Konrad Mägi (3)

Sisukord
Konrad Mägi lk. 3
Elulugu lk. 4
Looming lk. 5
Kasutatud kirjandus lk. 8
Konrad Vilhelm Mägi
(1878 – 1925)
Elulugu
Kondrad Mägi sündis 1. novembril 1878. aastal Tartumaa Hellenurme mõisas ja suri 15. augustil aastal 1925 Tartus. Ta sündis mõisa abivalitseja perekonnas.
Konrad Mägi õppis aastatel 1888-1889 Uderna ministeerimuikoolis, seejärel Tartu Pelbergi algkoolis ja 1891 . aastal linnakoolis. Kunstialased algteadmised sai ta aastatel 1899- 1902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Enne seda oli ta mööblitehases puunikerdust õppinud. Edasised õpingud toimusid aastatel 1903-1905 Peterburis parun Stieglitzi kunsttööstuskoolis vabakuulajana. Eesti soost kunstniku Amandus Adamsoni juhendamisel jätkas Mägi õpinguid puunikerduse ja modelleerimise aladel.
Konrad Mägi võttis osa õpilasrahutustest ja oli sunnitud koolist lahkuma . Edasi täiendas ta end aastatel 1905-1906 Jakon Goldblatti ateljees. Tal tekkis soov minna õppima Pariisi. Mägi läks esialgu Soome ja veetis aasta 1906 suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga ning huvitus maalikunstist.
1907. aastal septembris läks Mägi Pariisi, elas kunstnike ja kirjanike koloonias Mesipuu , õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume.
Aastatel 1908- 1910 elas Norras. 1911. aasta suve veetis Normandias, 1912. aastal käis Saksamaal, külastas Itaaliat ja naases tagasi Tartusse .
Konrad Mägi töötas aastal 1913 Tartu linnakoolis joonistusõpetajana, 1914. aastal kutsehariduse Seltsi õhtukoolis. Püsivamalt pidas aastatel 1916-1919 ateljeestuudiot.
Aastal 1919 tegutses kunstnik Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonnas.
1915. aastal sureb Tartu Ülikooli närvikliinikus. Konrad Mägi maeti Tartu Peetri kalmistule.
Looming
Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast.
Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi", mille ta maalis aastal 1908. Tegemist on tušijoonistusega.
Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega", mille maalis aastatel 1908–1909 ja "Norra maastik männiga" aastal 1910.
Lilleline väli majakesega
Konrad Mägi esimesed Eestimaa maastikud sündisid Võrumaal. Eriliselt säravateks kujunevad aga kahel järgneval suvel loodud Saaremaa vaated. Tema põhjamaise saare loodusnägemustes on enneolematut värviilu ja tunnetuslikku sügavust. 1914. ja 1915. aastal oli K. Mägi seotud Viljandiga. Siin tärkas temas huvi portreekunsti vastu. Enamasti maalis ta naisi, andes neile tihtipeale eriskummalise ebamaise ilme. Õige pea pöördus ta oma tõelise kutsumuse maastikumaali juurde tagasi. Aastatel 1915–17 maalis ta Lõuna-Eesti maastikke nende iseloomulike tõusude, languste ning arvukate väikeste järvedega mäeküngaste vahel. Järk-järgult taandus eelmistele perioodidele omane rõõmus värvierksus, andes teed ekspressiivsemale, just sinise väljendusjõule rajatud süngemale koloriidile.
Teel Tartust Viljandisse
Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Konradi ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: näiteks teosed "Pühajärv" (1918–1920), "Otepää maastik" (1918–1920). Ekspressionismist mõjutatud on ka suured figuurikompositsioonid Pietà (1919), " Kolgata " (1921).
Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril" (1922–1923). Sattunud vaimustuse sealse looduse värviilust. Sündisid kaunid Rooma vaated, Capri maastikud, Veneetsia kanalite kujutised. Itaalias valmisid Mägi võluvaimad maalid.
Pargimotiiv fontääniga. Rooma
Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali: Holsti, mis on maalitud 1916. aastal.
Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna", maalitud aastatel 1923–1924. Esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest.
Madonna
Kasutatud kirjandus
Vikipeedia. „Konrad Mägi“. Internet :
http://et.wikipedia.org/wiki/Konrad_M%C3%A4g i
„Konrad Mägi pilt“. Internet:
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Konrad_m%C3%A4gi.jpg
Eesti modernism . „Konrad Mägi“. Internet:
http://www.virtuaalmuuseum.ee/KONRADMGI/docDesc_pub
„Konrad Mägi“ ja „Konrad Mägi teosed“. Internet:
http://www.syg.edu.ee/~peil/galeriid/konrad/index.ht m
8