Esimese maailmasõja relvastus (0)

Kuressaare Ametikool
Tehniliste erialade osakond
Tisler
Ojar Sepp
T-2
Esimese maailmasõja relvastus
Referaat
Juhendaja : Maie Kahju
Kuressaare 2009

Sisukord

SISUKORD
SISSEJUHATUS
ESIMESE MAAILMASÕJA RELVASTUS
KOKKUVÕTE
KASUTATUD ALLIKAD

Sissejuhatus

Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks
Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas.Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Keemiarelv (ka kemorelv) on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele. Keemiarelv moodustub ründemürgist ning selle kandjast. Kandjaiks võivad olla: raketid , lennukipommid, mürsud ja miinid, granaadid jpm. Keemiarelva võib pihustada ka lennukeilt või balloonidest lastes tuulel seda vaenlase peale kanda. 1907. aastal keelustati Haagi konventsiooniga mürkaineid sisaldavate mürskudega tulistamine . Sellegi poolest kasutati keemiarelva laialdaselt I maailmasõjas. 22. aprillil 1915 kasutasid sakslased kloori Flandrias. Kogu sõja jooksul kulutati erinevaid ründemürke kokku 113 000 tonni, kannatada sai ligi 1.3 miljonit inimest ja suri ca 91 000. Maailmasõdade vahelisel perioodil jätkus keemiarelva arendustegevus ning suurte keemiarelvaarsenalide loomine.
 Esimese maailmasõja alguses 1914. a. oli lennuk veel suur ime. Vaid 5 aastat varem oli suudetud aeroplaan esimest korda kindlalt lendama panna. Siiski paranesid lennukite omadused enne sõda kiiresti. Õnnestus suurendada lennukestust ja -kiirust. Palju muret tekitas kere ja tiibade nõrkus. Seetõttu juhtus üsna palju õnnetusi. Sõja alguseks olid lennukid siiski saavutanud kindralite tähelepanu ning sõjataevasse ilmusid tiivulised relvad. Esimese maailmasõja jooksul täiustati lennukeid, nende mootoreid, relvastust ja lennutaktikat suurel määral. Algul kasutati lennukeid peamiselt vaatluseks ja luureks. Sõja alguses olid lennukid ilma relvastuseta. Kui vastased juhtusid õhus kokku saama, siis lehvitasid ja naeratasid nad üksteisele. Selline sõprus ei kestnud siiski kaua. Ei ole täpselt teada, kes esimesena vaenlase lennukit ründas. Ilmselt toimus see vastast rammides. Varsti hakkasid piloodid lennukisse kaasa võtma püstoleid ja püsse ning seejärel paigutati lennukitele kuulipildujad. 1915 leiutati sünkroon- kuulipilduja , mis võimaldas tulistada pöörleva propelleri labade vahelt ilma neid tabamata . See tõi kaasa lennukite tulejõu ja selle täpsuse suure kasvu. Loodi spetsiaalsed hea manööverdusvõimega ning kiired hävituslennukid, mitmemootorilised võimsad pommituslennukid ning suure lennulaega luurelennukid. Üha laienev sõda nõudis järjest uusi lennukeid. Suured olid ka kaotused lennukite osas. Seda nii vaenlase relvade kui tehniliste avariide läbi. Tihti tulistasid maaväed ka omi lennukeid alla, sest ei tuntud nende välimust. Vene soldatid tulistasid koguni kõiki lennumasinaid, sest nende meelest võisid vaid sakslased sellise imega hakkama saada. Kõik sõdivad maad asendasid lennumasinate üksiktootmise jõudumööda seeriatootmisega. Kokku ehitati Esimese maailmasõja jooksul umbes 200.000 lennukit ning üle 250.000 lennukimootori. Ülekaalus olid kahetiivalised lennukid - biplaanid, millel olid aeglase kiiruse juures paremad lennuomadused. Kuigi iga 16 õhulahingu kohta tuli vaid üks allatulistatud lennuk, hukkus kogu sõja jooksul üle 10.000 lenduri. Õhusõda tõi kaasa ka oma kangelased - ässad, kelle arvele kogunes mitmeid allatulistatud vaenlase lennukeid.
Juba enne Esimest maailmasõda mõeldi kuulikindla masina ehitamise peale. Kuna sõjapidamine oli muutunud ja võrdsete vastaste korral kippus sõda kujunema kaevikusõjaks, milles kummalgi poolel polnud kindlat edu, oli vaja masinat millega oleks võimalik ületada lahinguväli ning murda läbi vaenlase kaevikute liinist. 1914. aastal pakkuski Briti kolonel Ernest Swinton välja masina, milleks oli traktorialusele paigutatud soomuskast. Kõigepealt esitas ta projekti sõjaminister lord Kitchnerile, kes aga tema projekti vastu erilist huvi üles ei näidanud. Seejärel pakkus Swinton oma projekti admiraliteedile, mille juht Winston Churchill näitas üles palju suuremat huvi. Esimene prototüüp valmis 1915. aasta augustis ning selle nimeks sai Väike Willie (Little Willie). Relvastust sel polnud ning kaal ulatus keskeltläbi kaheksa tonnini. Vaatamata oma unikaalsusele, ei olnud masinast suurt kasu, kuna see oli madalapõhjaline ning ei suutnud ületada üle 2,5 meetri laiuseid kraave. Seega ei suutnud see masin ületada ka kaevikuid, mille tarbeks ta ehitatud oli. Seejärel arendati välja teine prototüüp, mis oli edukam . Masina kuju küljelt vaadates oli rombjas ning teda hakati nimetama Suureks Willieks (Big Willie). Kuna katsetused osutusid edukaks, tellis armee neid sõjamasinaid lausa sada tükki. Peale mõningasi ümberehitusi sai ta nimeks Mark I ning neid hakati tootma kahes variandis " Isane " (Male) ja "Emane" (Female). "Isane" oli relvastatud külgedelt kahe laevakahuriga, "Emane" oli aga relvastatud ainult kuulipildujatega. Uusi sõjamasinaid hakati esialgu nimetama "maa laevadeks", kuna aga nende tootmist hoiti rangelt salajas, toodeti neid tehastes ametliku nime all "liikuvad veepaagid Mesopotaamiale". Saladust suudeti hästi hoida ning just salatsemise tõttu sai soomusmasin ka tänaseni üldlevinud nime – tank , mis tähendab inglise keeles vedelikupaaki. 1916. aasta suveks suudeti valmis ehitada 49 tanki ning need veeti üle mere Prantsusmaale. Esmakordselt läksid inglaste tankid Mark I lahingusse Prantsusmaal Somme'i lahingus. 15. septembri koidikul hakkasid Flersi küla juures haneritta paigutatud masinad vaenlase poole liikuma, nende kiiruseks oli alla viie kilomeetri tunnis. 49 tankist ei läinud tehniliste probleemide tõttu käima või seiskus õige pea pärast rünnaku algust 31 ning alles jäänud 18-st masinast said kaheksa vaenlase mürsutabamuse ja kaks süttisid tõenäoliselt mootoririkke tõttu või muul tehnilisel põhjusel. Kuid kaks masinat suutsid siiski vaenlase rindest läbi murda, üks neist hõivas vastase tugipunkti ja jäi sinna pidama , teine aga suundus rindejoone taha ja tiirutas mõnda aega küla vahel. Esimese suurima tankirünnaku sooritasid britid 1917. aasta novembris, kui Cambrai lahingus läks pealetungile korraga 400 Mark IV tüüpi tanki. Seda peetakse Esimese maailmasõja edukamaks pealetungiks, mis näitas selgelt soomusmasinate koondrünnaku edukust. Peale seda, kui brittide tankid ilmusid lahinguväljale hakkasid ka sakslased omale tanki looma ning varsti pärast Cambrai lahingut saadigi valmis oma tank A7V, mis kaalus 32 tonni. 1917. aasta lõpuks oli Saksa armeel 15 tanki A7V ning mõned inglastelt sõjasaagiks saadud tankid. 1918. aasta 24. aprillil toimus Villers-Bretonneuxi lähedal maailma esimene tankidevaheline lahing, milles kumbki pool erilist edu ei saavutanud.
Inglaste tank Big Willie (Mark I)

Kokkuvõte

• Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel.
  

• Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi.
  

• Toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt.
  

• Toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad.
  

Kasutatud allikad
www.google.ee
http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da