Esimese maailmasõja käik (2)

Esimese maailmasõja käik
1914 28. juunil 1914 tapetakse Serbias Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõutakse sõja alustamist Serbia vastu, mille taga seisab Venemaa. Seetõttu vajab Austria Saksamaa toetust.

• Venemaa kuulutab välja mobilisatsiooni.
  
• Austria-Ungari kuulutab 5. augustil Venemaale sõja.
  
• Saksamaa kuulutab 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja, ja
  
• 4. augustil saadab oma väed üle erapooletu Belgia piiri, mis peale
  
• Suurbritannia kuulutab sõja Saksamaale.
  

Septembriks läheneb Saksa vägi Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerub. Marne'i lahingul (5.–6. september), lüüakse sakslased tagasi. Läänerindel tekib positsioonisõda (rinde pikkus 720 km).
Venemaa koondab oma peamised jõud Galiitsia piirile, kust sundib taanduma Austria-Ungari. Idarindel tekkib samuti positsioonisõda.
Sõtta astuvad ka Türgi ( keskriikide poolel) ja Jaapan (Saksamaale vastu).

1915 22. aprillil kasutatkse esmakordselt sakslaste poolt Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse saab 15000 sõduri, nendest 5000 sureb).

2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus ning sellele järgneva pealetungiga sunnib Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma . Peale seda vallutatakse Poola, Leedu ja Kuramaa . Oktoobris tasakaalustub idarinne piir ning Vene väge ei suudeta siiski purustada.
Türgi vägi tõrjutakse Kaukaasiast välja.

• 23. mail 1915 kuulutab Itaalia Austria-Ungarile sõja.
  
• 14. mail astub sõtta Bulgaaria Keskriikide poolel.
  

Sügisel vallutatakse Keskriikide ja nende liitlaste poolt Serbia

1916 Saksamaa olukord halveneb ning otsustatakse anda pealelöögi vastase läänerinne peatoele Verduni kindlusele (21. veebruar)

Venemaa alustab 4. juunil Galiitsias Austria-Ungari-vastast pealetungi. Galiitsia vallutatakse kolme ja poole kuuga . Austria-Ungari säilitab oma võitlusvõime tänu Saksamaale. Pealetungi Verdunis peatatakse ja sõda hakkab intensiivsemalt käima idas.
1. juulil alustavad Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi (esmakordselt sõdade ajaloos kasututatakse tanke). Venemaa alustab 4. juunil Galiitsias Austria-Ungari-vastast pealetungi. Galiitsia vallutatakse kolme ja poole kuuga. Austria-Ungari säilitab oma võitlusvõime tänu Saksamaale. Pealetungi Verdunis peatatakse ja sõda hakkab intensiivsemalt käima idas.

• 27. augustil astub sõtta Rumeenia (Keskriikide vatsu), kelle sõjavägi purustatakse.
  

Aasta lõpuks oli sõjaline initsatiiv Antandi käes.

1. veebruaril kuulutab Saksamaa piiramatu allveesõja (seda peetakse ka erapooletute riikide laevade vastu). Saksamaale kuulutavad sõja USA ja 11 Ladina-Ameerika riiki.
Saksa väed saavutavad mitmel rindel edu, aga see ei ole märgatav. Allveesõda muutub tänu vastaste abivahenditele (allveelaeva võrgud) vähem edukaks. Saksa sõjaväes ja tagalas algab revolutsiooniline käärimine, sest rahvast kurnab nälg. Prantsusmaa uus peaminister hakkab teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani. Antandi positsiooni tugevdab oluliselt USA sõttaastumine.

1918 ja sõja lõpp Veebruaris okupeerivad Saksa väed Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenet. 3. märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäävad vallutatud alad Saksamaa võimu alla.

7. mail sõlmib Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu. Saksa väejuhatus rakendab kõik jõud, et võita sõda läänerindel. Aga pealetungid ei too strateegilist edu ja Saksa vägi kaotab 700 000 meest.

15. juulil alanud II Marnei lahingus läheb algatus lõplikult Antandile.
11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja.