I Maailmasõda, põhjused (0)

I Maailmasõda
Aasta
Läänerinne (Sbr-Pr ja Saksa)
Idarinne (Vene ja Saksa-AU)
Muu (Itaalia, Balkan, Lähis-Ida, Aafrika, Aasia, Okeaania , Kaukaasia)
1914
Marne ’i lahing (5-12.09). Saksa vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile. Pr valitsus evakueerus. Pr ja Abr väed andsid Joffre juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning mujutades sõja edasist käiku. Kogu lääner tekkis positsioonisõda e kaevikusõda , rindepikkus oli 720km. Joseph Joffre- Pr armee ülemjuhataja.
Tannenbergi lahing (26-30.08). Venemaa ja Saksamaa otsustav lahing Ida- Preisimaal . Vene ei jõudnud piisavalt ette valmistada ning saksa armee , eesotsas Hindenburg ´iga, lõi pealetungi tagasi, purustades Vene armee ning sundides neid Ida-Preisim lahkuma .
1915
Ypres’i lahing (22.04). Antandi riikide väed proovisid läbi murda lääner, see ei läinud läbi. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega. 22.04 kasutasid sakslased lahingus kloori sisaldavat mürkgaasi, mille tulemusel sai gaasimürgituse 15000 sõdurit , kellest 5000 suri
Gorlice lahing (02.05). Saksamaa proovis otsustada sõja saatust idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest, eesmärk oli Vene sõjast välja sundida . Vene armee andis küll tagasilöögi, kuid nende rinne murti 35km ulatuses läbi ning S-A vägi sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma.
1816
Verduni lahing (21.02 – 18.12). Saksa majan olukord oli kehv , taheti anda pealelöök läänerindel, kus Pr ja Sbr armee oli oluliselt kasvanud. Saksa tahtis anda löögi Verduni kindlusele. 270000 sakslast alustas pealetungi, langes ca 1mil meest, aga Pr pidas vastu. Verduni kaitsejuht- Kindral Petain
Somme’i lahing (1.07-18.11). Pr ja Sbr väed alustasid vastupealetungi. Suurte kaotuste hinnaga vallutati väike ala (surma sai 1,3 mil sõdurit), Inglased kasutasid esmakordselt tanke.
1917
Caporetto lahing (24.10). Saksa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus võidu. Pr vägi päästis Itaalia kokkuvarisemast. See lahing tugevdas A-U tahet jätkata sõda.
1918
II Marne’i lahing (15.07). Algatus läks lõplikult üle Antandile. Antandi vägedega liitus 1,2 mil USA sõjaväelast. Saksa vägi purustati.
Kaevikusõja eeldused- 1)Industriaalühiskond (tööstusühisk), mis suudab varustada armeed laskemoona, relvade, toiduainete ja mundritega. 2)Uute relvade massiline kasutuselevõtt- kuulipildujad, kauglaskekahurid jm. 3)Uut tüüpi kaitseehitised- kaevikud , betoonist punkrid, okastraat.
Sõjategevus 1917
Antandul oli sõjaline ülekaal (21 mil meest Keskriikide 10mil vastu).
Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allveesõjale.
See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta ka USA (6.04) Saksamaale kuulutasid sõja 11 Lad-Am riiki.
Venemaa 1917
Puhkes Veebruarirevolutsioon, keiser Nikolai II sunniti troonist loobuma . Kuulutati välja Vabariik ja võim läks AV-le. Nov 1917 teostasid enamlased Lenini juhtimisel riigipöörde ja sõlmisid Saksamaaga separaatrahu .
Saksamaa 1918
Veebruaris okupeeris Ukraina , Eesti, Pihkva ja osa Venemaast.
Märts 1918 sõlmiti Bresti rahu, Vene loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgev, Ukraina).
Kui idarindel oli sõda lõppemas, otsustas Saksa rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel.
12.03-17.07 neli suurt pealetungi, mis ei toonud edu, kaotati 700000 meest.
Sõja lõpp 1918
28.10 algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, paisusid Novembrirevolutsiooniks.
Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist, kuulutati välja vabariik.
11.11.1918 kirjutasid Antandi ja Saksa esindajad alla Compiegne ’i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat ja 3,5 kuud kestnud sõja.
Saksamaa alistus.
Sõja tulemused
Lagunes A-U, tekkis Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia
Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola.
Tohutud inimkaotused - ca 10mil surnut , 20mil haavatut(neist 3,5mil jäi sandiks)
Purunesid vanad moraalinormid - naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus, muutus mood.
Tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine), koostati julgeolekusüsteeme, nt Rahvasteliit .q
Tehnika areng
Mürkaasid- 1915 Ypres’i lahingus Belgia all
Tankid - esmakordselt Somme’i lahingus 1916
Autode levik- 1918.aastaks tootmine suurenes 5korda.
Lennundus - algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine;kasutati ka tsepeliine.
Allveesõda- Saksamaa poolt, uputati kauba-ja reisilaevu (nt liinilaeva „Louisitania“ uputamine 1198 reisijaga.