Põhja -Jäämeri (0)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

7. klassi Põhja - Jäämere õppematerjal

GEOGRAAFIA 7. KLASS PÕHJA ­ JÄÄMERE ÕPPEMATERJAL Põhja ­ jäämeri on pindalalt maailma kõige väiksem meri. Jäämeri on ainuke meri, mis on tervenisti külmvöös. Merd piiravad Euraasia ja PõhjaAmeerika. Põhja ­ jäämere kõige suuremad ja olulisemad saared/saarestikud on: · UusSiberi saarestik · Severnaja ­ Zemlja saar · Novaja Zemlja saar · Franz Josephi maa (saarestik) · Teravmäed (saarestik) · Gröönimaa · Arktilised saared Jäämere mered ja lahed on: · Tsuktsi meri · IdaSiberi meri · Laptevite meri · Kara meri · Barentsi meri · Grööni meri · Baffini laht · Hudsoni laht · Beauforti meri · Valge meri Pindala: 14,7 (mln km²) Osa maailmamere pindalast: 4% Maht: 18,1 (mln km³) Keskmine süg

Geograafia

15

doc

Meretranspordi geograafia

Temperatuur. Maailmamere pinnavete keskmine aastaringne temperatuur on 17,54° C, kusjuures põhjapoolkeral on temperatuur ligikaudu 3° kõrgem kui lõunapoolkeral. See on tingitud sellest, et põhjapoolkeral asuv vesikond talletab ligi 40% rohkem sooja kui lõunapoolne. Kõige soojem on Vaikne ookean ­ pinnalähedase vee keskmine temperatuur 19,37° C, teisel kohal on India ookean ­ 17,37° C, kolmandal kohal Atlandi ookean ­ 16,53° C. Viimasel kohal on tunduvalt madalama temperatuuriga Põhja Jäämeri ­ miinus 0,75° C. Merevee temperatuuri määrab põhiliselt asupaiga geograafiline laius. Siiski ei ole ekvaatoril, kus vette neeldub kõige rohkem soojust, merevee temperatuur kõige kõrgem, vaid ekvatoriaalses tsoonis põhjalaiuse 5 ja 10° vahel. Seal on merevee keskmine aastaringne temperatuur 27,3° C. Sügavuti minnes merevee temperatuur langeb algul kiiresti, seejärel üha aeglustub kuni saavutab sügavusel 5000 m kõikides

Meretranspordi geograafia

7

ppt

Referaat Venemaast

Pärnu Hansagümnaasium Marjanne Priidik 10.c klass Venemaa Referaat E. Reinik Pärnu 2010  Venemaa üldandmed · Pindala: 17 075 200 km 2 · Rahvaarv: 141 904 000 (2009) · Pealinn: Moskva · Keeled: vene keel ja vabariikides kohalikud keeled · Rahaühik: Vene rubla (RUB) · Usk: vene õigeusk  Mõned Venemaa järved ja jõed · Baikali järv · Volga jõgi · Ilmjärv · Uurali jõgi · Karatsai järv · Leena jõgi · Valdai järv · Amuuri jõgi · Nero järv · Obi jõgi · Laadoga järv  Venemaa suurimad linnad · Moskva ­ 8 747 000 inimest · Peterburi ­ 4 437 000 inimest · Novosibirsk ­ 1 442 000 inimest  Venemaa asupaik teiste riikide ja merede suhtes · Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Leedu, Eesti, Soom

Vene keel

41

docx

Maa kui süsteem

SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................

Geograafia

11

docx

Venemaa

TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Klotskova 011PK Venemaa Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009  SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................3 VENEMAA ÜLDISELOOMUSTUS....................4 VENEMAAL HALDUSJAOTUS........................5 VENEMAA RAHVASTIK................................6 VENEMAA RAHVAD....................................7 VENEMAA RELIGIOON.................................7 VENEMAA KLIIMA.......................................7 VENEMAA MAJANDUS..................................8 VENEMAA LOODUS JA LOODUSVARAD...........8 VENEMAA MAASTIKU PILDID........................9 VENEMAA MÄED........................................10 VENEMAA JÕED JA JÄRVED.........................10 VENEMAA SAARED.....................................11 VENEMAA TAIMESTIK.................................11 VENEMAA LOOMAD....................................11 KOKKUVÕTE...................

Geograafia

8

doc

ATLANDI OOKEAN

ee). 4 Tarmo Tuuling Atlandi ookean Ookeani keskosas ulatub põhjast lõunasse S-kujuliselt veealune Ke4sk-Atlandi mäestik, mille kohal on sügavus 2000-3000 m. Mõlemal pool mäestikku paiknevad sügavad nõod: P- Am. (suurim sügavus 7110 m), Brasiila (6697 m), Argentina (6681 m), Kanaari (6690 m), Roheneeme (6390 m), Angola (6260 m) ja Kapi nõgu (5520 m). Põhja liigestavad veealused kõrgustikud (Bermuda, Rio Grande), ahelikud (Lõuna-Antilli, Vaalaahelik) ja mäed (Altair, Anti-Altair)( www.kalapeedia.ee/). 3. VEESTIKU ISELOOMUSTUS Peamised hoovused: Antilli hoovus, Angola hoovus, Benguela hoovus, Brasiilia hoovus, Falklandi hoovus, Florida hoovus, Golfi hoovus, Põhja-Atlandi hoovus, Põhjapassaathoovus, Guajaana hoovus, Guinea hoovus, Kanaari hoovus, Labradori hoovus, Lõunapassaathoovus, Läänetuulte hoovus. 4. TAIMESTIK

Geograafia

7

doc

Mereteaduse mõisted

Veeosakesed ise liiguvad vaid väikese amplituudiga. Eriatatakse järgmisi laineid: · Pikkilained ­ levivad veepinnal ja selle läheduses ja on suhteliselt lühikesed; · Pikilained ­ haaravad kogu veemassi veekogu põhjani. Nende hulka kuuluvad looded ja tsunaamid; · Siselained ­ tekivad erisuguste veemasside piiril. Lainete parameetrid: · Lainepikkus ­ pikkus ühest laine harjast teiseni (L); · Lainekõrgus ­ laine põhja ja laine harja vaheline kõrgus (H); · Laine periood ­ aeg, mis kulub kogu laine läbimiseks (T, tavaliselt 6-16s); · Lainelaius ­ ½ lainepikkusest, sügavus milleni ulatub lainetuse mõju. Murdlainetus. Sügavas vees liiguvad lained ühtlase kiirusega, lainetuse mõju ei ulatu põhjani. Kui sügavus on < ½ lainepikkusest, kiirus väheneb, lainekõrgus suureneb. Lainehari hakkab murduma kui H/L on > 1/7. Murdlained annavad ära selle energia,

Mereteadus

19

doc

Maadeuurijad

Järva- Jaani Gümnaasium Uku Pilv Eestiga seotud maadeuurijad (Ferdinand von Wrangel, Otto von Kotzebue, Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen ) Uurimistöö Juhendaja: Kristjan Piirimäe Sisukord Sissejuhatus 1. Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell 1.1 Elulugu 1.2 Maamehest meresõitjaks 1.3 Ümbermaailma reisid 1.3.1 Golovnini juhitud ümbermaailmareis 1.3.2 Kolõma ekspeditsioon 1.3.3 1825- 1827 1.4 Kamtsatka laht 1.5 Kindralkuberneriks 1.6 Admiraliks ja koju 1.7 Wrangeli saar 2. Otto von Kotzebue 2.1 Elulugu 2.2. Ümbermaailmareisid 2.2.1 Esimene ümbermaailmareis 2.2.2 Teine ümbermaailmareis 2.2.3 Kolmas ümbermaailmareis 3. Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen 3.1 Elulugu 3.2 Mereväes 3.3 Ümbermaailmareis 3.4 Edasised töökohad 3.5 Bellingshauseni nime kandvad objektid 3.5.1 Bellingshauseni meri 3.5

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)