Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pärnu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vene keel - vene keelsed luuletused
Pärnu #1 Pärnu #2 Pärnu #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kunn Õppematerjali autor
referaat, pärnu, vene keeles

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
272
doc

Ajaloo eksamiks valmistumine vene keeles

.. . : : , , , 2009 . , 320 . , , " ", . , - - . : " XVII .", " XVII-XVIII .", " XIX .", " XX - XXI .". . , , . , . 1. XVII . 1. 2. (I ­ II .) 3. II ­ XV . 4. XV ­ XVII . 2. XVII­XVIII . 1. XVII . 2. XVIII . 3. VIII . II 3. XIX . 1. 1801­1860 . I 2. 1860--1890- . II. 1860­1870­ . 4. ­ XI . 1. 1900­1916 . - . 2. 1917­1920 . 1917 . . 3. , 1920--1930- . 4. 1941­1945 . 5. 1945­1991 . 6. 1992­2008 . . . , ­ - . : « XVII .», « XVII­XVIII .», « XIX .», « ­ XXI .». , , , - . ( 1 (); , - ( 2 (); -, ( 3 (). - . [1].

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Kodukoha kultuuriline identiteet

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Kodukoha kultuuriline identiteet 2012 Kodukoha kultuuriline identiteet Pärnu on rikka ajaloo ja atraktiivse olevikuga pea 175-aasta vanune kuurortlinn, kus on mõnus elada, suurepärane puhata ning hea töötada. Linn on koduks umbes 43 000 inimesele ning võtab igal aastal koos maakonnaga vastu ligikaudu 700 000 väliskülalist. Pärnu looduslikult soodne asukoht mere ja jõe vahetus läheduses, lõunasse avanev madalaveeline liivarand, siinsete inimeste külalislahkus ning mõnus linnakeskkond on kaasa aidanud Pärnu arengule ja tuntusele ning kujundanud Pärnust hansa-, sadama-, kuurort- ja suvepealinna. Pärnu ajalugu algab aastal 1251, kui linna esmakordselt mainiti. 14.-15. sajandil oli Pärnu tähtis hansalinn, 17. sajandil kuulus Rootsi võimu alla, 19. sajandil algas Pärnu kui kuurortlinna areng. 1996

Eesti keel
thumbnail
25
docx

Eesti ajalugu

arutada enda kavandatud uut seadustekogu. · Kuigi seda toetas vene aadel, jäi seadustekogu siiski vastu võtmata. · Sellegipoolest ei loobunud Katariina II oma plaanidest Baltikumi tihedamaks liitmisest Venemaaga. 1783. Aastal kehtestati Baltikumis uus halduskord(asehalduskord): Eestimaa kubermangu neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa(Võrumaa). Narva linn koos ümbruskonnaga jäi Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu. Osa praegustest lõunapiiri äärde jäävatest Eesti aladest asusid Volmari ja Valga maakonna all. 1783. aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused(Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare,Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski ja Võru

Kultuurilugu
thumbnail
16
doc

Mehhiko ühendriigid referaat

TALLINNA TEENINDUSKOOL Liisi Peterson 021PK MEHHIKO ÜHENDRIIGID Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldandmed..................................................................................................................................4 Haldusjaotus................................................................................................................................6 Nimi............................................................................................................................................ 6 Pealinn..................................

Geograafia
thumbnail
105
xls

Kuues praktika töö diagrammid

2219 2552 Arg Oliver Tartu 05:16:51 M17 2107 1800 Gross Joosep Järvamaa 05:01:17 M17 117 406 Holtsmann Marko Viljandi 03:05:21 M17 345 2744 Jalakas Siim Järvamaa 03:20:43 M17 780 2376 Janusevskis Matiss Läti 03:45:09 M17 230 2795 Jeret Timmo Pärnu 03:12:46 M17 218 2608 Juudas Karl Harju 03:12:27 M17 682 1123 Jäetma Mikk Harju 03:40:16 M17 1007 2773 Kaevu Henry Lääne-Viru 03:55:59 M17 2075 2663 Kangro Kristjan Harju 04:58:21 M17 2190 2736 Kangur Karl Tallinn 05:12:18 M17

Inseneriinformaatika
thumbnail
66
xlsx

Liigendtabel ja summaarne hind

Pärnu Häädemeeste 86 21 204 309 632 4319 1147 Pärnu Kaisma 86 23 130 301 588 4504 511 Pärnu Kalevipoeg 86 20 144 272 459 3898 843 Pärnu Nmme 86 17 83 280 911 3572 1890 Pärnu Oidremaa 86 21 132 325 1138 3628 1860 Pärnu Pärivere 86 18 230 278 1067 3748 1682 Pärnu Pärnje 86 22 157 248 835 4059 688 Pärnu Pärnu 86 22 237 233 1226 4284 979 Pärnu Soontagana 86 16 190 303 762 4137 2540 Pärnu Sprus 86 18 128 235 523 3822 968

Informaatika
thumbnail
262
xls

Exceli-kodutöö

Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 1244 Harju

Arvuti
thumbnail
10
doc

Tartu Ülikool

* Academia Gustavo-Carolina 1690-1710 Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 20. ja 21. aprillil 1632. Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) pidulik avamine toimus 15. oktoobril 1632. Vene-Rootsi sõja tõttu viidi ülikool 1656. aastal Tallinna, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665. aastal. Aastal 1690 sai Tartust jälle ülikoolilinn. Rootsi-vastase koalitsiooni ning 1695.­1697. aasta suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust Pärnusse. 28. augustil 1699 avatud Pärnu Academia Gustavo-Carolina suleti seoses linna kapituleerumisega Põhjasõjas Vene vägedele 12. augustil 1710. Academia Gustaviana trükikoja avamisega 1631. aastal (avati ülikooli eelkäija Tartu gümnaasiumi juures) sai alguse raamatutrükkimine Eestis. Trükiti ligikaudu 1300 köidet. Tartu Ülikooli avamise kõne, rariteetse raamatu tiitelleht 18. sajandi lõpul kattusid Vene keskvõimude hariduspoliitilised huvid baltisaksa eliidi taotlustega. 21.­22

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun