USA I maailmasõjas (0)

USA 1. maailmasõjas 
 
Sõja alguses andis USA Antanti ri kidele laenu, aga otsustas ise jääda 
neutraalseks. Seda otsust pooldasid ka enamus rahvast. Sõjaga li tumiseks ei 
tehtud mingeid ettevalmistusi enne 1915. aastat ja  armeed  hoiti endiselt 
väiksena.  Ajaga  hakati Saksamaas nägema kaabakat, kes  käitus  väga valesti 
Belgias 1914. aastal ja uputas Lusitania 1915. aastal hoolimata sõjaõigusest. 
1917. aastal hakkasid Saksa al veelaevad Põhja­Ameerika laevu uputama ja 
Mehhikot USA vastu hälestama ja rahaliselt  aitama . See sundis USA valitsust 
sõjaga li tumisele mõtlema. Põhjust Euroopas demokraatia kaasaaitamiseks 
nähti Venemaa veebruarirevolutsioonis, kuna see näitas, kui rahulolematu 
rahvas monarhi valitsemise vastu on. 
 Sõjaga li tus USA Antanti poolel 6. april il 1917. aastal. See ei  toonud  
koheselt suurt muutust sõja kulgemisele, sest nende maaväed olid väikesed, 
väljaõpetamatta ja üksuste saatmine euroopasse võttis aega. USA valitsus 
muutis rahva arvamust sõjaga li tumisest, kui nad esitlesid enda vägesid 
demokraatia kaitsjatena. Samas alustati ka suurt propagandat, mis toetas 
sõda ja see levis kõikidesse eluvaldkondadesse: kirikutesse, koolidesse, 
kinodesse jne. Ka Hol ywoodi filmitööstus suunas vaatajaid sõja poole ja 
Saksamaa vastu. 
Ameeriklasi õpetati sõja tarbeks oma toidutarbimist rohkem planeerima ja ise 
endale aedvilju kasvatama. Samuti kuulutati kokkuhoiu pärast välja teraviljata 
kolmapäevad, lihata teisipäevad, söevabad esmaspäevad ja bensi nivabad 
pühapäevad. 
Peale sel e, et paljud naised asusid esimest korda USA ajaloos tööle meeste 
töökohtadele, värvati naisi ka armeesse. Enamus neist töötas medpunktides. 
Väga paljud vabatahtlikud aitasid ka sõdureid ja nende peresid. 
Sõja ajal muutus ka laste rol . Paljud neist jäid üksikemade kasvatada, kes 
pidid tööl käma. Ni   oodati  lastelt varem suureks saamist. Koolides korraldati 
kampaaniaid, et lapsed käiksid sõja tarbeks annetusi küsimas. See muutis ka 
kooli õppekava. 
Ametiühingute li t toetas sõda ja üritas ära hoida streike, mis neil kahjuks hästi 
ei õnnestunud. 
Vabatahtliku värbabise asemel kehtestati kohustuslik ajateenistus ja 
asendusteenistus  ei vabastanud ajateenistusest. Samuti polnus võimalik 
ennast ajateenistusest vabaks osta. 
USA sõdurid tõid edu Antatile 1918. aasta suvel. USA­st saabus iga päev 
Prantsusmaale appi 10’000 meest, kes asendasid hukkunuid. Samas 
Saksamaal polnud  kusagilt  mehi juurde võtta. 
USA pinal ei sõditud. New Jerseys kahtlustuati 30. juulil 1916. aastal 
sakslaste sabotaaži, kui ühel ööl süütati üle linna mitmeid väikeseid 
tulekahjusid. 21. juulil 1918. aastal avas Saksamaa al veelaev Orleansi 
sadamas tule ja sel e tagajärjel uppusid mõned praamid. 
USA sai sõjast suurt kasu. Teised ri gid olid  võtnud   neilt  sõjakulutuste katteks 
suuri laene. Sõjatööstuse arenguga tekkis palju uusi töökohti, mis lahendasid 
tööjõukri si.