVGLMFFISNTL L Sbjct 4331640 LE*STSI*SSKVAENLEKRSPSLAKRSAIVTSFISSKCFCSACQAAVCVGLMFFISNTLL 4331461 Query 626 ILRIVTLEDCSASHRKM*WF*CR*RNVECKPLAQ*SIY*LNY*PPGVDEKSA*PHR*QPP 447 ILRIVTLEDCSASHRKM*WF*CR*RNVECKPLAQ*SIY*LNY*PPGVDEKSA*PHR*QP P Sbjct 4331460 ILRIVTLEDCSASHRKM*WF*CR*RNVECKPLAQ*SIY*LNY*PPGVDEKSA*PHR*QPP 4331281 Query 446 RSPFIYKCTTCASAGQKRRVAQVTVLEEPVL**HLRGCIAEVIERLATFIIGYRG*IPWV 267
neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship kodakondsus 2. state riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia EV PS 7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps ...
Vallutatud L – R alasid ei suudetud kaua enda käes hoida. P – Aafrika loovutati araabia kalifaadile 640ndatel (viimane ala). 3) võitlus ülemvõimu pärast Lähis – idas – alates 606 hakkas Pärsia hõivama I – R provintse. 619 aastaks oli Väike – Aasia ja Egiptus Pärsia käes. Herakleitos I (610 – 638) õnnestus oma laevastikuga piki V – A rannikut seilates tungida 623 a Pärsiasse ning võita 627 aastal Pärsia peajõude. 630 kogu I – R territoorium taas pärslastelt tagasivõidetud. Uueks vaenlaseks osutus araabia poolsaar 634 asusid sealt teele väed, mis liikusid põhja suunas ründasid nii Pärsiat kui ka I – R impeeriumit andes neile üllatava ja võimsa hoobi. I – R imp kaotas 636 Süüria, 637 Juudamaa, 640 Egiptuse, 698 P – Aafrika. Sellest ajast ei nimetata seda ala enam I – R imp, vaid Bütsantsi imp´ks.
Hugo Treffneri Gümnaasium KIIRMOE KAHJULIK MÕJU INIMESELE JA KESKKONNALE Referaat Koostaja: Riinu Pae, 12.e Juhendaja: Saima Kaarna Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kiirmood mis see on? ....................................................................................................... 5 1.1. Kiirmoe edu saladus ..................................................................................................... 5 1.2. Rõivaste kvaliteet ......................................................................................................... 6 2. Tooraine ja rõivaste tootmine ........................................................
32 148 0 37 330 0 20 512 8 756 3 387 11 535 0 22 015 1 646 2 512 10 035 913 71 243 0 75 796 4 884 15 472 57 806 8 067 6 241 0 18 270 1 684 991 5 961 1 901 18 011 1 364 28 552 4 597 4 058 37 447 11 288 35 791 0 52 275 2 341 22 238 18 407 3 323 51 588 551 89 080 863 23 488 30 486 5 951 16 466 0 27 627 473 3 442 12 647 814 83 652 0 97 128 13 364 16 117 43 301 11 122 8 809 0 30 975 5 794 1 179 15 736 5 661 25 680 551 31 894 14 884 4 120 34 684 14 701 49 200 0 104 157 1 327 20 194 14 342 3 689 59 732 0 94 052 27 673 17 682 10 339 12 989 26 156 0 41 242 5 102 2 291 19 954 6 942 101 288 0 115 170 12 557 27 689 70 650 15 691
Läänemaa Tuudi 85 14 122 191 1126 3309 1824 Läänemaa V.I.Lenini 85 16 107 191 728 3334 884 Läänemaa Karuse 86 19 216 237 1095 3513 5146 Läänemaa Kasari 86 20 175 306 760 3897 606 Läänemaa Kullamaa 86 19 134 291 1023 3790 2559 Läänemaa Lihula 86 20 150 293 1400 4161 1654 Läänemaa Linnamäe 86 24 111 255 627 3805 2437 Läänemaa Martna 86 20 176 207 825 3733 1387 Läänemaa Ridala 86 11 100 148 622 3215 1186 Läänemaa Sōprus 86 24 149 271 1023 4360 1943 Läänemaa Tuudi 86 16 121 255 1089 3213 1148 Läänemaa V.I.Lenini 86 19 186 255 728 3358 903 Läänemaa Karuse 87 22 125 203 1042 3702 3230
5 HALIS 348 T liin ( TA I ) KONUVERE ALBION TA TALL ALGUS peatõuraamat Konuvere 13 627 T 13 373 T II küla 1989 raudjas 01.07.1999 25.05.2004 Märjamaa raudjas vald
Tallinna 21. Kool Mika Waltari ,,Sinuhe'' Raamatu analüüs Tallinn 2011 Esimene raamat: KÕRKJALOOTSIK Teistest erinev Sinuhe elas ruumikas ja avaras majas koos vaeste Senmuti ja tema naise Kipa ''pojana''. Senmut tahtis, et ta poeg saaks Amoni templi suurde Elu majja õpilaseks ning kasututas selleks ära vana tuttavat Ptahorit, kes töötas kuningliku koljuavajana. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi. Sinuhe sai endale põneva kaaslase Onegi koolist, poisi nimega Thotmes, kellele meeldis joonistada. · Vaarao (lk 7) sõna ''vaarao'' oli algselt kasutusel kui kuninglik palee. Alates 18. Dünastiast hakkasid egiptlased oma kuningaid nimetama vaaraodeks. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Tänapäeval nimetatakse vaaraodeks kõik...
6 Muud kulud 4 199 827 4 199 827 0 0 0 0 4 199 827 Sealhulgas toetuste kaasfinantseerimine 2 627 909 2 627 909 0 0 0 0 2 627 909 4 Eraldised (ü) 406 718 406 718 0 0 0 0 406 718 450 Sihtotstarbelised eraldised 406 718 406 718 0 0 0 0 406 718
3 Ohtlike ja tavajäätmete teke aastail 19952011 (Keskkonnaministeerium "Jäätmevaldkonna ülevaade 2013" Joonis 1.4 Jäätmeteke aastatel 2007-2011 (Keskkonnaministeerium ,,Jäätmed") Tabel 1 Ohtlike jäätmete osakaal. Keskkonnainfo "Eesti jäätmekäitluse ülevaade 20082010" (Leevik jt 2012) 2006 2007 2008 2009 2010 20 012 21 236 19 345 15 627 19 500 Jäätmeteke 488 625 595 283 404 Sellest ohtlike 6 763 8 617 7 736 6 783 9 097 jäätmete teke 532 851 679 924 834 sh 6 635 8 404 7 490 6 607 8 883
VTE ja pahaloomulise kasvaja diagnoosimise ajalist vahekorda. Tootlemiskoha aadress: Ravi tn 18, 10138 Tallinn Toodeldavate andmete koosseis: Inklusioonikriteeriumitele vastavate uuritavate isikukood; VTE diagnoosi kuupäev; pahaloomulise kasvaja või kasvajate diagnoos RHK järgi; kasvaja või kasvajate staadium diagnoosimisel; diagnoosimise kuupäev. 53 Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 Isikute kategooriad, kelle andmeid toodeldakse ning valimi suurus: Ida-Tallinna Keskhaiglas ajavahemikus 01.01.2013 kuni 31.12.2017 ambulatoorselt või statsionaarselt diagnoositud VTE patsiendid (Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni RHK- 10 diagnoosikoodid I26 (kopsuveresoonte emboolia), I67.6 (intrakraniaalse veenisusteemi mittemädane tromboos), I80.1-I80.3 (reie- e femoraalveeni flebiit ja tromboflebiit, alajäsemete
lõpuks aga ahvide ja sigadega. Poliitilises plaanis avaldus see islamiusuliste palvesuuna äramuutmises Jeruusalemmalt Mekale 623. aastal. Järgnesid ulatuslikud juudipogrommid, mille käigus osa juutide hõime sunniti Mediinast lahkuma, teiste meesliikmed hukati in corpore ja naised-lapsed tehti orjadeks. Islami allikad kirjeldavad detailselt võimsaima Mediina juudihõimu Banu Quraiza likvideerimist. Umbes 627. aastal üritas üks juuditar Muhamedi mürgitada, see andis juutidele islamiusuliste hulgas tänapäevani püsiva prohveti mürgitajate kuulsuse. (Ibid.) Araabia moslemid saabusid Palestiinasse vallutajatena, kuid kohalik rahvas jäi oma usu juurde. Islam muutus põhiusuks alates 13. sajandist. Palestiina elanike enamuse moodustasid ikkagi kristlased. Nende kõrval oli ka teisi, väiksemaid religioosseid kogukondi, näiteks islami ismaeliitlikust harust välja kasvanud druusid.
Haigust põhjustava alleeli eelis seisneb selles, et inimesed, kel on vaid 1 koopia antud alleeli, omavad kaitset malaaria eest. AA - normaalsed erütrotsüüdid, malaaria vastu kaitsetud. SA - 50% sirbikujulised erütrotsüüdid, 50% normaalsed erütrotsüüdid, kaitse malaaria vastu SS - sirprakuline aneemia. 2012. aastal oli kokku ca 207 malaariajuhtumit ja 627 000 malaariassurma. USAs: 90 000 - 100 000 malaariahaiget; 1:500 afroameerika sünnist; 1:36 000 hispaania taustaga sünnist; 1:12 afroameeriklasest on S alleeli kandja. Teiseks näiteks heterosügootide eelistamisest on tsüstiline fibroos , mille puhul esineb organismis sekreetide viskoossuse tõus, millele järgneb näärmete juhade ummistumine, mis omakorda põhjustab kudedes haiguslike muutuste (õõned, sidekoestumine) teket
6. Saavutage kiireid võite. Edukogemus on elluviimise ,,kütus". 616. 7. Ärge andke alla ega laske hool raugeda. Tänased loorberid on homne kompost. 617. 8. Kinnistage muutus. 618. 619. 620. 621. 622. 120. Muutustele vastuseisu inimlikud põhjused 623. · Isiklikud huvid; 624. · Usaldamatuse õhkkond töötajate ja juhtkonna vahel; 625. · Info puudulikkus; 626. · Hirm ebaõnnestumise ees; 627. · Kaaslaste surve; 628. · Kultuurilised eripärad; 629. · Isiksustevahelised konfliktid; 630. · Mittemotiveerivad tasustamissüsteemid. 631. 632. 121. Õppiv organisatsioon on iga organiseeritud inimkogum, mis on pidevas dünaamilises arengus nii kogumi kui 633. indiviidide tasandil. Nii inimesed kui organisatsioon on pidevalt kestvas õppimistsüklis, mis koosneb
VKG Elektrivõrgud 65 191 167 Narva Narva Soojusvõrk AS 39 145 Sillamäe SEJ AS 222 73 Kohtla-Järve Soojus 91 77 Viru Keemia Grupp 1370 575 714 1504 1787 Kohtla-Järve AS Nitrofert 471 627 834 973 Kohtla-Järve Velsicol Eesti AS 143 325 447 550 699 Kohtla-Järve Kiviõli 386 211 273 Keemiatööstuse OÜ 318 Orica Eesti OÜ 64 185 185 202 231 Sirgala, lõhkeained
INSTITUTO POLITECNICO DO PORTO INSTITUTO SUPERIOR DE ENGENHARIA DO PORTO CHEMICAL ENGINEERING DEPARTMENT PORTUGAL Marvin Üürike Tallinn University of Technology Faculty of Chemical and Materials Technology Department of Chemical Engineering Estonia ERASMUS PROJECT STUDY OF THE HEAT TRANSFER COEFFICIENT IN A HELICAL COIL Supervisor: Albina Ribeiro Porto 2015 2 Abstract The following work investigates overall heat transfer coefficient of a helical coil and how it changes in different situations. The variables investigated were flow rate inside a submerged helical coil and agitation of the bath. To investigate the change in heat transfer coefficient in different situations, a simple experiment was set up. It consisted of a rectangular isolated ...
eurot eurot Bruto- Tööjõu- kuupalk kulu Põllumajandus, metsamajandus 698 943 4,6 4,6 ja kalapüük Mäetööstus 1 084 1 471 10,2 9,7 Töötlev tööstus 799 1 083 5,9 5,6 Elektrienergia ja gaasiga 1 190 1 627 7,0 7,3 varustamine Veevarustus; jäätmekäitlus 833 1 136 3,3 3,9 Ehitus 847 1 148 6,2 6,2 Hulgi- ja jaekaubandus 798 1 079 10,7 10,7 Veondus ja laondus 836 1 133 1,3 1,1 Majutus ja toitlustus 519 702 2,8 2,8
1999 2650 Jaaniso Erik Tartu 04:52:37 M21 516 722 Jaaska Sven Tallinn 03:32:05 M21 851 604 Jagomägi Jaan Tartu 03:48:45 M21 912 975 Jakobsoo Tanel Tartu 03:51:38 M21 54 17 Jakovels Gints Läti 02:55:35 M21 1586 1480 Janson Jürgen Pärnu 04:25:06 M21 484 2667 Jansons Krisjanis Läti 03:30:03 M21 2449 1949 Jets Marko Harju 07:18:08 M21 695 627 Jogminas MindaugasLeedu 03:40:42 M21 1304 1536 Johanson Rene Tallinn 04:10:42 M21 1636 1552 Joonasson Raul Tartu 04:28:11 M21 1928 2630 Joonsalu Madis Tartu 04:47:55 M21 1904 2264 Joost Eddi Tallinn 04:46:19 M21 Oksana Perova 13.11.2009
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
8 biti) märkisümbolit). Näiteks täht "A" on kodeeritud arvutis numbrina 65 (kahendarvuna 0100 0001); B 66 (0100 0010); jne. Arvuti opereerib sümbolite ja teksti asemel nendele sümbolitele omistatud koodidega. Maht Lühend Baite ca baite ca lehekülgi vormindamata teksti 1 kilobait (210) KB 1024 tuhat ~ 0,4 1 megabait (220) MB 1 024*1 024=1 048 576 miljon 400 1gigabait (230) GB 1 0243=1 073 741 824 miljard 429000 1 terabait (240) TB 1 0244=1 099 511 627 776 biljon 439800000 Arvuti võib samamoodi toimida ka info muude esitusvormidega heli, pildi, videoga. Pilt jaotatakse piksliteks pildi vähemaks kahemõõtmeliseks elemendiks, millele saab sõltumatult kinnistada tunnuseid (värvus, heledus, asukoht ekraanil jt) ja see piksli informatsioon kodeeritakse baitidesse. Liikuvad pildid (video) jaotatakse kaadriteks; iga kaader omakorda piksliteks ja need omakorda baitideks.
§ 309 lg 2 ls 3 reguleeritud ametiaja pikendamist. On keelav norm. Juhatuse tegitsemisvorm otsuste tegemise kohta puuduvad reeglid, puhtalt phingu korraldada. NÕUKOGU Peab kord kolme kuu jooksul kogunema koosolekuks. nõukogu liikme valimine võib olla määratud ka teistmoodi kui on seaduses. Tagasikutsumiseks on vaja 2/3 kohalolijatest. § 319. JUHATUSE LIIKMETE TASU 20 § 314. käsundusleping põhimõtteliselt. VÕS § 627. palgalisel juhatuse liikmel on õigus tasu saada. Tasu maksmiseks peab olema kõrgema organi otsus (lg 1). Tasu pole ainult rahaline väljamakse, vaid ka kõik muud hüved, mida saab isik ühingult. 4.10 Ülevõtmine 4.11 Aktsiaseltsi lõpetamine 5. Osaühing 5.1 Osaühingu mõiste 5.2 Osaühingu asutamine 5.3 Osa ja osanik 5.4 Osakapitali kaitse 5.5 Osaühingu juhtimiine 5.6 Osakapitali suuruse muutmine 5.7 Osaühingu lõpetamine 6. Täisühing 6.1 Mõiste ja asutamine 6
TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD KÄSUNDUSLEPING Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. a. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tin...
Lepinguõigus Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine, mille sisuks on omandiõiguse ülekandmine ostjale) ja abstraktsiooniprintsiip (käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustu...
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast T...
Sajandi teisel poolel tegutses Efesose filosoof Herakleitos. Samal ajal sai filosoofi alguse ka Itaalias, kus selle silmapaistvaimateks esindajateks tõusid Xenophanes ja Pythagoras. Korintos VIII sajandi keskpaigast alates kehtis linnas kitsas oligarhia Bakchiaadide suguvõsa võim. U 657 kukutas Kypselos Bakchiaadid võimult ja kehtestas türannia (valitses u 657 727). Oli pärimuse järgi hea ja rahvameelne valitseja. Tema poeg Periandros (u 627 587) oli arvatavasti oma aja võimsaim valitseja Kreekas. Olevat muutnud isa leebe võimu hirmuvalitsuseks. U 583 kukutati Periandrose jäglane võimult ja Korintoses taastati aristokraatlik riigikord. Sparta Hiljemalt VIII sajandi keskpaiku vallutasid spartalased kogu Lakoonika maakonna: alistatud Lakoonika elanikud jagunesid vabadeks perioikideks ja orjastatud helootideks. U 730 710 vallutati nn I Messeenia sõja käigus naabermaakond Messeenia.
Jrk Sugu Õppekeskus Eriala Õppevorm MS AA 1 N Tallinn PS päevane 3 4 2 N Tallinn PS päevane 0 2 3 N Tallinn PS päevane 2 4 4 N Tallinn PS päevane 3 5 5 N Tallinn PS päevane 2 2 6 N Tallinn PS päevane 0 4 7 N Tallinn PS päevane 1 4 8 N Tallinn PS päevane 5 9 N Tallinn PS päevane 0 3 10 N Tallinn PS päevane 0 4 11 N Tallinn PS päevane 0 12 N Tallinn PS päevane 1 3 13 N Tallinn PS päevane 3 4 14 N Tallinn PS päevane 4 4 15 N Tallinn PS päevane 0 3 16 N Ta...
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese või...
00) CpG island detected in region 422 to 621 (Obs/Exp = 1.26 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 423 to 622 (Obs/Exp = 1.26 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 424 to 623 (Obs/Exp = 1.28 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 425 to 624 (Obs/Exp = 1.29 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 426 to 625 (Obs/Exp = 1.25 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 427 to 626 (Obs/Exp = 1.27 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 428 to 627 (Obs/Exp = 1.27 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 429 to 628 (Obs/Exp = 1.25 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 430 to 629 (Obs/Exp = 1.25 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 431 to 630 (Obs/Exp = 1.25 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 432 to 631 (Obs/Exp = 1.26 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 433 to 632 (Obs/Exp = 1.26 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 434 to 633 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 53.50)
türannia. Korintoses olevat 8. sajandist peale võimutsenud suursugune Bakchiaadide suguvõsa, mis 657. a. paiku kukutati väepalikuna tuntust kogunud Kypselose poolt. Kypselos olevat ise pärinenud ema poolt Bakchiaadi soost, kuid koondanud rahva ülekohtuste valitsejate vastu ja tõusnud Korintose etteotsa. Pärimuse järgi oli ta nii armastatud valitseja, et ei vajanud isegi ihukaitset. Tema poeg Periandros (valitses u. 627 587) aga olevat muutnud oma võimu hirmsaks türanniaks. Isilkikus elus ohjeldamatu (ta tapnud oma naise ja kihutanud poja majast välja), sundinud ta korintlased karmilt tööle, keelates neil koguni maja ees juttu puhuda, sest kartnud, et plaanitsetakse kurja tema vastu. Samas oli Periandros võimas valtseja ja Korintos üks tugevamaid linnriike toonases Kreekas. Periandros ehitas välja Korintose sadamad ja olevat lasknud rajada
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
anda juhiseid. Juhiste andmise kohustuse kohta vaadake käsundisaaja kohustusi. Tasu maksmise kohustus Tulenevalt VÕS § 619 on käsundiandja kohustatud maksma käsundisaajale tasu, kui tasu maksmises on kokku lepitud. Seega käsundusleping on eelduslikult tasuta leping. Tasu maksmise kokkuleppe olemasolul on tegemist aga tasulise lepinguga. Antud paragrahvist lähtuvalt saab järelda, et kui tasu maksmises ei ole kokku lepitud ei tule käsundiandjal käsundisaajale ka tasu maksta. VÕS § 627 lg 1 kohaselt kuulub käsundisaajale tasu maksmisele, isegi juhul kui puudub kokkulepe tasu maksmise kohta, kui käsundi täitmist on mõistlik eeldada vaid tasu eest. Käsunduslepingu tasulisust eeldatakse siis, kui käsundisaaja täidab käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Käsunduslepingu tasulisus võib aga tuleneda ka muudest asjaoludest. Vastates küsimusele, kas tasu kuulub maksmisele või mitte, tuleb mõistlikult hinnata kõiki käsundi täitmisega seotud asjaolusid
11 364 6,252 55,459 5,839 10 20,555 360 74,138 185,275 6,811 5 6,579 227 509,477 28,233 913 24 968 6 62,899 4,739 70 5 1,219 22 29,037 1,462 974 8 654 185 27,807 35,285 1,106 805 20 34,734 3,032 55,581 133 10,527 287 255,418 25,627 327 8 758 14 3,994,873 531,153 130,722 627 1,844 403 1,518,158 157,314 198 2 15,459 76 382,793 1,118,872 439,893 8,944 6,625 97 ### 95,701 63,722 1,828 58 5,380,620 19,589 21,116 5,812 10,268 536 5,828,307 69,041 57,807 384 13,246 296 3,293,010 81,158 45,324 33 14,257 408 1,889,089 380,894 12 1 433 293 17,963 210,804 8,586 297 35,879 306 5,337,189 580,281
More praise for Influence: Science and Practice! "We've known for years that people buy based on emotions and justify their buying decision based on logic. Dr. Cialdini was able, in a lucid and cogent manner, to tell us why this happens." --MARK BLACKBURN, Sr. Vice President, Director of Insurance Operations, State Auto Insurance Companies "Dr. Cialdini's ability to relate his material directly to the specifics of what we do with our customers and how we do it, enabled us to make significant changes. His work has enabled us to gain significant competitive differentiation and advantage" -LAURENCE HOF, Vice President, Relationship Consulting, Advanta Corporation "This will help executives make better decisions and use their influence wisely ... Robert Cialdini has had a greater impact on my thinking on this topic than any other scientist." -CHARLES T...
E-mail: [email protected] Home page: www.ema.edu.ee Pärnu Central Library Akadeemia 3 Pärnu 80010 Estonia Phone: +372 445 5707 Fax: +372 445 5714 E-mail: [email protected] Home page: www.pkr.ee Unions and Foundations Estonian Composers’ Union Lauteri 7 10145 Tallinn Estonia Tel/fax: +372 645 4068 E-mail: [email protected] Home page: www.helilooja.ee Estonian Song and Dance Celebration Foundation Suur-Karja 23 10148 Tallinn Estonia Phone: +372 627 3120 Fax: +372 627 3125 E-mail: [email protected] Home page: www.laulupidu.ee Orchestras and ensembles Estonian National Symphony Orchestra Estonia Avenue 4 10148 Tallinn Estonia Phone: +372 614 7787 Fax: +372 631 3133 E-mail: [email protected] Home page: www.erso.ee NYYD Ensemble Süda 3-5 10118 Tallinn Estonia Phone/ Fax: +372 646 3238 E-mail: [email protected] Home page: www.nyyd.ee Museums Estonian Theatre and Music Museum
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
