04.2008 - ... 02.12.1998 - 19.04.2008 logo: [ www.ekd.ee ] kristlik (klerikaalne) Asutatud 02.12.1998 Tallinnas, kujunes välja Eesti Kristlike Ärimeeste ühendusest. Registreeriti 17.12.1998. Kuni 18.02.2006 kandis nime Eesti Kristlik Rahvapartei (EKRP). 28.03.2006 registreeritakse nimemuutus Erakonnaks Eesti Kristlikud Demokraadid. osalemine Riigikogu valimistel: 199 2,43 % 11 745 - Eesti Kristlik Rahvapartei (EKRP) 9 200 1,07 % 5 275 - Eesti Kristlik Rahvapartei (EKRP) 3 200 1,72 % 9 456 - Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (EKD) 7 Eesti Reformierakond (RE) 18.11.1994 - 09.12.1994 Eesti Reformierakond - Liberaalid (RE) 08.03.1990 - 18.11.1994 Eesti Liberaal-Demokraatlik Partei (ELDP) Andrus Ansip Siim Kallas Paul-Eerik Rummo 21.11.2004 - ... 18.12.1994 - 21.11.2004 08.03.1990 - 18.12.1994 logo: [ www.reform.ee ] liberaalne Asutatud 08.03
Tallinna Mustjõe Gumnaasium Nimi Perekonnanimi 10b klass Referaat Õppetaja: Geograafia Tallinn 2012 Sisejuhatus: Guatemala on riik Kesk-Ameerikas. Piirneb Mehhiko, Belize'i, El Salvadori ja Hondurasega. Riigil on väljapääs Vaiksele ookeanile ja Atlandi ookeanile. Riigi pindala on 108 889 km² ning rahvaarv 13 275 500. Suurim rahvastiku arv keskameerika vabariikidest 13 miljoni inimest. Rahvastik-- enamasti segaverd (58 %) ja indiaanlased (40%). Põllumajanduses töötavad 50 %, tööstuses 15 % , teenistuses 35%. SKP: 69 miljardi USD (elaniku kohta -- 5,2 tuhat dollarit., 139-sas koht maailmas). Vaesuspiiri allpool-- (56 %) rahvastiku. Tööstus -- suhkru-, rõiva-, nafta. Eluiga: meestel 69 aastat, naistel 73 aastat. kirjaoskus: 75% meestel, 63 % naistel. Presidendi valitsuse vorm.
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Ökoloogia Instituut Ege Lehtsaar Maa soojad ja külmad perioodid Referaat Juhendaja: Tiiu Koff Tallinn 2012 1. Sissejuhatus Maa on 4,5 miljardit aastat vana ning sellest ajast saati on siin olnud mitmeid jääaegu ja ja jäävaheaegu, mis on olnud soojema kliimaga kui näiteks praegune jäävaheaeg. Kliima on pidevalt muutunud ja muutub ka praegugi, kord soojemaks siis külmemaks. Selles referaadis püüangi välja tuua põhilised sooja- ja külmaperioodid Maa ajaloos, kuidas ta ajas muutunud on. Olen välja toonud graafikud erinevate aegade lõikes, tänapäevast kuni Fanerosoikumi eoonini. Proovisin põhiosa jätta kindlatele andmetele, mis on saadud liustiku ja merepõhja setete proovidest, mis ulatub vaid 3 miljoni aasta tagustesse aegadsesse. Varasemad klii...
Paljud treenerid rõhutavad , et kasvueas tuleb eelkõige arendada kiirust ja üldist vastupidavust. Uus-Meremaa treener A.Lydiard kirjutas 1969.a, et tema noored ja algajad õpilases alustavad jooksutreeninguid 30 min aeglaste jooksudega. Hiljem pikendatakse järk-järgult jooksu kestvust. A.Lydiard märgib, et algajad keskmaajooksjad vajavad umbes kolm aastat aeglase tempoga jooksutreeningut . selleks, et organismi ettevalmistada intensiivse treeningu talumiseks.(Karikosk 1970: 275, 276) Tuntud Saksa kergejõustiku treener R.Hoke kirjutab, et kasvueas noortele ei ole võistluspärane keskmaajooks kasulik. Otstarbekohaselt doseeritud pikad metsajooksud on väga soovitavad. Nende pikkus ja tempo peavad vastama noorte võimetele. Saksa noortetreener F.Friedric leidis, et noor ei kaota midagi, kui ta alustab süstemaatilise keskmaajooksu treeninguga alles 17-18 aastaselt(Karikosk 1976: 469). Suursaavutusteks
2003 235 56,30 2004 249 61,21 2003 236 36,36 2004 255 61,64 2003 238 51,98 2004 256 51,94 2003 241 67,97 2004 258 61,48 2003 244 41,75 2004 268 52,10 2003 246 43,25 2004 271 52,00 2003 248 57,83 2004 272 54,33 2003 249 61,31 2004 275 56,95 2003 255 60,14 2004 292 77,91 2003 256 48,25 2004 297 43,62 2003 258 57,33 2004 298 59,83 2003 263 57,48 2004 299 33,75 2003 268 50,35 2004 300 66,90 2003 272 50,54 2004 301 54,83 2003 275 61,44 2004 302 48,91 2003 292 63,71 2004 304 76,70 2003 296 46,67 2004 306 40,62 2003 297 51,65 2004 307 46,00 2003 298 51,18 2004 310 67,50 2003 299 31,22 2004 315 52,73
Uued tehnoloogiad fossiilsetel kütustel töötavate jõujaamade jaoks Fossiilse kütusega töötav jõujaam ei saa kunagi olla päris CO 2 saastevaba. Sõltuvalt tehnoloogiast on maksimaalne teoreetiline piir 85-98% vahel. Kahandamise võimalused: CO2 pumpamine maaalustesse tühimikesse (gaasimaardlad, kaevanduskäigud, soolalademed); CO2 eraldamine heitgaasidest, keemiline sidumine ja ladestamine. USA-Norra ühisprojekt nägi ette 275 MW võimsusega Mongstad kivisöelektrijaama puhul 90% CO2 emissioonist maa alla pumbata. Mongstad kivisöel töötav soojuselektri- jaam CO2 kahandamise meetodid 3 meetodit söeelektrijaamade CO2 püüdmiseks
Koolinimi õppetool Õpperühma kood () Ökoloogiline jalajälg Iseseisev ainetöö Juhendaja: Linn (aasta) 1 Sisukord SISUKORD.................................................................................................................................2 ,,KELLELE ON VAJA KESKKONNAARUANNET?"............................................................3 1. KESKKONNAARUANDE KOOSTAMINE.........................................................................4 2. ÖKOLOOGILISE JALAJÄLJE KOOSTAMINE..................................................................5 3. KOMPONENTIDE MÕÕTMINE..........................................................................................6 4. VESI........................................................................................................................................7 ...
.. 0,3 legeeritud ja = 0,2 süsinikterastel. Valime R = 1 mm, siis K = 1,96; K = 1,3; Kd = 0,82; Kd = 0,7; KF = 0,95; = 0,1; = 0,2. Varutegur paindele M 32 M A 32 185 kus amplituudpinge a = = = = 20,7 MPa W dt 3 3,14 0,045 ja keskmine pinge m = 0 -1 275 S = = = 5,3 Siis K 1,96 a + m 20,7 + 0,25 0 K F K d 0,95 0,82 -1 S = Varutegur väändele K a + m K F K d kus keskmine- ja amplituudpinge T 16T 16 450
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 1. Praktikaülesannete täitmise analüüs................................................................................ 2 1.1 Praktika kirjeldus....................................................................................................... 2 1.2 Täidetud ülesannete kirjeldus.................................................................................... 4 2.Täiendavad lisad............................................................................................................... 7 Restoran Mezzo........................................................................................................... 7 1. Praktikaülesannete täitmise analüüs 1.1 Praktika kirjeldus Ettevõtte nimetus: Aqva Hotels Tööperiood ettevõttes: 28.09.09-09.10.09 mahuga 80 akadeemilist...
1 158 167 84 11 0 0 0 0 0 2 185 192 106 19 0 0 0 0 0 3 214 218 133 31 1 0 0 0 0 4 244 245 161 47 2 0 0 0 0 5 275 273 191 65 4 0 0 0 1 6 306 301 222 86 8 0 0 0 2 7 337 329 253 109 14 0 0 0 4 8 368 358 283 133 23 0 0 0 8 9 399 386 314 159 35 1 0 0 15
moodustavad Eestis ainulaadse lehtersuudme. Rahvuspargi kõige silmatorkavamad elupaigad on aga delta lääneosas ja Matsalu lahe idaosas kujunenud Eesti suurim roostik. Metsades kasvavad peamiselt lehtpuud. Matsalu märgala on taimestikuliselt väga rikas, teada on 772 liiki soontaimi. Eriti palju taimi leidub niitudel, näiteks Allika puisniidul ühel ruutmeetril on loendatud 62 taimeliiki. Rahvuspargi olulisemaks loodusväärtuseks on linnustik. Kokku on registreeritud 275 linnuliiki, pidevaid pesitsejaid on nende hulgas 162. Kevadel lendab üle delta ja lahe tohutute veeväljade enam kui 2 miljonit vee- ja rannikulindu, kes peatuvad seal mõningaks ajaks. Linnurikkad on ka Väinamere väikesaared, kus elavad kormoran, kühmnokk-luik, rohukoskel ja tõmmuvaerast (Lisa 4 pilt 7). Väinamere lahel on tavaliselt ka hall- ja viigerhüljes. (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Timm & Kiristaja, 2006) (Keskkonnaamet) LAHEMAA RAHVUSPARK Ajalugu
Valgamaa Kutseõppekeskus Logistika klienditeenindaja Jürgen Käärmann LKT-12 Tallink Baltic Queen Praktika aruanne Koolipoolne juhendaja: Aili Metsküla Ettevõttepoolne juhendaja: Mart Piks Valga 2014 Sissejuhatus Minu praktika toimus OÜ Hansaliinide M/S Baltic Queen pardal. Otsustasin laeva kasuks kuna olin ka eelmine aasta laeval. Meeldib laeval tööd teha kuna seal saab väga palju iseseisvust. Laevale saamiseks oli vaja täita avaldus ja jääda vastust ootama. Kuna sain eelmine aasta meremehe tõendi kaheks aastaks siis seekord seda enam tegema ei pidanud. Seekord pidin enne laevale minekut läbima turvaalase koolituse ja lõpus sooritama eksami. Praktika kestvus oli kokku 8 õppenädalat ehk 320 tundi. Praktika eesmärgiks oli harjuda töökeskkonnaga, omada ja arendada praktilisi oskusi, õppida tundma ettevõtte töö korraldamist, saada iseseisva töö korraldamise j...
Energia tootmine jäätmetest (biogaas prügilates, heitveepuhastites jt.) Heitmete kahandamine, taaskasutamine, neutraliseerimine Fossiilse kütusega töötav jõujaam ei saa kunagi olla päris CO2 saastevaba. Sõltuvalt tehnoloogiast on maksimaalne teoreetiline piir 85-98% vahel. Kahandamise võimalused: CO2 pumpamine maaalustesse tühimikesse (gaasimaardlad, kaevanduskäigud, soolalademed); CO2 eraldamine heitgaasidest, keemiline sidumine ja ladestamine. USA-Norra ühisprojekt nägi ette 275 MW võimsusega Mongstad kivisöelektrijaama puhul 90% CO2 emissioonist maa alla pumbata. 3 meetodit söeelektrijaamade CO2 püüdmiseks Põletamisjärgne tavalise jõujaama heitgaasid suunatakse kuni 50m kõrgustesse absorbertornidesse, kus keemiliste protsesside käigus (reaktiiviks amiinid) seotakse 85-95% CO2 -st. Seejärel absorbermaterjal suunatakse desorberisse, kus lisaenergia abil saab CO2 kätte, see veeldatakse kõrge rõhu all ja ladestatakse mujal. Katsetatakse nt
00 5 6 10/11/2005 910 19 2,423.90 5 5 11/1/2004 26 37 3,944.20 6 6 6/1/2003 32 27 8,861.20 5 6 1/18/1999 411 84 4,669.90 5 7 3/22/1999 2 16 8,507.00 5 5 10/1/2011 466 1 106.40 5 5 5/1/2006 44 3 2,397.60 5 6 5/1/2006 2 58 2,468.50 6 6 4/1/2010 6 9 783.40 6 6 5/2/2000 1189 84 12,917.30 2 6 5/2/2000 275 43 6,356.50 5 7 11/20/2001 198 40 11,633.30 5 5 11/20/2001 697 120 8,604.50 2 6 1/24/2000 1060 13 419.80 6 4 5/1/2006 34 56 4,958.20 3 6 11/20/2001 190 81 8,210.60 6 5 5/2/2000 969 89 9,731.50 4 4 11/11/2002 13 119 7,131.60 5 2 2/18/2007 896 69 3,363.20 5 6 4/1/2006 663 12 986.80 4 5 4/12/2010 22 10 664.60 6 5
takistavate jõududega, ongi talla aluse pinnase 32. Millest lähtutakse paigutiste ja võimaldab läbindada kive sisaldavaid piirolukord ja määrab vundamendi kandevõime deformatsioonide piirväärtuste leidmisel (3)? täitepinnaseid ja vanu vundamente. Kruvivaiad Inseneri seisukohast on oluline koormus, mille Paigutiste ja deformatsioonide piirväärtused GIBRR on läbimõõduga 110, 210 ja 275 mm. puhul tekivad plastsed deformatsioonid pinnases määratakse lähtudes: ehitise ja tema osade Nelikanttoru 80x80x6,3 süvistatakse terasest ja kaob lineaarne sõltuvus jõu ning vajumi vahel, tugevusest ja pragude tekkimise võimalusest, (läbimõõt 210mm) või malmist (läbimõõt 110 ja ka vundamendi kandevõime. Plastsete tsoonide tehnoloogilistest kaalutlustest (kraanatee, lifti, 275 mm) puurkrooni abil pinnasesse ja täidetakse
D-187 voodi tamm roheline 1 3863 3 863 773 4 635 E-811 voodi tamm roheline 1 9206 9 206 1 841 11 047 A-685 kummut saar punane 2 6226 12 452 2 490 14 943 B-663 tool tamm roheline 2 9406 18 811 3 762 22 574 C-161 voodi tamm sinine 2 9138 18 275 3 655 21 930 D-981 kummut saar punane 3 5130 15 390 3 078 18 468 A-263 tool kask sinine 3 2469 7 407 1 481 8 888 B-541 tool kask sinine 3 8458 25 375 5 075 30 450 D-340 voodi tamm roheline 3 9856 29 569 5 914 35 482
Vastus:Portugal suhtus Kolumbuse edusammudesse alguses põlglikult, ent kui too oma esimeselt retkelt naastes Lissaboni maabus,hakkas Portugali kuningas taipama, mis kasu võivad läände suunatud avastusretked anda.1494 aastal sõlmiti Tordesillase leping, mis sõlmiti vastutuleliku hispaanlasest paavsti Alexander VI abil ning jättis portugallaste mõjusfääri Aafrika ja hispaanlaste mõjusfääri läänepoolsed maad.Viimasel hetkel õnnestus portugallastel nihutada demarkatsioonijoont 275 penikoormat lääne poole, tuues põhjenduseks väite, et nende laevad lõunasse suundudes sageli sunnitud sobivasse tuulde sattumiseks purjetama kaugele Atlandile. 10) Kes oli Elisabeth I isa?-(lk 207) Vastus: Elisabeth I oli Henry Viii'nda tütar. 11) Mitu last oli Henry Vii'dal?-(lk 206-207) Vastus: Poeg Edward VI ja tütar Elisabeth I 12) Täida lüngad.-(lk 216) Esimene riik mis uute arengute võimu tunda sai, oli Calvini kodumaa .................................... (Prantsusmaa)
Lõhestatud silikaattellis 250x60x65 168 325 55 22 Lõhestatud nurgakivi 220x60x65 168 290 Lõhestatud silikaattellis 250x85x65 120 315 55 30 Lõhestatud nurgakivi 220x85x65 120 280 55 Lõhestatud silikaattellis 250x60x88 120 305 40 21 Lõhestatud nurgakivi 190x60x88 160 275 Klombitud silikaattellis 250x100x65 84 290 55 35 Klombitud nurgakivi 225x100x65 84 260 Klombitud silikaattellis 250x85x65 105 310 55 30 Klombitud nurgakivi 225x85x65 105 280 Klombitud silikaattellis 250x60x65 140 285 55 22 Klombitud nurgakivi 225x60x65 140 255
220*230 79 35 220 2765 7700 240*250 94 17 250 1598 4250 Madratsikatted 80*200 35 25 150 875 3750 90*200 38 23 200 874 4600 120*200 47 28 240 1316 6720 140*200 54 24 275 1296 6600 160*200 60 30 290 1800 8700 180*200 66 15 300 990 4500 Toolikatted 40*38 15 60 40 900 2400 Põlled 45 30 120 1350 3600 Pajalapid, 10 60 30 600 1800 11 pajakindad LASTELE Tekikott
JÕED Portugali jõgedest pikim on Duero jõgi (925 km), millest Portugalis voolab küll vaid 320 km ülejäänud osa lookleb Hispaanias. Veel on tähtsad Guadiana jõgi (820 km, Portugalis 260 km), Mondego jõgi (220 km), Sado jõgi (165 km), Vouga jõgi (136 km), Mira jõgi (120 km) ja Minho jõgi (310 km, sellest Portugalis 75 km). Nagu näha, on suurem osa Portugali jõgedest alguse saanud Hispaaniast. Pürenee poolsaare pikim jõgi on Tejo (1123 km) ning sellest umbes 275 km asub Portugalis. Tejo on Portugali üks tähtsamaid jõgesid ning just tema jaotab Portugali lõuna ja põhjaosaks. Jõgede toiteallikad? Pürenee poolsaare pikim jõgi Tejo Tagus Tajo, Tejo Jõgi Vaade Tejo jõele Toledos, Hispaanias Riigid Hispaania, Portugal Lisajõed
Amundseni lahe pikkus on umbes 450 km, laius kuni 200 km, sügavus kuni 285 m. Amundseni lahe kallastel valitseb arktiline kliima. Seetõttu on need peaaegu asustamata. Darnley lahe sopis asub Paulatuk ja Prints Alberti lahe põhjakaldal Holman (400 elanikku). Boothia laht Boothia laht on Põhja-Jäämere laht Põhja-Ameerika põhjakaldal, osa Loodeväilast.Lahe pikkus põhja-lõuna suunas on umbes 520 km, laius umbes 220 km, sügavus kuni 275 m. Kirdes piirneb laht Baffini saarega. Coronationi laht Coronationi laht on osa Põhja-Jäämerest ja Loodeväilast. Piirneb lõunas Põhja-Ameerika mandriga, põhjas Victoria saarega. Sügavus kuni 180 m. Cumberlandi laht Cumberlandi laht on laht Baffini saare idakaldal. Idas on laht ühenduses Davise väinaga.Lahe pikkus idalääne suunas on umbes 300 km, laius kuni 75 km, sügavus kuni 550 m. Foxe'i laht
Tallinna Sik upilli Keskkool John F. Kennedy & Võidurelvastumine Esitluse koostas: Martin Kristerson XII. klass 2012 John F. Kennedy Kes ta oli? John Fitzgerald Kennedy, tuntud ka initsiaalide JFK all, oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Ta sündis 29. mail 1917 Brookline's, Massachusettsis ja suri 22. novembril 1963 Dallases, Texases (mõrvati 46aastaselt). Ta oli USA president alates 1961. aastast kuni 1963. aastani. Enne presidendiks saamist oli ta senaator 19531960. Demokraat Miks ta tähtis oli? Alustas Rahukorpuse (Peace Corps) Andis NASAle ülesande Kuule lennuks (projekt Apollo) Võitles kodusõja vastu Tellis blokaadi Kuuba vastu kui Venemaa oma rakette seal hoidma hakkas Tuumakatsetuste keelustamise leping (Nuc...
A 1. Ability- võime, oskus 2. Abortion- abort 3. Absence- töölt puudumine 4. Absenteeism- korduv põhjuseta puudumine 5. Academic- akadeemia 6. Accept- vastu võtma 7. Accomodate kohandama 8. Accumulate- kogunema 9. Acquisition- omandamine, omandus 10. Adapt kohandama 11. Addition lisaks sellele 12. Adopt- vastu võtma 13. Advantage eelis 14. Advise-nõu andma 15. Affordable low rise apartments (no lift) - ilma liftita taskukohased madalal asuvad korterid 16. Affordable- taskukohane 17. Ailing- valus 18. Ailment- häda, vaevus 19. Albeit- kuigi, ehkki, kuid siiski 20. Altered- muudetud, ümber tehtud 21. Amenity standards - hüve standardid 22. Amount of sunlight - päikesevalguse kogus 23. Analyze- analüüsima 24. Ancillary abistav 25. Annually- igal aastal 26. Anxiety mure, ärevus 27. Apparel- rõivad, kehakate 28. Appraisal hinnangu andmine 29. Approach- pöörduma, lähenema 30. Approaches to residential - elamurajooni paigutus...
varane tervelt keedetud(kapsarull) 136 20 109 8 100 Brüsseli kapsas keedetud kapsalehed 475 75 118 15 100 keedetud kapsapead 182 35 118 15 100 praetud kapsapead 220 35 143 30 100 Nuikapsas keedetud 171 35 111 10 100 küpsetatud 192 35 125 20 100 praetud rõngastena 275 35 179 44 100 Savoi kapsas värske puhastatud 128 22 100 - 100 keedetud kapsapea 140 22 109 8 100 Lillkapsas värske, keedetud 213 48 111 10 100 marineeritud (konserv) 182 45 100 - 100 Hapukapsas hautatud 169 30 118 15 100 praetud hakkmass 190 30 133 25 100
Seeriatootmist alustati II 1982. Protsessor sisaldas 134 000 transistori. 80386 -oli esimene samm astuda 32-bitisesse maailma. (16, 20, 25, 33, 40, 50 Mhz 386). Käsustikku oluliselt täiendatud- see on põhikäsustikuks kõigile järgnevatele (ka tänapäeval toodetavatele) PC-arvutite protsessoritele. Aitas kaasa Microsoft Windowsi laiale kasutuselevõtule. 80386DX -Seeriatootmist alustati X 1985.a. Töötas taktsagedustel 16-33 MHz. Protsessor sisaldas 275 000 transistori. 80386SX -Seeriatootmist alustati VI 1988.a. Töötas taktsagedustel 16-33 MHz. Protsessor sisaldas 275 000 transistori. 80386LX -Seeriatootmist alustati X 1990.a. Töötas taktsagedustel 20; 25 MHz. Protsessor sisaldas 855 000 transistori. 80486 oli esimene täiesti 32-bitiline protsessor, mis kasutas 25, 33 ja 40 Mhz mälusiini ning kasutusele võeti ka uus siini tüüp PCI, millel baseeruvad lisakaardid võimaldasid palju kiiremat andmevahetust. Enne seda oli
juhtimis- ja järelevalvevõim.*23 Kuna põhimõtteliselt igal haldustegevusel peab olema tagasiside suverä- niteedile, peab poliitiline vastutus hõlmama kogu riigihaldust. Nii peab iga haldusotsus olema kontrollitav ja mõjutatav vastava ala ministri poolt, kuna ainult sellisel viisil on tagatud demokraatlik legitimatsioon 17 Samas, lk 273 jj. 18 C. Koller, lk 260. 19 W. Zoller, lk 60 jj. 20 G. Zimmer, lk 275 jj. 21 C. P. Fichtmüller. Zulässigkeit ministerialfreien Raums in der Bundesverwaltung. AöR, 1966, lk 330 jj. 22 M. Münstermann. Die Bindung des Staatsanwalt an Weisungen seiner Vorgesetzten. Heidelberg, 1978, lk 127. 23 E.-W. Böckenförde. Die Organisationsgewalt im Bereich der Regierung. Berlin, 1964, lk 146. JURIDICA II/2000 77
konstruktsioon. Projekteerimisel tuleb tagada konstruktsiooni võimalikult väikesed massi ja gabariit- mõõtmed. Materjalide mehaanilised omadused: teras S235 voolavuspiir Reh (Y) = 235 MPa tõmbetugevus Rm (U) = 370 470 MPa teras S355 voolavuspiir Reh (Y) = 355 MPa tõmbetugevus Rm (U) = 490 610 MPa teras C45E tinglik voolavuspiir Rp0,2 (Y) = 370 MPa tõmbetugevus Rm (U) = 630 MPa väsimuspiir - -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa terase elastsusmoodul E = 2,1*105 MPa terase nihkeelastsusmoodul G = 8,1*104 MPa 2. Ajami kinemaatiline skeem Joonis 1: Kinemaatiline skeem. 1 - raam, 2 - mootorreduktor, 3 - kettülekanne, 4 trummel 3. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Maksimaalne trossi sisejõud peab rahuldama tingimusi Fmax [F] = Fkr/S Maksimaalne pingutusjõud Fmax = mg = 800 kg * 9,81 7484 N kus: g= 9,81 m/s2 raskuskiirendus;
January- Ranking Country October Share in % Change in % 2012 2011 2012 2011 2012 2012/2011 TOTAL 923 641 949 613 100.0 3 1 1 Germany 160 259 173 963 17.4 8 2 2 Norway 84 774 80 799 9.2 5 3 3 Denmark 78 379 76 275 8.5 3 4 5 United Kingdom 60 636 55 328 6.6 10 5 4 Netherlands 59 681 57 934 6.5 3 6 6 Russia 49 995 51 610 5.4 3 7 7 Finland 46 211 50 706 5.0 9 8 8 France 38 815 43 281 4.2 10 9 9 China 37 985 37 218 4.1 2
Sõnastik Majandus- ja sotsiaalinstituudi erialadele 1 ability to pay maksevõime 2 abrogate annulleerima 3 accelerate kiirendama, kiirenema 4 access right juurdepääsu õigus 5 accommodation majutamine 6 accord kooskõlastama 7 account arve, aruanne 8 accounting raamatupidamine 9 accounting period arvestusperiood 10 accounting records raamatupidamise dokumendid 11 accumulated debt kogunenud võlg 12 adequate supply piisav varustamine 13 adulterate võltsima 14 advance ettemakse 15 advantage of secrecy ...
2011 4 16 33,70 6 1.03.2011 24 16 94,00 5 11.10.2005 910 19 2 423,90 5 1.11.2004 26 37 3 944,20 6 1.06.2003 32 27 8 861,20 5 18.01.1999 411 84 4 669,90 5 22.03.1999 2 16 8 507,00 5 1.10.2011 466 1 106,40 5 1.05.2006 44 3 2 397,60 5 1.05.2006 2 58 2 468,50 6 1.04.2010 6 9 783,40 6 2.05.2000 1189 84 12 917,30 2 2.05.2000 275 43 6 356,50 5 20.11.2001 198 40 11 633,30 5 20.11.2001 697 120 8 604,50 2 24.01.2000 1060 13 419,80 6 1.05.2006 34 56 4 958,20 3 20.11.2001 190 81 8 210,60 6 2.05.2000 969 89 9 731,50 4 11.11.2002 13 119 7 131,60 5 18.02.2007 896 69 3 363,20 5 1.04.2006 663 12 986,80 4 12.04.2010 22 10 664,60 6 11.05.2000 707 9 10 443,20 4 11.10
tehingud lükati edasi. Leedus maht tõusis, seda tänu mõnele suurele Saksamaa kinnisvarafondide tehtud investeeringule 2007. aastal oli maht 100 miljonit eurot, 2008. aastal 250 miljonit eurot. Kindlasti ei saa seda aga võtta pikaajalise trendina. Turg on ostjakeskne ning pakub suurt tulu riskiinvestoritele. Baltimaade kinnisvaraturu taastumine võtab Newseci sõnul aega, kuna kõigi kolme riigi majandused on tasakaalust väljas. Kinnisvaratehingute kogumaht langes Eestis 2007. aasta 275 miljonilt eurolt 2008. aastal 90 miljoni euroni. Lätis vähenes kogumaht 2007. aasta 350 miljonilt eurolt 2008. aastal 50 miljoni euroni. Kahanevad rendihinnad ja kasvavad kapitalisatsioonimäärad Äripindade kapitalisatsioonimäär kasvas 2008. aastal kiiresti ning eelduste kohaselt jätkub kasv ka tänavu. Äripindade rendihinnad langevad nii Tallinnas kui Riias, samas kui Vilniuses prognoositakse stabiilsemaid hindu. Kaubanduspindade pakkumise kasv
45 + 37 156 + 555 464,534 + 227,76 62 + 16 333 + 445 512,505 + 467,674 77 + 77 267 + 777 1450,625 + 767,765 2. Lahutada järgmised kaheksandsüsteemi arvud: 47 - 26 312 - 222 1412,6 - 425,7 53 - 36 467 - 275 2532,52 - 1643,032 62 - 56 505 - 367 4003,601 - 3543,777 70 - 57 601 - 573 6543,34 - 6542,56 Kontrollida tulemusi liitmise teel. 3. Korrutada järgmised kaheksandsüsteemi arvud: 7 · 34 124 · 36 21,34 · 56,7
1,40 1,20 1,00 0,80 0,60 0,40 0,20 0,00 2004 2005 2006 11. OÜ SUNMAX 2004 2006 : , 2004 2006 0,26 1,79. , .. , , . 15. OÜ SUNMAX 2004 2006 ( 17 18) 2004 2005 2006 1 752 926 7 336 019 13 448 835 1 627 132 1 275 997 920 789 RTR 1,1 5,7 14,6 DSO, 339 63 25 : 339 25 , , . 16. OÜ SUNMAX 2004 2006 . ( 19, 20) 36 2004 2005 2006 1 055 420 1 824 545 582623 1028302 APT 1,81 1,77
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega Kadri Kivirand KASLASED LÕVI Referaat Juhendaja: Triinu Tõrv Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................................................3 KES ON KASLANE?..........................................................................................................................................4 LÕVI...................................................................................................................................................................6 SÜSTEMAATIL...
mida toetasid ainukesed löökpillid timpanid. Beethoven lisas orkestrisse tromboonid. Ühetaoliste puhkpillide arvu järgi nimetati klassikalise sümfooniaorkestri koosseisu kaheseks: 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit, timpanid ja tasakaalustamiseks ca 22 keelpilli (6- 6-4-4-2). 10. Kes oli Carl Philipp Emmanuel Bach ja milles seisnes tema tähtsus? Lk. 274 alt ja 275 11. Klassitsismiajastu uued zanrid ja vormid Klassitsismiajastu olulisemad vormid ja zanrid kujunesid välja instrumentaalmuusikas. See protsess oli alanud juba 18. saj. alguse Itaalia muusikas (D. Scarlatti klaverisonaadid) ja jõudis lõpule Viini klassikute loomingus. TÄHTSAMAD VORMID 3-osaline lihtvorm (ABA) Rondo (pr.k. rondeau, lad.k. rondellus) tähistas algselt refrääniga lauluvormi. Iseloomustab läbiva arenduse taotlus
Lõhestatud silikaattellis 250x60x65 168 325 55 22 Lõhestatud nurgakivi 220x60x65 168 290 Lõhestatud silikaattellis 250x85x65 120 315 55 30 Lõhestatud nurgakivi 220x85x65 120 280 55 Lõhestatud silikaattellis 250x60x88 120 305 40 21 Lõhestatud nurgakivi 190x60x88 160 275 Klombitud silikaattellis 250x100x65 84 290 55 35 Klombitud nurgakivi 225x100x65 84 260 Klombitud silikaattellis 250x85x65 105 310 55 30 Klombitud nurgakivi 225x85x65 105 280 Klombitud silikaattellis 250x60x65 140 285 55 22 Klombitud nurgakivi 225x60x65 140 255
Tartu Kutsehariduskeskus TK11 Triin Pärkma Väike-Maarja kultuuripärand Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Väike-Maarjast ......................................................lk 3 2. Tuntud isikud Väike-Maarjast.................................................lk 4-6 3. Väike-Maarja kirikud ja kogudused....................................... .lk7-9 4. KASUTATUD KIRJANDUS................................................. lk 10 Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas. Neljateistkümnendast sajandist alates Väike-Maarja kihelkonna kesk...
Grove- metsasalu, salu 262.Growing medium kasvusubstraat H 263.Habitat elupaik 264.Hard landscape- rajatised, hooned 265.Harsh karm 266.Harvest saak 267.Hazel- sarapuu 268.Haven- sadam, varjupaik 269.Heart of the village- linna/küla keskpunkt, süda 270.Hectares- hektar 271.Hedgerow- hekiriba 272.Heightened - kõrgendatud 273.Herbal remedies- rohu abinõud, vahendid 274.Hermetically-sealed environment- õhukindlalt suletud 275.hill- küngas 276.Hillsides- mäenõlvad/küljed 277.Historic garden- ajalooline aed 278.Hollow area- nõgus ala 279.Homage to nature austusavaldus loodusele 280.Horticulture-haljandus 281.Horticulturist-aednik 282.Hospitable kasulik 283.Human amenity- inimesele kohane mugavus 284.Humid regions niisked piirkonnad I 285.imitate jäljendama 286.Immaculate veatu, laitmatu 287.Impact to environment mõju keskkonnale 288
Poiste ja tüdrukute menüü võrdlemisel oli näha, et poisid tarbivad süsivesikuid, rasvu ja valke tüdrukutest rohkem. 3.1 Süsivesikud Süsivesikute hulga puhul aga oli näha, et neid tarbivad nii poisid kui ka tüdrukud vähem kui norm ette näeb (joonis 1). Normaalne kogus süsivesikuid päevas 14 aastase õpilase puhul on poistel 375 grammi ja tüdrukutel 326 grammi (Toitainete sisaldus menüüs). Saue seitsmendate klasside õpilastel oli aga poistel 275 grammi ja tüdrukutel 255 grammi. Joonis 1. Süsivesikute päevase tarbimise hulk (grammides) Vähese süsivesikute tarbimine pikema aja jooksul võib aga kaasa tuua organismi kaitsevõime langust keskkonnategurite vastu (Deikina & Jõeleht: 2010). Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks (Parts). 3.2 Rasvad Rasvu tarbiti aga vähesel määral rohkem kui norm ette näeb (joonis 2). Normaalne kogus
Manual regarding the Customs Treatment of Gifts and Items of Negligible Value Customs Procedures Branch Nenagh Date of Issue: December 2008 Date Updated March 2010 Queries: [email protected] VPN 63229/63234/63235 This manual provides a guide to the interpretation of the legislation governing the Customs treatment of gifts and items of negligible value and should be read in conjunction with that legislation. (Previously O. I. 107 of 2005, replaced by O.I. 69 of 2008 as amended by O.I. 64 of 2009) 1 CONTENTS 1. INTRODUCTION .................................
Misusing and Abusing the IoT - Now and in the Future The Internet of Things is the network of physical objects—devices, vehicles, buildings and other items which are embedded with electronics, software, sensors, and network connectivity, which enables these objects to collect and exchange data [1]. As the amount of devices connected to the internet of things is constantly on the rise, making it innately more secure and protecting those devices from abuse, in a sense of unwanted access , manipulation by third parties and other scenarios, is rapidly turning into a pressing issue. According to some sources there were about 13.4 billion connected devices back in 2015 and the projections show there might be up to 38.5 billion such devices in 2020 [2]. As the number of devices increases, the necessity for a proper security mechanism concerning those devices becomes a priority in order to safely adopt the evergrowing internet of things into e...
Schengeni leping, OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, UNICEF. Tundub, et Norra soovib olla neutraalne ja mitte ennast liigselt siduda. Suurtes kogustes naftat eksportivana, ei ole ta liitunud OPEC-iga. Rahvusvahelistest firmadest on tuntuimad Jarlsberg juust, Statoil naftakompanii, DnB-pangandus, SAS lennukompanii. 5 Rahvastik Norra rahvaarv on ÜRO andmetel 5 051 275. Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal (Türgit arvestamata). Rahvastikutihedus on 14,82 in/km². Norra rahvaarvu areng 1734-2012 Kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lõunaosas (pealinnas Oslos ja selle ümbruses), ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Naiste keskmine eluiga on 83 aastat ja meeste keskmine eluiga on 78 aastat
TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksunduse- ja majandusarvestuse osakond VANA-KREEKA SKEPTITSISM Referaat Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin ma Vana-Kreeka skeptitsismi, sest see tundus mulle huvitav ning soovisin sellest veidi rohkem teada saada. Kuna skeptik on tuntud kui kõiges kahtleja, siis järgnevalt uurin, kas see ka tegelikult nii on ja mis on üldse skeptikule omane. Referaadi koostamisel on kasutatud erinevaid allikaid, kuid põhiline rõhk on pandud teemakohastele teostele. Skeptitsismist on küllaltki arusaadavalt ja selgelt kirjutanud Indrek Meos ning just seetõttu olengi saanud suure osa referaadi materjalist just tema erinevatest teostest. Kasutatud on ka ühe välismaa kirjaniku teost ja ühte elektroonilist allikat. Algselt olen välja toonud selle, mis...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Liivi Hiienurm TH2 MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS Referaat Pärnu 2009 1 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 2 1. MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA ASUALAD.............................................................3 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 9 VIIDATUD ALLIKAD.................................................................................................... 10 Lisa 1 – Kaart muistsete ...
juhatamisega ise. Oman varasemaid töökogemusi raamatupidajana ja on olemas ka vastav haridus. Vastuvõtt toimub kindlatel väikese kestvusega kellaaegadel või kokkuleppel, seega vahepealsel ajal on mul võimalus tegeleda muu vajaliku paberitööga, tarbekaupade muretsemisega vms. Tabel 1. Töötajate palgad Palgakulu Amet Brutopalk Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmakse d Juhataja 900 264 11 275 Koristaja 340 112 5 117 Kokku 1 140 376 16 392 Kasutatud allikamaterjalid https://www.riigiteataja.ee/akt/1005703 https://www.riigiteataja.ee/akt/926904 https://www.riigiteataja.ee/akt/1011041 https://www.riigiteataja.ee/akt/13120899 1.4 Vajalikud vahendid Hosteliga alustamiseks läheb vaja mul palju erinevaid vahendeid, kuna hoone on eelnevalt peaaegu tühi
OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2011 31.12.2010 Lisa nr Varad Käibevara Raha 283 342 680 014 Nõuded ja ettemaksed 629 459 538 977 2 Varud 275 230 255 523 5 Kokku käibevara 1 188 031 1 474 514 Põhivara Finantsinvesteeringud 242 201 962 4 Materiaalne põhivara 288 211 399 839 6 Kokku põhivara 288 453 601 801 Kokku varad 1 476 484 2 076 315 Kohustused ja omakapital Kohustused
Gross Margin % 23% 21% 21% 22% 21% 21% 21% 21% 22% 22% 21% 21% FY2013 FY2014 FY2015 Unit Sales 1 month membership 200 230 250 3 months membership 200 230 250 6 months membership 300 330 360 12 months membership 290 310 340 Monthly for students 230 250 275 3 months for students 180 195 210 6 months for students 120 140 155 12 months for students 220 240 260 Price Per Unit 1 month membership €29 €29 €29 3 months membership €75 €75 €75 6 months membership €150 €150 €150 12 months membership €290 €290 €290 Monthly for students €25 €25 €25
läänepikkust. Iirimaa asub Lääne- Euroopas ja hõlmab suurema osa Iiri saarest. Iiri saar asub Suurbritanniast läänes ja on kõige läänepoolsem saar Euroopas, mis paikneb Briti saarestikus. Seal on ta suuruselt teine saar (84 000 km2 ). Saart ümbritsevad vasakult poolt Atlandi ookean ja Iiri meri, mis on saarest paremal pool ja eraldab seda Suurbritanniast, on 17,6-192 km lai ja suurim sügavus on 200 meetrit. Iirimaa suurus kõige laiemast kohtast0 275 km, pikkus kõige pikemast kohast 486 km ja rannajoont on Iirimaal kokku 3 172 km. Pinnamood Pinnamood vaheldub soode ja madalate kõrgustikega, meenutades ühte suurt anumat, mille keskosa on tasane või madal ja ääres kõrged. Idas paikneb Wicklow mäestik ja edelas Kerry mäestik, kuid Iirimaa kõrgeimaks tipuks loetakse Carrauntoohil (1041m), mis asub Kerry mäestikus Lõuna-Iirimaal. Loodusmaastikule annab põhiilme niidud, mis on aasta ringselt rohelised, nõmmed ja sood
= 0,2 süsinikterastel. Seega K = 1,6; K = 1,5; Kd = 0,82; Kd = 0,7; KF = 0,95; = 0,1; = 0,2. Varutegur paindele -1 S = K , a + m K F K d kus amplituudpinge M 32 M x + M y 32 78 2 + 69,9 2 2 2 a = = = 8,5 MPa W d r3 3,14 * 0,05 3 ja keskmine pinge m = 0 . Siis -1 275 S = = 15,8 K 1,6 a + m * 8,5 + 0,2 * 0 K F K d 0,95 * 0,82 Varutegur väändele -1 S = K , a + m K F K d kus keskmine- ja amplituudpinge T 16T 16 * 249 m = a = max = = = 5,1 MPa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
