Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid

Lembavere, Ingrid

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid (0)

5 VÄGA HEA

Viljandi Täiskavanute Gümnaasium
Ingrid Lembavere
Referaat
Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid
Viljandi 2017
Sisukord
Teemad:

Maailma energiaprobleemid

Energiaressursid ja maailma energiavajadus .

Nüüdisaegsede tehnoloogiad energiamajanduses .

Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid.

Põhimõisted
Sissejuhatus
Energia ja selle tarbimine on igapäevane teema. Palju me sellest, aga teadlikud oleme, mis on selle ohud ja tagajärjed. Kui suur on tootmine ja energia nõudlus. Püüan tuua kokkuvõtlikult mõisted ja energiaga seotud teemad esile.
Igasugune tarbimine on see, mis meie maailmale kokkuvõttes kahju tekitab ja inimesed peavad hakkama sellele mõtlema juba täna.
Maailma energiaprobleemid.
Ükski energiatootmise viis ei ole looduse või inimese seisukohalt kahjutu. Energiatootmine on alati olnud üks kõige keskkonnasaastavamatest tegevustest. Nt. Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Seda eeskätt turvakaalutlustel, sest õnnetuse puhul võib tekkida keskkonnale ülisuur kahju. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, seega ülimalt mürgised, ja nende lagunemiseks. Tuumakütuse rikastamise käigus võivad valitsused valmistada salaja tuumarelva ja seda on raske avastada .Kivisöe- ja õliküttega soojusjaamad paiskavad keskkonda väävli- ja lämmastikuühendeid, raskemetalle jm. Saasteaineid, mis hävitavad loodust ja kahjustavad tervist. Saastamisega kaasneb, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, elukeskkonna halvenemine, kliima soojenemine, veekriis ja vee reostamine , happevihmad jpmt.
Alternatiivsete energiaallikate vähene kasutamine - ei tasu end ära. Nt. tuuleenergia kasutamine on kallis, päikesekiirgust saab kasutada vaid teatud piirkonnas ja sedagi ei tohi teha liiga ulatuslikult, muidu jäävad energiapuudusel seisma Maa loodusprotsessid .
Taastumatute energiaallikate ammendumine, mida põhjustab nende liigne tarbimine. Olemasolevaid taastumatuid energia ressursse kasutatakse teist liiki energia loomiseks (nt. Põlevkivi elektrisaamiseks).
Pidev energiavajaduse kasv
Probleemide põhjused:
Elujärje paranemine
 Üleliigne tarbimine
 Pidev energiavajaduse kasv
 Arengumaad ei kontrolli energiatarbimist
Energiaressursid ja maailma energiavajadus.
Energiaressurss ehk energiaallikas on ressurss, mida saab kasutada elektri-, soojus -ja muud liiki energia saamiseks.
Energiaressursse saab jagada kaheks rühmaks: taastuvad ja taastumatud energiaressursid.
Taastuvad energiaressursid on biokütus, hüdroenergia, päikeseenergia, tuuleenergia , geotermaalenergia , aga ka Maa pöörlemise energia ja gravitatsiooni energia.
Taastumatud energiaressursid on fossiilkütused, näiteks nafta , maagaas, kivi-ja pruunsüsi, põlevkivi ning turvas , samuti tuumakütu
Nafta :Tõhusam kasutamine, eriti transpordi valdkonnas.
Kivisüsi: Tootmistehnoloogia arendamine, et vähendada õhusaastet.
Tuumaenergia : Arendada avalikku arvamust Vesinik Luua tehnoloogia , mis nõuab vesiniku loomiseks vähem energiat
Taastuvenergia: Vaja paremini integreerida olemasolevasse energiavõrgustikku Luua efektiivsemad tootmisprotsessid : biomass, etanool , biodiisel
Viimase 20...30 aasta jooksul on inimkond tarvitanud samapalju energiat kui kogu oma eelneva arengu vältel kokku.
 Suurimad tarbijad: USA, Hiina, India. Nt. USA tarbib 35% kogu maailmas toodetavast energiast, kusjuures suur osa sellest läheb lihtsalt raisku. 1. november, 2007 2 ENERGIAPROBLEEMID MAAILMAS
 Üle 2/3 elektrienergiast toodetakse soojuselektrijaamades
 Maailmas tegutseb 443 tuumaelektrijaama, mis kokku toodavad 17% maailma elektrienergiast.
 Nafta on ülemaailmselt üks peamistest energiaallikatest - seda kasutatakse nii kütusena kui ka elektri tootmiseks. Praegu toodetakse 40% Euroopa Liidu energiast just naftast.
 Maagaas rahuldab 30% kõigist energiavarudest.
 Tahke kütus ~20%
 Tuumaenergia ja veejõud ~5%
 Ülejäänud kokku alla 2%.
 Suurim maasiseenergia osa on Islandi energiabilansis, moodustades umbes 40%.
Nüüdisaegsede tehnoloogiad energiamajanduses.
Maavarade efektiivsem ammutamine
Tuumaelektrijaamade III, III+ ja IV põlvkond
Energia tootmine jäätmetest ( biogaas prügilates, heitveepuhastites jt.)
Heitmete kahandamine , taaskasutamine, neutraliseerimine
Fossiilse kütusega töötav jõujaam ei saa kunagi olla päris CO2 saastevaba. Sõltuvalt tehnoloogiast on maksimaalne teoreetiline piir 85-98% vahel. Kahandamise võimalused: CO2 pumpamine maaalustesse tühimikesse (gaasimaardlad, kaevanduskäigud, soolalademed); CO2 eraldamine heitgaasidest, keemiline sidumine ja ladestamine. USA-Norra ühisprojekt nägi ette 275 MW võimsusega Mongstad kivisöelektrijaama puhul 90% CO2 emissioonist maa alla pumbata.
3 meetodit söeelektrijaamade CO2 püüdmiseks
Põletamisjärgne – tavalise jõujaama heitgaasid suunatakse kuni 50m kõrgustesse absorbertornidesse, kus keemiliste protsesside käigus (reaktiiviks amiinid ) seotakse 85-95% CO2 -st. Seejärel absorbermaterjal suunatakse desorberisse, kus lisaenergia abil saab CO2 kätte, see veeldatakse kõrge rõhu all ja ladestatakse mujal. Katsetatakse nt. Taanis Esbjergis. Efektiivsus kokkuvõttes siiski väike ja kütusekulu suureneb 10-35%, aga peaaegu ainus meetod olemasolevate jõujaamade jaoks.
Põletuseelne – kivisüsi eelnevalt gaasistatakse, mille käigus saadakse peamiselt CO ja H2 Gaasistamine toimub veeauru ja hapnikuga küllastatud keskkonnas 650- 2000°C temperatuuri ja 100 baarilise rõhu juures. Seejärel gaasisegu suunatakse veelkord aurugeneraatorisse, mille käigus saadakse CO2 ja H2 , millest eraldatakse CO2 ning H2 läheb põletamisele. Meetodi eeliseks on see, et saab ehitada suhteliselt väikesi jõujaamasid. Põhilised arendajad on Saksa firmad RWE ja Eon.
Oxyfuel – kütus põletatakse õhu asemel puhtas hapnikus, mistõttu heitgaasides puudub N ja sisaldub vaid CO2 ning veeaur. Veeaur kondenseeritakse ja järgi jääb heitgaasis vaid CO2 . Tehnoloogiat edendab Vattenfall ja eeliseks on, et kätte saadakse kuni 98% CO2 , aga puuduseks on suures koguses hapniku tootmise keerukus, energiamahukus ja seadmete kõrge hind.
Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid.
Fossiilsete kütuste põletamine on ühe tänapäeva suurima keskonnaprobleemi, globaalse soojenemise, põhjuseks. Nende põletamisel on inimkond paisanud atmosfääri väga palju CO2-te, mis on võimendanud kasuhoone efekti. Näiliselt väikesed muutused maailma kliimas, mida sellega seostatakse (globaalse temperatuuri tõus mõne kraadi ulatuses), muudavad aga väga tugevasti maailma klimaatilist süsteemi ja läbi selle ka ökosüsteemi arengut. Tänapäeva kõige raskem probleem on, et inimkond on jätkusuutmatu energiallika toel kasvanud 7 miljoni elanikuni, kellest enamus sõltub igapäevaselt sellest energiast nii oma toidu, transpordi kui ka paljude muude hüvede jaoks.
tahkete kütuste kaevandamisel ja kasutamisel tekkivad keskkonnaprobleemid.
1)Looduskeskkonna muutused (põhjavee taseme alanemine, koosluste muutus, pinnamoe muutused jm).
2) Põhja- ja pinnavete reostumine.
3). Aheraine ja põletamise jäägid maapinnal.
4) Põletamise jäägid atmosfääris.
5) Õhusaaste suurlinnades ( sudu ) ja maanteede ääres.
Tahkete kütuste kaevandamisel ja kasutamisel tekivad ohtlikud ained, mis põhjustavad atmosfääri saastust.
1.Väävliühendid :Vääveldioksiidi (SO2) looduslikest allikates olulisim on vulkaaniline tegevus. Inimtegevuse tagajärjel tekib põhiliselt kütuste põlemisel, nafta töötlemisel, tselluloositööstuses. Reageerides õhus oleva veega, aitab kaasa happevihmade kujunemisele.
2. Lämmastikuühendid: Olulisemateks saastajateks on lämmastikoksiidid NOx (NO, NO2). Looduses tekib NOx atmosfääri äikese ja fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena, kuid see tasakaalustatakse lämmastikuringega. Looduslikuks saasteallikaks on aga metsade ja rohtlate põlengud. Inimtegevuse tagajärjel satuvad lämmastikuoksiidid õhku peamiselt küttekolletest ja sisepõlemismootoritest (suur osa transpordil). Sarnaselt väävliühenditele põhjustavad happevihmade teket.
3. Süsinikuühendid: Süsinikoksiid (CO) on äärmiselt toksiline , lõhnatu ja värvuseta. Inim organismi sattudes põhjustab nägemisteravuse ja ajataju vähenemist, aju psühhomotoorsete funktsioonide häiritust, südame ja kopsude tegevuse häireid, lõpptulemusena võib tekkida hingamise peetus ja surm. CO satub õhku kütuse mittetäielikul põlemisel, sisepõlemismootoritest (transport), gaasiliste kütuste tootmisel, söe ja põlevkivi gaasistamisel, metallurgiaprotsesside käigus. Süsinikdioksiidi (CO2) peamisteks tekkeallikateks on põlemine ja organismide elutegevus. Kuna CO2 ei lase läbi Maalt peegeldunud infrapunast kiirgust, on tagajärjeks temperatuuri tõus atmosfääris („kasvuhooneefekti suurenemine”).
4. Aerosoolid on moodustunud atmosfääri sattunud tahkete ainete väikestest osakestest ja vedelike tilgakestest. Looduslikeks allikateks on vulkaaniline tegevus, tuuled, põlengud jm. Inimtekkelisteks aerosoolide allikateks on näiteks põletamine (suits, tahm , tuhk ), metallurgia , ehitusmaterjalide tootmine, transport jm. Aerosoolide kahjulik toime oleneb peamiselt nende keemilisest koostisest.
Põhimõisted:
energiamajandus-tegeleb energiavarade uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori-või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamistega tarbijale.
taastuvad ja taastumatud energiaallikad -
Taastuvad energiavarud :
Maa pöörlemise energia ( loodete /lainete energia), päikeseenergia ,tuuleenergia, veeenergia , puit jm bioenergia , maa siseenergia ( maasisene soojus ), maagravitatsioonienergia, termotuumaenergia
Taastumatud energiavarud: Nafta, maagaas , kivi-ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak.
Alternatiivenergia - Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid). Nt. loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus. Biomassi-vee-tuule energia. Roheline energia.
fossiilsed kütused-on taastumatu ressurss, kuna neid on vaid teatud kogus ja kui need otsa saavad, peab inimkond minema üle mõnele teisele energiaallikale. Nii on väidetud, et mitme viimasel aastakümnetel peetud sõja põhjuseks ei ole mitte ametlikult välja kuulutatud õigustused, vaid püüe kontrollida hädavajalikku ressurssi.
Fossiilsed kütused on tekkinud surnud ja mattunud organismidest miljonite aastate jooksul. Fossiilsete kütuste põletamisel kasutatakse miljonite aastate jooksul fotosünteesiga talletatud päikeseenergiat.
Fossiilsete kütuste põletamine on ühe tänapäeva suurima keskonnaprobleemi, globaalse soojenemise, põhjuseks.
Biokütused- on tänapäeva elusorganismide biomassi baasil loodud kütused. Biokütuste puhul kasutatakse taimset massi, millest luuakse keemilise töötlusega biodiisleid, bioõli, biogaasi või bioetanooli. Selle eeliseks on väikeste CO2 koguste lisamine atmosfääri, sest nad kasutavad ära juba ringluses olevat süsinikku. Biokütuse miinuseks on see, et nad vajavad väikse koguse energia tootmiseks hiiglaslikku kogust toormassi, mille kasvatamine nõuab suurt pindala.
Tuumaenergia:
Aatomituumade lõhustumisel tekkiv energia. Toodetakse peamiselt uraanimaagist.
Eeldused: Toorainet piisavalt, odavus, on võimalik toota suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt (kui kõik toimib)
Piirkonnad: Jaapan, Lõuna-Korea, Prantsusmaa, USA, Ukraina , Rootsi, Saksamaa. Puudused: Nõuab suuri kapitalimahutusi, lisainvesteeringuid, õnnetuse korral üliohtlik, terrorioht.
Piirkonnad: USA, Kanada , LAV, Euroopas: Alpid , Prantsusmaa, Venemaa; Hiina, India, Austraalia , Niger.
Hüdroenergia:
Tähtsaim taastuv energia ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas. Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist. Tekib vee liikumisel gravitatsiooni mõjul.
Eeldused kasutamiseks: Püsivalt suur vee hulk, jõeorg peab olema kristalsetes-tugevates kivimites . Jõe langus peab olema piisav.
Sobivad: Volga , Dnepr, Doonau , Daugava, Angara
Eelised: Veeenergia omahind madal, ei lõpe otsa, veehoidlad vähendavad üleujutuse ohtu, tekitavad veetagavara, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks . Piirkonnad: Norra, Rootsi, Brasiilia, Kanada Puudused: Rajamine kapitalimahukas, Tammide ehitamine kallis, toob kaasa muutusi jõgede veerežiimis, takistab setete edasikandumist, häirib kalade liikumist. Väiksema languga jõgede puhul jääb veehoidla alla palju maad, suur liinikadu, tuleb arvestada piisava tarbimise olemasolu.
Tuuleenergia:
Kasutamine: Elektritootmine, tuulikute tehnoloogia
Eelised: Ei saasta õhku, vett, säästab teisi energiavarusid
Puudused: Õigustab vaid seal, kus tuule kiirus on vähemalt 6m/s. Vajab paindlikku elektrivõrku, kallis, tekitab müra, takistab lindude rännet.
Piirkonnad: California , Saksamaa, Taani, Itaalia, Prantsusmaa, Jaapan, Filipiinid , UusMeremaa.
Bioenergia:
Talletunud päikeseenergia. Toodetakse biomassist, orgaanilise ainete põletamisest. Prügimägedest eralduvast metaanist, loomasõnniku biogaasistamisest, energiavõsast (arenenud maades).
Geotermaalenergia:
Maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia .
Kasutamine: elektri tootmine
Eelised: Mõju keskkonnale võike
Puudused: Saab kasutada ainult teatud piirkondades, raske kätte saada, kulutused kõrged (transport, tootmine) Piirkonnad: USA, Island , Jaapan, Filipiinid, Saksamaa, Prantsusmaa, Uus- Meremaa .
Päikeseenergia on energia, mis saadakse päikesepaneelide kasutamisel päikesekiirgusest. Eestis on selle efektiivsus väike, kuna päikselisi päevi on vähe, samas võib nt. Austraalias olla suur potensiaal .
Miinuseks on kallid päikesepaneelid, mis ei õigusta end sellise energia tootmise vormis, sest neil on suhteliselt madal kasutegur.
Plussiks on see, et nad ei saasta keskkonda, töötavad hääletult ning tasuta ressurss.
Laineenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme kõikumisel lainetuse tekkemisel. Selle energeetiliselt mõistliku energiahulga saamine on tehniliselt keeruline. Lainete energiat tuleks koguda mere küllaltki suurelt pindalalt. Ka on lainete energia kasutamise võimalus ajaliselt väga ebaühtlane. Energeetikas lainete energia kasutamine olulist osa ei oma. Tavaliselt kasutatakse merel või väikesaartel olevate väikese-võimsuseliste objektide varustamiseks koostöös elektriakumulaatoritega.
Passiivmaja - Passiivmaja- on hoone, milles soojusliku mugavuse saab tagada pelgalt siseõhu kvaliteedi tagamiseks hoonesse juhitava värske õhu vooluhulga järelsoojendamisel või -jahutamisel ilma õhu korduvringluse vajaduseta.
energiakriis -Energiakriis on olukord, kus energiat toodetakse vähem kui on reaalne vajadus. Sellise olukorra võib tekitada kas järsk tõus tarbimises või energia tootmise vähenemine.
Kokkuvõte
Sain teada, mis on energiamajandus ja selle harud. Seda, mis on taastuvad ja taastumatud energiaressursid. Energia kaevandamine tekitab palju kahju ning loodusesse igasugu mürgiseid aineid. Nõudlus erineva energia järgi on inimeste poolt väga suur.
Lisaks sain teada, mis on erinevad energiatüübid ja mõisted.
Kokkuvõttes oli palju infot, millele igapäev ei mõtle, aga referaati koostades, mõistan kui suur on energia tarbimine, mis ajaga aina kasvab. Palju see tekitab kahju ja mida inimesed kõike välja mõtlevad, et energiat toota loodussõbralikumalt.
Kasutatud kirjandus: Annaabi.ee, google, vikipeedia

.ODT Laadi alla originaalfail 10 lk · .odt · 99 allalaadimist

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid #1

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid #2

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid #3

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid #4

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid #5

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid #6

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid #7

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid #8

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid #9

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid #10

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

99 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ingrid Lembavere Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Enegiamajandus

SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel

Geograafia

docx

Energiamajandus ja energiavarade uurimine

Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm. Äriteenused. Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad. Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3. Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus 4. Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine 5. Energiajulgeolek 6. Keskkonnaprobleemid Energiaallikate osatähtsus maailmas: Nafta 40% Tuumaenergia- 5% Veeenergia- 5% Tahked kütused-20% Maagaas- 28% Muud 2% Taastuvad energiavarud: 1. Maa pöörlemise energia (loodete/lainete energia) 2. Päikeseenergia 3. Tuuleenergia 4. Veeenergia 5. Puit jm bioenergia 6. Maa siseenergia (maasisene soojus) 7. Maagravitatsioonienergia 8. Termotuumaenergia Taastumatud energiavarud: 1. Nafta 2. Maagaas 3. Kivi-ja pruunsüsi 4. Põlevkivi 5. Turvas 6

Geograafia

doc

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energia tootmisega erinevatest allikates, selle mingil kujul transporditavaks töötlemisega ja seejärel tarbijateni viimisega. Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning nende kättetoimetamisega tarbijateni. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energiaallikad jagunevad: · Taasutuvad (vesi, tuul, puit) · Taastumatud (nafta, maagaas, kivisüsi, turvas, põlevkivi) Maailma energiatarbimine: 1) Nafta 37% 2) Kivisüsi 25% 3) Maagaas 23% Tuumaenergia 6%, biomass4%, hüdroenergia 3%, päikese soojusenergia 0,5%, tuuleenergia 0,3%, geotermiline energia 0,2%, biokütus 0,2%, muud energiaallikad 0,8% FOSSIILSED KÜTUSED on taastumatu ressurss, kuna neid on vaid t

Geograafia

odt

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid

Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Referaat Koostas: Monika Kovaltsuk 11 klass Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Mõisted 5. Taastumatud energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6. Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6.2 Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 7. Energiaprobleemid 8. Kokkuvõte 9

Geograafia

docx

Energiaressurssid

PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA Energiamajanduse 10 mõistet Energiamajandus - Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Taastuvad energiaallikad - sellised energiaallikad, mis uuenevad pidevalt päikes kiirgusenergia arvel ja nende taastumisaeg on võrreldev inimese elueaga. (Biomassi energia, Hüdroenergia, Tuuleenergia, Päikeseenergia, Tõusu- mõõna energia, Merelainede ja hoovuste energia, Geotermiline energia)

Geograafia

ppt

Energiamajandus: Energiavarad

Kiirgusenergiast, mis langeb maapinnale · peegeldub 30% kosmosesse tagasi · 5% neeldub keskkonnas soojusena ja kiirgub lõpuks samuti kosmosesse · 20% peab ülal veeringet Vaid ~0,006% Päikese kiirgusenergiast seotakse fotosünteesil elusorganismidesse. See murdosa on nii loomade kui ka fossiilsete kütteainete moodustumise alus. Milleks on energiat vaja? Valguse ja soojuse saamiseks Toidu valmistamiseks Mootorikütuseks Masinate tööks Tahked kütused Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur 19 20saj

Geograafia

docx

Energiamajandus

1) / 2) Energiaressursside liigitamine taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad: -Hüdroenergia (Veeenergia) (Hiina, USA) +odav +ei reosta - kallis ehitamine - üleujutused -päikeseenergia (USA, Itaalia) +ei reosta +igalepoole võimalik - kallis - pindala võtab palju -tuuleenergia (USA, Hiina) +ei reosta - müra - madal tootlikkus - bioenergia (Hiina, Euroopa) +keskkonnasõbralik +CO2 ei suurene - erosioon - veevajadus -geotermiline (Jaapan, Island) +ei reosta +väike mõju keskkonnale - kulutused suured (Ammendumatud- Ammenduvad- ) Taastumatud: -Nafta: (USA, Hiina) +lihtne transport +lai kasutusala - kallis - reostus -Maagaas:(USA, Venemaa) +odav transport +väiksem reostus - raske transport - torude hooldus -Tahked kütused (kivisüsi, puusüsi) (Hiina, Aasia) +Laialdane kasutus +madal hind - reostus - kallis -tuumaenergia (USA, Hiina)

Energiamajandus

doc

10. klassi geograafia III kursuse kontrolltöö

(kolm põhjust) Kaitsta kooslust, loomi, taimi, mets toodab hapniku. 5.Millised energialiigid on traditsioonilised, millised alternatiivsed? Traditsiooniline: nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. Alternatiivsed: vee-energia, tuuleenergia, bioenergia, loodete energia, maasisene soojus, päikeseenergia. 6.Erinevate energiaallikate kasutamise eelised ja puudused. Energia liik Kasutamise eelised Kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid Nafta - suure kütteväärtusega. - puuraukude rajamine merre keeruline; taastumatu - hea transportida tankerite ja - ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase torujuhtmetega reostumiseks. - kasutatakse mitmeks otstarbeks - vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas - suure kütteväärtusega

Geograafia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 10 lk