Esimene maailmasõda (0)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

1. maailmasõda

Wilson kuulutas välja oma 14 punkti ehk tulevase maailmakorralduse kava. 21. märts ­ Sks pealetung Saint-Quentini lähedal kuni 5. aprillini Pr ja Ing loovad ühtse sõjaväejuhatuse ( kindraliks Foch) Saksamaa edu Armentiéresi all ning Reimsi lähedal 29. sept vaherahu Bulgaariaga 3. nov vaherahu A-Uga 30. okt kapulteerus Türgi 7. ­ 9. nov Saksamaal revolutsioon, keiser astub tagasi, 11. nov Compiégne'i vaherahu Sksga Erilisus Esimene sõda kus rakendati üldist sõjaväekohustust, esimene sõda mille puhul tööstuse ja transpordi areng võimaldas mobiliseerida majandust sõjandusele. Sõda ei olnud enam armeede sõda, sinna kaasati kogu ühiskond. Sõda peeti niikaua kuni oli vähegi ressursse vastupanuks. Kasutusele võeti kuulipildurid, mürkgaasid, tankid, allveelaevad, lennuvägi Venemaa I MS järel 1917.a veebruari revolutsiooni põhjusteks oli a) vene ebaedukus sõjas ­ sõjategevus Venemaa pinnal, in

Ajalugu

33

docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

vanusest kinnisideest vallata Konstantinoopolit ja Dardanelle. · Antandi kolmas osapool Inglismaa. Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks · Inglismaa ammuse liitlase Jaapani peamiseks huviks oli Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmine Aasias. USA tulek maailmapoliitikasse · Ameerika esimene märk imperialismist oli Ameerika-Hispaania sõda 1898.aastal. Hispaania loovutas Pariisi rahuga Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. · Ühendriigid asusid Ladina-Ameerikas teostama nn kahuripaatide diplomaatiat, millega nõuti, et sealsed sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist. · Ühendriikide tähtsaimaks partneriks Euroopas oli Inglismaa, keda peale muude

Ajalugu

8

doc

II maailmasõda - õppematerjal

Teiseks lepingu põhisuunaks oli kaotada puhverriikide tsoon Saksamaa ja Nõukogude Liidu piiride vahel. Selleks, et oleks võimalik rünnata Saksamaad, kui see on hõivatud Lääne-Euroopas ja keerab Nõukogude liidule selja. Samad huvid, kuid vastupidises suunas ja kaugemas perspektiivis olid ka Saksamaal. Vastavalt Molotovi-Ribbentropi paktile ja selle salajases lisaprotokollis kokkulepitule algas 1. septembril 1939 Teine maailmasõda, kuigi sellel ajal seda veel mujal kui Moskvas nii ei nimetatud. Läänemaailm nimetas seda Saksamaa­Poola sõjaks. Samal päeval (1. septembril) pidi vastavalt lepingule ründama Poolat ka Nõukogude Liit, kuid Stalin teatas, et tema väed ei ole rünnakuks valmis. Kuna Nõukogude Liit ei rünnanud Poolat 1. septembril nagu vastavalt lepingule pidi, sai Saksamaast Teise maailmasõja vallapäästja ülejäänud maailma rahvaste silmis, mis oligi Moskva poliitika eesmärk.

Ajalugu

12

docx

Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel.

Sigmund Freudi psühhoanalüüs(inimese tegusid määrab olulisel määral nn teadvustamatus ehk alateadvus)  Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinke, panid aluse seeriatootmisele Henry Ford lõi oma autotehases esimesed konveieridautode tootmine suurenes plahvatuslikult Lennundus- Saksamaal esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev Vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk 1895. a. Guglielmo Marconi esimene raadiosaade+ raadiosignaal üle Atlandi II Eesti Esimese maailmasõja eel ja ajal Majanduse areng 19. Sajandi lõpul ja 20. Saj algul(raudteed, põllumajandus, tööstus) Raudteed- 1870. a. valmis esimene Balti Raudtee(paldiski- tln- narva- peterburg)algul laiarööpeline raudtee ja hiljem kitsasraudtee(läbis ka vlj). Kõik tollased linnad said raudteeühenduse(v.a Kuressaare). Soodsad võimalused kaubavahetusel- eriti peterburi turule saatmiseks

Eesti ajalugu

2

docx

I maailmasõda - põhjused, sõjaplaanid, rinded

1 MS põhjused-20 saj alguseks teravnenud vastuolud suurvõimude vahel, saksa soovis juhtpositsiooni euroopas ja selleks tuli purustada prantsusmaa, alahinnati ohtu kuna valitsused ei uskunud MS võimalikkusesse ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks, sõda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine, sõjaline mõtlemine kaalukam kui diplomaatia. Ajendiks A-U troonipärija franz ferdinandi tapmine 28 juuni 1914, venemaa toetas serbiat, saksa õhutas A-U serbiale sõda kuulutama, venema kuulutas mobilisatsiooni ning saksa võttis seda sõjakuulutusena, esitas ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks, seda ei tehtud ja saksa kuulutas sõja. Sõda laienes kiirelt. Sõjaplaanid- saksa(schlieffeni plaan, prants kiire purustamine läbi belgia pariisi ja vägede paiskamine venemaa vastu) prants(eesmärk vältida 1870-71 kogetud katastroofi, prants-saksa piirile rajati tugev kindlustus, belgia piirile seda ei tehtud) inglism(ei tahtnud sõdida, valmi

Ajalugu

4

docx

Esimene maailmasõda, suhted maailmasõja eel

Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgendamisest maailmas Inglise-Prantsuse lähenemine · Saksamaa mõju kasv · Inglismaa vaenusuhted Prantsusmaaga hakkasid taanduma (ohumärk Saksamaale) · 1904.aprillis ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaa sai endale Maroko) · salajane kokkulepe ­ Egiptuse, Maroko poliitilise olukorra muutmine · Berliin püüdis asjatult lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid Maroko kriis (1905-1906) · 1905 ­ Prantsusmaa esitas sultanile reformide kava · Saksamaa otsustas takistada ­ märtsis Wilhelm II külaskäik (saksamaa huvide kaitsmine) · rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumine reformikavade arutamiseks · 1906.jaanuaris arutati maroko kriisi ­ iseseisvus ja territoriaalse terviklikkuse säilitamine · majandussuhetes vabadus ­ eelistati Prantsus

Ajalugu

4

doc

Esimene maailmasõda

See pikendas Vene rinnet. 1917. aasta Prantsusmaal vahetati välja ülemjuhataja Joffre, asemele Nivelle. Aprillis alustas ta pealetungi Reimse´i ­ Soissons´i lõigus. Kestis 3 nädalat. Edu ei saavutatud, lahing oli strateegilises mõttes kasutu. Seda lahingut hakati nimetama Nivelle´i tapatalguteks. Nivelle asendati ülemjuhataja kohal kindral Petain´iga. Nov ­ det toimus Cambrai juures esimene tankilahing. U 400 tanki. Inglased erilist edu ei saavutanud. Kujunes jälle positsioonisõda. Itaalia rindel 1917. a okt Caporetto katastroof. Itaalia väed said seal Saksa vägedelt rängalt lüüa. See sai ränga kaotuse sümboliks. Idarinne. Venemaa 1917. a veebr puhkes Venemaal Veebruarirev. Tsaar Nikolai II kukutati troonilt, kehtestati kaksikvõim. Vene rinne jäi nõrgaks. Sakslased tungivad peale. Sept vallutasid Saksa väed Riia, jõudsid Eesti saartele

Ajalugu

2

docx

I maailmasõda

1. I maailmasõja põhjused: a) 20.saj alguseks teravnenud vastuolud suurvõimude vahel b) alahinnati ohtu, ei usutud, et puhkeb suurem sõda c) sõda romantiseeriti ­ ülev, hiilgav d) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine e) sõjaline mõtlemine tasakaalukam kui diplomaatia f) Au-Un ja Venemaa huvide põrkumine 2. Sõja otsene ajend: 28.juuni 1914 ertshertsog Au-Un troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Serbia koolitusega terroristi poolt. Serbia soovis saada merepiiri, kuid Au-Un rikkus selle plaani. 3. Sõdivate poolte plaanid ­ Kolmikliit : Sksm ­ Pr kiire purustamine ja vägede paiskamine itta Ven. Vastu Au-Un ­ võidelda Serbia ja Ven. Vastu Antant: Pr ­ vältida kaotust, plaan hõivata Lotring ja Elsass ning sissetung Sksm-le Ingl ­ koostöö Pr-ga Ven ­ Ida-Preisimaa ja Au-Un rünnak 1914 1915 1916

Ajalugu

Kommentaarid (0)