MAJAKOVSKI - Referaat (2)

Vladimir Majakovski
Vladimir Majakovski sündis Gruusias, kolmest lapsest viimasena.Ta isa töötas metsavahina. Vanemad olid Ukraina päritolu. Kuigi Majakovski rääkis gruusia keelt koolis ja sõpradega, räägiti kodus vaid vene keelt. 14-aastasena võttis Majakovski osa Kutaisi linnas toimuvatest sotsialistlikest meeleavaldustest. Pärast isa äkilist ning enneaegset surma aastal 1906, kolis perekond laste parema hariduse nimel Moskvasse.
Moskvas ilmutas Majakovski huvi marksistliku kirjanduse vastu ning võttis osa vene sotsiaaldemokraatliku töölispartei tegevusest, hiljem sai temast bolshevik. 1908. aastal vabastati Majakovski koolikohustusest, sest ta ema ei olnud enam võimeline koolirahasid maksma.
Majakovski vahistati revolutsioonilise tegevuse tõttu, kuid teda ei saadetud sunnitööle, kuna oli veel alaealine. Üksildase vangistuse ajal Butyrka vanglas alustas ta luule kirjutamisega, kuid tema luuletused konfiskeeriti. Pärast vanglast vabastamist jätkas Majakovski tegevust sotsialistlikus liikumises ning 1911. aastal astus Moskva kunstikooli , kus sai vene futuristliku liikumise liikmeks. Temast sai juhtiv esindaja ning David Burlyuki lähedane sõber, keda ta pidas oma mentoriks.
Aastad 1912 – 1913 olid Majakovski loomingus intensiivseks otsingute ajaks. Väljendus pidi Majakovski jaoks olema rabav ja julge, küllap seetõttu hakkas teda huvitama futurismi mässumeelsus ja tulevikukunsti loosung . Aastal 1912 avaldas Majakovski oma esimese futuristliku teose, mis sisaldas luuletusi „Öö” ja „Hommik”. Poliitiliste tegevuste tõttu visati Majakovski ja Burlyuk 1914. aastal Moskva kunstikoolist välja.
„Pilv pükstes” (1915) oli Majakovski esimene tähtsam poeem , mis hõlmas armastust, revolutsiooni, religiooni ning kunsti, kirjutatud põlatud armastaja vaatepunktist.
1915. aasta suvel armus Majakovski abielunaisesse Lilya Briki. Temale on pühendatud ka poeem „Selgrooflööt” (1916). Majakovski õnnetuseks oli Lilya Brik abielus tema kirjastaja Osip Brikiga. Tema afäär ning sõja- ja revolutsiooniilmed mõjutasid tugevasti Majakovski loomingut. Sõjavastane poeem „Sõda ja maailm” (1916) keelati tsensuuri poolt ning „Mees” (1917) väljendas armastusepiinu.
Majakovskit ei võetud vastu vabatahtlikuna Esimese maailmasõja algul ning aastatel 1915 – 1917 töötas ta Petrogradis konduktorina. Vene revolutsiooni algul oli Majakovski Petrogradis. Seal oli ta tunnistajaks Oktoobrirevolutsioonile. Pärast Moskvasse tagasikolimist töötas Majakovski Telegraafiaagentuuris (ROSTA), kus hakkas välja andma käsitsi joonistatud ja värsstekstidega varustatud plakateid, nn ROSTA aknaid (ühtekokku üle tuhande). 1919. aastal avaldati tema esimene luulekogu „Kogutud teosed 1909-1919”. Varases Nõukogude Liidus kasvas tema populaarsus jõudsalt.
1920. aastad olid kõrgpunktiks Majakovski loomingus: valmis valdav osa tema teostest (luuletused, poeemid, olukirjeldused, stsenaariumid, näidendid). Teda ei rahuldanud tegutsevate rühmituste programmid, sestap lõi ta oma rühmituse „Lef”, mis astus välja esteeditsemise vastu, rõhutas sisulise poole tähtsust, vajadust kujutada kaasaega.
Majakovski loomingu peateemad olid uue maailma ehitamine ja uue inimese kujunemine ( luuletus „Seltsimees Nettele – aurikule ja inimestele”, 1926; poeem „Hästi”, 1927), üksikisiku õigus õnnele (poeem „Armastan”, 1922). Tema satiir naeruvääristab bürokraatiat ja väikekodanlust: komöödiad „Lutikas” (1928) ja „ Saun ” (1929).
Majakovskil oli ühena vähestest Nõukogude kirjanikest privileeg reisida vabalt. Tema reisid Lätti, Saksamaale, Ameerikasse, Mehhikosse ja Kuubale mõjutasid tema mitmeid teoseid. Majakovski reisis ulatuslikult ka Nõukogude Liidus.
Ühel külaskäigul Ameerikasse, kus ta pidas ka loenguid, kohtus Majakovski Elli Jones’iga, kes hiljem sünnitas talle tütre. Sellest sündmusest sai Majakovski teadlikuks aastal 1929, kui paar kohtus salaja Lõuna-Prantsusmaal. 1920. aastate lõpus armus Majakovski Tatiana Yakovlevasse, kellele ta pühendas poeemi „Kiri Tatiana Yakovlevale” (1928).
Majakovski mõju tähtsust ei saa limiteerida vaid Nõukogude luulele. Kuigi teda peeti aastaid enamjaolt just Nõukogude poeediks, mõjutas ta 20. sajandi luulet ka kaugemas perspektiivis. Majakovski poliitilist aktiivsust ning propagandistlikku tegevust mõisteti harva ning sellele vaadati tihti ebasoodsa pilguga.
Elu viimastel aastatel ilmus Majakovski luulesse uudseid momente – pauside rõhutamine, originaalsed riimleiud jm. Äärmiselt tundliku inimesena adus Majakovski ka kõige pisemaid ebakõlasid inimestes ja maailmas. 1920. aastate lõpul vastuolud süvenesid. Näidendi „Saun” lavastused kukkusid läbi, sagenes kolleegide kriitika tema aadressil. 1930 laskis Majakovski end maha.
1930. aastal nimetati Majakovski sünnipaik tema järgi. Pärast Stalini surma levisid kuulujutud nagu ei sooritanudki Majakovski enesetappu vaid mõrvati Stalini käsul. Viimase teooria kohta puuduvad tõendid.
FUTURISM
Futurism tekkis 20. sajandi algul Itaalias, selle kujunemist mõjutas saksa filosoofi Friedrich Nietzsche üliinimese teooria. Futurismi algataja ja peamine teoreetik oli itaallane Filippo Tommaso Marietti, kes avaldas mitu futurismi manifesti.
Futurism kui tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust, laadilt oli futurism agressiivne ja ründav, nihilistlik, poliitiliselt äärmuslik. Futuristidest õhkas raevu ja rahulolematust kogu vana vaimse maailma vastu.Nad kutsusid olemasoleva kunsti asemele looma uut, toimekamat, mis kajastaks ajastule iseloomulikku : kiirust, dünaamilisust, suurlinlikku elutempot, tehnika võidukäiku. Futuristide eesmärk oli kirjanduse toomine tänavale, senise madala kõrgemale tõstmine. Uued teemad : tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ja linnaülistus, patriotism , sõja ja vägivalla ja tugevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile, tundeid peeti nõrkuseks.
Futuristid harrastasid kärarikast enesereklaami. Oma tõdemusi kuulutasid nad avalikel esinemistel, turneedel, mis olid väljakutsuvad ja skandaalsed, ekstravagantsust taotleti nii esinemismaneeri kui ka riietusega. Futuristide esinemisviis oli lööv ja loosunglik.
Futuristid eksperimenteerisid sõna ja vormiga, nad püüdsid luua enda tarbeks uut keelt ja stiili : taotlesid erakordset sõnakasutust, tõid luulesse tänavakeele, ignoreerisid väljakujunenud süntaksireegleid ja kirjavahemärke, väljendusid mõjuvate lausefragmentide abil, vältides omadus- ja määrsõnu. Futuristide värss oli mehine ja plahvatuslik, väljenduslaad närviline. Väga oluline oli luuletuse graafiline pilt. Et äratada tähelepanu, trükiti luuletusi näiteks tapeedile.
Esindajad : vene kirjandusess Vladimir Majakovski (1893-1930), Igor Severjanin (1887-1941). Eesti kirjanduses on futurismist mõjutatud oma loomingu algusperioodil H. Visnapuu, Albert Kivikas (1898-1978), Erni Hiir (1900-1989) ja Richard Roht (1891-1950).
Majakovski eesti keeles

1930 Pilv püksten. Poeem ja luuletused. Tlk Ralf Rond
1947 Luuletusi. Tlk Felix Kotta
1951 Ameerikast. Tlk Felix Kotta ja tundmatu tõlkija
1955 Poeemid. Tlk Felix Kotta
1958 Kuidas teha värsse? Poeetika . Tlk Aira Kaal
1968 Lutikas. Saun. Kaks näidendit. Tlk August Sang , Otto Samma ja Uno Laht
1970 Vladimir Iljitš Lenin . Poeem. Tlk Uno Laht
1980 Luuletusi ja poeeme. Tlk Felix Kotta, Uno Laht ja August Sang
1981 Pilv pükstes. Selgrooflööt. Armastan. Kolm poeemi. Tlk Arvi Siig
1983 Vladimir Majakovski. Tragöödia. Tlk Arvi Siig
Veel 11 lasteraamatut (osalt kordustrükid) ning luuletusi ajakirjades ja ajalehtedes
Mitte sangarid
ei paiska
revolutsiooni laavat
Jampsib sangareist
intelligentlik eliit :
Kuid varjata
südames
laulu ei saa ma
kus meie Iljitšile kajamas kiit
...kui kerkis
Lenin
mõõtmatu pääga...
. ..Ma poleks poeetki,
kui taotlus see
mu värssides teoks ei võrsuks
Sind laulda ,
VKP hiigellaotuse
viisnurksetes tähtedes kõrgus.
Vladimir Iljitš
1922
Majakovski.Luuletusi. TLk.F.Kotta. Ilukirjandus ja kunst .1947, lk.37-39.
Oleks jumalik ja kuninglik ta olnud,
poleks säästnud end ma,
rinnas raevuleek,
risti
lamaksin
kas elusalt või koolnult
austustavaldava
hulga teel.
Miks siis mina,
hardund süda sees,
oma elu
andma
olen valmis
tema
ainsa
hingetõmbe eest?
Katkendid V.Majakovski poeemist "Vladimir Iljitš Lenin" 1924 V. Majakovski. Poeemid.ERK.1955
Kasutatud kirjandus :

• http://www.marxists.org/glossary/people/m/pics/mayakovsky-vladimir.jpg
  
• http://www.koolielu.edu.ee/euroopa_ja_baltimaad/html/B6/B6_9.html
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Mayakovsky
  
• „Kirjanduse modernistlikud suunad” Alli Lunter (2001)
  
• „Väike maailmakirjanike leksikon” T. Aunin, L. Listra, H. Mattisen (1999)
  

5