Söötja 250 lk 125 lk 150 lk 150 lk 100 lk 1 lehe 10 sek Must/valge 10 sek 12 sek 13 sek väljumisaeg 16 sek, värviline Töökoormus 10000 lk 30000 lk 7000 lk 15000 lk 2500 lk kuus Mõõtmed 367 x 245 x 482x451x32 370 x 208 x 378 x 275 x 266 x 324 x (laius, 376 mm 5 mm 230 mm 274 mm 347mm kõrgus, sügavus) Pordid LAN, USB LAN, USB USB LAN, USB USB Hind 3415 kr 11000 kr 3750 kr 2175 kr 2970 kr Valisin HP Color LaserJet 1500L kuna sellega saab piisavalt kiiresti printida ja töökoormus on suur, kuna seda printerit kasutavad kõik et printida ainult vajalikke dokumente
Aravete Keskkool UURIMUSTÖÖ Norra Kuningriik Juhendaja: Maie Paap Koostaja: Kirke Somelar 10.klass Aravete 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................5 1.1 Üldandmed................................................................................................................................. 6 1.2 Geograafiline asend.................................................................................................................. 7 1.3 Looduslikud tingimused........................................................................................................... 8 2.RIIGI ARENGUTASE....................................................................................................10 2.1 Rahvusvahelised organisatsioonid...................
kaugusi mõõdeti kaugustena sellest märgist. (Ehk mitte ,,Kõik teed viivad Rooma", vaid ,,Kõik teed viivad Millarium Aureumi".) Rooma veejuhtmed akveduktid on pärit juba vabariigi algusest. Suurlinn oli esialgu varustatud seitsme akveduktiga, kusjuures kaks neist on kasutusel tänapäevalgi. Veejuhtmed olid vajalikud, kuna Tiberi vesi ei kõlba joogiks. Savist veetorudesse pumbati vett akvedukti alguses, kusjuures veega varustati ainult majade esimesi korruseid. Pont du Gard: Selle 275 meetri pikkuse akvedukti ehitasid rooma leegionärid Prantsusmaale, Nimes´isse, sillakujulisena Gardi jõe koahel, et selle allika vett linna juhtida. Akvedukt koosneb kahest ilustusteta teineteise peale asetatud suurest kaaristust, millel asub väiksem kolmas. Kaudselt ilmnes selles klassikaline liigendusprintsiip: ülemine kaarvõlvide rida mõjub ehitist krooniva simsina. Iga ehituseks kasutatud lubjakivist blokk kaalub 6 tonni, kusjuures omavahel
Räägitakse Inglismaal, Uus-Meremaal, Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Kanadas ja Lõuna-Aafrika vabariigis islandi 265 000 kõnelejat. 9. sajandil asustasid norralased Islandi ja keel arenes välja norra keelest. 12. sajandil sai norra keelest eraldi seisva keele staatuse. jidis u 3 miljonit kõnelejat USAs, Venemaal, Iisraelis, Ukrainas. Segu ülemsaksa, semiidi ja slaavi keeltest. Kirjutatakse heebrea tähestikus letseburgi keel kõnelejaid u 400 000, 275 000 neist sünnipäraselt, ülejäänud välismaalased; ajalooliselt saksa keele dialekt. 19. sajandil esimene piibel norra 4,2 miljonit kõnelejat. Kaks varianti nynorsk ja bokmål. Üks on pigem talurahva keel, teine haritute (aga ei pruugi alati nii olla). Nynorskikeelse hariduse saab u 25% norralastest, kuid regulaarseid kasutajaid on vähe. 70-75% norralastest räägib dialektides. Tähestikus lisaks tähed æ, ø, å.
ÜLDANDMED Pindala: 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 (2007) Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) (Prantsusmaa, 2009), (Sandall, Marlborough, 1999:243) GEOGRAAFILINE ASEND Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub E...
I rida 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbon...
Ees ja perekonnanimi Silver Kruusalu KLAASIMAAILM EHITUSES REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD I Õpperühm:21A Juhendaja: Jüri Tamm Esitamiskuupäev:....................... Allkiri:....................... Tallinn 2014 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................. 1.Klaas......................................................................................................................................... 1.1.Funktsioonid ja omadused................................................................................................ 1.2.Tootmine........................................................................................................................... 2.Klaasi töötlemine......
Õigus ja Eetika areng antiigist-valgustuseni ANTIIK - universaalne kosmiline kord Iseloomustab detuktsioon, kord kitsamas mõttes on tuletatud universaalist – ühtsest maailmakorrast. Ka eetiline käitumine on tuletatud kõrgematest, inimesest väljaspool asuvatest reeglitest. Eksisteerib ühtne õigus, kui kosmiline kord . Kosmosele kui korrastatusele vastandub kaos. Seega, kui miskit on juba olemas, siis see peabki nii olema, vastasel juhul seda ei oleks. Inimesel ei ole korra juures suuremat rolli, sest see eksisteerib ilma inimese tahteta. ● Õigluse tagab võrdsustav kord – võrdne tasutakse võrdsega ● Ühiskond jaguneb matemaatilise korra alusel liikmeteks. Liikmetel on ühiskonnas oma koht ja ülesanne ning inimene peab alluma oma saatusele. Ühiselu olulisemad põhimõtted ehk õige käitumise eeldused on: Austus jumalate ja vanemate vastu Seaduste järgimine Järeleandlikkus teiste inimeste ...
kõrvalkalleid. 19. sajandi keskpaigas oli tehtud spetsiaalsed varjupaigad vaimuhaigete jaoks. Vaimuhaiget käsitleti lapsena ning nende poolt tehtud tapmist leiti mittetahtlikuna. Vaimuhaigus oli arvesse võetav argument ka Euroopa kohtupraktikas. Arstlik ekspertiis tekkis vastavas vallas 19. sajandil ning ajastule omaselt jäi veel nii mõnigi asi segaseks. Jätkuvalt räägiti nt „moraalsest haigestumisest“. (Keskajal Euroopas oli 275 000 vaimuhaiget, mille hävitamiseks loodud gaasikambrid said holokausti tööriistadeks. Vaimuhaigete hukkamine oli eugeenilise praktika raames. Eugeenilised – tuleva inimtõu parandamisele suunatud meetmed.) 32. „Moraalne“ ravi -19. sajandi psüühilise disfunktsiooniga inimese ravimise viis, milles oli tähtis moraalne mõju ning inimlik ja lugupidav ravi. 33. Psüühikute ja somaatikute koolkonnad (erinevused)
223296 223. Millised on saneerimisnõustaja ülesanded? V: Saneerimisnõustaja ülesanne on teavitada võlausaldajat ja kohut erapooletult ning asjatundlikult ettevõtte majanduslikust olukorrast ja saneerimisvõimalustest, nõustada ja abistada ettevõtjat saneerimismenetluse jooksul ning kontrollida võlausaldaja nõude õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust. 224. Kuidas toimub saneerimiskava koostamine, vastuvõtmine, kinnitamine? V: Pärast saneerimismenetluse algatamist koostab saneerimisnõustaja ettevõtja nimel saneerimiskava. Saneerimiskava võtavad vastu võlausaldajad hääletamise teel koosolekul või koosolekut pidamata. Kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. 225. Kuidas saneerimismenetlus lõpetatakse? V: Saneerimismenetlus lõpeb ennetähtaegsel lõpetamisel, saneerimiskava tühistamisel, saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel või saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmise tähtaja ...
5 Valijaid: 913 346 Valijate arv 1 059 292 897 243 909 326 1 094 317 Osavõtnuid: 580 264 E-hääletajate arv 9 317 30 275 58 669 104 413 140 846 E-hääletajate osakaal kõikidest 15,4% 0,9% 3,4% 6,5% 9,5% valimisõiguslikest 6 HÄÄLETAMISEST OSAVÕTT 1992-2011 (%) EUROOPA PARLAMENT (%) 2009 EP 43,9% 2004 EP - 64% RIIGIKOGU VALIMISED 1992-2011 2011 RK 63,53% 2007 RK - 61, 91%
on naised. Milline on tõenäosus, et loosimisel satub selle koosseisu 2 naist? Vastus: 14/33 6. Õpperühmas on 4 tütarlast ja 16 noormeest. Eksamile ilmujate järjekord koostatakse juhuslikult. Leida tõenäosus, et a) kolm esimest järjekorras on noormehed; b) vähemalt üks kolmest esimesest on tütarlaps. Vastus: a) 28/57; b) 29/57 7. Kauplusse saabusid ühetüübilised elektripirnid, mis olid valmistatud neljas tehases: esimeses 250 pirni, teises 525, kolmandas 275 ja neljandas 950. Tõenäosus, et pirn põleb üle 1500 tunni, on esimeses 0,15, teises 0,30, kolmandas0,20 ja neljandas 0,10. Milline on tõenäosus, et juhuslikult ostetud pirn põleb üle 1500 tunni? Vastus: 0,1725 8. Turismigrupis on 3 võõrkeeleoskajat ja 2 mitteoskajat. Teises grupis on vastavad arvud 4 ja 4. Esimesest grupist saadeti üks turist teise gruppi. Leida tõenäosus, et seejärel teisest grupist väljakutsutud turist on võõrkeeleoskaja. Vastus: 23/45 9
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut XXX Eesti maastikurajooni ülevaade KÕRVEMAA Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti loodusgeograafia" XXX Juhendaja: XXX Tartu XXX SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.MAASTIKURAJOONI (MR) LOODUSGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE MR-I LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST JA ERIPÄRAST.........................................................4 1.1 Kõrvemaa asend............................................................................................ 4 1.2 Kõrvemaa maastiku eripära (geoloogilised iseärasused)...............................5 1.3 Reljeef e pinnamood...............................................................................
MATERJALID LAEVAEHITUSES REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Tehnikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitamiskuupäev:................... Üliõpilase allkiri:................... Õppejõu allkiri: .................... Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 LÜHENDID.........................................................................................................................................5 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................6 1.1Laevaehitus.....................................................
91 + 933 = 1024 91 * 5 = 455 933 - 151 = 782 46 + 93 = 139 46 * 8 = 368 93 - 14 = 79 79 + 650 = 729 79 * 6 = 474 650 - 154 = 496 56 + 333 = 389 56 * 3 = 168 333 - 111 = 222 91 + 335 = 426 91 * 2 = 182 335 - 52 = 283 55 + 336 = 391 55 * 5 = 275 336 - 45 = 291 14 + 322 = 336 14 * 4 = 56 322 - 25 = 297 11 + 21 = 32 11 * 6 = 66 21 - 2 = 19 24 + 95 = 119 24 * 4 = 96 95 - 55 = 40 54 + 85 = 139 54 * 2 = 108 85 - 74 = 11 24 + 359 = 383 24 * 5 = 120 359 - 112 = 247
Makedoonia troonile. 280 suundus Tarase kutsel Itaaliasse, abistama sealseid kreeklasi Rooma vastu. Saavutas kaks rasket võitu roomlaste üle (280 Heraclea ja 279 Asculumi lahingus). Roomlased sõlmisid liidu Kartaagoga ja Pyrrhos läks Sitsiilia kreeka linnade kutsel Sitsiiliasse Kartaago vastu võitlema. Tõrjus kartaagolased välja peaaegu kogu Sitsiiliast, kuid läks siis tülli sealsete kreeka linnadega, ning naases Tarase kutsel Itaaliasse. Siin sai ta 275 Beneventumi lahingus roomlastelt lüüa ja pöördus tagasi Balkani poolsaarele. Pyrrhos jätkas katseid tugevdada oma mõju Kreekas ja sai 272 surma sealsetes sisevõitlustes. 272 alistus Taras roomlastele. 275 215 valitses Sürakuusat ja suurt osa Sitsiiliast Hieron II. Esimeses Puunia sõjas (264 241) oli ta sunnitud astuma liitu roomlastega. See liit püsis Hieroni surmani. Tema valitsemine tagas Sitsiiliale stabiilsuse ja heaolu.
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144...
Def: Ruutmaatriksit A nim regulaarseks kui selle determinant ei võrdu 0ga ja singulaarseks kui võrdub 0. Def: Regulaarse maatriksi A pöördmaatriks A-1 peab rahuldama võrrandit A*A-1=A-1*A=E, kus E on vastavat järku ühikmaatriks. Lahendskeem: (A!E)- >Gaussi teisend->(E!A-1). N: 248 -2 0 2 468 2. Leontjevi staatiline mudel 1 2 lõpptoodang y kogutoodang x 1 100=x11 160=x12 240 500 2 275 40 85 400 sisemine tarbimine Leontjevi mudel aitab leida samasugust tabelit järgmise aasta jaoks, kui uus lõpptoodang y=(200, 100) Otsekulude maatriks A, aij=xij/xj (1) 100/500 160/400 A= 275/500 40/400 Ax+y=x (2) tasakaaluvõrrand sisemise tarbimise, lõpp- ja kogutoodangu vahel Teades lõpptoodangu uut vektorit same koostada sarnase tabeli järgmise aasta jaoks. Selleks teisendame valemit 2. x-Ax=y (E-A)x=y
1062 1118 2008 109 1 MA 261,0 15,4 14,2 1062 1118 2008 107 1 MA 264,0 11,9 10,2 1062 1118 2008 110 1 MA 264,0 17,9 20,2 1062 1118 2008 103 1 MA 269,0 1,9 12,1 1062 1118 2008 108 1 MA 270,0 13,8 13,4 1062 1118 2008 111 1 MA 271,0 17,4 20,5 1062 1118 2008 106 1 MA 272,0 10,0 11,5 1062 1118 2008 104 1 MA 273,0 4,6 14,5 1062 1118 2008 112 1 MA 275,0 14,8 19,3 1118 2008 113 1 MA 279,0 7,7 15,3 1118 2008 114 1 MA 287,0 11,3 19,1 1118 2008 117 1 MA 287,0 18,0 21,5 1118 2008 116 1 MA 288,0 16,4 16,4 1118 2008 118 1 MA 289,0 18,4 13,4 1118 2008 115 1 MA 290,0 14,0 18,5 1118 2008 119 1 MA 298,0 16,8 13,8 1118 2008 120 1 MA 302,0 17,6 12,9 1118 2008 123 S MA 305,0 10,8 0,0
Finants.kohust. tasum. 2 000 2 000 10 SALDO 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -2 000 8 000 10 Raha algjääk 0 7 025 9 150 9 943 736 11 529 8 902 6 275 3 648 4 441 5 234 6 027 0 Raha sisse kokku 17 500 7 500 7 500 7 500 7 500 3 900 3 900 3 900 7 500 7 500 7 500 7 500 89 200 Raha välja kokku 10 475 5 375 6 707 6 707 6 707 6 527 6 527 6 527 6 707 6 707 6 707 8 707 84 380 10 11 Raha jääk per
aastas ligikaudu 1030 kWh elektrit ning hõivab ligikaudu 6,3 ruutmeetrise maa-ala. Järeldada võib seega, et päikesekiirgust Eestis on piisavalt. Ühe majapidamise kohta läheks vaja keskmiselt 8-9 kW päikeseelektrijaama süsteemi. Elektrilevi andmetel (24) on võimalik kuni 11 kW süsteemiga mikrotootjatele elektrit müüja, mis on omakorda boonus, sest see ajendab mikrotootjaid juurde tekkima. Näiteks, kui ühe 275 W paneeli mõõtmed on 1575 x 1082 mm (standartne mõõde 275 W paneeli puhul), võimsusega ligikaudu 275 W, siis 8 kW süsteem hõivab umbes 49 ruutmeetrise maa-ala. Piisab tavalise eramaja katuse pinnast, et vajaliku võimsuse paneelid endale Eestis paigaldada, kattes sellega aastase elektrienergiatarbimise vajaduse. Vatid kWh-ks saab konverteerida valemiga (valem 1): E(kWh) = P(W) × t(hr) / 1000 [25]
suurem nauding . Niisiis, iga nauding on meile loomupäraselt hüve, kuid mitte iga naudingut ei tule valida, samuti nagu iga kannatus on pahe, kuid mitte igast kannatusest ei tule hoiduda Skeptikud. ( skeptikos- vaatlev, uuriv) Skepsise all mõistetakse hoiakut, mis ei luba uskuda midagi, mis pole tõestatud (selles mõttes on ta tänapäevase teadusliku mõtlemise aluseks). Skeptitsismi kui filosoofilise õpetuse rajas Pyrrhon (365- 275 e.Kr), kes Makedoonia Aleksandrit tihtilugu tema sõjaretkedel saatis, oli avastanud, et paljudel maadel on inimestel omapärased mõttekonstruktsioonid, mis ei ole iseenesest ebaloogilised, kuid lähtuvad hoopis teistsugustest eeldustest. Aga ükski neist eeldustest pole tõestatav ja järelikult pole ka kindla sisulist teadmist olemas. Igale väitele saab vastandada samavõrd veenvalt põhjendatud vastupidise väite oleks ainult oskust argumente leida.
16. Sünkroongeneraatorite lülitamine rööptalitluseks (lk 249) Lülitamiseks võrku rööptalituseks vaadata järgmisi tingimusi: 1) generaatori EMJ peab võrgu sisselülitamise hetkel olema võrdne ja faasilt vastupidine võrgupingega; 2) generaatori EMJ sagedus peab olema võrdne võrgu sagedusega; 3) faaside järjekord generaatori klemmidel peab olema sama kui võrgul. Selliste tingimuste täitmist nim. sünkroniseerimiseks. Ühegi tingimuse mitte täitmisel põhjustab tugevate ühtlusvoolude tekkimise ja mis võib viia avariini. Täpse sünkroniseerimise moodus. Enne kui generaator lülitatakse võrku, viiakse ta seisundisse, mis rahuldab kõiki eelpool nim. tingimusi. Sünkroniseerimise hetk, määratakse riistaga, mida nim. sünkrono-skoobiks. Ehituselt jagunevad need osutiga või lampidega ...
Allikas: 1982 1 2 3 4 5 6 Brüsseli kapsas keedetud kapsalehed 475 75 118 15 100 keedetud kapsapead 182 35 118 15 100 praetud kapsapead 220 35 143 30 100 Nuikapsas keedetud 171 35 111 10 100 küpsetatud 192 35 125 20 100 praetud rõngastena 275 35 179 44 100 Savoi kapsas värske puhastatud 128 22 100 - 100 keedetud kapsapea 140 22 109 8 100 Lillkapsas värske, keedetud 213 48 111 10 100 marineeritud (konserv) 182 45 100 - 100 Hapukapsas hautatud 169 30 118 15 100 praetud hakkmass 190 30 133 25 100 Värsked kabatsokid
Tõrva Gümnaasium Reelika Kase 11 klass Hiina köök Referaat Tõrva 2009 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................lk 3 HIINA.....................................................................................................................................lk 4 HIINA KÖÖK...........................................................................................lk 5 Hiina köögi põhinõue...................................................................................lk 5 Traditsiooniline Hiina toidusedel.....................................................................lk 5 Peamised toiduained.....................................................................................lk 5 Piim ja piimatooted.....................................................................................lk 6 Liha.........................................................
1) Valamine Valutehnoloogia olemus seisneb valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Vormi materjali ja konstruktsiooni järgi liigitatakse valumeetodid: 1. Ainuskasutusega vormidesse: Liivvormvalu; Koorikvalu; Täppisvalu 2. Püsivormidesse: Kokillvalu; Survevalu; 1) Metallurgia Tsentrifugaalvalu On metallide ja metallisulamite ning nendest 2) Liivvormvalu poltoode tootmise tööstusharu. Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Eristatakse: Liivvormide ja kärnide valmistamisel kasutatakse 1. Rauametallurgia (ferrometallurgia), mis hõlmab vormimaterjale- vormiliiva ja sideained raua ja raua sulamite tootmist (teras, malm) (vormisaavi, vesiklass, polümeervaigud) ...
Ruutvõrrandi abil lahenduvaid ülesandeid Ülesannete lahendused pärinevad õpikust "Matemaatika IX klassile"(koost. Tõnu Tõnso ,Tln., 1998), lk-74-78 (ül.269-391) ja kogumikust "Matemaatika kirjaliku eksami ülesanded IX klassile"* (koost. Enn Nurk ja Valvo Paat, Tln., 1996). * ülesanded tähistatud E-tähega. Paljude tekstülesannete lahendamisel jõuame ruutvõrrandini, millel on tavaliselt 2 lahendit. Olenevalt ülesande sisust võib aga ülesande vastuseks sobida ainult üks lahend. Tekstülesannete puhul tuleb võrrandi lahendeid kontrollida ülesande teksti, mitte koostatud võrrandi järgi. Tekstülesande lahendamine võrrandi abil koosneb kolmest etapist: 1. võrrandi koostamine teksti järgi; 2. koostatud võrrandi lahendamine; 3. võrrandi lahendite kontroll teksti järgi, lõplik lahendite leidmine ja vastuse kirjutamine. Mõningaid näpunäiteid võrrandi koostamiseks. Põhinõue - loe teksti ülima tähelepanuga, sest teks...
Ruutvõrrandi abil lahenduvaid ülesandeid Ülesannete lahendused pärinevad õpikust "Matemaatika IX klassile"(koost. Tõnu Tõnso ,Tln., 1998), lk-74-78 (ül.269-391) ja kogumikust "Matemaatika kirjaliku eksami ülesanded IX klassile"* (koost. Enn Nurk ja Valvo Paat, Tln., 1996). * ülesanded tähistatud E-tähega. Paljude tekstülesannete lahendamisel jõuame ruutvõrrandini, millel on tavaliselt 2 lahendit. Olenevalt ülesande sisust võib aga ülesande vastuseks sobida ainult üks lahend. Tekstülesannete puhul tuleb võrrandi lahendeid kontrollida ülesande teksti, mitte koostatud võrrandi järgi. Tekstülesande lahendamine võrrandi abil koosneb kolmest etapist: 1. võrrandi koostamine teksti järgi; 2. koostatud võrrandi lahendamine; 3. võrrandi lahendite kontroll teksti järgi, lõplik lahendite leidmine ja vastuse kirjutamine. Mõningaid näpunäiteid võrrandi koostamiseks. Põhinõue - loe teksti ülima tähelepanuga, sest teks...
Ruutvõrrandi abil lahenduvaid ülesandeid Ülesannete lahendused pärinevad õpikust "Matemaatika IX klassile"(koost. Tõnu Tõnso ,Tln., 1998), lk-74-78 (ül.269-391) ja kogumikust "Matemaatika kirjaliku eksami ülesanded IX klassile"* (koost. Enn Nurk ja Valvo Paat, Tln., 1996). * ülesanded tähistatud E-tähega. Paljude tekstülesannete lahendamisel jõuame ruutvõrrandini, millel on tavaliselt 2 lahendit. Olenevalt ülesande sisust võib aga ülesande vastuseks sobida ainult üks lahend. Tekstülesannete puhul tuleb võrrandi lahendeid kontrollida ülesande teksti, mitte koostatud võrrandi järgi. Tekstülesande lahendamine võrrandi abil koosneb kolmest etapist: 1. võrrandi koostamine teksti järgi; 2. koostatud võrrandi lahendamine; 3. võrrandi lahendite kontroll teksti järgi, lõplik lahendite leidmine ja vastuse kirjutamine. Mõningaid näpunäiteid võrrandi koostamiseks. Põhinõue - loe teksti ülima tähelepanuga, sest teks...
Side ülesanded 1. Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks olla marsruuteri ARP tabeli (aadressisidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v. 4? 6 Etherneti baiti + 4 IP v. 4 baiti = 10 baiti 10 arvutit on, järelikult kokku 10 * 10 = 100 baiti 2. Kuidas jaotada GSM 900 kasutatav sagedusvahemik kolme GSM võrguoperaatori vahel, eeldades võrdset jaotust? Igaüks saab ülesse (915 – 890) / 3 MHz = 25/3 MHz ja alla (960 – 935) / 3 = 25/3 MHz ühendusest. Sagedused saab GSM tabelist võtta. 3. Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalist, tagamaks start/stopp meetodil järjestikliidese kaudu failiülekande, milles on 1000 sümbolit ning ülekandeaeg 1 sekund. 1 startbitt, 2 stoppbitti, paarsuskontroll even, sümbolis 7 bitti. 1+2+1 + 7 = 11 bits 1000 * 11 = 11000 b/s 4. Riigis X jaot...
meresaart (neist suurimad on Tauksi, Liia, Sõmeri, Kumari ja Papilaid). Teised tuntumad laiud on Sipelgarahu ja Tondirahu. Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal, 1976. aastal kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastast kannab nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitsealasid ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealasid. Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Matsalu rahvuspargi keskus asub Penijõel, 3 km Lihulast. Et linnustikku kaitsta tuleb teada selle paiknemist eelkõige pesitsusajal, aga ka rändeperioodidel. Matsalu rahvusvaheline tähtsus johtub põhiliselt siinse madalaveelise lahe, roostiku, üleujutatava luha, rannaniitude ja madala saarterikka mere olulisusest mitmesuguste
Geograafia NORRA Referaat Tartu 2008 1. Sisukord: 1. Sisukord 2 2. Üldandmed 3 3. Geograafiline asend 3 4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus ...
1991 120 80 150 1992 135 90 150 1993 150 100 150 1994 180 106 170 1995 220 110 200 1996 275 110 250 1997 375 125 300 1998 390 130 300 1999 500 125 400 2000 640 80 800 14 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz
Kohus leidis, et kuigi EV põhiseaduse § 45 kohaselt tsensuuri ei ole, pole väljendusvabadus piiramatu. Selle määr on kõige avaram avaliku (poliitilise) elu küsimustes ning kõige piiratum eraelu sfääris. Kaalunud ühelt poolt üldiste isikuõiguste kaitse vajadust, arvestades lahkunu mälestuse kestusega teda ümbritsenud sotsiaalses ruumis ja teisalt kunstivabaduse õigust, leidis kohus, et 7 aastat on proportsionaalne keelu aeg.14 13 KarS § 275, RT I 2001, 61, 364, RT I 2010, 17, 93 14 Harju Maakohtu pressiteade ,,Kohus keelas seitsmeks aastaks mängufilmi ,,Magnus" avaldamise ja levitamise" 12. mai 2008 8 Põhiseadus sätestab otseselt, et avalikel teenistujatel on sõnavabadus põhimõtteliselt garanteeritud, vaid teatud juhtudel on võimalik seda piirata. Teatud määral õigustab ametnike
ATR 72-500, Air Dolomiti ATR 72 versioonid: ATR 72-200, originaal tootmis versioon ATR 72-210 ATR 72-500, originaal nimi ATR 72-210A, koos kõrgem kaalud ja täiustatud lennuväli kasutus. ATR 52C, esimene ATR 72 transpordilennuk koos lai kaubauks. Avas Farnborough 2002 aastal. ATR ATR 42 üks spetsifikatsioon on ATR 42-500. Meeskond: 2 (piloot + esimene lendur) Kohanemine: ATR 42: 48 Tüüp, 60 maksimum ATR 72: 74 Maksimumkiirus: ATR 72: 275 sõlme (509 km/h) Reisikiirus: ATR 42: 556 km/h Lennukaugus: ATR 42: 2,965 km ATR 72: 910 nm (1,685 km) Tiibade pikkus: ATR 42: 24.57 m ATR 72: 27.1 m (88 ft 9 in) Põhiala: ATR 42: 54.5 m² Pikkus: ATR 42: 22.67 m ATR 72: 27.2 m (89 ft 2 in) ATR Kõrgus: ATR 42: 7.59 m ATR 72: 7.7 m (25 ft 2 in) Kaubaruum: ATR 72: 10.6 m³ (375 ft³) Täismass: ATR 42: 18,700 kg ATR 72: 21,500 kg Põhivõimsus:
KLAASIMAAILM EHITUSES REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 21 Juhendaja: lektor ...... Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KLAASIST ÜLDISELT...................................................................................................................4 1.1. Klaasi omadused........................................................................................................................4 2. KLAASI LII...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ34 Urve Loit ÕENDUSPLAAN Haige lapse õenduse praktikatöö Fanconi aneemia Tallinn 2015 SISUKORD 1. HAIGUSE ÜLEVAADE ....................................................................................................3 1.1. Mis haigus see on................................................................................................................................................................ 3 1.2. Tunnused................................................................................................................................................................................ 4 1.3. Diagnoosimine..................................................................................................................................................................... 5 1.4. Põhjused ........................
Suhteliselt järsu põhjanõlvaga ja lauge lõunanõlvaga rohkem kui 40 km pikkune ja valdavalt 3 6–8, maksimaalselt kuni 22 km laiune kaarjas kõrgustik paikneb Valga nõo ja Võru-Hargla orundi vahel, olles ühtlasi Peipsi järve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeala.Valdavalt on kõrgustiku piiriks 70–75 m vaheline kõrgusvahemik. Kõrgustiku pindala ulatub ligi 275 k -ni. Maapinna absoluutne kõrgus kõrgustiku eri piirkondades on enamasti ühesugune, 110–120 m, välja arvatud kõrgustiku lääneosa Kaagjärve lähikonnas, kus see jääb vaid 95 m kõrgusele. Kõrgeim koht on Rebasemõisa Tornimägi (137 m). [4] Joonis 2. Karula maastik Tornimäelt Kõrgustiku keskosas on suurte tasasepõhjaliste soostunud nõgude ala, mille edelaserva ehib Aheru järv. Suurt nõgudeala ääristab kagus ja lõunas Koobassaare künnis, mis jaotab kogu
Valminud kaeraterad varisevad kergesti. Kaeraterad on ümbritsetud sõkaldega, kuid ei ole nendega kokku kasvanud. Sõklad moodustavad kaeraterade massist 20...33%. Kaer on isetolmleja taim. 7,15 Külvisenorm määratakse järgmise valemi järgi: Külvisenorm (kg/ha)=idanevate seemnete arv m²(tk) x 1000 tera mass (g) x 100 idanevus (%) x puhtus (%) Optimaalne idanevate seemnete arv m² on: talirukis (tava)550 talirukis (hübriid) 275 talinisu 440 talitritikale 385 talioder 385 suvinisu 660 suvioder (varajased) 660 suvioder (keskvalmivad, hilised) 440 kaer 550 paljas kaer 660 suvitritikale 605 Avaldamise mõjud ??? 1.Kõrrelised teraviljad: juured (1 kuni mitu idujuurealget, valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured, millest moodustub narmasjuurestik), kõrs (koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast õõnsast torujast
Suhteliselt järsu põhjanõlvaga ja lauge lõunanõlvaga rohkem kui 40 km pikkune ja valdavalt 68, maksimaalselt kuni 22 km laiune kaarjas kõrgustik paikneb Valga nõo ja Võru-Hargla orundi vahel, olles ühtlasi Peipsi 3 järve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeala.Valdavalt on kõrgustiku piiriks 7075 m vaheline kõrgusvahemik. Kõrgustiku pindala ulatub ligi 275 k -ni. Maapinna absoluutne kõrgus kõrgustiku eri piirkondades on enamasti ühesugune, 110120 m, välja arvatud kõrgustiku lääneosa Kaagjärve lähikonnas, kus see jääb vaid 95 m kõrgusele. Kõrgeim koht on Rebasemõisa Tornimägi (137 m). [4] Joonis 2. Karula maastik Tornimäelt Kõrgustiku keskosas on suurte tasasepõhjaliste soostunud nõgude ala, mille edelaserva ehib Aheru järv.
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Ilusalong Changes Eksamitöö majandusõpetuses RAPLA 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 3.1 Tootekirjeldus........................................................................................................................5 3.2 Põhivahendite amortisatsioon...............................................................................................6 3.3 Väikevahendid......................................................................................................................7 3.4 Materjalid..............................................................................................................................8 3.5 Sidekulud.....................................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond MYEo17 Marily Kaas AKNAMATERJALID Referaat Juhendaja Maire Kask Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1 LIIGITUS.....................................................................................................4 1.1 Raami materjal....................................................................................4 1.1.1 PVC aknad.....................................................................................4 1.1.2 Puitakanad.....................................................................................5 1.1.3 Puit-alumiiniumaknad....................................................................7 1.1.4 Profiilisüsteemid...............................
8 EHITUSPLATSI KORRALDUSKULUD 81 Ajutised ehitised ehitusplatsil 811 Soojakud ja olmeruumid Soojakute laenutus 10tk 6 kuu Välikäimlate laenutus 5tk 6 kuu 812 Teed ja laod Ajutised teed ja platsid, paksusega kuni 300mm 1450 m2 815 Piirded ja reklaamtahvlid Ehituse ajutise piirde ja värava paigaldamine 275 m Metallist reklaami ja viitade alused, postid, ilma reklaami 1 tk maksumuseta Liiklusmärkide paigaldamine (keskmine) 1 tk 82 Ajutised tehnosüsteemid 823 Valgustus Ajutised valgustused ja liinid koos pärastise eemaldamisega 110 jm 824 Side ja infosüsteemid Kommunaalteenused 6 kuud 900 m2 87 Veod
Mitmesugused tegevuskulud -1 629 180 -1 521 248 -1 591 162 Tööjõu kulud -3 463 699 -3 241 946 -3 507 908 Põhivara kulum ja väärtuse langus -109 149 -82 178 -84 687 Muud ärikulud -182 529 -129 766 -134 274 Ärikasum 145 334 815 990 646 472 Finantstulud ja -kulud 199 575 275 015 151 847 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 344 909 1 091 005 798 319 Tulumaks -230 313 -151 193 -204 140 Aruandeaasta kasum (-kahjum) 114 596 939 812 594 179 29 Lisa 3. Bilansi horisontaalanalüüs 31.12.2009(t-1) 31.12.2010 (t) X=X(t)-X(t-1) % VARAD Käibevara
Terase tugevusklass Voolavuspiir Tõmbetugevus Nihketugevus EC3 Vanem tähis fy fu fv S235 Fe360 235 360 135 S275 Fe430 275 430 158 S355 Fe510 355 510 205 S450 Fe550 450 550 260 Märkus: tabelis toodud tugevused kehtivad paksuseni t<40 mm; paksemate elementide puhul on need mõnevõrra väiksemad. Terase tugevusklass (näit. S235) näitab: - terase voolavuspiiri fy (), mis sisuliselt on terase normaaltugevus
Portugali jõgedest pikim on Duero jõgi (925 km), millest Portugalis voolab küll vaid 320 km ülejäänud osa lookleb Hispaanias. Veel on tähtsad Guadiana jõgi (820 km, Portugalis 260 km), Mondego jõgi (220 km), Sado jõgi (165 km), Vouga jõgi (136 km), Mira jõgi (120 km) ja Minho jõgi (310 km, sellest Portugalis 75 km). Nagu näha, on suurem osa Portugali jõgedest alguse saanud Hispaaniast. Pürenee poolsaare pikim jõgi on Tejo (1123 km) ning sellest umbes 275 km asub Portugalis. Tejo on Portugali üks tähtsamaid jõgesid ning just tema jaotab Portugali lõuna- ja põhjaosaks. Portugalis leidub väga vähe looduslikke järvi, seega on suurem osa järvedest jõgedele üleujutuste tõkestamiseks rajatud paisjärved, mida kasutatakse ka elektrienergia tootmiseks (17% kogu Portugali elektrienergiast tuleb hüdroelektrijaamadest). Kuigi 1/3 Portugalist on kaetud metsaga on suurem osa neist kannatamas üleraie all
N 2. KORRUSE PLAAN 16010 530 2125 1150 2145 530 1125 250 1715 250 1125 530 230 1100 100 1100 100 1100 275 530 Garderoob1 2.2 m2
1.Kivisüsi, koksistamine, produktid, töötlus Piisavalt suure vesiniku saagise puhul esimesest generaatorgaas põletati soojuskandja kambris (3) õhuga Kivisüsi on olulisim tahke kütus. Väävli sisaldus kahest reaktsioonist ja suure rõhu all toimub osa ning kuumad põlemisgaasid juhiti risti läbi ülalt alla kivisöes (2-6%) põhjustab tema töötlemisel tõsiseid süsiniku metaneerimine: langeva tükilise põlevkivi (d = 10-15 cm) kihi. Põlevkivi keskkonna probleeme. On erinevate kütuste osakaal utmisel tekkinud aur-gaasi segu juhitakse utteproduktide energia tootmisel tänapäeva maailmas. Domineerib kambrisse (4) ja sealt kondensatsioonisüsteemi. Poolkoks tugevalt looduslik gaas...
kohustustest vajadusel ka koheselt. 3.4 Puhaskäibekapital Selle arvnäitaja põhjal saame ülevaate, kuidas on kasutatud ettevõttes käibevahendite finantseerimiseks pikaajalisi allikaid: pikaajalisi kohustusi ja omakapitali. Maksevõimelise ettevõtte puhaskäibekapital peaks olema positiivne.1 Puhaskäibekapital = käibevara – lühiajalised kohustused Ettevõtte XXX OÜ puhaskäibekapital: • 2012. aasta 446 877 - 171669 = 275 208 • 2013. aasta 393 696 - 119 800 = 273 896 • 2014. aasta 430 033 - 188 076 = 241 957 XXX OÜ puhas käibekapital on kõigil aastatel positiivne, see tähendab, et ettevõtte likviidsus on hea. Ettevõtte tegevus on stabiilne ning käibevahendite finantseerimiseks ei kasutata pikaajalisi kohustusi üldse; äritegevuse rahavood on tugevad. 1 Peeter Eomois, Finantsanalüüs ja –juhtimine I, loengukonspekt.
Hinnangud, hüpoteesid, regressioon Proovitükk nr. 6 Kolmas kodutöö õppeaines Metsandusliku andmetöötluse alused Lähteandmeteks on Teie proovitüki 1. rinde enamuspuuliigi keskmine diameeter (rühmitamata andmed). Kopeerige see tulp sellele samale töölehele. Punkthinnangud, vahemikhinnangud, valimi maht Eeldame, et teie proovitükil mõõdetud andmete põhjal tahame teha järeldusi samalaadse üldkogumi kohta Selleks arvuta järgmised statistikud oma proovitüki kohta 1) Leida 1. rinde enamuspuuliigi diameetri kohta (rühmitamata andmetest) järgmised suurused: keskväärtuse hinnang (aritmeetiline keskmine), 4.921 dispersioon, 7.352 standardhälve, 2.712 standardhälbe viga 0.183 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
