Raamatud on nagu peegel (Artur Shopenhauer) Raamat on peegel, mida igaüks erinevalt näeb. Inimene, kes armastab raamatuid lugeda võib teosest endale omandada palju erinevaid mõtteid, kuid samal ajal kinnise silmaringiga inimene ei suuda samast teosest kirjaniku põhiideid välja noppida. Autoril on anne panna lugejaid nägema seda, mida nad varem ei pruukinud märgata. Raamatutest võib ka peegelduda kirjanike eelistused, arvamused ning ühiskondlikud eluviisid. Nad on alati tundlikumad sotsiaalsetele ja ümbritsevas keskkonnas aset leidvatele oludele. Sellest tulenevalt on palju erinevaid teoseid, mitmekülgsete mõttelaadide ja nägemustega. Eelkõige peegeldab raamat kirjanikku tema stiili, elulaadi ning eelistusi. A.H.Tammsaare taluainelises romaanis "Tõde ja Õigus" on kirjeldatud Vargamäe talu peremehe igapäevaseid töid, rõõme ning raskusi. Kuna kirjanik viibis ise samuti lapsepõlves talus, siis ilmselt e...
number 100029, soetusmaksumus 2264, 57 eurot (ilma käibemaksuta), soetatud 19.12.2005. Vara jääkväärtus on seisuga 30.11.2011 0 eurot. Mahakandmistaotluse põhjus: inspektsioon soetas uue veebilahenduse ja vana tarkvara ei ole enam kasutusel ega vajalik. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Artur Kass juhatuse esimees Kessu Kess koostaja tel 652 2286 Väike-Ameerika 19 Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 Tallinn 10129 Faks 627 4137 E-post [email protected]
Florida Jacksonville KaroliineIreene Bugajev Keidi Kütt Vereinigte Staaten von Amerika · Staatsform Präsidiale Bundesrepublik · Fläche 9 629 091 km² · Einwohnerzahl 311 484 627 · Hauptstadt Washington · Präsident Barack Obama Jacksonville · Einwohner 834 789 · Fläche 2 264 5 km² Klima · halbtropikales Klima · zwei Jahreszeiten · NovemberApril 20 °C · MaiOktober 32 °C · Regentage 108 · Gastfamilie · Vater · Mutter · Tochter · zwei Sohn · Schule
03.2012 nr 2-5/101-1 AS Poekene Metsa 2 Meie: 26.03.2012 nr 6-9/103-2 33040 VILJANDI Koogikeste tellimine Lugupeetud proua Meelits Täidame teie tellimuse 27.märts 2012. Lisatud arve. Lugupidamisega Kalev Kehv juhataja Lisa: 1 lehel Leila Leeli: 510 34693 Lennuki pst 9 Tel +372 559 68271 Arvelduskonto 22106861716 19283 TALLINN Faks +372 627 3627 Swedbank Registrikood 186867173 E-post [email protected]
RIIGI KRONOLOOGIA · 20.19. sajand eKr tõusis esmakordselt esile Assüüria riik. ·14. sajand eKr Assüüria uus esiletõus. ·9.7. sajand eKr Assüüria suurriigi ajajärk. ·9. sajand eKr assüürlaste sõjaretked Armeeniasse ja Süüriasse. ·8. sajand I pool eKr Assüüria ajutine nõrgenemine. ·746 727 eKr taastati Assüüria võimsus. ·680 669 eKr Asüüria riigi suurim territoriaalne ulatus. ·668 627 eKr Assurbanipal rajas Ninive raamatukogu. ·612 eKr hävitati pealinn Ninive. ·609 eKr purustati Assüüria riik. ÜHISKOND · Kuninga võim oli piiramatu, mis seisis rahva meelest jumalate kaitse all. · Hammurapi seadust järgi jagunes elanikkond kolmeks. · Perekonnas oli mehel peaaegu piiramatu võim. · Ülikudsuurmaaomanikud, teised vabad kodanikud elasid riigivõimust üsna sõltumatult.
kindl.maks) 1 332 1 332 1 332 1 332 1 332 1 332 1 332 1 332 1 332 1 332 13 320 Telefon 200 200 200 200 200 200 200 200 200 200 200 2 200 Reklaam 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 1 200 Kasum (- 7 kahjum) 025 2 125 793 793 793 -2 627 -2 627 -2 627 793 793 793 793 17 620 Kommentaar tulemusele: Saadud tulemus ei näita küll väga suur kasumitaset, kuid arvestades tagasihoidlikku müügiprognoosi ja asjaolu, et nõudlus selliste teenuste järgi on tulevikus kasvav, siis võib esimese tegevusaasta positiivseks lugeda ning äriidee perspektiivikaks. Samas peab alati mõtlema, mida ja kuidas veel paremini teha ning kuidas kasumit veelgi suurendada.
Türgi Türgi Vabariik · Riigihümn Ýstiklal Marþý · Pealinn Ankara · Pindala 783 562 km² · Rahvaarv 75 627 384 (31.12.2012) · Rahvastiku tihedus 96,5 in/km² · Riigikord: parlamentaarne vabariik · President Abdullah Gül · Peaminister Recep Tayyip Erdoðan Keeled · Ametlik keel on türgi keel Räägitakse veel : · kurdi keelt · araabia keelt · kreeka keelt · armeenia keelt Türgi lipp ja vapp Click to edit Master text styles Second level Third level
Jr Mass s dus -ne -ne tihedus poorsus suhteline poorsus k õhus vees [kg/ Poorsu tihedus poorsu (kesk.- (kesk.- viga suhteline nr [g] [g] m3] s, p [%] [kg/m3] s [%] x)2 x)2 [kg/m3] viga [%] 2 18315,1 88,6 55,3 1 661 1,46 2 25,12 2 10399,7 71,2 44,1 2 627 2,69 1 14,26 2 15508,3 94,6 58,9 3 650 1,86 8 21,27 2 78,9 48,8 4 621 2,92 9203,56 12,62 2 10020,4 76,4 47,3 5 625 2,76 6 13,75 2 27,0 16,5 6 571 4,76 2125,33 2,92
Vana-Babüloonia riik (1792-1595 eKr). 1792-1750 eKr Hammurapi, rajas vaba babüloonia riigi, kehtestas hammurapi seadused. 1595 hetiidid vallutaisd Babüloni. 14. saj Assüüria uus esiletõus. Assüüria suurriigi ajajärk (9.-7. saj eKr). 746 727 eKr Tiglatpilesar III taastas Asüüria võimsuse ja rajas alalise sõjaväe. 689 eKr Sanherib surus maha ülestõusu ja tegi linna maatasa. 680 669 eKr vallutati Egiptus. 668 627 eKr Assurbanipal koostas Ninive raamatukogu. Uus- Babüloonia riik (625-539 eKr). 626 eKr lõi Nabopolassar Asüüria võimu alt lahku. 609 eKr purustati Assüüria sõjavägi ja sellega ka riik lõplikult. 605 561 eKr Uus-Babüloonia hiilgeaeg Nebukadnetsar II rajas Paabeli torni ja rippaiad. 597 vallutasid Jeruusalemma ja hävitasid Juuda riigi. Pärsia valitsusaeg 539 331.* Anu( sum An) jumalate isa. Enil(sem
9000 9000,474 0,045 0,084 0,00042 Tabelist võime teha järeldust, et erinevus generaatori sageduse ja sagedusmõõturi näidu vahel ületab sagedusmõõturi mõõtemääramatust. 2. Impulsside parameetrite mõõtmine Muutsime signaaligeneraatori väljundsignaali kuju nelinurkseks impulssiks amplituudiga 2 V ja krdussagedusega 12kHz. HP53131A 1. sisendi kaudu mõõdetud signaali komponedid on: · Kordussagedus f = 12,000 627 kHz -1 · Kordusperiood T = f = 83,32898 s · Impulsi kestus = 42,2512 s · Impulsi esikülje kestus RISETIME = 2,1671 s · Impusi tagakülje kestus FALLTIME = 2,0121 s 3. Hinnang generaatorile ja sagedusmõõturile Lõpuks, uurisime tabelit ja meie tulemusi, saime järeldada, et lubatud mõõteviga ei ületa erinevust generaatori sageduse ja sagedusmõõturi näidu. Kõik on korras. Selles laboris
10 3,42 68,4 171 342 855 11 12,13 242,6 606,5 1213 3032,5 12 2,66 53,2 133 266 665 13 4,83 96,6 241,5 483 1207,5 14 6,09 121,8 304,5 609 1522,5 15 7,23 144,6 361,5 723 1807,5 16 9,53 190,6 476,5 953 2382,5 17 12,24 244,8 612 1224 3060 18 5,58 111,6 279 558 1395 19 7,51 150,2 375,5 751 1877,5 20 3,87 77,4 193,5 387 967,5 21 6,27 125,4 313,5 627 1567,5 22 3,72 74,4 186 372 930 23 4,61 92,2 230,5 461 1152,5 24 13,39 267,8 669,5 1339 3347,5 25 8,12 162,4 406 812 2030 26 5,52 110,4 276 552 1380 27 8,03 160,6 401,5 803 2007,5 28 2,52 50,4 126 252 630
linnastumise tase väga kõrge, aga linnastumise tempo on aeglane 1,2% aastas.Suurema rahvaarvuga linnad on Sydney (4,8 mln elanikke),Melbourne (4,17 mln),Brisbane (2,15 mln ),Perth (1,8 mln) ja Adelaide (1,2 mln). Linnad Austraalias on u. 90 linna ja kõige suurim linn on Sydne, kus elab 4 327 345 inimest ja pindala on 12144.6 km2 Koht Linn Linnaarv Pindala 1 Sydney 4 627 345 12144.6 2 Melbourne 4 137 432 8806.0 3 Brisbane 2 074 222 5904.8 4 Perth 1 738 807 5386.0 5 Adelaide 1 212 982 1826.9 Linnad Melbourne Brisbane Sydney Esimene linn Eurooplased XVIII sajandil hakkab aktiivselt asustama Austraalia ida osa ja 1788. aastal siin tekkis esimine linn Port-Jackson, aga
Allikas: Tööalases... 10 Lisa 3. Üliõpilaste arv TTÜs, 2005-2008 ÕPE 2005 2006 2007 2008 KOKKU Bakalaureuse-,inseneri-, diplomi- ja rakenduskõrgharidus õpe 8022 8187 7950 9582 33741 Magistriõpe 2259 2583 2725 3054 10621 Doktoriõpe 483 543 588 627 2241 1131 1126 1326 KOKKU 10764 3 3 3 Allikas: Üliõpilaste... 11
moodustavad surma põhjustest kolmandiku nakkushaigused: alumiste hingamisteede infektsioonid, HIV/AIDS, diarröa, malaaria ja tuberkuloos. 2013. aastal suri maailmas 63 miljonit alla 5-aastast last. Saharast lõuna pool elavatel lastel on võrreldes teiste lastega tõenäosus surra enne 5. eluaastat 15 korda suurem. Umbes 45% alla 5-aastaste laste surmadest on seotud alatoitumisega. 2012. aastal haigestus malaariasse ligikaudu 207 miljonit inimest. Malaariasse suri hinnanguliselt 627 000 inimest, kellest enamiku moodustavad Aafrika lapsed. 2013. aasta lõpuks oli maailmas 35 miljonit HIV-positiivset inimest, neist umbes 3,2 miljonit on lapsed. Samal aastal oli uusi HIViga nakatunuid 2,1 miljonit ja HIViga seotud põhjustel surnuid umbes 1,5 miljonit. Kokku on võtnud HIV elu rohkem kui 39 miljonilt inimeselt.
Toidu ja vee kaudu levivad haigused: kõhulahtisus, hepatiit, kõhutüüfus, malaaria, skistosomiaasi (vees), marutaud (loomadega kokkupuutel) ning hingamisteede haigused. Kirjaoskuse määr: Kogu elanikkonnast oskavad 15-aastased ja vanemad lugeda ja kirjutada 28.7%, neist 42.9% mehed ja vaid 15.1 % naised. Haridust omandatakse keskmiselt 4 aastat (mehed 5, naised 3 aastat). Hariduse peale kulub 3,4 % SKT-st. 2007 aasta seisuga oli SKT inimese kohta 627 $. 5 Inimarengu aruanne 2009 Niger Igal aastal alates 1990. aastast on inimarengu aruanne avaldanud inimarengu indeksi (IAI). IAI koosneb kolmest võrdse kaaluga komponendist: keskmine oodatav eluiga sünnihetkel (mõõdab tervist ja pikaealisust), haridus (sisaldab täisealiste kirjaoskust ja õppijate vanuselist
Mesopotaamia riigid, ühiskond, ajalugu. Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevahelist maad. Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati alam- ja kesksuudme alal. Põhja pool sajab vihma. Pärsia lahe suudmealal on liigniiskus. Lõuna pool niisutatakse maad kunstlikult. Loodusvarad: savi ja pilliroog. 4000 eKr elasid Sumerid lõuna pool. Tegelesid niisutuspõllumajandusega. Leiutasid piltkirja (esimene kiri). Mesopotaamia riigid . 1. 3000-2334 tekkisid Sumerite linnriigid – preestrite juhitud templiühiskonnad. (tähtsamad Uruk, Ur ja Kiš. Ca 200 000 elaniku). Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, vankri, ratta, eesli veoloomana. Igal linnriigil oli oma kaitsejumal, kellele ehitati tsikuraat ehk ristkülikukujuline astmiktempel. Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linn...
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz Turismiteaduskond Teeninduskultuur eile, täna, homme Referaat Pärnu, 2008 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................3 Teeninduskultuur eile........................................................................................4 Teeninduskultuur täna.......................................................................................6 Teeninduskultuur homme..................................................................................8 Kokkuvõte........................................................................................................10 Kasutatud kirjandus..........................................................................................11 ...
Jooksvad kulud 2013 2014 2015 2016 2017 Turvasüsteem -667 -667 -667 -667 -667 Raamatupidamine* -767 -770 -771 -772 -768 Ruumi rent 0 0 0 0 0 Kommunaalmaksed -193 -192 -386 -384 -385 Kokku -1 627 -1 629 -1 824 -1 823 -1 820 * Raamatupidamisteenus on plaanitud sisse osta. Tooraine 2013 2014 2015 2016 2017 4 811 5 811 10 611 15 612 22 102 Kasumiaruanne Tabel 4 2013 2014 2015 2016 2017 Müügitulu 74 028 148 056 370 140 394 768 666 252
kohta Kõige suurema keskmise brutopalgaga valdkonnad eestis on 'finants- ja kindlustustegevus' ning 'info ja side', vastavalt 19 753 ja 19 731 krooni kuus. Nendes 5 valdkondades on ka suurim keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus: 27 041 ja 26 898 krooni. Kõige madalama keskmised palgaga valdkonnad on 'muud teenindavad tegevused' ja 'majutus ja toitlustus', vastavalt 7 627 ja 7828 krooni kuus. Tööjõukulud on 10 386 ja 10 572 krooni kuus töötaja kohta. Kõik tegevusalad kokku arvestades on Eestis keskmine brutopalk kuus 11 874 ja keskmine tööjõukulu töötaja kohta 16 068. Üldiselt võib öelda, et igast keskmisest palgast saab 2/3 inimesi väiksemat ja 1/3 suuremat palka. Täpselt keskmist saavad väga vähesed. Kui keskmine palk oleks ka 20 000, siis ikkagi oleks suhe 2/3 ja 1/3.
https://www.youtube.com/watch?v= V3SR7AzDAdM VALIMISREKLAAMID VALIMISREKLAAMID MEEDIA SKANDAALID JA MEEDIA Toobali suur kirjaskandaal. K kohuke Valimiste jaoks raha Pildiskandaal Lindiskandaal Sai rabatud küll, 150 inimest koondati ära Jõulutervitus Pilapildid keskerakonnast PILAPILDID KESKERAKONNAST PILAPILDID KESKERAKONNAST KESKERAKOND Võta ühendust: Aadress: Toom-Rüütli 3/5 Tallinn Harjumaa 10130 Tel: +372 627 3460 E-post: [email protected] Erakonda on võimalik ka toetada: SEB PANK EE411010002002425008 SWEDBANK EE462200221012021500 DANSKE BANK EE303300333424390005 SAAJA: EESTI KESKERAKOND SELGITUS: ANNETUS, ees- ja perekonnanimi, isikukood KASUTATUD MATERJAL http://web.zone.ee/erakonnad/erakonnad/registreeritud/k.html http://www.erakonnad.info/erakond/reg/k.html http://et.wikipedia.org/wiki/Pildiskandaal
50 10 727 -463 -13 -520 1047 -489 2177 60 12 648 -542 -119 -626 944 -592 2104 70 14 574 -616 -218 -725 847 -689 2029 80 16 489 -701 -327 -834 741 -795 1947 90 18 400 -790 -445 -952 627 -909 1856 100 20 306 -884 -563 -1070 506 -1030 1756 110 22 198 -992 -699 -1206 373 -1163 1643 120 24 79 -1111 -829 -1336 244 -1292 1515 130 26 -78 -1268 -1015 -1522 78 -1458 1355 161 32,2 T4 b4*106 bm*106 0 -11 30,5 -126 135
The Royal Family Gustav Adolf Grammar School Form 10 D Regina Siniorg 2012/13 The uk Monarchy and parliamentary Click to edit Master text styles system Goverment based on the Second level Westminster system Third level Fourth level A legacy of the British Empire Fifth level Prime minister is the UK's head of government The Queen respects the prime minster's choices Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level...
VARAKESKAJA KULTUUR, RELIGIOON JA ÜHISKOND Rooma riigis oli teaduskeeleks kreeka keel ja ka suurem osa kultuurist oli kreekakeelne või vähemalt sellest tugevasti mõjutatud. Keskaja teaduskeeleks Euroopas sai ladina keel, kuid mahajäämus Vahemere idaosa regioonist oli silmatorkav. Bütsants püsis sajandeid kultuuriliselt arenenuma riigina, selle pealinn Konstantinoopol oli maailma suurim ja tsiviliseerituim linn. Isegi muslimid, kes Araabias oma kalifaadi asutasid, olid rohkem arenenud. Kreeka filosoofiat ning hellenistlikku pärandit kasutades rajasid islamistlikud valitsejad ühiskonna, mis edestas teaduses ja kultuuris Euroopat pika puuga. Ehkl siis keskaja Euroopa oli vaimses mõttes mahajäänud barbaarne piirkond kuni 12. sajandini. Alles siis hakati rajama ülikoole ning algas euroopa tsivilisatsiooni võidukäik. Varakeskaja Euroopa (umbes 500-1000) teadus ja kultuur oli religioosne, kloostrite ja kirikute keskne. Kirjaoskus vähenes, ...
Tallinn 27.-29.06.1969, XVII MK, SK, NK, LK, PK, VK, PP, SO 771 30230 Tallinn 19.-20.07.1975, XVIII MK, SK, NK, LK, PK, VK, PP 641 28537 Tallinn MK, SK, NK, LK, PK, VK, PP, SV, XIX 5.-6.07.1980, Tallinn 627 28969 rahvatantsijad 20.-21.07.1985, MK, SK, NK, LK, PK, VK, PP, SV, VA, XX 677 26437 Tallinn rahvatantsijad 5 30.06.-1.07.1990, XXI MK, SK, NK, LK, PK, PP 690 28922
1,80 1,60 1,40 1,20 1,00 0,80 0,60 0,40 0,20 0,00 2004 2005 2006 11. OÜ SUNMAX 2004 2006 : , 2004 2006 0,26 1,79. , .. , , . 15. OÜ SUNMAX 2004 2006 ( 17 18) 2004 2005 2006 1 752 926 7 336 019 13 448 835 1 627 132 1 275 997 920 789 RTR 1,1 5,7 14,6 DSO, 339 63 25 : 339 25 , , . 16. OÜ SUNMAX 2004 2006 . ( 19, 20) 36 2004 2005 2006 1 055 420 1 824 545 582623 1028302 APT 1,81 1,77
EGIPTUS JA MESOPOTAAMIA. KRONOLOOGIA EGIPTUS Vana riigi periood ( u. 2700-2200 aastat eKr.) * Püramiidid * Tsivilisatsiooni teke * Religiooni alged Vaheperiood * Sisesegadused * Kodusõjad * Mitu sõltumatut ala Keskmise riigi periood (u. 2000-1650 aastat eKr.) * Teeba valitseja ühendas Egiptuse ühtseks riigiks * Pealinnaks Memphis, usukeskuseks Teeba * Elukutseline sõjavägi Vaheperiood 1650-1550 eKr * Niiluse deltas võimutsesid hüksoslased * Riik oli taas jagunenud Uue riigi periood (u. 1550-1075 a eKr.) * Taastus riigi ühtsus, hüksoslased aeti minema * Välise võimu hiigelaeg * Alistati paljud alad * Arenesid diplomaatilised suhted * Sõjad Egiptuse ja hetiitide vahel * Tähtsamad kuningad Thutmosis III ja Ramses II Hiline periood (u 1075 525 a eKr) * Ülem Egiptus eraldus Alam Egiptusest * Egiptus langes Pärsia ülemvõimu alla MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid * III aastatuhande ...
Olustvere Teenindus- ja Maamajandus kool Norra Referaat Koostas: Sander Rau PM1A Juhendaja: Endla Pesti Olustvere2013 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 Norra.....................................................................................................................................................3 Kaart ja asend....................................................................................................................................... 5 Geoloogiline asend...............................................
2002 596 29,5 640 21,6949153 2002 602 7,2 130 18,0555556 2002 603 5,27 184,4 34,9905123 2002 604 68 1884 27,7058824 2002 606 32,5 445 13,6923077 2002 610 170 4893 28,7823529 2002 611 182 2360 12,967033 2002 618 353,3 9440 26,7195018 2002 622 45 1710 38 2002 623 26,2 526 20,0763359 2002 624 11,2 180 16,0714286 2002 627 16,2 240 14,8148148 2002 628 24 200 8,33333333 2002 630 4,2 84 20 2002 631 8 160 20 2002 632 30 1050 35 2002 633 63 1071 17 2002 636 45,3 906 20 2002 637 4 88 22 2002 641 13 520 40 2002 646 15 345 23 2002 648 93 1726 18,5591398 2002 649 131,2 4592 35
6 534 7 540 8 549 9 556 10 561 11 569 12 577 13 588 14 599 15 606 16 612 17 618 18 627 19 633 20 639 9 Tabel 3 Segisti optimaalse võimsuse määramine Nr Pöörete Võimsus Aeg, Juhtivus, Lahustatud aine Lahustamise arv, , hulk, kg aeg, s min mS 1/s W 2. 405 21 0 403 10g = 0,01kg 1,8 min = 108s
Jeeruusalemma · 689.a eKr alistas Babüloonia ja hävitas linna ning selle elanikud http://www.noahs-berg.de/html/32-assyrien-sanherib.html Niineve linn (rekonstruktsioon) Niineve linna kaitsemüür Assurbanipal · Valitses 668/669 627 a eKr. · Oskas lugeda ja kirjutada · Rajas oma paleesse savitahvlite kogu, milles leidus tekste kogu Assüüria territooriumilt. · Assurbanipali korraldusel koguti olulist informatsiooni kogu oma hiigelsuurest riigist · Kogutu jäädvustati kiilkirjas savitahvlitele · Assurbanipali paleest leitud savitahvel, millel on kirjas üks osa "Gilgamesist" Assüüria valitsejale kohaselt oli temagi sõjaks.... ..
2003 524 39,18 2004 582 70,47 2003 525 52,27 2004 583 47,79 2003 526 47,40 2004 588 29,75 2003 538 67,15 2004 589 40,50 2003 539 34,84 2004 593 61,54 2003 549 59,00 2004 598 41,67 2003 551 48,12 2004 606 46,00 2003 562 42,00 2004 612 40,92 2003 563 44,24 2004 615 49,82 2003 564 67,15 2004 616 39,13 2003 565 42,49 2004 619 74,03 2003 579 80,10 2004 627 46,91 2003 582 69,00 2004 628 41,86 2003 583 52,12 2004 629 69,52 2003 585 51,77 2004 631 51,65 2003 588 31,20 2004 637 59,68 2003 593 61,24 2004 638 68,00 2003 598 57,70 2004 639 63,68 2003 606 48,10 2004 641 64,42 2003 612 37,56 2004 642 73,00 2003 615 42,85 2004 647 34,02 2003 616 34,31 2004 654 46,65 2003 627 44,56 2004 655 64,91 2003 628 41,38 2004 656 63,71
Turvatöötajad 686 457 Majahoidjad 482 756 9 Teenindajad, baaripidajad 418 647 Koostajad ja erihariduseta töölised 408 889 Tislerid 363 627 Posti sorteerijad ja postiljonid 352 200 Mootorsõidukite juhid 347 1924 Puusepad 333 627 Metallkonstruktsioonide valmistajad 333 74 2.3. CV- online töökuulutused CV-online põhjal saab välja tuua 2009 aasta aprilli kuu seisuga 10 kõige enam tööjõudu vajavat valdkonda. Töökuulutusi oli 490
liiga kulukad sotsiaalprogrammid. Rahaühik Saksa mark (DEM)g Rahvuslik koguprodukt dollarites 1,74 triljonit dollarit (1997) RKP ühe inimese kohta dollarites 20 800 dollarit (1997) Põllumajanduses rakendatud tööjõud 3% Eksport dollarites 521,1 miljardit (1997) Eksport tööstuskaubad, masinad ja nende osad, kemikaalid, mootoriosad toiduained, kütused Import dollarites 455,7 miljardit (1997) Import toiduained, põllumajandussaadused, kütused Pinnatud teid 627 303 km Televiisoreid 1000 inimese kohta 546 Telefone 100 inimese kohta 54 Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti,
et arvuti on tark. Tegelikult on arvuti võrdlemisi rumal ning oskamatu. Ta küll oskab väga täpselt käsku täita, kuid seda tehes ta ei toetu enda tarkustele. Arvuti teeb vaid seda, mida programmerija on talle ette kirjutanud. Kui töödates tekib olukord, mille lahendamiseks pole talle mingeid käske antud, siis jookseb ta kokku või kuvab vastava veateate kujul: ,,Tundmatutel põhjustel...". Erinevaid programmeerimise keeli on kokku umbes 627. Selle all mõtlen peaaegu kõiki arvuti keeli. Mõned populaarsemad keeled: 1. Java Java tuli ametlikult välja aastal 1995. Autor on James Gosling. Javal on nii mõndagi ühist C ja C++ keelega, kuna ta tugineb neil keeltel. Kuigi Java on hetkel kõige populaarsem keel, on tema populaarsus viimase seitsme aasta jooksum umbes 7% vähenenud. 2. C - C keelt kasutatakse arvuti programmide valmistamiseks. Ta tuli välja
402 668 405 006 407 810 410 290 413 609 414 372 415 832 417 520 16 305 526 16 334 210 16 357 992 16 405 399 16 485 787 16 574 989 16 655 799 16 730 348 8 201 359 8 254 298 8 282 984 8 318 592 8 355 260 8 375 290 8 404 252 8 443 018 38 173 835 38 157 055 38 125 479 38 115 641 38 135 876 38 167 329 38 529 866 38 538 447 10 529 255 10 569 592 10 599 095 10 617 575 10 627 250 10 637 713 10 572 157 10 541 840 21 658 528 21 610 213 21 565 119 21 528 627 21 498 616 21 462 186 21 413 815 21 355 849 1 997 590 2 003 358 2 010 377 2 010 269 2 032 362 2 046 976 2 050 189 2 055 496 5 384 822 5 389 180 5 393 637 5 400 998 5 412 254 5 424 925 5 392 446 5 404 322 5 236 611 5 255 580 5 276 955 5 300 484 5 326 314 5 351 427 5 375 276 5 401 267
1) Tõlkes tähendab Meopotaamia kahe jõe maad. 2) Viljakas Poolkuu oli viljakas ala, mida läänest piiras Niilus, idast aga Eufrat ja Tigris. 3) Mesopotaamias voolavad kaks jõge on Eufrat ja Tigris. 4) Mesopotaamia on jõgedevaheline ala, kus on sood ja pilliroo tihnikud. Üleujutused toovad kaasa purustusi. Peamised loodusvarad savi ja pilliroog. Lõunas laiub Araabia kõrb, põhja pool ulatuslik kiltmaa. 5) Mesopotaamias lõid esimesena kõrgkultuuri sumerid. 6) 7)3000 a. e.Kr tekkisid sumerite linnriigid. Linnriigid olid sõltumatud (linn + ümbritsev ala) Tähtsamateks Ur, Uruk ja Kis Linnriigid olid sageli tülis Igal linnriigil oli oma kaitsjumal, kellele ehitati tsikuraat Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisi...
11 Dolomiit 98,33 98,8 99 2000,7 961,5 2080 Puitlaastpl 12 aat 99,2 16,1 16 119 158 751 13 Mullklaas 90,4 140,7 44,1 74 561 132 14 TEP plaat 250,7 122,7 46,7 486 1451 339 Kergbetoo 15 n 150,7 149,3 147,8 2120,4 3382,8 627 16 Terea R=20 50 112,8 15,7 7185 ekstruuder polüstüree 17 n 144,3 87,8 50 35,4 691 50,6 18 graniit 26,6 69,3 70,2 326 129 2510 Kerg 19 keraamika 69,3 155,2 126,3 809 1365 590
muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused)kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Ainsaks erandiks on edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. ( 2 ) 4.1 Laenud Laenukohustused 31.12.2009 31.12.2008 Lühiajalised kohustused 58 790 097 47 580 301 kokku Pikaajalised kohustused 34 627 357 45 346 138 kokku Arvelduskrediit 17 978 131 17 951 609 Investeerimislaenud Eesti 35 537 688 34 494 654 Ühispangas Faktooring 10 630 824 6 575 330 Kapitalirendi kohustused 28 954 672 33 499 804 Järelmaksukohustused 316 139 405 042
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 12 730 173 11 946 116 Aruandeaasta kasum 2 186 095 1 784 057 Omakapital kokku 17 336 268 16 150 173 Kohustused ja omakapital kokku 25 530 296 23 345 360 Kasumiaruanne (skeem 2) Lisa 2006 2005 Müügitulu 11,13 33 627 055 29 575 671 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 14 29 131 954 25 639 673 Brutokasum 4 495 101 3 935 998 Üldhalduskulud 15 2 006 091 1 985 589 Põhivarade kulum 5 1 615 179 1 376 703 Muud äritulud 16 193 700 197 313 Muud ärikulud 17 68 944 21 158
Olmejäätmete teke valitud riikides kg/in/a (Eurostat 2005) 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 Eesti 357 383 406 383 394 440 372 406 418 Läti 263 263 254 247 244 270 302 369 362 Leedu 424 400 421 443 350 309 300 288 263 Poola 285 301 315 306 319 316 287 272 260 Taani 567 619 588 593 627 665 677 668 675 Saksamaa 533 543 556 546 605 610 600 640 638 Soome 414 410 448 466 485 503 466 457 450 Rootsi 380 397 416 431 428 428 442 468 471 Ühendkuningriigid (UK) 496 507 527 536 562 569 582 600 610 Olmejäätmete koostis: Eurostat 2005
kondiitritööstuses. Mandlid sisaldavad rohkesti D- ja K-grupi vitamiine. Osaledes luustiku ja liigeste tugevdamises, on need komponendid vajalikud liigesehaigetele inimestele ja kasvueas lastele. Mandlid on silmapaistvad kaltsiumi, kaaliumi ja raua sisalduse poolest, mistõttu on neil oluline roll vereloome moodustamisel. Vitamiinidest on suur osatähtsus ka E-vitamiinil, mis tugevdab immuunsüsteemi. Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: Vesi 4,2 Kalorid 627 Rasvad 55,8 Valgud 21,1 Süsivesikud kokku (imenduvad) 17,3 (6,9) Tüüpiline tk kaal (g) spl(kuhjaga)=20g Pildil Mandlid Brasiilia pähkel Kui olla botaaniliselt täpne, siis tegu polegi ehtsate pähklitega: parapähklid on hoopis seemned. Nimelt peitub kogukas kõvakestalises viljas tihedalt kokkupakituna 12-25 segmenditaolist seemet. Neid seemneid tuntakse maailmas paljude nimetuste all: Brasiilia pähklid, parapähklid, Brasiilia kastanid, parakastanid, võipähklid jne. Nii kujult kui ka
Vegetatsiooniperiood on nihkunud tavalisest varasemale ajale (EMHI, 2009) Temeratuur Virtusus aastatel 1961-1990 · Eesti keskmine 4,3 m/s EMHI andmete kohaselt: · Maks 34 m/s · Keskmine temp 5,7 °C · Kesk. max 8,8° C Sademed Virtsus 1961-1990 · Kesk. min 2,9° C · Absoluutne max 32,8° C · Keskmine 627 mm · Absoluutne miinimum -33,7° C · Keskmiselt sadas 112 päeva aastas · Eesti keskmine 626 mm Tuul Virtsus 1961-1990 · Aasta keskmine 4,4 m/s 5 Joonis 2. Suve päevade pikkus Eestis 3. Vetevõrk · Mandrijäätekkelised järved · Rannajärved · Rabajärved
2003 524 39,18 2004 582 70,47 2003 525 52,27 2004 583 47,79 2003 526 47,40 2004 588 29,75 2003 538 67,15 2004 589 40,50 2003 539 34,84 2004 593 61,54 2003 549 59,00 2004 598 41,67 2003 551 48,12 2004 606 46,00 2003 562 42,00 2004 612 40,92 2003 563 44,24 2004 615 49,82 2003 564 67,15 2004 616 39,13 2003 565 42,49 2004 619 74,03 2003 579 80,10 2004 627 46,91 2003 582 69,00 2004 628 41,86 2003 583 52,12 2004 629 69,52 2003 585 51,77 2004 631 51,65 2003 588 31,20 2004 637 59,68 2003 593 61,24 2004 638 68,00 2003 598 57,70 2004 639 63,68 2003 606 48,10 2004 641 64,42 2003 612 37,56 2004 642 73,00 2003 615 42,85 2004 647 34,02 2003 616 34,31 2004 654 46,65 2003 627 44,56 2004 655 64,91 2003 628 41,38 2004 656 63,71
Läänemere 62-68 abielus Transport autojuht 787 Mustamäe tee 195-102 abielus Ladu tööline 500 Arbi 2-155 abielus Tootmine meister 947 Ehitajate tee 68-21 abielus Ladu tööline 640 Liivalaia 32-35 lesk Ladu juhataja 1,513 Pae 60-13 lahutatud Transport autojuht 627 Virbi 4-132 vabaabielus Tootmine meister 920 Linnamäe tee 85-21 vallaline Ost juhataja 1,973 Langu 5-27 lahutatud Tootmine tööline 567 Liinamäe 35-37 vabaabielus Tootmine tööline 793 Sepa 2 - 3 lahutatud Ost sekretär 747 Tartu mnt 24-1 lahutatud Müük diiler 727
ee paigaldamine Projekteerimisettevõtted Reaalprojekt OÜ üld teede 608 1100 608 1101 [email protected] teedeprojekteerimine SWECO Projekt AS osakond 6744302 674 4001 [email protected] teedeprojekteerimine Napal AS üld 627 4700 627 4710 [email protected] teedeprojekteerimine Viageo OÜ üld 606 6184 606 6185 [email protected] teedeprojekteerimine Hedolink OÜ üld 648 5474 648 5468 [email protected] teedeprojekteerimine Põrkepiirded Teed ja Trassid OÜ Indrek Pukk 522 4321 609 9678 [email protected] põrkepiirded
SISUKORD 1SISSEJUHATUS.............................................................................................. 2 2BULDOOSERITE EHITUS JA KLASSIFIKATSIOON.............................................3 2.1Ehitus..................................................................................................... 3 2.2Klassifikatsioon....................................................................................... 3 3BULDOOSERIGA TÖÖTAMINE........................................................................5 3.1Süvendi kaevamine................................................................................ 5 3.2Pinnase lõikamine.................................................................................. 5 3.3Pinnase teisaldamine.............................................................................6 3.3.1Buldoseri kaevikuviisiline töötamine................................................6 ...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut ENDLA LOODUSKAITSEALA Referaat Juhendaja lektor Tartu 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 Asukoht......................................................................................................................................... 4 Endla Looduskaitseala rabad........................................................................................................ 5 Allikad, jõed, järved....................................................................................................................... 7 Linnud ja loomad...............
Kaltsiumglükonaat E 578 Raud(II)glükonaat E 579 Raud(II)laktaat E 585 4-heksüülresortsinool E 586 L(+)glutamiinhape E 620 Naatriumvesinikglutamaat E 621 Kaaliumvesinikglutamaat E 622 Kaltsiumglutamaat E 623 Ammooniumvesinikglutamaat E 624 Magneesiumglutamaat E 625 Guanüülhape E 626 Dinaatrium-5'-guanülaat E 627 Dikaalium-5'-guanülaat E 628 Kaltsium-5'-guanülaat E 629 Inosiinhape E 630 Dinaatrium-5'-inosinaat E 631 Dikaalium-5'-inosinaat E 632 Kaltsium-5'-inosinaat E 633 Kaltsium-5'-ribonukleotiidid E 634 Dinaatrium-5'-ribonukleotiidid E 635 Glütsiin ja tema naatriumisool E 640 Tsinkatsetaat E 650 Dimetüülpolüsiloksaan E 900 Meevaha E 901
2000 728 1534 2001 628 1837 2002 774 2095 2003 1078,5 2541,1 Otseinvesteeringud Välisinvesteerijana on Prantsusmaa huvi Eesti vastu olnud seni suhteliselt tagasihoidlik, arvestades tema suurt majanduslikku potentsiaali. Seisuga 31.03.2005 moodustasid Prantsusmaa otseinvesteeringud Eestisse 627 miljonit EEK-i ehk 0,4% Eestisse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest, millega Prantsusmaa oli 18. investor. Arvestada tuleb ka sellega, et paljud Prantsuse investeeringud on Eestisse tulnud Põhjamaade kaudu. Eesti Panga andmetel on ka Eesti teinud Prantsusmaale otseseid välisinvesteeringuid 6,3 miljoni krooni väärtuses. 17 Loodusvarad
Tehingute arv 26 42 44 45 20 42 35 Tehingute arv 157 97 Keskmine tehinguhind 70 853 83 690 91 511 58 516 80 393 81 861 73 770 Keskmine tehinguhind 76 540 78 675 Tehingusumma 12 016 853 7 627 977 Allikas: Maa ameti andmebaas. 17 Lisa 2. Ühepere elamute põhinäitajate dünaamika Pärnus 2008-2011 aastatel. Aasta 2008 2009 Kvartal I II III IV I II III IV Tehingute arv 16 21 13 16 10 10 10 18
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
