5 0.82 44 215 332.5 0.822 45 220 337.5 0.825 46 225 342.5 0.827 47 230 347.5 0.83 48 235 352.5 0.832 49 240 357.5 0.834 50 245 362.5 0.837 51 250 367.5 0.839 52 255 372.5 0.841 53 260 377.5 0.843 54 265 382.5 0.846 55 270 387.5 0.848 56 275 392.5 0.85 57 280 397.5 0.852 58 329 446.5 0.853 59 329 446.5 0.87 60 329 446.5 0.87 61 329 446.5 0.87 62 330 447.5 0.87 63 330 447.5 0.87 64 330 447.5 0.87 65 330 447.5 0.87 66 330 447.5 0.87 67 330 447.5 0.87 68 335 452.5 0.87 69 340 457.5 0.872 70 345 462.5 0.873 71 350 467.5 0.875 72 355 472.5 0.876 73 360 477.5 0.877 74 365 482.5 0.879 75 370 487.5 0.88
(Kool) Antiikaja usund Referaat (õpilase nimi) (klass) Juhendaja õpetaja (õpetaja nimi) Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord........................................................................................................... 2 Sissejuhatus.....................................................................................................3 Müüt: pärimus ja lugu.....................................................................................4 Ürgjumalad.....................................................................................................4 Olümpose jumalad...........................................................................................5 Tempel.............................................................................................
Tala katsetamine Algandmed: d1 130 (mm) lo 1000 (mm) h 140 (mm) Armatuur 2 varrast Ø6 mm ja Ø8 mm 2 mm rangid sammuga 80 mm JRK P T1 T2 T3 Number kN a1 1*10-6 a2 2*10-6 1,2*10-6 a3 3*10-6 0 0 1601 1203 1942 1 1 1567 -34 1173 -30 -32,00 1918 -24 2 2 1526 -75 1135 -68 -71,50 1893 -49 3 3 1485 -116 1106 -97 -106,50 1865 -77 4 4 1390 -211 1063 -140 -175,50 1810 -132 5 5 1320 -281 1005 -198 -239,50 1786 -156 6 6 1230 -371 955 ...
vaja teada auto vanust ja mootori võimsust. Oletame et auto on noorem, kui 5 aastat vana ja selle mootori võimsus on 100 kW. Erisoodustuse maksustamise baas = 100 * 1,96 = 196 eurot; Tulumaks = 196 * 20/80 = 49 eurot; Sotsiaalmaks = (196+49) * 0,33 = 80,85 eurot. KOKKU: Ettevõtlusega seotud kulud = 974 + 1025 + 250 + 25 + 90 = 2 364 eurot Palgakulud = 150 eurot Ettevõtlusega mitteseotud kulud = 130 + 200 = 330 eurot Erisoodustused = 1400 + 320 + 275 + 196 = 2 191 eurot Kokku tulumaksukohustus (ettevõtte) = 350 + 32,50 + 80 + 68,75 + 50 + 49 = 630,25 eurot Kokku sotsiaalmaksukohustused = 577,50 + 49,50 + 132 + 113,44 + 80,85 = 953,29 eurot Töötuskindlustuskohustus = 1,2 eurot Töötajate palagtelt kinnipidamiskohustused: Töötuskindlustus = 2,4 eurot; Kogumispension = 3 eurot; Tulumaks = 28,92 eurot.
Seega võib kokkuvõtlikult öelda, et õppimine on uute kogemuste omandamise protsess, mis on edasise käitumise korraldamise aluseks ja mälu, kui elusa organsmi võime omandada ja säilitada oskusi, teadmisi ning harjumusi (Autorid ja Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002) Kasutatud kirjandus: Jüri Uljas, Thea Rumberg (Koolibri 2002) Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Lk. 88, 89, 95, 97. Autorid ja Tartu Ülikooli Kirjastus (2002) Psühholoogia gümnaasiumile. Lk. 275, 278. Aaro Toomela (Koolibri 1999) Ülevaade psühholoogiast. Lk. 48.
Rahvuslik ärkamisaeg(1850-1880) · 1816 kaotati Eestis pärisorjus · 1819 Liivimaal · Enne 1850 aastat viidi läbi agraarreformid, mis tähendas, et talupoeg sai nüüd osta talu endale päriseks · Lõuna-Eesti talupojad kasutasid seda väga agaralt · Venemaal kaotati pärisorjus alles 1851 · Venemaal viidi läbi reformid,mis omakorda tähendasid ka reforme baltikumis: talupojad said passi ja õiguse elukohta vahetada,seati sisse kohalikud omavalitsused · Nii tekkiski rahvuslik liikumine intelligentsi juhtimisel, mis oli suunatud igandite(vanade asjade) vastu, ja ka sakslaste vastu, kes olid meie maal peremehed · Ärkamisajale aitas kaas oma keelse kirjasõna teke(Jannseni poolt välja antud Perno Postimees 1857)Pöördus: Tere, armas eesti rahvas! · Rahvusliku liikumise keskuseks oli Tartu (Ülikoolilinn) · Tartu sai ka keskuseks Laulu- ja mänguseltsile 1865 · 1870 Eesti tea...
kividest ja sillutis pandi siledale pinnale ning tugevdati mördiga. ·Rooma lähedal oli tee ääristatud haudadega, millest mõned on tänaseni säilinud. ·Teatud osad sellest teest on siiani kasutusel. Akvedukt ·On sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit. ·Akvedukte rajati palju Vana- Rooma impeeriumis joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. ·Ta tõuseb Gardi jõest ja on 3 korrust kõrge. ·Ta on 49 m kõrge ja 275 m pikk. ·Sild on ehitatud lubjakivist mis on päris , mis on vaid pool kilomeetri kaugustest karjääridest. ·Mõned akvedukti kivid kaaluvad 6 tonni. ·Silla ülemine tase on veidi kaardunud alumise suunas. ·Arvati, et akvedukti ehitati kolm aastat kus töötasid umbes 800- 1000 töötajat. Caracalla termid ·Suure tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad ehk termid. ·Peale pesemise, massaazi ja auruvannide käidi seal ka inimestega kohtumas. ·Pärast jõuharjutuste
220 130,4347826 100 300 60 221 100 250 180 222 100 250 180 227 166,6666667 153,3333333 153,3333333 106,6666667 228 250 166,6666667 160 180 229 300 275 155 200 230 150 160 175 150 231 125 266,6666667 240 240 232 120 155 72 100 233 250 220 160 200 234 250 200 200 87,5
konstruktsioon. teras S235 voolepiir – ReH (Y) = 235 MPa; tõmbetugevus – Rm (U) = 370 – 470 MPa; teras S355 voolepiir – ReH (Y) = 355 MPa; tõmbetugevus – Rm (U) = 490 – 610 MPa; teras C45E tinglik voolepiir – Rp0,2 (Y) = 370 MPa; tõmbetugevus – Rm (U) = 630 MPa; väsimuspiir – -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa; terase elastsusmoodul – E = 2,1* 105 MPa; terase nihkeelastsusmoodul – G = 8,1* 104 MPa. 1.4. Eritingimustele vastavus - töökindel - keskkonnasõbralik: määrdeained ei tohi sattuda ümbritsevasse keskkonda - ohutushoid: trossile teostatakse kord aastas tugevuskontroll - kliimakindlus: töötemperatuur -10C … +40C - esteetika ja ergonoomika: tootel kaubanduslik välimus 2
mis näivad olevat küllaldaselt põhjendatud, nõudmata tõestusi. John Locke eristas sellega seoses tunnetus- ja otsustusvõimet. Seal, kus puudub võimalus millegi tõestamiseks , astub lavale otsustusvõime. Ka skeptik David Hume leidis, et praktilist skeptitsismi ei kohta arvatavasti kuskil, sest sellel oleks hukatuslikud tagajärjed. Skeptitsismi kui filosoofilise õpetuse sõnastas kreeka filosoof Pyrrhon Elisest, kes elas aastatel umbes 365 275 e.m.a. Tema on ka skeptikute koolkonna rajaja. Teada on, et Pyrrhon ise midagi pole kirjutanud ja vähesed säilinud pärimused, mis käsitlevad tema õpetuslikke seisukohti, on pärit peamiselt tema õpilastelt. Erilisi teeneid selles suhtes on tema õpilasel Timonil, kes hiljem oma õpetaja vaateid Ateenas on püüdnud populaarseks muuta. Nii Pyrrhon kui ka Timon, kes esinevad nn. vanemat skepsist antiikses filosoofias, tegelevad peamiselt kolme probleemiga ja püüavad neile leida lahendust.
Kask Pealkirjas pole mitte taimenimetused, vaid soo ja raba märgivad siin kaskede elupaika. Nojah, aga raba on ju ka soo - selle viimane arenguaste, pealegi kasutatakse murdeti neid sõnu sageli risti vastupidises tähenduses: kohanime - raba kannab tegelikult madalsoo, mingi raba nimes on aga - soo. Ja mis seal ikka arutada, on ju ammu teada, et madalsoodes kasvavad sookask ja madalkask, rabades enamasti vaevakask. Kui raba südames siiski asja hoolikamalt uurida, tuleb välja, et seal kasvavate üksikute igerike sookaskede hulgas leidub sageli ka mõni arukask. Ja need kaks liiki on siin aasta ringi väga hästi eristatavad: arukase viimaste aastate võrsed on tihedalt kaetud vahatäppidega ja katsumisel karedad; sookaskede võrsed seevastu on tavaliselt selgelt karvased. Metsas saab neid kahe kase parimaid eristamistunnuseid kasutada vaid noortel, kuni mõnemeetristel puudel või vesivõsudel. Suurte puude oks...
M Koppel TARNEAHELA JUHTIMINE Ettevõtte tarneahel- mis see on? Õppejõud Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärk on tutvustada ettevõtete tareneahela mõistet logistikas. Töös tuleb juttu tarneahela mõistest, tarneahela juhtimisest ning ettevõtte tarneahelast X ettevõtte näitel. Ennem kui hakkan kirjutama ettevõtte tarneahelast, tuleb teada, mis on siis ültse tarneahel? Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on klendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva trantspordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga.Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on klendi rahuldamine.See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva trantspordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga. Teiseks mõiste seletuseks leidsin, et...
47310961216473685&page=5&tbnh=147&tbnw=167&start=114&ndsp=30&v ed=1t:429,r:19,s:114&tx=35&ty=68 http://et.worldpoi.info/poi/Apalat%C5%Alid http://www.hotelsone.com/pounding-mill-hotels-us/super-8-motel-richlands- claypool-hill-area.html? as=g&aid=8862450158&dsti=142417&dstt=8&label=ggehoeu- bh142417&akw=super%208%20motel%20richlands%20claypool%20hill ...
Joonis 4.2 Nihkediagramm 325 300 275 250 225 nihkepinge kPa 200 175 150 125 100 75 50 25 0 0 50 100 150 200 250 300 350
5 .0 " 155 mm 165 - 175 mm 185 mm 5.5 " 165 mm 175 - 185 mm 195 mm 6.0 " 175 mm 185 - 195 mm 205 mm 6.5 " 185 mm 195 - 205 mm 215 mm 7.0 " 195 mm 205 - 215 mm 225 mm 7.5 " 205 mm 215 - 225 mm 235 mm 8.0 " 215 mm 225 - 235 mm 245 mm 8.5 " 225 mm 235 - 245 mm 255 mm 9,0 " 235 mm 245 - 255 mm 265 mm 9.5 " 245 mm 255 - 265 mm 275 mm 10.0 " 255 mm 265 - 275 mm 285 mm 10.5 " 265 mm 275 - 285 mm 295 mm 11.0 " 275 mm 285 - 295 mm 305 mm 11.5 " 285 mm 295 - 305 mm 315 mm 12.0 " 295 mm 305 - 315 mm 325 mm 12.5 " 305 mm 315 - 325 mm 335 mm Karol Tiits AT 22
arv tundides in/h in/h ETTEVALMISTUS Hoone krundi mahamärkimine ha 0,9 1 0,50 2 0,5 Piirdeaedade paigaldus jm 275 0,64 0,16 4 44,0 Kontorsoojaku toomine tk 2 1 0,50 2 1,0 Olemasolevate puude likvideerimine tk 6 3 1,50 2 9,0 Hoone telgede maha märkimine h 8 1 0,50 2 4,0 Ajutine kanalisatsioon jm 5 0,3 0,15 2 0,8
p Tarbija j 1. LV = 100 krooni (müük) Restoran 2. LV = 100 + 50 = 150 krooni 3. LV = 150 + 100 = 250 krooni 5 4. LV = 250 + 25 = 275 krooni 5. LV = 275 + 5 = 280 krooni SKPs on arvestatud ainult seaduslikud tehingud ! Varimajandus? Koduperenaised ? 4 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Varimajanduse osatähtus SKP-st (%) 60 50 40 30 20 10 0
üleminekuala Eestimaa ja Venemaa vahel ja on jagatud Eesti-Vene piiriga kahte ossa. Värska valda ümbritsevad: põhjas Mikitamäe vald, läänes Orava vald, idas Kulje vald ja lõunas Petseri linn. Värska valla haldusterritooriumil asub valla keskus Värska alevik ja 34 küla. Suuremad külad on Treski, Väike-Rõsna, Saatse ja Lobotka. Joonis 1 Värska valla asukoht Põlva maakonnas Kaugus keskustest: · Tallinnast asub vallakeskus 275 kilomeetri, valla äärealad isegi kuni 300 km kaugusel; · Lähim kasvukeskus, Tartu, asub 87 kilomeetri kaugusel, kus asub ka lähim lennujaam; · Maakonnakeskus Põlva 41 km kaugusel; · Petseri 20 kilomeetri kaugusel; · Räpina linn 24 km kaugusel; 3 · Võru linn 50 km kaugusel; · Pihkva 50 kilomeetri kaugusel; · Riia Peterburi maantee 35 kilomeetrit. 2
Teras 2, Teras 3) 11. Turundusplaan 11.1 Hinnakujundus. Kõik hinnad määratakse siis metalli ja värvilise metalli müügi hinna järgi. Muidugi mängib siin hindade määramisel olulist rolli ka konkurentide hinnad. Toode/ Hind teenus 1.a. 2.a. 3.a. Vask 5170 Eur/Tonn 5250 Eur/Tonn 5421 Eur/Tonn Teras 1 230 Eur/Tonn 247 Eur/Tonn 275 Eur/tonn Alumiinium 1000 Eur/Tonn 1134 Eur/Tonn 1278 Eur/Tonn 3A Väimela 2011 7 11.2 Müük ja turustamine. Kõik metall mis kokkuostetakse erinevatelt klientidelt müüakse edasi suurtele metalli ettevõtetele ja metalli kokkuostudele. Kõik metallid müüakse maha/edasi kasumiga. 12. Personal ja juhtimine.
Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Sissejuhatus...................................................................................................................................... 1 Walter Masing kvaliteediguru Eestist............................................................................................2 Töö...........................................................................................................................................3 Rahvusvaheline tegevus................................................................................................................3 Seos Eestiga..................................................................................................................................4 Walter Masingu kvaliteeditagamise süsteemi 12 teesi:.........................
KRISTJAN JA PAUL RAUD Referaat 12b klass Juhendaja: Tallinn 2007 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 4 ELULUGU............................................................................................................................... 5 Lapsepõlv............................................................................................................................ 5 Haridustee........................................................................................................................... 5 Paul Raua elu..................................................................................................................
Kokku(€) 900 720 720 540 540 870 810 600 60 Spordipüksid Müügikogus 18 16 16 11 10 20 18 14 1 Hind(€) 25 25 25 25 25 25 25 25 2 Kokku(€) 450 400 400 275 250 500 450 350 35 Spordijalanõud Müügikogus 20 10 8 9 7 25 15 9 Hind(€) 100 100 100 100 100 100 100 100 10 Kokku(€) 2000 1000 800 900 700 2500 1500 900 70 Spordisokid
Tarmo Tuuling Atlandi ookean PÄRNU TÄISKASVANUTEGÜMNAASIUM Tarmo Tuuling ATLANDI OOKEAN Referaat Pärnu 20013 Tarmo Tuuling Atlandi ookean SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. SUURUS 4 2. ASEND JA PÕHJA RELJEEF 4 3. VEESTIKU ISELOOMUSTUS 5 4. TAIMESTIK 5 5. LOOMASTIK 5 6. KESKKONNA PROBLEEMID 6 KOKKUVÕTE 7 KASUTATUD KIRJANDUST 8 Tarmo Tuuling Atlandi ookean SISSEJUHATUS Ookean (Okeanose järgi; ingl ocean, vn ), maailmamere suurim osa, mis on mitmest küljest piiratud mandriga. Esmakordselt eristas ookeane 17. sajandi Madalmaade geograaf Bernhardus Varenius, kelle järgi maailmameri jaotub viieks ookeaniks (Atlandi, Vaikne ja India...
Oode 2 õuna 2 * 57 = 114 Lõuna 2,5 keedukartulit 154 seenekaste 79 tomatisalat hapukoorega 83 1 klaas piima 104 420 Oode 5 selga küpsist 249 pool klaasi segumahla 26 275 Õhtu Kartulisalat (~250 g) 300 2 viilu leiba 2 * 65 = 130 1 klaas jõhvikamahla 52 0,5 l siider *2 480 962 Kokku terve päev 2215 kcal Laupäev 15. september Hommik kiirkaerahelbepuder 380 või noa otsaga 40
püramiidis aina väheneb ning vanemate inimeste oma aina suureneb. Ning selline asi annabki märku sellest, et Jaapani rahvastik on vähenev. Vaadates Jaapani animeeritud püramiidi jõuan samale järeldusele, et rahvastik on vananev ja noorte osatähtsus aina väheneb. 2011 aasta andmetega on Jaapani vanuseline jaotus selline: 0-14 aastased: 13,1% - 8 521 571 poissi ja 8 076 173 tüdrukut 15-65 aastased: 64% - 40 815 840 meest ja 40 128 235 naist 65aastased ja vanemad 22,9% - 12 275 829 meest ja 16 658 016 naist Ning nagu juba eespool öeldud on tegu vananeva rahvastikuga. 10. Jaapan on jõudnud oma arengult rahvastiku vananemise etappi. Kuna lapsi sünnib vähe ning vanemad inimesed elavad tänu soodsatele tingimustele aina kauem. Lisaks ka naiste tööalase ja ühiskondliku aktiivsuse tõus piirab laste arvu perekonnas ning siis ühiskond vananebki. 11. Jaapani tõenäolist rahvastikupoliitikat on kutsutud ,,Angel Plan". Mille eesmärgiks oli suurem sündide arv. 12
1 TEJ 82 mm2 8,2 3x2x400 1 TEJ 82 mm2 8,2 3x3x400 1 2 151 mm2 22,65 3x3x400 1 9 194 mm2 29,1 3x3x400 2 9 140 mm2 21 3x3x400 3 TEJ 275 mm2 41,25 3x3x400 2 3 164 mm2 24,6 3x3x400 2 7 151 mm2 22,65 3x3x400 8 9 125 mm2 18,75 TUU 3x3x400 8 L 90 mm2 13,5 7 TUU 108 3x3x400 16,2
Sobivaimad kultuurid leetunud muldadele on lupiin ja tatar. Selline muld on üldiselt heaks kasvukohaks jänesekapsale. Põhiliseks puuduseks põllumuldadel on- liigne happesus, mulla vähene aktiivveevaru, vähene bioloogiline aktiivsus ja gleistumise korral ajutine liigniiskus. 5 Põlluerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet KI- 50 hindepunkti LP- 35 hindepunkti LkIg- 40 hindepunkti Kaalutud keskmine 5,5 ha * 50 hp= 275 5,5 ha * 35hp= 192,5 0,5 ha * 40hp = 20 487,5/11,5= 42,4 Agromelioratiivsete võtete kasutamine Leetjas muldade korral tuleb kasutusele võtta kuivendamine, sest siis on need põllumaad head ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks. Kuivendamata jätmisel väheneb tema ajutine liigniiskus, mis võib takistada mulla harimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab kultuuride kasvutingimusi
Rahvuspargid Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on Põhja-Eesti looduse esindusala, mida ilmestavad maalilised merelahed,rändkivirikas rannik ning langevad kaunid joad. Lahemaa on Eesti suurim rahvuspark Matsalu rahvuspark Matsalu rahvuspark on lääne- Eesti looduse esindusala, kus Kasari delta hiigelroostik, Kasari luhad, Matsalu laht ja rannaniidud segunevad loodusimeks, mida kutsutakse matsalu linnuriigiks. Matsalus on märgatud ühtekokku 275 liiki linde, neist 162 liiki ka pesitsevad siin. Vilsandi rahvuspark Vilsandi rahvuspark on Lääne- Eesti saarestiku esindusala, mille eripära on meri koos saarestikuga – mõnusad elupaigad merelindudele, hüljestele ning kasvukohad paljudele mujal Eestis
kaugküttesüsteemiga? 61. Millised neist on sõltumatud ühenduskeemid? 62. Mida kujutab endas Vahetu ühendus? 63. Mis osadest koosneb jugapumbaga ühendus? 64. Mida kujutab endas jugapumga ühendus? 65. Mida kujutab endas Segamispumbaga ühendus? -------- 66. Mida kujutab endas Soojusvahetiga ühendus? ----- 67. Mis on ringluspumba ülesanne? ------ 68. Mis on reguleerimisventiili ülesanne? Lk 266 69. Mis on rõhuvaheregulaator ülesanne? ----- lk 275 70. Millega on tegemist ning nende ülesande?--------- Tagasilöögiklapp, kaitseklapp, ringluspump, suleventiil, tasakaalustusventiil, tühjendusventiil, rõhuvaheregulaator, regulaator, temperatuuri andur, termomeeter, manommeter, veemõõtja ja soojus arvesti 14 filter 15paisupaak
Raha ja valuutakursid Turumajanduslikus ühiskonnas on rahaasjandusel esmajärguline tähtsus. Rahal on mitmeid funktsioone. Eeskätt vaatame rahale kui väärtuse mõõdule. Rahaga mõõdetakse kauba väärtust. Kauba väärtus mõõdetuna rahas on kauba hind. Raha ise on samuti kaup, mida saab osta, müüa ja vahetada. Igal iseseisval riigil on oma raha ehk valuuta (itaalia keelest valuta hind), kuid erinevate riikide rahaühikul võib olla üks ja sama nimetus. Nii näiteks on Taanis, Rootsis, Norras rahaühikuks kroon. Austraalias, Kanadas, Hong Kongis dollar. Sveitsis on rahaühikuks frank. Rahvusvahelise suhtlemise ja arveldamise lihtsustamiseks on iga riigi rahaühikule omistatud kindel rahvusvaheliselt kasutatav lühend. Näiteks Rootsi kroon SEK, USA dollar USD, Inglise nael GBP, Norra kroon NOK, Euroopa paljudes riikides kasutusel olev rahaühik euro EUR. Väärtuse mõõduna ei ole erinevate riikide...
Matsalu Rahvuspark Matsalu looduskaitseala (pindala 48 610 ha) loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal, 1976. aastal kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastast kannab nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitsealasid ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealasid.Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Alam-Pedja looduskaitseala Alam-Pedja looduskaitsealale jäävad unikaalsed vanajõed, metsa- ja sookooslused, poollooduslikud kooslused, sh lammialad. Ala iseloomustavad kaitstavate liikide elupaikad, vanajõgede rohkus ning sealsete metsakoosluste liigiline ja vanuselise struktuur. Alam-Pedja looduskaitseala loodi 1994. aastal
1 Materjalide struktuur ja omadused Tahkkesendatud kuupvõre Kompaktne heksagonaalvõre 2 Metallide margivastavus 1. EN 1)Euronorm S185 0 (). Kasutusvaldkond: Tavaehitusterased Harilikult kasutatakse ehitusteraseid mitmesuguse ristlõikega profiilmetallina ( nurkteras, talad, latid, armatuur jt). Mehaanilised põhiomadused, T=20 C Material Voolavuspiir Tugevuspiir Katkevenivus y (REH), MPa u (Rm ), MPa , EN10025-2: S185 290-5101 175-185 18 : C 0 240 370 32 Keemiliste elementide sisaldus, %: 0 () ( >0.23, S>0.06, P>0.07 ) S185(EN10025-2) (P>0.005, S>0.005, V>0.002) Hinnete võrdlus, leht tonnides: 0 () = 32500 2 466 S185(EN10025-...
3 Magustoit: kohupiim kisselliga Vajalikud kogused Seljanka: 1 ports on 300g ja sööjaid 50 = 15000 g = 15 liitrit suppi. Frikadellisupp: 1 ports on 300g ja sööjaid 50 = 15000 g = 15 liitrit suppi. Kodune kotlet: 1 kotlet on 77,5 grammi, sööjaid on 50, iga sööja saab 2 kotletti 77,5g*100=7,75 kg kotlette Paneeritud kanafilee: 1 kanafilee on 155 grammi, sööjaid 50 = 7750 g = 7,75 kg kanafileed. Kartul: 1 ports 275 grammi, sööjaid 70 = 19,25 kg kartuleid. Riis: 1 ports 250 grammi, sööjaid 30 = 7,5 kg riisi. Aedvilja pada (kartul, porgand, peakapsas, hernes, kaalikas, lillkapsas): 1 ports 490 g (igas portsjonis ühte köögivilja sorti 66 g), sööjaid 20 = 9,8 kg aedvilja pada. Kaste: 1 ports 60 grammi, sööjaid 100 = 6 kg = 6 liitrit kastet. Toorsalat (kapsas-porgand): 1 ports 60 grammi, sööjaid 120 = 7,2 kg toorsalatit.
Kodutöö nr 3. Veerelaagri valik ja arvutus SKF radiaalkuullaagri (ingl. Deep groove ball bearings) valiku põhimõtted ja arvutusmetoodika Ülesanne: Valida veerelaagrid reduktori väljundvõllile (vt. Joonis 1). Joonis 1. Reduktor ning selle vahe- ja väljundvõll. Antud: Võlli materjal: teras C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 630 MPa, -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa). Võlli pöörlemissagedus n = 200 min-1, laagri tööressurss L10h = 20000 tundi. Kaldhammastega hammasratase kaldenurk β = 8 º hambumisnurk α = 20 º. Hammasratta jaotusläbimõõt d2 = 200 mm , tapi läbimõõt dt = 45 mm, m = 250 Nm , ___________________________________________________________________ 2 Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected]
Riik nnides 12)% tonnides Hiina 9 600 000* 14,3 Türgi 18 304,16 USA 6 661 820 9,9 Poola 1 563,16 Itaalia 5 819 010 8,7 Moldova 668,22 Prantsusma 5 338 512 8,0 Itaalia 533,88 a Hispaania 5 238 300 7,8 Peru 247,37 Türgi 4 275 659 6,4 Kreeka 209,02 Tsili 3 200 000* 4,8 LAV 196,78 Argentiina 2 800 000* 4,2 Egiptus 102,92 Iraan 2 150 000* 3,2 Hispaania 74,19 LAV 1 839 030 2,7 Vendri 47,49 Maailm 67 067 128 100 Niderlandi 33,64 kokku
ettevõtte majanduslik lisandväärtus (EVA). 53 EVA = (ROI WACC) kapital EVA = (NOPAT / kapital kapitali hind) kapital EVA = NOPAT (WACC x kapital) 54 Netomüük 550 Puhaskäibekapital (käibevara 80 miinus lühiajalised kohustused) Omakulu 275 Hooned ja seadmed 1 170 Müügi- ja üldkulud 75 Kulumine 360 Maksueelne kasum 200 Puhasinvesteering 890 Maksud 70 Muud varad 110 Puhaskasum 130 Kapital kokku 1 000 määrame majandusliku lisandväärtuse: EVA = (130/1 000 0,12) 1 000 = 10 tuh EEK; EVA = 130 (0,12 x 1 000) = 10 tuh EEK.
asustatud. Teiselt poolt, piirkonnad, kus on suurim populatsioonid on suur keskused majandustegevuse: tööstus põhjalaiust; Lyon, kus tööstus on tähtis; mööda Cote d'Azur, mis sõltub turismi ja eriti Pariisis, kus erinevate majandustegevuste on koondunud. Prantsusmaa rahvastiku püramiid. Prantsuse rahvaarv on umbes üks viiendik kõigist Euroopa rahvastiku ja kolmandal kohal Euroopas ja kuueteistkümnes maailmas. See on umbes 106 elanikku ruutkilomeetri kohta (või umbes 275 inimest ruutkilomeetri kohta miil). RAHVUSVAHELISELT TUNTUD ETTEVÕTTED 20 suurimat äriühingut: Total SA , AXA , Carrefour SA , Vivendi , EDF SA , Peugeot SA , Orange , France Télécom , Suez Environnement SA , Saint Gobain , Renault SA , ITM Entreprises SA , Auchan , Crédit Agricole , Veolia Environnement , CNP (Caisse Nationale de prévoyance) , Alcatel Lucent , Air France , Vinci Prantsusmaa suurim lennujaam on Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, mis aastal 2009
|.||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 100 tgtggcaatctccaagaattatggaaagagttgttaggtaaaaataggga 149 EMBOSS_001 189 tgatgctatcgttaaggcaattacaactgactatgacgcttacaaacaag 238 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 150 tgatgctatcgttaaggcaattacaactgactatgacgcttacaaacaag 199 EMBOSS_001 239 cgcataagcctccttatcaaaa------------actgtt-gattacaga 275 |||||||||| .||.||| ||.||| ..||||||| EMBOSS_001 200 cgcataagcc----ctctaaagattttattgggacagttcctttacaga 244 EMBOSS_001 276 agtgaactcttgtcttgaacagttgaaaaaacaaggtatcaaactggctg 325 |||||||||||||||||| EMBOSS_001 245 agtgaactcttgtcttga-------------------------------- 262 EMBOSS_001 326 tggcatcaaactcgaagcgtcaggatgttttgttggcgttggagacaacg 375 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 VARUD................................................................................................................................... 4 1.1 Varude otstarve............................................................................................................. 4 VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID........................................................................................ 6 2.1Varude pidev arvestussüsteem....................................................................................... 6 Varude perioodiline arvestussüsteem.................................................................................. 7 VARUDE ARVESTUSMEETODID EESTIS..........
2003 235 56,30 2004 249 61,21 2003 236 36,36 2004 255 61,64 2003 238 51,98 2004 256 51,94 2003 241 67,97 2004 258 61,48 2003 244 41,75 2004 268 52,10 2003 246 43,25 2004 271 52,00 2003 248 57,83 2004 272 54,33 2003 249 61,31 2004 275 56,95 2003 255 60,14 2004 292 77,91 2003 256 48,25 2004 297 43,62 2003 258 57,33 2004 298 59,83 2003 263 57,48 2004 299 33,75 2003 268 50,35 2004 300 66,90 2003 272 50,54 2004 301 54,83 2003 275 61,44 2004 302 48,91 2003 292 63,71 2004 304 76,70 2003 296 46,67 2004 306 40,62 2003 297 51,65 2004 307 46,00 2003 298 51,18 2004 310 67,50 2003 299 31,22 2004 315 52,73
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
Kaarma Kool Meteoorid. Referaat 9.klass Koostaja: Juhendaja: 2009 Sisukord: 1. Meteoorid 2. Meteoori põhjustava meteoorkeha suurus ja kuju 3. Meteoorivool 4. Piirtähesuuruse määramine 5. Meteoorid laiendasid Universumit Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteoore võime näha pea igal öösel, kui on vaid selge ilm ja meil piisavalt kannatust. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on...
sisalduma artikli pealkirjas, märksõnana või abstraktselt. OTSIPROFIIL LEITUD ALLIKATE ARV carcinogens AND groundwater 417 health risks AND groundwater pollution 1276 groundwater AND pollution AND problems 3708 groundwater AND health risks AND 275 (carcinogen OR cancer) groundwater AND cancer AND (organisms 289 OR health) groundwater AND ecosystem (cancer OR 0 carcinoma OR toxicology) Teostatud otsing teemaspetsiifiliste märksõnadega: OTSIPROFIIL LEITUD ALLIKATE ARV (relevantseid) 1. groundwater AND health AND 1431 [5 (2)] (halogens OR heavy metals OR
(neist suurimad on Tauksi, Liia, Sõmeri, Kumari ja Papilaid). Teised tuntumad laiud on Sipelgarahu ja Tondirahu. Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal, 1976. aastal kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastast kannab nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitsealasid ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealasid. Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Matsalu rahvuspargi keskus asub Penijõel, 3 km Lihulast. Matsalu rahvuspark asub Läänemaal Hanila, Lihula, Martna ja Ridala vallas. Kaitseala on loodud lindude rahvusvahelise tähtsusega rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade - Matsalu lahe ja roostike ning saarterikka
Kes on klassis vasakukäelised? 20.05.2015 Keda nimetatakse vasakukäeliseks? Kuigi üha rohkem hakatakse vasakukäelistele pöörama tähelepanu ja arvestama nendega, valmistades näiteks tööriistu vasakukäelistele, on neil siiski meie läänelikus ühiskonnas väga raske hakkama saada. Seda märkame me näiteks, kui vasakukäeline hakkab tervituseks teisele kätt andma. Veel selgemini väljendub see meie kõnepruugis, kus sõna ,,vasak" on peaaegu alati negatiivses toonis, seda võib lugeda isegi alaväärseks. Vasakpoolsusega seotud negatiivsus jõudis haripunkti kristlikus liturgias 3. Ja 4. Sajandil. Sellest ajast on negatiivne hoiak vasakpoolsuse kohta sügavalt tunginud inimeste mütoloogilistesse ettekujutustesse, ja veel tänapäevalgi on paljude keeltes väljendeid, milles sõna ,,vasem" kasutatakse halvustavas mõistes. Näiteks saksa keeles ,,linkisch" kohmetu, ,,links liegen lassen" sinna paika jätma, ,,linker V...
MATSALU RAHVUSPARK Lääne-Eestis asub Matsalu rahvuspark, mis asub Hanila, Lihula, Martna ja Ridala valla territooriumil. Rahvuspark loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Matsalu rahvuspargis on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Matsalu rahvuspargi pindala on 48 610 ha ja see hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Soomaa rahvuspargi
standart 320 x 572 548 525 500 lamades 60 596 592 580 565 540 lamades 30 x x 290 282 270 spordipüss naised lamades 60 592 588 575 560 540 lamades 30 288 278 268 standart 320 578 567 548 525 500 standart 310 270 260 250 õhupüss 40 395 386 370 355 330 püstol mehed vabapüstol 60 560 550 535 515 480 vabapüstol 30 275 268 260 240 olümpia-kiirlaskmine 577 565 550 540 510 õhupüstol 60 580 573 555 525 x õhupüstol 40 382 370 340 320 spordipüstol 320 570 560 550 530 510 spordipüstol 30+30 x 575 560 540 520 spordipüstol 20+20 x 360 340 spordipüstol ringmärk 30 265 255 spordipüstol ilmuv märk 30 275 265 tk
a võrra pööratud (Joon. 5.17): Priit Põdra, 2004 82 Tugevusanalüüsi alused 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED 1 I 1 = arctan - 2 yz = arctan - 2 275 = 0.721 0.72rad = 47 o 45 ; 2 Iy - Iz 2 402 - 473 · kujundi kesk-peainertsimomendid (telginertsimomendid kesk-peatelgede Y ja Z suhtes) saab nüüd määrata: I Y = I y cos 2 + I z sin 2 - I yz sin 2 = ;
a võrra pööratud (Joon. 5.17): Priit Põdra, 2004 82 Tugevusanalüüsi alused 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED 1 I 1 = arctan - 2 yz = arctan - 2 275 = 0.721 0.72rad = 47 o 45 ; 2 Iy - Iz 2 402 - 473 · kujundi kesk-peainertsimomendid (telginertsimomendid kesk-peatelgede Y ja Z suhtes) saab nüüd määrata: I Y = I y cos 2 + I z sin 2 - I yz sin 2 = ;
veehoidlad, elektrijaamad, kuivenduskraavid jne.) ning geoloogilise ehitusega. Suurtel plº on siseveekogud külma tõttu väga lühiajalised või puuduvad üldse (suveperioodiks tekivad ajutised jääjõed ja -järved). Väga tihe vetevõrk Islandil ja Fennoskandias (lühikesed, kiire langu, suure vooluga jõed, arvukalt kärestikke, koski ja jugasid, Fennoskandia jõed voolavad läbi järvede, ühtlase äravooluga ja pole suuri kevadisi üleujutusi). Norras Sogne fjordi laskuv 275 m kõrgune Vetti juga ning Geirangeri fjordi seitsme haruna laskuv Seitse Õde. Rootsis, Soomes, Karjalas ja Koola ps. palju järvi (Vänern, Vättern, Inari, Laadoga, Onega, Saimaa järvistu). Kiire voolu ning pehmete talvede tõttu ei teki jõgedele harilikult jääkatet. I-Euroopa lauskmaal arvukalt pikki ja aeglase vooluga transiitjõgesid, mis läbivad väga erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid (Volga,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
