USA 1. maailmasõjas Sõja alguses andis USA Antanti riikidele laenu, aga otsustas ise jääda neutraalseks. Seda otsust pooldasid ka enamus rahvast. Sõjaga liitumiseks ei tehtud mingeid ettevalmistusi enne 1915. aastat ja armeed hoiti endiselt väiksena. Ajaga hakati Saksamaas nägema kaabakat, kes käitus väga valesti Belgias 1914. aastal ja uputas Lusitania 1915. aastal hoolimata sõjaõigusest. 1917. aastal hakkasid Saksa allveelaevad PõhjaAmeerika laevu uputama ja Mehhikot USA vastu hälestama ja rahaliselt aitama. See sundis USA valitsust sõjaga liitumisele mõtlema. Põhjust Euroopas demokraatia kaasaaitamiseks nähti Venemaa veebruarirevolutsioonis, kuna see näitas, kui rahulolematu rahvas monarhi valitsemise vastu on. Sõjaga liitus USA Antanti poolel 6. aprillil 1917. aastal. See ei toonud koheselt suurt muutust sõja kulgemisele, sest nende maaväed olid väikesed, väljaõpetamatta ja üksuste saatmine euroopasse võttis aega. U...
kaotasid 40 000 meest. Borodino lahing Borodino lahingu käik Krahv Mihhail Illarionovits Golenistsev-Kutuzov Smolenski oli Vene väejuht. Mihhail Kutuzov määrati 1. märtsist 1761 kuni 1762 Eestimaa ja Peterburi kubermangu Peter August Friedrich, Holstein-Becki hertsogi tiibadjutandiks ja kantselei juhatajaks. Mihhail Kutuzov Sõjast ja rahust on tehtud erinevaid filme, seriaale, ooperaid ja isegi raadiosaateid. Tuntumaid filmiversioone on neli. 1. Film oli 1915 " ", mis oli esimene vene keelne variant sellest filmist. Selles mängisid Vladimir Gardin ja Vene baleriin Vera Karalli. 2. Film oli tehti jaapanis, 1947 aastal. 3. Film, 208 minutit pikk, valmis aga hoopis 1956 Ameerikas. Selles mängisid Audrey Hepburn (Natasha), Henry Fonda (Pierre) ja Mel Ferrer (Andrei). Audrey võitis Kuldse Gloobuse parima naisnäitleja alal. 4. Film valmis 1965 aastal, Nõukogude Vene võimu all. Teda peetakse siiamaani kõige
september 1914 olidki sakslased jõudnud Pariisist 35 kilomeetri kaugusele.Prantsuse valitsus lahkus pealinnast.Sakslaste üksused olid aga selleks ajaks kandnud raskeid kaotusi ning pikkadest päevamarssidest kurnatud.Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid.Korra tuli sakslaste läbimurde ärahoidmiseks mehi lahingusse viia hoopis Pariisi taksodega.Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma ja Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. · Ypres´i lahing (22.aprill 1915.aastal) Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet,kuid see ei läinud neil läbi.1915.aasta aprillis kasutasid sakslased lahingus kürkgaasi,üritades selle toetusel inglaste kaitsest läbi tungida.Inglased kandsid küll raskeid kaotusi,kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa.Mürkgaasid said tuntuks ka hiljem Esimese Maailmasõja lahingutes.Kaitseks selle vastu võeti kasutusele gaasimaskid,mistõttu mürkgaaside kasutamine jäi suurema sõjalise efektita.
ilukirjanduslikud tõlked ja arvustused). Vanameelseid arvustajaid sokeeris tema jutustus "Ruth" (1909, pseudonüüm J. Randvere), milles kirjeldatakse moodsas eesti keeles kaasaegse naise ideaalkuju. Hiljem, 1920. aastatel jäi kirjanduslikelt vaadetelt konservatiivseks. Bernard Linde Bernhard Linde (4. aprill 1886, Järvakandi vald - 23. august 1954, Tallinn) oli eesti publitsist ja tõlkija.Lõpetas 1927 Tartu Ülikooli slaavi filoloogina. 1912 - 1915 oli Noor-Eesti Kirjastuse juhataja, 1914 - 1915 ajakirja Vaba Sõna väljaandja. 1920 - 1924 töötas kirjastuse Varrak juhatajana ning 1944 -1949 TPI keelekateedri juhatajana. Aastast 1951 oli stalinliku terrori ohvrina vangis, kust vabanes 1954. aastal surmahaigena.Avaldanud jutustusi, esseesid, biograafiaid, reisivesteid, kirjandus-, kunsti- ja teatriarvustusi ja tõlkeid. Lisaks toimetas ka mitut teost ja kirjutas ülevaate "Noor-Eesti kümme aastat" (1918, uustrükk: LR 2005, nr 12,
Viisid oma vägesi sihtpunkti taksodega Mõlemad pooled kaevusid maasse ehitati kaevikute ja punkrite read Sõjateateis hakati üha sagedamini ja lakoonilisemalt ütlema "läänerindel muutusteta" (polnud midagi uut öelda) Idarinne Venemaa põhijõud jagati loode jaedelarindeks neist esimene pid võitlema sksamaa, teine A-U vastu http://docs.google.com/Doc? docid=0AScKL_xrLWVCZGZ2N3EyaHdfOWNoZDl4dmRo&hl=en_GB A-U vastu olid venelased edukad Gaasisõda 44-45 -22 aprill 1915 kasutasid sakslase Yprei juures kaasi esimest korda sakslased erilist edu ei saavutanud sellega -kasutusele tulid kaasimaskid Itaalia ja bulgaaria sõtta astumine lk 45 -1915 itaalia astus sõtta atand poolel Kuulutas sõja A-U-ile -bulgaaria astus sõtta keskriikide poolt 1915 alustades sõda Serbia vastu (serbia armee purustati) Verduni lahing 1916 LK 46-47 -Lahing kestis 10 küüd, algas Skalaste suutüki tulega -prantslased tõid juurde lisavägesid
Venemaa polnud veel valmis.1914 Idarinne: Sks Vene ja A-U vahel, Ven pealetung oli alguses edukas. Tähtsaim lahing: 23-30 augusti lõpus Teine Tammenbergi lahing, Sks-Ven vahel, vene väed saavad hävitavalt lüüa. Erich Lundendroff- sks väejuht. Ida rinne jääb ainult algselt paigale, ei teki positsioonisõda. Augusti II poolel astub sõtta Antanti II poolel Jaapan, tegevus jääb kaug itta. Sks poolel astub sõtta ka Türgi(oktoobris). Aprillis 1915 võtab Sks kasutusele massihävitusrelva- mürkgaas. Alguses olid kloorgaasid, söövitasid kopse, aga need aina arenevad(mürkgaasid). Mai 1915 Sks/A-U väed operatsioon Gorlice. Kestab mitu kuud. Tulemus: Sks armee saavuatb läbimurde, kuid Sks eesmärk, et Ven purustada ei saavutata. Mõjutas Eestit: Ven viis Eestist ära asutused jne nt Kuressaare poeglaste gümn. Operatsioon Galhoph : see kukkus Ing/prants läbi, plaan oli, et vallutada Türgilt Mustamere väinad, W. Churchilli idee
Kandinsky"Sügis Mondrian"Kompositsioon Malevits Arp"Enne minu sündi" Baieris" 1908 sinise,punase ja kollasega"1921 "Puuraidur"1912 1914 Arp"inimkonkretsioon" Duchamp"L.H.O.O.Q." Duchamp"Fontään" Miro"Arlekiini karneval" 1933 1919 1917 1924-1925 Chirico"Tänava (1915) Chirico"Prohvet" Dali"Mälestuse püsivus" Dali"Orjaturg kaduva melanhoolia ja müsteerium" 1915 1931 Voltaire´i büstiga"1940 4.Kunstivoolud(nimi ja ajastu) 1.Ürgaeg 2.Egeuse kunst:3000-2000e.Kr varajane järk;2000-1600e.Kr keskmine ajajärk;1600eKr hiline ajajärk 3.Mesopotaamia kunst 6.saj e.m.a 4.Kreeka kunst 8-3 e.m.a 5.Rooma kunst 8-5 saj e.m.a 6.Varakristlik kunst: tekkis 1 saj 7.Bütsantsi kunst 6-15saj 8.Vanavene kunst 14-15 saj 9.Romaani kunst 10-12 saj 10.Gooti kunst 12-16saj 11.Renessanss 15saj 12
kriis (19011a). Antandi ja Kolmikliidu kujunemine, Austria-Ungari ersthertsogi Franz Ferdinandi tapmine. 2. Mis on Antant? Kuidas see kujunes? Miks? Kolmikliit. - *Antant Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa liit 1907-1917; algul lõid Prantsusmaa ja Inglismaa ,,südamliku liidu" ning lõpuks kirjutasid Inglismaa ja Venemaa ka lepingule alla; moodustati vastukaaluks kolmikliidule. *Kolmikliit Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari liit 1882-1915. Itaalia väljus 1915 liidust ja asus sõtta Antandi poolel. 3. Milline riik ja miks oli sõjast eelkõige huvitatud? - USA, kuna tahtis tõusta oma maailmajao suurvõimuks, selleks pidi ta tegema lõpu eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas. 4. Millal algas sõda? Millised riigid ja kelle poolel osalesid? Neutraalsed maad? - 1914a. Antant (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa, Serbia, Itaalia), keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria). Neutraalsed maad Hispaania, Sveits, Taani, Rootsi. 5
Ülisügavad läbi terve maakoore ulatuvad praod eraldavad laamu üksteisest. Vedelal vahevööl triivivate laamade liikumiskiirus on umbes 4-5 cm aastas. Erinevad laamad liiguvad erineva kiirusega, nad võivad kas vastamisi põrkuda või üksteisest eemalduda või ka liikuda erinevas suunas küljetsi. 3 Laamtektoonika avastamine Laamtektoonika rajajaks peetakse mitmekülgset saksa teadlast Alfred Wegeneri, kes avaldas aastal 1915 raamatu, milles kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist, mille ta aasta hiljem nimetas Pangaeaks. Wegener ei olnud siiski esimene, kes arvas, et mandrid on aegade jooksul üksteisest eemale triivinud. Sarnaseid mõtteid tekitas Lõuna-Ameerika idaranniku ja Aafrika lääneranniku hämmastav sarnasus. Wegeneril ei vedanud, sest tema hüpoteesi ei usutud ning lausa naeruvääristati. Teooria sai laialdase tunnustuse alles 20. sajandi kuuekümnendatel
Püha Anna III klassi ordeniga ning suunati tagasi oma polku. 1913. aasta 7. jaanuaril ülendati ta staabikapteniks ning 21. märtsil arvati kindralstaabi kutseliiki. Aastatel 19121913 teenis 13. Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polgus, 19131914 1. Kaukaasia kütipolgus rooduülemana. 1914. aastal teenis J. Laidoner Kaukaasia sõjaväeringkonna staabis ning Esimese maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915. aasta märtsini. 17. (vkj 4.) 07.1915 autasustati teda Püha Georgi mõõgaga 26. novembril 1914 ülendati kindralstaabi kapteniks. 1915. aasta märtsis määrati J. Laidoner 21. jalaväediviisi staabi vanemadjutandiks. 1915. aasta novembris määrati J. Laidoner Läänerinde staapi luureosakonna ülema abiks ja 1916. aasta 15. augustil ülendati J. Laidoner kindralstaabi alampolkovnikuks. 1917. aasta 11. märtsil määrati ta Kaukaasia grenaderidiviisi staabiülemaks, misjärel viidi sama
Ferdinandi tapmine Serbia terroristi Gavrilo Principi poolt.(28.juunil, 1914. aastal) 5. Uuteks relvadeks olid - * kuulipilduja (kuuliprits) *keemiarelv (kloorigaasid) olid esimest korda kasutusel Ypres 'i lahingus(1915.aasta aprillis) *Tankid-olid esimest korda kasutusel Somme 'i lahingus. 6. *Marne 'i lahing -1914.aasta augustis (piirilahing), Saksamaa Prantsusmaa vägede ja ühe inglismaa armee vastu. * Ypres'i lahing 1915.aasta aprillis (gaas) Sakslased inglaste vastu. *Somme 'i lahing 1916.aasta juulist-novembrini (lennuvägi ja tankid) Prantsusmaa-inglismaa Saksamaa vastu. *Verduni lahing 1916.aasta veebruarist veel järgmised 10 kuud. 7. Tuntuim merelahing oli Jüüti merelahing (31.mail, 1916) Saksamaa ja Inglismaa vaheline sõjaajaloo kõige suurem merelahing, kus kumbki osapool võitu ei saavutanud.
aastate välisreisid uusi värskeid meeleolusid. Tänaseks on muutunud kättesaamatuks rariteediks tema kuivnõelasari "Reisimuljeid Itaaliast" (1961), sari "Pariis" (1962) ning tolleaegsest graafikapildist drastiliselt erinevad Jaapani-reisist inspireeritud ofordid 1963. aastast. Evald Okase teosed kuuluvad nii kõikide Eesti kui ka mitmete maailma oluliste kunstimuuseumide kollektsioonidesse. Ta on Firenze Kunstiakadeemia auliige. Evald Okas (sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas) on tänaseni tegev eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. Jaroslavli vangilaagris tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits, kes juhendasid teda ning aitasid tal oma kunstioskusi viimistleda. Nõukogude võimu poolt
Jean Sibelius (8.12.1865 - 20.09.1957) (Johan Christian Julius Sibelius, hüüdnimi Janne) nime muutis ise Jean'iks. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. ELU Sündis 8.detsember 1865 Hämeenlinnas rootsi keelt rääkivas peres linnaarsti Christian Sibeliuse teise lapsena. 1876- 1885 kascas üles ja õppis Hämeenlinna lütseumis, kus ta mängis ka kooliorkestris. Õpingud algasid rootsikeelses eelkoolis. 8-aastasena pandi Sibelius soome õppekeelega ettevalmistuskooli. Algul meeldis koolis näitlemine, veidi hiljem moodustasid poisid orkestri, kus mängisid savikukkesid ja suupille, löökpillideks oli mõnel poisil kellad ja kuljused. Jean juhatas ettekannet klaveri juures ja mingi muusika nii musitseerides ka tekkis. 1880 kevadel, kui Jean oli 14aastane, hakkas õppima ta viiulimängu. K...
tungides kallale Belgiale. · Inglismaa sekkus sõtta, sest rikuti Belgia neutraliteeti*. Osalised Liitlasväed: Prantsusmaa Briti impeerium Venemaa(-1917) Keskriigid: Saksa keisririik Belgia Austria-Ungari Jaapan Osmanite riik Bulgaaria kuningriik Tähtsamad lahingud Marne`i lahing 5-6. september 1914 Tannembergi lahing 26-30. august 1914 Ypres`i lahing 22. aprill 1915 Gorlice lahing 2. mai 1915 Verduni lahing 21. veebruar 1916 Somme´i lahing 1. juuli 1916 Sõja tulemused Saksamaa alistub. Pariisi rahukonverents võitjad surusid 28.juunil 1919 Saksamaale peale Verssailse` rahu. Vene kodusõda ja Nõukogude Liidu moodustamine. Saksa, Vene, Osmanite ja Austria-Ungari keisririikide häving. Lähis-Idas ja Euroopas moodustuvad mitmed uued riigid. Saksamaa kolooniad ja endise Osmanite riigi alade jaotamine teiste riikide vahel. Rahvasteliidu moodustamine. Verssailes´ rahu põhiautorid
Valga Gümnaasium August Kitzberg (29.12.1855 10.10.1927) Referaat Koostas: Liisi Eelsaar 2 Valga 2009 Sisukord............................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 Lapsepõlv...................................................................... 4-5 Elulugu..............................................................................6 Looming.......................................................................7-10 Kirjanduslik tegevus.............................................................7 Draamalooming..................................................................8-9 I Draamaloomingu algus...
erapooletuks sõjategevuses. Austria-Ungari kuulutas 5. augustil sõja Venemaale. Kui Saksamaa oli 4. augustil saatnud oma väed üle erapooletu Belgia piiri, kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale. Sõjategevus läänerindel: Positsioonisõda - kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud rindel Marne'i lahing 1914, pariisi lähistel. Prantslaste vastupealetung sakslaste vastu, Saksa väed paisati tagasi, nurjati välksõja plaan. Ypres'i lähedal 1915, sakslased kasutasid esimest korda gaasi, ohvriks üle 15000 inglise sõduri, hiljem kasutasid gaasi ka inglased Verduni lahing 1916, Verduni kindlus. mõlemal poolel langes üle miljoni mehe, Prantslased suutsid end sakslaste eest kaitsta. Somme'i lahing-1916,prantsuse-inglise vägede pealetung, esimest korda lennuvägi ja tangid, saksa rinnet murda ei suudetud Sõjategevus idarindel: Venemaa üritas vallutada Ida-Preisimaad,Tannenbergi lahingus
Tallinna Polütehnikum 2008 Noor-Eesti Noor-Eesti on 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud kirjalik rühmitus, mis aastatel 1905-1915 muutis Eesti kirjanduse, kunsti ja muusika arengut modernism ning uus-romantism võttis üle realismi. Noor-Eesti tegevus kajastus nende ajakirjades ning albumites. Albumeid oli kokku viis, need ilmusid aastatel 1905, 1907, 1909, 1912 ja 1915. Tänaseks on need albumid internetis vabalt kättesaadavad, ning kõigile kasutamiseks . Need albumid olid kirjutatud vanas Eesti keeles ning koosnesid enamasti luuletustest ning mõistujuttudest rahvale lugemiseks. Nende albumite abil üritati süvendada uut mõttelaadi, mis muudaks Eesti ühiskonda ning süvendaks mõtteid vabast Eestist. Selle tõttu kirjeldasid osad Noor-Eestit kui ,,agressiivset poliitilist liikumist". Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20
1915 22. aprillil kasutatkse esmakordselt sakslaste poolt Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse saab 15000 sõduri, nendest 5000 sureb). 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus ning sellele järgneva pealetungiga sunnib Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Peale seda vallutatakse Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustub idarinne piir ning Vene väge ei suudeta siiski purustada. Türgi vägi tõrjutakse Kaukaasiast välja. · 23. mail 1915 kuulutab Itaalia Austria-Ungarile sõja. · 14. mail astub sõtta Bulgaaria Keskriikide poolel. Sügisel vallutatakse Keskriikide ja nende liitlaste poolt Serbia 1916 Saksamaa olukord halveneb ning otsustatakse anda pealelöögi vastase läänerinne peatoele Verduni kindlusele (21. veebruar) Venemaa alustab 4. juunil Galiitsias Austria-Ungari-vastast pealetungi. Galiitsia vallutatakse kolme ja poole kuuga. Austria-Ungari säilitab oma võitlusvõime tänu Saksamaale
bolsevik enamlane, kommunist Venemaal. dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa (Austraalia, Kanada) imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniad hõivata. industrialiseerimine suurtööstuse arendamine Keskriigid I maailmasõjas Antandi vastu sõdinud riigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia liit 1882-1915. Itaalia väljus liidust 1915 ja astus sõtta Antandi poolel kommunism poliitline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärk on klassideta ja eraomanditeta ühiskond. konservatism alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid säilitav ja ajaloolist järjepidavust tähtsustav poliitiline õpetus. Landeswehr peamiselt Läti ala baltisakslasi koondav maakaitsevägi Vabadussõja ajal.
Pärnu Referaat Tallinn 2009 , . . 58°235 . . 24°317 . . (G) : : : : 1251 : 32.22 ² 44568 . (2004) (. Pärnu) -- - 45 (2004). . , . . , XIX , 1838 . 1251. . , -- . 1710 . - . . 200 . , XVIII , () . 1860- () . 1843 . . , . . 1837 . . 1913 . 15 ( - - ""). 1915. , "" , - . - 25 1918.
Kuressaare Ametikool Tarbekunsti ja käsitöö osakond Rõivaõmblemine Meelika Mürk Claude Debussy Referaat Juhendaja õpetaja Anita Kangur Kuressaare 2006 Sisukord 1. Elust.............................................................................................................3 2. Impressionism.............................................................................................4-5 3. Abiellumine..................................................................................................6 4. Looming ja heli............................................................................................7 5. Teosed.........................................................................................................8-9 6. Kokkuvõte.........................................................
Keskriigid purustasid Rumeenia kiirelt ning Venemaal tuli liitlaste abistamiseks rinnet veel pikendada. Saksamaa said oma valdusse naftaväljad, msi lubas merel paremat varustust ning paranes Keskriikide varustamine toiduainetega. Mida rohkem sõda oli juba käinud, muutus see kurnamissõjaks. Vastased tahtsid üksteist ära kurnata ning vastupanust loobuma sundida. Inglismaa oli blokeerinud Saksamaa merelt. Saksamaa üritas aga Inglismaa varustusteed läbi lõigata. Kasutati allveelaevu ning 1915 veebruar alustati allveesõda. Kõik kuulutati sõjatsooniks merel. Saksa allveelaev uputas inglise suure reisilaeva Lusitania, mille pardal hukkus palju ameeriklasi. Sakslased saatsid Inglise kaubateedele lahingulaevu, aga inglased suutsid nad hävitada. 1916 aastal sattus Saksamaa laevastik inglise varituse alla, kuid sakslaste väed suutsid siiski oma baasi naasta. Kuigi Sakslased kuulutasid Jüüti merelahingu oma võiduks,jäi tegelik võit rohkem
Bulgaaria (liitus 1915). Keskriigid sõdisid Antandi moodustanud Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Algselt oli Keskriikide hulgas oli ka Itaalia, kes aga hiljem asus Antandi poolele. Antant oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa keisririigi, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Kaks viimast olid omavahel liidu sõlminud juba 1904. aastal, Prantsusmaa Venemaaga aga aastal 1894.Antant moodustas algselt vastukaalu Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia Kolmikliidule; 1915 liitus ka Itaalia Antandiga, kes oli Esimeses maailmasõjas Keskriikide vastasjõud. 5. Sõjaplaanid. Saksamaa – Saksamaa sõjaplaan oli oma olemuselt välksõja plaan. Sõjaplaan töödeldi välja kindralstaabi ülema von Schileffeni eestvedamisel. Prantsusmaa- Prantsusmaa plaan oli suunata kogu jõud kindlustusele Venemaa soovis purustada Ida-Preisimaal Saksa väed. Venemaa- Venemaa soovis purustada Ida-Preisimaal Saksa väed. Inglismaa-
I () . . -- . . . . I I. . . .(juhtis sisepoliitikat) III . ( 1741). , . . II . (1762). , III, . II , , . I . (1796). III II. - . I . . (1801) I , , , , . 1 . . (1825) I. I. I , - , - , . II . ( 1855) I. II , , ). II . III . . ( 1881) II. III , - . II . . III. . - , . (1915) . (1917) . .
,,Natuurmort ounakorviga" 1895 ,,Tants" SEVERINI ,,Valss" ,,Maadlejad"1908-1909 ,,Pudel ja sibulad"1890 ,,Muusika" LENTULOV ,,Kirikud. Uus Jeruusalemm"1917 ,,Suprematism nr 55,, 1915 LISSITZKY ,,Seinamaali n'ide"1920 ,,Supermatistlik linn. MALEVITS ,,Pea" 1928-1929 PROUN"1920-21 ,,Autoportree" 1910-11 ,,Talupoja pea" 1929 ,,Sportlased"1930 ,,Lipuhoidja n[ukogude paviljonile ,,Niitja" 1912 ,,Tribuuniprojekt
Tartu Kivilinna Gümnaasium Oskar Kallis (1892 -- 1917) Autor: Liina Margna Juhendaja: Piia Jullinen Tartu, 2003 1 Elulugu 11.11.1892 Tallinnas, Miina ja Tõnise Kallise esiklapsena sündis poeg Oskar 1907 I semester õpingud A.Laikmaa ateljee-koolis 1910 lõpetas Tallinna linnakooli 1910 1914 töötas joonestajana arhitekt E.Boustedti ehituskontoris 1912 1913 õppis Eesti Kunstiseltsi Joonistuskursustel 1913 II sem. 1916II sem. taas A.Laikmaa ateljee-koolis 1914 1917 november töötas joonestajana Peeter Suure Merekindluse ehitusel 1912 II preemia Tallinna Eesti Põlumajanduse Seltsi (TEPS) ...
järguga ja teda autasutatakse eeskujulike tulemuste eest Püha Anna III klassi ordeniga ning suunati tagasi oma polku. Ülendati 7. jaanuaril 1913.a. Staabikapteniks. 1912-1913 teenis 13. Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polgus. 1913-1914 teenis 1. Kaukaasia kütipolgus rooduülemakna. 1914 teenis Kaukaasia sõjaväeringkonna staabis. Esimese maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915. a märtsini. 26. novembril 1914 ülendati kindralstaabi kapteniks. Märtsis 1915 määrati 21. jalaväediviisi staabi vanemadjutandiks. Novembris 1915 määrati Johan Laidoner Läänerinde staapi luureosakonna ülema abiks. 15. augustil 1916 ülendati kindralstaabi alampolkovnikuks. 1917 kutsuti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt Eestisse formeeritava 1. eesti jalaväediviisi ülemaks. Juhtis Eesti rahvusvägesid kuni 19. veebruarini 1918.
Manööversõda püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. KOLMIKLIIT EHK KESKRIIGID 1882 ANTANT 1907 Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Inglismaa Itaalia Venemaa Türgi 1914 Jaapan 1914 Bulgaaria 1915 (hakati nimetama USA 1917 Nelikriigiks) Saksamaa soovis kolooniaid haarata, Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa eesmärk purustada Prantsusmaa ja saavutada võimu Euroopa ja saada tagasi Elsassi ja ülemvõim Euroopa mandril Lotringit Austria-Ungari soovis tugevdada positsioone Venemaa soovis kehtestada oma võimu Balkaniltuli Serbia domineerimiskatsed Balkanil maha suruda, saada Saksamaa toetus juhul Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal
. -- -- , . , . 500 .. : ( ), . 1911 . 1919 "" . 1928 . 2002 . 350 , , , , , , . 50 . 13 . 30% , 16% , 11% ( ) 7% . ( ), . , , , , , . , ( ) , . , . , 3,5 . . , , , , ( . vrus «») -- , . : : () : , , , , . - , , , . (1854-1915), , . 1891 . . . , . 1747 (James Lind) . 1880- . 1911 - - , «» . 1940 . , , . ()-- . - 1896 -- - -1952 ~ ( , ), ~ ( , ), ~ ( , ). ...
tegevus Austria-Ungari vastu. Aasta lõpuks olukord idarindel stabiliseerus, muutumata siiski positsioonisõjaks nagu läänerindel. Sõjategevus 1916 Algas ängistav, staatiline, kuid samas ohvriterohke positsioonisõda. Pikaajalise positsioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, et ridejoont pidevalt ehitada. Sellise armee varustamine relvade, laskemoona ja toiduainetega oli võimalik vaid arenenud industriaalühiskonnas. 1915. aasta aprillis kasutasid Saksa väed Ypres´i juures mürkgaasi, üritades selle toetusel inglaste kaitsest läbi tungida. Mürkgaase kasutati Esimese maailmasõja lahingutes hiljemgi. Kaitseks selle vastu võeti kasutusele gaasimaskid, mistõttu mürkgaaside kasutamine jäi suurema sõjalise efektita. 1915. aasta mais kuulutas Itaalia Austria Ungarile sõja, avades sellega Esimeses maailmasõjas uue rinde, see tähendas, et sakslastelausterlastel tuli ka sinna saata osa oma jõude
· Mälestuskivi sünnikohas Puldre Alatarel Looming Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid.Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid. Draamalooming: · 1984 "Punga Mart ja Uba Kaarel" · 1903 "Rätsep Õhk" · 1906 "Tuulte pöörises" · 1912 "Libahunt" · 1915 "Kauka jumal" · 1919 "Enne kukke ja koitu" Komöödjad: · 1910 "Püve talus" · 1915 "Kosjasõit" · 1923 "Neetud talu" Tekstinäide MARGUS (on Tiinale näkku vaadanud, südantlõhestavalt): Tiina! JAANUS (kohkunult, nagu Marguse hüüu vastukaja): Tiina! MARI (ahastades): Tema! Ikka tema! VANAEMA (ägades): Ma teadsin! Ma tundsin, ta oli lähedal! MARGUS (Tiinat kandes): Oh jumal! Tiina! Tuled sa nõnda! Ja mina... (hääl murdub) m i n a olen su tapja! TIINA (peaga jaatades): Jah
puruks. • Venemaa oli edukas Austria-Ungari lahingus. Vastaspool kandis suuri kaotusi. • Samuti ebaõnnestus ka Austria-Ungari pealetung Serbiasse. • Appi tuli Saksamaa, tõi 1914. a sügisel väed Idarindele. Koos alustati pealetungi Varssavile. • Algus oli paljutõotav, hiljem osutas vastupanu Venemaa. Vastased sunniti taanduma. • Olukord stabiliseerus, positsioonisõda jäi ära. • Saksa eeldas pärast 1915. a suurpealetungi Venemaa nõrkust, mis osutus valeks. • Venemaa kindral Brussilov planeeris uut pealetungi. • Aasta hiljem suutis Venemaa Austria-Ungari kaitseliini lõhestada & liiguti kilomeetreid edasi. • Vastaste väed nõrgenesid & Venemaa muutus murelikuks oma väe reservipuuduse tõttu ja pidurdas pealetungi. !2 • Rumeenia toetus tekitas Antandile rohkem kahju
vaid mõned aastad. Juljus Kuperjanov sündis 11.10.1894 Ljohovos Venemaal, kust ta kümne aasta pärast perega Eestisse tagasi pöördus. Oma kooliteed alustas ta Sipe ministeeriumikoolis, 16- aastaselt jätkas õpinguid Tartu kooliõpetajate seminaris. Pärast seminari lõpetamist asus Kuperjanov tööle Kambja kihelkonnakoolis õpetajana, kus õpilased teda väga austasid. Kahjuks ei jõudnud ta oma tööd väga pikalt teha, sest juba 1915.aasta algul kutsuti ta Venemaale sõjaväeteenistusse. Vene sõjaväe raames võitles Kuperjanov 1915. aasta septembrist 1917. aasta juulini Valgevenes Baranovitchi asunduse lähedal Skartchevas, kust ta naasis Eestisse haavatuna, kuid seitsme autasu võrra rikkamana. Pärast paranemist oli Kuperjanov tegev Tartu Tagavarapataljonis, mil ta ka 1917.aasta lõpus Vene armee teenistusest vabastati. Saksa okupatsiooni ajal tegeles aga
armee Tannenbergi lahingus 2. septembril 1914 puruks lüüa. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes kandsid Austria-Ungari väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka Austria- Ungari üksuste pealetung Serbias. Sakslased tõid osa vägesid läänerindelt idarindele ja alustasid koos Austria- Ungari vägedega pealetungi Varssavile. 1914.a. lõpuks olukord aga idarindel stabiliseerus. Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia- Daugapilsi-Pinski joonel stabiliseerida. 1915.a. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania. 16. Positsioonisõda, ehk kaevikusõda on sõja vorm, kus vastased on kaevanud
armeest. Edukamalt tegutses Vene armee Austria- Ungari vastu. Pealetungi käigus Galiitsias vallutasid Vene väed Lvovi. Austria- Ungari väed sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel jätkusid ägedad lahingud ka 1914. aasta lõpul. Siin ei kujunenud välja positsioonisõda nagu läänerindel Seda arvestades otsustasid Saksa väejuhatus anda 1915. aastal pealelöögi just idarindel, et Venemaa lõplikult purustada. Saksa vägede ülekaal ja esialgne edu ei toonud siiski kaasa läbimurres. 1915. aasta lõpul stabiliseerus rinne Riia- Daugavpilsi- Pinski- Tsernovtsõ joonel. 1916. aastal võtsid idarindel suurpealetungi ette Vene väed, keda juhtis kindral A. Brussilov. Ent ka Brussilovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäi püsima. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917.
Pidurdasid Eesti kultuuri arengut. 1906. avati Vanemuise uusi teatrihoone.(K. menning pani alguse esimesele kutselisele teatrile). 1870 aga esilinastus vanemuises Koidula "Saaremaa Onupoeg", mis oli Eesti teatri sünnidaatum. 1907 asytati Eesti Kirjanduselts. 1909 avati Eesti Rahva muuseum. Selle aja kuulsaimad heliloojad : M.Härma, Lätte, R. Tobias, Saar), kunstnikud(A.Laikmaa, vennad Rauad, N. Mägi). 1916. Eestis esimene kunstinäitus. kirjanduses oli määravaks realism. 1915 tööliskirjandus. 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3. album 1909, 4. album 1912, 5. album 1915. Noor Eesti tähtsus 1) Arendasid keelt 2) Rikasasid Eesti kirjanduskriitikat 3) Edendasid kirjanduskultuuri 4) Tõlkisid 2) Kirjanduslikud rühmitused, ajaluule a) 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3
keemiliste ühendite mõju elusorganismidele. Keemiarelv moodustub ründemürgist ning selle kandjast. Kandjaiks võivad olla: raketid, lennukipommid, mürsud ja miinid, granaadid jpm. Keemiarelva võib pihustada ka lennukeilt või balloonidest lastes tuulel seda vaenlase peale kanda. 1907. aastal keelustati Haagi konventsiooniga mürkaineid sisaldavate mürskudega tulistamine. Sellegi poolest kasutati keemiarelva laialdaselt I maailmasõjas. 22. aprillil 1915 kasutasid sakslased kloori Flandrias. Kogu sõja jooksul kulutati erinevaid ründemürke kokku 113 000 tonni, kannatada sai ligi 1.3 miljonit inimest ja suri ca 91 000. Maailmasõdade vahelisel perioodil jätkus keemiarelva arendustegevus ning suurte keemiarelvaarsenalide loomine. Esimese maailmasõja alguses 1914. a. oli lennuk veel suur ime. Vaid 5 aastat varem oli suudetud aeroplaan esimest korda kindlalt lendama panna. Siiski paranesid lennukite omadused enne sõda kiiresti
Prantsuse tüli Elsass-Lotringi pärast) Soodustavad asjaolud:*alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud *Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 aastal. Osalejad: Kolmikliit ja Antant Riikide sõttaastumine: *1914 enamik riike(34) * 1915 Itaalia, Bulgaaria, Türgi *1916 Rumeena *1917 USA *1918 mõned riigid astusid sõjast välja- üksikud riigid liitusid sõjaga *Saksamaa, A-U, Prantsusmaa, Venemaa jne olid algusest lõpuni. Sõjalised plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan *Prantsusmaa kiire purustamine *Vägaede paiskamine itta Venemaa vastu. Prantsusmaa *vältida lüüasaamist *Prantsuse-Saksa piirile rajada tugev kindlustuste süsteem *plaan 17-
· Sõjategevus algab Venemaa rünnakuga saksamaa vastu eesmärgiga kergendada prantslaste olukorda · Erinevalt läänerindest kujuneb idarindel manöövrisõda. · Suurim lahing Tannenbergi lahing, mis lõppes venemaa lüüasaamisega. Paul von Hindenburg: saksa vägede juht Tannenbergi lahingus. 1915 Sõtta astusid: · Itaalia atanti poolt · Bulgaaria keskriikide poolt o Bulgaaria sõttaastumine tähendas Serbia kokkuvarisemist Läänerinne 1915 · Aprillis 1915 kasutatakse YPRES' juures esmakordselt gaasi. 1916 · Sõtta astus Rumeenia ja Portugal atanti poolel · Hakkab ilmnema sõjatüdimus Läänerinne 1916 Verduni lahing: maailma sõja veriseim lahing Henri petain Prantsusmaa au Somme'i lahing tanki esmakasutamine I maailma sõja lõpp Pariisi rahukonverents Resti rahu · 3. Märtsil 1918 sõlmiti venemaa ja saksamaa rahuleping Sõjategevuse koondus läänerindel
- , - . 1904 1906 ( 1902 1908) ..-, , ... , . - -- , « », Es-dur, «» . ,-- «-» (1910) --, «» (1911) -- , « » (1913). -- XX .. , 1914 , , . -- «» ( , 1914) « » (« , , »; 1918). , . 1919 «», . 1920 1940 . «» (1922 .), «» (1923 .) -- , - « » (1927), , «». 1924 : . 1915 .. : , , . 1926 -- « » a capella. 1928 -- « » « », -- . 1930- -- . 1933--1934 «». « ». 1936 , . 1937 - « », -- « », . , , . -, -. -- « » (1951) -- , «» (1948), in C (1940) (1945), - - (1945, ), . 1950- . . (1953 .), Threni ( ; 1958 .), «» (1959 .) . . 1962
muuseume. Aastatel 1908-1910 elas Norras. 1911. aasta suve veetis Normandias, 1912. aastal käis Saksamaal, külastas Itaaliat ja naases tagasi Tartusse. Konrad Mägi töötas aastal 1913 Tartu linnakoolis joonistusõpetajana, 1914. aastal kutsehariduse Seltsi õhtukoolis. Püsivamalt pidas aastatel 1916-1919 ateljeestuudiot. Aastal 1919 tegutses kunstnik Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonnas. 1915. aastal sureb Tartu Ülikooli närvikliinikus. Konrad Mägi maeti Tartu Peetri kalmistule. 4 Looming Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist,
Presidendiks Roosvelt, kes valiti üldvalimistel mitte parlamendi poolt. Wilson kehtestas ,,uue vabaduse" ehk andis sotiaalsed tagatised vaestele ja pooldas USA aktiivsemat sekkumist maailmapoliitikasse. Sõidvad pooled : Antant vs Kolmikliit Prantsusmaa -> Saksamaa Inglismaa -> Austra-Ungari Venemaa -> Itaalia (1915) (Hiljem liitub 1915.a liituvad Türgi ja Bulgaaria Itaalia ja USA)
Algas 1914.a sügisel. Eeldused: Mõlemal poolel miljonilised armeed Tööstus, mis suudab hiigelarmeesid pidevalt varustada relvade, laskemoona, toidu ja riietega Uut tüüpi relvad: kuulipildujad, kaugelaskekahurid Uut tüüpi kaitserajatised: kaevikud, betoonpunkrid, okastraat Briti sõdurid Saksa sõdurid Vene sõdurid Austria-Ungari sõdurid Big Bertha, mis võis tulistada kuni 25 km kaugusele Sama, originaalsuuruses Niipalju sõja mõttekusest 1915.aasta - Läänerinne Algas KAEVIKUSÕDA Sakslased kasutasid Ypres´i linna juures 22.04 esimest korda sõdade ajaloos GAASI 1915.aasta - Idarinne Saksamaa pealetung, jõutakse Riiani I korda pommitatakse Tallinnat õhust Türklased hävitavad 500 000 - 1 000 000 armeenlast Algab piiramatu ALLVEESÕDA LUSITANIA Sakslaste poolt uputatud USA aurik Kiirendas USA sõttaastumist, mis omakorda tähendas ülekaalu Antanti vägedele VERDUNI ja SOMME´I LAHINGUD 1916.a
Sel perioodil laienes rahvahulkade poliitiline ärkamine. Avaliku arvamuse ainsaks keskuseks olid omavalitsused. Seepärast tuli linnavolikogu päevakorda ka poliitilisi küsimusi, mida algatas tihti Poska. 19131917 oli Jaan Poska Tallinna linnapea. Ta seadis linnaametisse uue, täpse töökorralduse. Igaüks vastutas ise oma töö eest. Imekspandav oli Poska mälu oma tööde suhtes. Ametnikega oli ta nõudlik, kuid õiglane. Poska soosis uuendusi: 1914 1915 korraldati ümber arstiabi, 1915 asutati naiskommertkool ja 1916 kunsttööstuskool. Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar. Sügisel 1917 aastal valiti Poska Vene Asutava Kogu liikmeks. Seal olid ülekaalus esseerid, kes kavatsesid muuta Venemaa föderatiivseks riigiks. Poska rõhutas, et Eestil tuleb koos teiste väikerahvastega maksma panna enesemääramise õigus ja et iseseisvuse saavutamiseks tuleb kasutada
pildid looduses nähtust ning nii ei läinudki palju aega kui ta sirutas käe pintsli järele, et need mälupildid nähtavaks teha. Sedamoodi joonistades ja maalides on ta oma oskusi täiendanud ja kvaliteeti lihvinud. Pea alati jääb rõhuma tunne, et saaks veel paremini, kuid enamasti on aega nii vähe! Tema jaoks on oluline, et kunst pakuks silmale ilu ja oleks võimalikult realistlik. Tema maale Tema tehtud plakatid Evald Okas Sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas on tänaseni tegev Eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. Jaroslavli vangilaagris tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits, kes juhendasid teda ning aitasid tal oma kunstioskusi viimistleda. Nõukogude võimu poolt
Saksamaa alistus. Sõja tulemused Lagunes A-U, tekkis Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Tohutud inimkaotused- ca 10mil surnut, 20mil haavatut(neist 3,5mil jäi sandiks) Purunesid vanad moraalinormid- naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus, muutus mood. Tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine), koostati julgeolekusüsteeme, nt Rahvasteliit.q Tehnika areng Mürkaasid- 1915 Ypres’i lahingus Belgia all Tankid- esmakordselt Somme’i lahingus 1916 Autode levik- 1918.aastaks tootmine suurenes 5korda. Lennundus- algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine;kasutati ka tsepeliine. Allveesõda- Saksamaa poolt, uputati kauba-ja reisilaevu (nt liinilaeva „Louisitania“ uputamine 1198 reisijaga.
Vastuolud Balkanil (Venemaa vs A-U) A-U tahab ka Sloveeniat. Natsionalism. Võidurelvastumine ja soov rakendada oma sõjaplaane. Kolooniate ümberjagamine. A-U asevalitseja atendaadiga tapmine 28.06.1914. 28. jul a-u serbiale, 1. aug saksamaa- venemaa, 3. saksamaa-prantsusmaa, 4. sb-saksamaa, 5. saksa väed belgiasse, 6. a-u-venemaa Ühel pool 1907 aastal loodud Antant (SB, Prantsusmaa, Venemaa). Teisel pool 1882 Keskriigid ehk Kolmikliit (Saksamaa, A-U, Itaalia). Itaalia läks 1915 üle Antanti poolele. Venemaa tahtis massiga Saksamaad, SB tahtis ainult rahastada, Prantsusmaa ehitas kaitse Saksa piirile ja ei arvestanud et Saksa läbi Blegia tuleb, Saksa lendas läbi Belgia Prantsusmaale enne kui Venemaa seda teeb. Tähtsaimad lahingud Marne'i lahing (sept 1914)- Sakslased ründavad Pariisi, kuid nende sõjaplaan ei toimi, algab kaevikusõda. Ypres'i lahing (märts 1915)- Sakslased kasutasid esimest korda gaasi
19. sajandi algus - 1911 19. sajandi algus. Külalistruppide vastuvõtuks ehitatakse Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta laudhoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Hoone on 16 sülda pikk ja 5 sülda lai (umbes 33x10m). Maja asub Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu rahva tollases igasuvises laadapaigas ning kuulub vaestekolleegiumile, kes etendustest saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks. Eliisabeti kiriku õpetaja Johann Heinrich Rosenplänter soodustab teatrietendusi ja soovitab nende vaatamist ka kogudusele. Pärast tema surma proovib kirik mitmel korral oma külje alt seda patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu. Hoone lammutatakse alles 1893 kiriku juurdeehituse käigus. Ruumi kasutatakse ainult suvel, valgustatakse lampide ja küünaldega, ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad s...
Vladimir Majakovski Vladimir Majakovski sündis Gruusias, kolmest lapsest viimasena.Ta isa töötas metsavahina. Vanemad olid Ukraina päritolu. Kuigi Majakovski rääkis gruusia keelt koolis ja sõpradega, räägiti kodus vaid vene keelt. 14-aastasena võttis Majakovski osa Kutaisi linnas toimuvatest sotsialistlikest meeleavaldustest. Pärast isa äkilist ning enneaegset surma aastal 1906, kolis perekond laste parema hariduse nimel Moskvasse. Moskvas ilmutas Majakovski huvi marksistliku kirjanduse vastu ning võttis osa vene sotsiaaldemokraatliku töölispartei tegevusest, hiljem sai temast bolshevik. 1908. aastal vabastati Majakovski koolik...
. Kuna Inglismaa oli seotud liitlaslepetega nii Venemaa kui ka Prantsusmaaga kuulutab ta sõja Saksamaale. Inglismaa peamiseks sõtta astumise põhjuseks oli Belgia neutraliteedi rikkumine! 4) Itaalia, Bulgaaria, Türgi ja Rumeenia I maailmasõjas?! Bulgaaria sõttaastumisel kolmikliidu poolel aitas purustada serbia sõjaväe, Türgi astus ka sõtta kolmikliidu poolel, Kaukaasias venemaaga sõdis, Dardanelli väinade juures inglastega. 1915. aastal astus enne kolmikliitu kuulunud Itaalia sõtta Antandi poolel sõdides A-U vastu. 1916. aastal astus sõtta Antandi poolel Rumeenia, mis tõi kaasa neg. Tagajärgi, sest rumeenia õnnestus sakslastel võita ja sealt saadi naftat ja toitu. 5) 28.06.1914 A-U troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914 A-U kuulutab Serbiale sõja, algab I MS. 3.03.1917 Nikolai II loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele valitsusele 6.04
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
