Sõjategevus 1915-1917 Tööleht õpiku Lähiajalugu I 6. peatüki juurde I Miks kujunes Esimese maailmasõja rinnetel välja positsioonisõda? Iseloomusta positsioonisõda! Kas Sinu arvates on positsioonisõda sõduritele kergem või raskem kui manööversõda? Põhjenda oma vastust! II Nimeta sõjatehnilisi uuendusi, mida tõi kaasa Esimene maailmasõda! * * * III Kirjuta punktiirile, millised uued riigid astusid maailmasõtta 1915. aasta jooksul! Antant Keskriigid ................... ...................... IV Täida tabel Esimese maailmasõja tähtsamate lahingute kohta aastatel 1915- 1917! (Kasuta ka kaarti lk 44!) lahing aeg koht osalejad lahingu tulemus iseloo- mustus Verduni lahing Somme`i lahing Jüüti
SÕJATEGEVUS 1915-1917 I MS tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel. I MS kasutati esimest korda keemiarelvi. Ypresi lahing ( 22.aprill 1915 ) · Antandi riidike väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda. · Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega. · 22.aprillil kasutasid sakslased mürkgaasi, lõid küll inglastel paljud sõdurid rivist välja, kuid Inglismaa suutis Saksa rünnaku tagasi lüüa. · Kaitseks mürkgaaside vastu võeti kasutusele gaasimaskid, mistõttu mürkgaaside kasutamine käi suurema sõjalise efektita. Gorlice lahing (2.mai 1915 )
Futurism 1909-1915 Mari Hummal Tartu 2014 Miks futurism tekkis ? Itaalia oli mahajäänud provintsiriik, uuenemine aeglane Itaalia rahvusriik 19.saj. lõpul Eri provintside (poolfeodaalsed) traditsioonid olid vastuolus uue elulaadiga, mis tundus noortele futuristidele takistusena Euroopale järele jõudmiseks, rahvas vajas uut kultuuri, taheti selgelt katkevaid sidemeid minevikuga Eesmärk oli traditsioonidele ei öelda (motiivid, aktimaalid) ja edasi liikuda ning hakata väljendama midagi täiesti uut, dünaamikat, kuna oli ju ilu ja Futurism e. tulevikukunst Sõnast futurum (ld.k) e. tulevik Futuristlik kunst sai alguse Itaaliast 1909, Eestisse sõjakäigus Venemaalt (ühine vaimuelu) Futurism sündis kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt ja siis alles hakati kunstiteoseid looma, Väljendati manifestides, kas rahvakogunemistel või ajakirjanduses kärarikka ja mässleva ...
Evald Okas (1915-2011) Haridus Nõmme Linna 1. Algkool Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasium Riigi Kunsttööstuskool (1931-1937) Riigi Kõrgem Kunstikool (1938-1940) 1930-date lõpul hakkas osalema näitustel. 1941-1943 oli Punaarmees 1944 hakkas tööle praeguses EKAs 1954 sai Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professoriks 1993 sai Tallinna Kunstiülikooli emeriitprofessoriks. Looming Portreed Aktimaalid Ajaloolised maalid Graafika Eksliibrised Estonia teatri laemaal „Talumajad“ „Lilled rohelisel taustal“ „Poolakt“
tugevnemine Balkani poolsaarel teravdas suhteid Austria-Ungariga ja tekkis sõjaoht. Serbiat toetas Venemaa, Austria-Ungarit aga Saksamaa. 1907 Inglis- Vene- maa maa Saksa- maa 1904 1882 Austria- Ungari Prantsus- Itaalia maa 1915 1893 I MAAILMASÕJA VALLAPÄÄSTMINE Algas kõik püssirohukeldrist Serbia ja Austria-Ungari suhete teravnemisest. Bosnia kriis 1908-1909. Austria-Ungari keiser oli Franz Joseph I (sünd. 1830, troonile asunud 1848), kes oli juba tudisev vanake. Franz Ferdinand juhtis riigiasju. Atentaat Sarajevos. Esimene atentaat 28. juuni hommikul ebaõnnestus. Teda oli tapma saadetud 3 meest
6. SÕJATEGEVUS 1915-1917 ( Lähiajalugu I osa , Õ.lk.44-49 ) I MS tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel. I MS kasutati esimest korda keemiarelvi. Ypresi lahing ( 22.aprill 1915 ) · Antandi riidike väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda. · Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega. · 22.aprillil kasutasid sakslased mürkgaasi, lõid küll inglastel paljud sõdurid rivist välja, kuid Inglismaa suutis Saksa rünnaku tagasi lüüa. · Kaitseks mürkgaaside vastu võeti kasutusele gaasimaskid, mistõttu mürkgaaside kasutamine käi suurema sõjalise efektita. Gorlice lahing (2.mai 1915 )
4. Noor Eesti, Siuru, Tarapita, Arbujad Noor Eesti: · 1905-1915 · Eesmärk: -Säilitada rahvust -Edendada Eesti kirjandust · Rühmituse eestvedajad: - Gustav Suits - Friedebert Tuglas - Johannes Aavik - Villem Grünthal Ridala - Eduard Vilde - Marie Under - Nikolai Triik (kunstnik) - Konrad Mägi (kunstnik) - Kristjan Raud (kunstnik) · Juhtlause: ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" - Tegeleti uusromantismi ja modernismiga - Andsid välja ajakirja Noor Eesti (6 numbrit) - Kokku andsid välja 5 albumit · Kõige hinnatum kolmas album, sest see sisaldas Prantsuse sümbolistide luulet. · Johannes Aavik Aavik kirjutas sinna essee - Rõhutasid kirjanduste...
Sõjategevus 1914-1916 Antandi riigid: Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa, Jaapan Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, Türgi Positsioonisõjad 1915.a algul olid mõlemad pooled läänerindel, välja ehitatud kaitseliidud 1915.a kasutades Saksa väed Ypres´i juures mürgigaasi Itaalia ja Bulgaaria sõttaastumine 1915.a Itaalia läks Antandi poolele üle 1915.a mais kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja Bulgaaria astus sõtta ja vallutas Serbia Lahungud Türgi rindel 1915.a Türgi astus Kolmikliidu hulka 1915.a tahtis inglased saada võimu Musta mere ja Vahemere vahelistele väinadele, saatsid nad Gallipoli poolsaarele dessandi, 1916.a said inglased lüüa ja lahkusid poolsaarelt Saksa rünnak idarindel 1915.a 1915.a otsustas Saksamaa koondada paremad jõud idarindele 2.mail 1915
valmistada ning Saksa armee lõi pealetungi tagasi, purustas Vene armee ja sundis Vene armee Ida-Peisimaalt lahkuma. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed Austria- Ungari väe Galiitsias taanduma. 1915 1915. aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega ja 22. aprillil kasutasid nad Ypres'i lahingus mürkgaasi. Gaasimürgituse sai 15000 sõdurit. Itaalia kuulutas Austria-Ungarile 23. mail 1915 sõja. Merel põrkusid Saksa ja Briti laevastikuüksused. Veebruaris hakkas Saksamaa piirama Suurbritanniat allveelaevadega (Saksa allveelaevad uputasid kõik laevad, keda nägid, erapooletud riigid protestisid selle vastu ja reisilaevade uputamisest tuli loobuda). Hoolimata sellest, et Venemaale oli antud raske hoop, ei õnnestunud Saksamaal muuta sõja kulgu endale soodsaks. 1916 1916. aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord väga palju halvenenud.
· Saksa armeel uus juhtkond kindralid Hindenburg ja Luddendroff üks Vene armee löödu puruks, tine suruti taanduma · Galütsia lahingutes kandsid Austria-Ungari väed suuri kaotusi (Venemaa vastu), ebaõnnestus ka pealetung Serbias · 1914 sügisel saatis Saksamaa osa jõude idarindele, et koos Austria-Ungariha alustada pealetungi Varssavile · aasta lõpus olukord stabiliseerud, aga ei muutunud positsioonisõjaks 3) 1915 Idarinne · sõtta sekkus Itaalia Antandi poolele · läänerindel suuri muutusi ei toimunud positsioonisõda · Saksamaa keskendus idarindel sõdimiseks · algasid lahingud ka Türgi rindel · algul saatis Saksamaad edu ja vene vägedele oli tekitatud väga olulisi kaotuseid · Saksamaa suunas oma väed uuesti läände, arvates, et idarindel on lahing lõppenud · läänes loodeti sõda lõpetada ühe lahinguga · positsioonisõja eeldused: · miljoniliste armeede olemasolu
Julius Kuperjanov Elulugu Enne Esimest Maailmasõda oli Kuperjanov koolmeister Kambias. Veebruaris 1915 mobiliseeriti ta Vene sõjaväkke, kus ta võitles 5. Kiievi grenaderipolgu koosseisus Saksa–Austria rindel Baranovitši asunduse lähedal Valgevenes. 19. juulil 1917 sai Kuperjanov luurekäigu ajal mõlemast jalast raskelt haavata ja evakueeriti Moskvasse. Detsembris 1917 liitus Kuperjanov Eesti tagavarapataljoniga Tartus. 23. detsembril 1918 sai ta Eesti 2. Diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt nõusoleku erilise partisaniüksuse asutamiseks. Üksusega liitusid eelkõige üliõpilased. 14. jaanuaril 1919 vabastasid Kuperjanovi partisanide pataljon ja soomusrongid kapten Karl Partsi ja Anton Irve juhtimisel Tartu. 31. jaanuaril 1919 sai Kuperjanov Paju lahingus haavata. Ta toimetati laatsareti kaudu Sangaste jaama, kust rong haavatutega väljus alles 6,5 tundi hiljem. See põhjustas alanud põletike tõttu Tartus Faure klii...
Kunstiteose põhjalik analüüs 1. Faktiline materjal Autor: Gustav Klimpt Valmimisaasta: Alustas 1908.aastal, kuid muutis hiljem 1915./1916. aastatel Teose pealkiri: Ingliskeeles ’’Death and Life’’, eesti keeles ’’Surm ja Elu’’ ning saksa keeles ’’Tod und Leben’’ Materjal ja tehnika: Tegemist on õlimaaliga lõuendil Suurus: 178 x 198 cm Asukoht: Viini Leopoldi Kunstimuuseumis (Austria) Vool: Juugend ehk Art Noveau Žanr: Allegooriline maal 2. Sisuline analüüs
...................... 3 Sõdivate riikide sõjaplaanid ............................................................................... 4 Ajend ja põhjused .............................................................................................. 6 Sõjategevus ....................................................................................................... 7 Aastal 1914 ................................................................................................ 7 Aastal 1915 ................................................................................................ 9 Aastal 1916 ................................................................................................ 10 Aastal 1917 ................................................................................................ 11 Aastal 1918 ................................................................................................ 12 Uuendused I maailmasõjas ........................
EDUARD VIIRALT. Eduard Viiralt [Wiiralt] sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud, I, 1923). Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt ko...
1914. Aasta sügisel tõi Saksamaa osa vägesid A-Ule appi ja alustati koos pealetungi Varssavile. Alguses said edukalt edasi liikuda, siis lõi Vene rünnak nad tagasi. Atandi riigid asusid vallutama Saksamaa kolooniaid ning tegid seda ilma suurema vastupanuta. Mõnel pool aga osutasid sakslased ka vastupanu. Nii suutis Ida-Aafrikas tegutsev väike armee suures ülekaalus olevatele liitlastele vastu panna 1918.aastani. SÕJATEGEVUS 1915-1917 Positsioonisõda 1915. a alguseks olid mõlemad võitlevad pooled läänerindel välja ehitanud tugevad kaitseliinid, algas positsioonisõda. Positsioonisõja põhjustas see, et okastraattõkked, kaevikud jm, olid tol hetkel ründerelvadest tõhusamad. Olukord muutus hiljem tankide kasutuselevõtuga. Pikaajalise positsioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, et rindejoont pidevalt mehitada. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos
1914 stabiliseerub 5.-6. Sept. Marne’i lahing. Kolmikliidu poolel 1914 Sellega algab astus sõtta Türgi. positsioonisõda (rinne-720 km pikk) LÄÄNERINDEL MUUTUSETA 1915. algus Kujuneb välja Mai algus algas Saksa 1915.a. positsioonisõda- 1915. armee Gorlice veebruaris kaevikusõda. operatsioon alustas Saksamaa allveesõda. Mais 1915 uputas saksa allveelaev
Venemaa-Saksa vägede purustamine Ida-Preisimaal Prantsusmaa-Piiri kindlustamine Inglismaa-Rahaline toetamine +70000sõdurit rindele Antant:Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa. Keskriigid-Saksamaa, Itaalia, A.U. LÄÄNERINNE: 1914:Piirilahing, sõja välja kuulutamine. 1915:Ipri lahing, gaasirünnak. 1916:Verduni lahing, Somme'i lahing. 1917:Tankirünnak Cannrais, Somme'i. IDARINNE 1914:Venemaa tahtis tungida Preisimaale 1915:Saksamaa andis pealäägi Venemaale. 1916:jätkus sama mis 1915.a 1917:Veebruarirevolutsioon, Saksamaa alustas pealetungia(vallutas Riia) TEISED RINDED 1914:Jaapan astus sõtta Hiinaga Vallutati tugipunktid Hiinas 1915:A.U. Kuulutas Itaaliale sõja, A.U.-Serbia sõdisid omavahel. 1916:Saksamaa püüdis läbi murda mereblokaadi, Jüüti merelahing. 1917:Saksamaa tuli A.U.-le appi Üldpealetung. Vallutati Camporetto.
1915. aasta alguseks olid mõlemad võitlevad pooled läänerindel välja ehitand tugevad kaitseliinid. Algas ängistav, staatiline, kuid samas ohvriterohke positsioonisõda. Põhjustas sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja vahendis olid ründerelvadest tõhusamad. Hästi kindlustatud kaevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda. 1915. Aata aprillis kasutasid Saksa väed Ypres´i juures mürkgaasi, üritades selle toetusel inglasti kaitsest läbi tungida. 1915. Aasta kevadeks olid Antandi riigid suutnud veena varem Kolmikliitu kuulunud Itaaliat hoopis Antandi poolel sõtta astuma, lubades selle eest Itaaliale osa Austria-Ungari valdustest. 1915. Aasta mais kuulutas Itaalia Austria- Ungarile sõja, avades sellega Esimeses maailmasõjas uue rinde, s.t sakslasel-austerlastel tuli ka sinna saata osao ma jõude. Saksamaale tõi kergendust tema ammuse liitlase Bulgaaria sõttaastumine. 1915
23. August 1914 Sõtta astus Jaapan. Sakslaste vastu. Jaapanlased vallutasid Saksamaa Aasia ja Okeaania kolooniad. 29. Oktoober 1914 - Sõtta astus Türgi. Meredel olid Antantile probleemiks Saksa allveelaevad. 1915 ja 1916 1915 alguse probleemid: · Enamus laskemoonast oli kulutatud. · Vaja oli uusi kaitserajatisi. · Tagalas tekkis tööjõu puudus. Naised ajati tehastesse tootma. Läänerinne Aprill 1915 Ypres'i lahing 22.4 Esimest korda kasutati sõjas mürkgaasi. 1916 21. Veebruar 18. Detsember : Verduni lahing. Hukkus umbes 1 miljon meest. 1.Juuli 18. November Somme'i lahing Hukkus 1,3 miljonit meest. Esimest korda kasutati tanke ja pommitus lennukeid. Idarinne Veebruar Märts 1915 - Ägedad lahingud Ida-Preisimaal ja Galiitsias. Vene väed purustati Ida-Preisimaal. Juuli algus 1915 Venelased üritasid Poolast vägesid välja viia. FAIL!
1 Eesti Ilmasõjas Eesti koht Saksamaa ja Venemaa plaanides. Sõjategevus: Ida- Preisimaa operatsioon 1914, Saksa vägede suurpealetungid 1915, mere- ja õhusõda Eesti ruumis. Eestlased Vene armees: üldmobilisatsioon 1914, maakaitseväelaste ja noorsõdurite mobilisatsioonid, inimkaotused. Meeleolud: patriotismipuhang, germanofoobia, sõjatüdimus. Uued ühiskondlikud struktuurid (sõjatööstuskomitee, linnade liidu komitee, Põhja-Balti komitee). Majanduselu allakäik: tööstus, põllumajandus, inflatsioon, defitsiit, elatustaseme langus Eesti koht Saksamaa ja Venemaa plaanides.
22 1862 , . , , . , . , , . . , , . , . , . , , . , , . [] (Claude Debussy, 18621918) -- , , , . (1884), . . (), . (). . . , 1881 1882 . ( 1913 ) , ( 1901). -- . : (. , . . ), (. , . ). (. . , . . ), . , . « ,, "» ( . ; 1894), , , , , . -- « » ( . ; 1902), . , . , , . . , . , . , . . , . . . 3 «» (1905) -- . , . , . -- « » (1890), . ' « . » (1911), «» (1912) . -- , , , . (, ). 24 (1 -- 1910, 2 -- 1913), (« », « », « » .), , , , , . , 20 ., ...
· Septembri alguses Saksa väed lähenevad Pariisile -> 5.09 algab Marne'i lahing. -> Saksa edasitung peatati (hukkus 80 000 prantslast, 2 000 inglast, 15 000 sakslast jäi vangi) -> sakslased taanduvad Aisne'i jõeni -> algab positsioonisõda · Idarinne o Manöövrisõda o 29.08 toimub Tannenbergi lahing -> Vene armeede häving ja ~100 000 vangi. Sõjategevus 1915-1916 · Läänerinne o Veebruaris 1915 alustab Saksamaa piiramatut allveesõda o Aprillis 1915 kasutavad sakslased Ypres'is gaasi-> ~5 000 hukkunud, 15 000 kahjustatud o Aprillis 1915 ründasid Briti väed Gallipolis Türgit -> sügisel liitlased taanduvad, hukkub 30 000 sõdurit · 1915 aasta lõpus Saksa kindralstaabi taktika muutus -> elavjõu hävitamine o Verduni lahing veebruar detsember 1916 Prantsuse kaitset korraldas henri Patain
1914. Aasta sügisel tõi Saksamaa osa vägesid A-Ule appi ja alustati koos pealetungi Varssavile. Alguses said edukalt edasi liikuda, siis lõi Vene rünnak nad tagasi. Atandi riigid asusid vallutama Saksamaa kolooniaid ning tegid seda ilma suurema vastupanuta. Mõnel pool aga osutasid sakslased ka vastupanu. Nii suutis Ida-Aafrikas tegutsev väike armee suures ülekaalus olevatele liitlastele vastu panna 1918.aastani. SÕJATEGEVUS 1915-1917 Positsioonisõda 1915. a alguseks olid mõlemad võitlevad pooled läänerindel välja ehitanud tugevad kaitseliinid, algas positsioonisõda. Positsioonisõja põhjustas see, et okastraattõkked, kaevikud jm, olid tol hetkel ründerelvadest tõhusamad. Olukord muutus hiljem tankide kasutuselevõtuga. Pikaajalise positsioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, et rindejoont pidevalt mehitada. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos
Idarindel ei kujunenud välja positsioonisõda nagu läänerindel. Seda arvestades otsusats Saksa väejuhtus anda 1915.aastal pealelöögi just idarindel. 1914.aastal oli Vene väejuhatuse eesmärk vallutada Ida Preisimaa. Vene väed saavutasidki alguses edu, kuid augusti lõpul toimunud. ... Tannenbergi lahingus purustati üks kahest IdaPreisimaal tegutsenud Vene armeest. Idarindel ei kujunenud välja positsioonisõda nagu läänerindel. Seda arvestades otsusats Saksa väejuhtus anda 1915.aastal pealelöögi just idarindel. 1917.aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal tsaarivalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll Venemaa liitlaskohustuste täitmist, kuid edudult. Saksamaa alustas pealetungi ja vallutas 1917. aasta septembris Riia. Järgmisel kuul okupeerisid Saksa väed ka Saaremaa, Muhumaa ning Hiiumaa. Teised sõjatandrid Balkanil sõdisid AustriaUngari ja Serbia. Bulgaaria tuli Austria Ungarile appi ja kaotajana tuli 1915ndal aastal Serbia
Saksamaaga. 28. Juuli 1914 - Austria Ungari kuulutab Serbiale sõja. 1. August 1914. - Saksamaa kuulutab Venemaale sõja. 3. August 1914. - Saksamaa kuulutab Prantsusmaale sõja. 4 august Saksamaa saatis väed üle erapooletu Belgia piiri kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale September 2014 - Marnei lahing algab. 1914 - Jaapan astub Saksamaa vastu sõtta. 1915 - Austra-Ungari kuulutab Itaaliale sõja. Saksa väed tulevad Austria-Ungarit abistama. Veebruar 1915 - Saksa väejuhatus kuulutab välja allveesõja. Uppub Inglise reislaev Lousitiania, hukkub üle 1200 inimese. Aprill 1915 - Sakslased kasutavad Ypres lähedal esimest korda sõjategevuses gaasi. 1915. aasta lõpul - Stabiliseerub rinne Riia-Daugavpils-Pinsk- Tsernovtsõ joonel. Veebruar 1916 - Algab 10 kuud kestnud Verduni lahing. 31. Mai 1916 - Taani ranniku lähedal toimub Jüüti merelahing. Juuli-November 1916 - kestab Somme'i lahing. 1916 - Saksamaa otsustab mereblokaadi läbi murda,
Varssavile sõjategevus 1915-1917 *positsioonisõda e kaevikusõda. (ehitati välja 2-3üksteisele järgnevat kaevikute liini, jalaväe jaoks rajati kindlustatud punkrid) *1915 aprillis kasuasid Saksa väed Ypres'i juures mürkgaasi Inglise kaitse vastu, kuid Saksa väed löödi siiski tagasi. *sõtta astusid Itaalia ja Bulgaaria *1915 üritasid Inglased haarata oma kontrolli alla Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid. Türklased aga peatasid Inglaste edasitungi. *2.mai 1915 Saksa armee Gorlice operatsioon venelaste vastu *1915 Verduni sõda Saksamaa-Prantsusmaa vahel.Saksamaa kaotas. *1916 Vene väed murravad läbi Austria-Ungari kaitseliini *1915 veebruar alustas Saksamaa alveesõda *7. mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva *1917 nov-dets. Inglismaa rünnak Cambrai all Sakslaste vastu, sakslased peatasid läbimurde. *1917 oktoober lahing Caporetto all Saksa ja Itaalia vahel, Saksa edu. Kriis Venemaal
Venemaa soovis purustada Ida-Preisimaal Saksa väed. Inglismaa aga kavatses saavutada oma eesmärgid teiste abiga, toetades oma liitlasi rahaliselt. LÄÄNERINNE algas Saksa vägede tungimisega Luksemburgi ja Belgiasse. 1914.a. augusti lõpus toimus piirilahing. Prantsuse armeed ja üks inglise armee olid sunnitud taganema. Septembris lõid prantslased pariisi tunginud sakslased tagasi lahingus, Marne'I lahingu nime all tuntud lahingus. Peale seda algas positsioonisõda. 1915 kasutasid sakslased esimest korda sõjategevuses gaasi Ypres'I lahingus. 1916 ründasid sakslased Verduni kindlust. Lahing kestis 10 kuud ja algas veebruaris. Nii Saksa kui Prantsusmaa kaotas üle miljoni mehe. Kuid võitjaks tuli Prantsusmaa kindral Petain'i juhtimisel. Peaaegu samal ajal toimus Somme'i lahing inglaste ja sakslaste vahel. Selles lahingus kasutati esmakordselt lennuväge ja tanke. Võitjaks tulid sakslased. IDARINNE Venemaa tahtis vallutada Ida-Preisimaad
aug Jaapan kuulutas Saksamaale sõja Tähtsamad lahingud. Läänerindel: Marne´i lahing sept algus sellega nurjus Saksa Schlieffeni plaan Aisne´i lahing sept keskel kujunes positsioonisõda. Mõlemad pooled kaevusid maassa Idarindel: Lahingud Ida-Preisimaal 1914. aasta tulemus Läänerindel. Manöövrisõda asendus positsioonisõjaga. Kujunes stabiilne rinne. Idarindel jätkub manöövrisõda. 1915. aasta Saksamaa muudab oma plaane. Otsustatakse: Läänerindel pidada positsioonisõda ja Idarindel anda pealöök. Venemaa otsustab pealetunge teostada nii Saksamaa kui ka Austria-Ungari vastu. Nii ulatuslikuks pealetungiks poldud aga ette valmistatud, ei jätkunud ka jõuda. Veebr- märtsis 1915 Vene vägede suur pealetung Ida-Preisi ja Karpaatia aladel. Ida-Preisis Augustowo metsades hävitati suur Vene väegrupp. Venemaa kaotas ka Galiitsia alad.
pealinnast.sakslased olid · Saksalsed viisid kurnatud läänerindele rohkem mehi, · Schlieffeni plaan oli läbi pealetung Varssavile kukkunud · Saksalsed liikusid kiirelt · Positsioonisõda edasi kuid vene · 1916 inglased kasutavad vasturünnak lõi nad tagasi. tanke · 1914-1917 manöövrisõda · 1915 gaas Positsioonisõda: · Mõlemad pooled olid välja ehitanud tugevad kaitseliinid · Kaitserelvad ja vahendid olid ründerelvadest tõhusamad · Kindlustatud kaevikutest oli raske läbi murda · Oli vaja suurt armeed · 1915 kasutasid sakslased mürkgaasi · Olukord muutus tankide kasutuselevõtuga Manöövrisõda: · Püsiva rindejoone puudumine · Olukorra kiire ja pptamatu muutumine · Üksikud lahingud
, . 1915 . . .. , .. , . . 1915 . , , , . : , , , , , . 1916 «» 1921 « ». . , 1922 . . 1923 , «». -- , . . « », : « 036», « ». ( 1924 ), , .. -- -- 1925 . : « », « », « » « ». « ».
Teine Vene armee sunniti Ida-Preisimaal taanduma. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes kandsid Austria-Ungari väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka Austria-Ungari üksuste pealetung Serbias. Sakslased tõid osa vägesid läänerindelt idarindele ja alustasid koos Austria-Ungari vägedega pealetungi Varssavile. 1914.a. lõpuks olukord aga idarindel stabiliseerus. Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi-Pinski joonel stabiliseerida. Idarindel üritas vasturünnakut Venemaa. Uueks rindejuhatajaks sai Brussilov. 1916.a. juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus. Antandi poolel astus sõtta Rumeenia
VÕITLEVAD POOLED 1.MAAILMASÕJAS KESKRIIGID ANTANT SAKSAMAA 1914 SUURBRITANNIA 1914 AUSTRIA-UNGARI 1914 PRANTSUSMAA 1914 BULGAARIA 1915 VENEMAA 1914 TÜRGI 1914 AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1917 ITAALIA 1915
Teine Vene armee sunniti Ida-Preisimaal taanduma. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes kandsid Austria-Ungari väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka Austria- Ungari üksuste pealetung Serbias. Sakslased tõid osa vägesid läänerindelt idarindele ja alustasid koos Austria-Ungari vägedega pealetungi Varssavile. 1914.a. lõpuks olukord aga idarindel stabiliseerus. Sõjategevus 1915-1917 Läänerinne 1915.a. alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud positsioonidel. 1915.a. 22. aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest
mõlemale Vene armeele. Teine Vene armee sunniti Ida-Preisimaal taanduma. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes kandsid Austria-Ungari väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka Austria-Ungari üksuste pealetung Serbias. Sakslased tõid osa vägesid läänerindelt idarindele ja alustasid koos Austria-Ungari vägedega pealetungi Varssavile. 1914.a. lõpuks olukord aga idarindel stabiliseerus. Sõjategevus 1915-1917 n Läänerinne 1915.a. alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud positsioonidel. n 1915.a. 22. aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. n 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest
allveelaev, torpeedod, lennukid jne) Venemaa soov saada enda võimu alla Konstantinopol ja Must meri. Marne'i lahing (5.6. september 1914) Tannember'i lahing (26. 30. august 1914) Ypres'i lahing (22. aprill 1915) Gorlice lahing (2. mai 1915) Verduni lahing (21. veebruar 1916) Somme'i lahing (1. juuli 1916) Caporetto lahing (24. oktoober 1917) II Marne'i lahing (15. juuli 1918) 28. juuni 1914 korraldatakse atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile. 1915 Itaalia läheb üle Antanti poolele. 1917 USA astus sõtta Antanti poolele (toetas ressurssidega) Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist 11. nov kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4a ja 3,5 kuud kestnud sõja Saksamaa alistub Verssailes'i rahu 28. juuni1919. Nõrgendas Saksamaa võimet maailmaturul Piiras tema iseseisvust Säilitas Saksamaa sõjalise jõu Võitjaid said palju eeliseid ja uusi maid 10. sept 1919 sõlmiti rahu Austriaga 27
Itaaliale osa Austria-Ungari valdustest.1915.a.mais kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja. Sakslased-austerlased pidid sinna oma jõude saatma. Esialgu suudeti itaallasi tagasi tõrjuda. Saksamaale tõi kergendust ammuse liitlase Bulgaaria sõtta asutimine. Serbia väed purustati. LAHINGUD TÜRGI RINDEL 1915.a. astus sõtta Türgi Kolmikliidu poolel. Kaukaasias olid edukad vene väed, teistel rinnetel suutsid türklased vastaseid esialgu tõrjuda. 1915.a. üritasid inglased oma kontrolli alla saada Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid inglased, ning operatsioon takerdus verisesse positsioonisõtta. 1916.a. olid inglased sunnitud poolsaarelt lahkuma. SAKSA RÜNNAK IDARINDEL 1915.a. 1915.a. otsustati koondada peamised jõud idarindele.2.mail1915 algas venelaste ootamatult tugeva tulelöögiga Saksa armee Golice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi.
Vahemaade tõttu võttis iga ettevõtmine palju aega. Venemaa sai valuida kas ründab ida-perisimaad v A-U, valis prantsusmaa palvel ida-preisimaa, kuigi endale oleks kasulikum olnud A-U. e)Austria-Ungari sõjaplaan tuleb võidelda mitmel rindel, lõunas Serbia ja idas venemaa vastu, sõjavägi tuli jagada kaheks, suurem osa venemaal, arvestades Saksamaa toetusega. 8) uued relvaliigid Positsioonisõda okastraattõkked, kaevikud Ypres mürkgaas 1915.04 Gallipoli ps dessant 1915 Somme'i lahing tankid Merel allveelaev 1915, uputati ka Lusitania(inglise reisilaev) Verduni- suurtükivägi 9)1914 tuntumad lahingud Tannenbergi lahing Marne'i lahing - Liège'i lahing, Lvivi lahing, 10) 1915-1916 tuntumad lahingud Somme`i lahing 1916 kumbki pool ei saavutanud edu, prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel Verduni lahing 1916 saksamaa ja prantsusmaa. Verdun jäi hõivamata(saksamaa poolt) Gorlice lahing 1915 saksamaa edukas pealetung venemaale
rajati tugev kindlustus, belgia piirile seda ei tehtud) inglism(ei tahtnud sõdida, valmis ainult koostööks ja abiks) vene (nõrgalt ettevalmistatud) A-U(peavad võitlema mitmel rindel) Läänerinne- 2 aug 1914 saksa väed hõivasidvastupanuta luksemburgi, 5 aug 1914saksa sissetung belgiasse, 21-25 aug 1914 piirilahing P ja Inglise väedsaavad lüüa, 2sept 1914 Marne'i lahing-Prants pani saksa edasiliikumise seisma, algas positsioonisõda, veebruar 1915 allveesõda, saksa uputas inglise reisilaeva, veebruar 1916 Verduni lahing, saksa murdis läbi prants kaitseliinid, aga purustada ei suutnud, 31 mai 1916 Jüüti merelahing sakslased ja inglased suurte kaotustega, 1juuli 1916-nov Somme'i lahing, inglise-prants väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, mõlemad pooled suurte kaotustega, I korda kasutati tanke, aprill 1917 Nivellei tapatalgu, saksa lõi tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons'i vahel, okt 1917 Caporetto
Claude Debussy Claude Debussy [klood debüss'ii] (22. august 1862 Saint- Germain-en-Laye 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismi alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Uue suund- impressionismi kõige väljapaistvamad esindajad muusikas on Claude Debussy ning Maurice Ravel (1875-1937). Claude Debussy, olles oma värvimeelelt ning vete- ja valgusemängude eelistuselt impressionist, näitas end mõneski suhtes juugendlikuna. Seda leiab kohtades, kus meloodia muutub ornamendiks või "jumalikkudeks arabeskideks". Seda kuuleb orkestrilugudes "Fauni pära...
Teine Vene armee sunniti Ida- Preisimaal taanduma. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes kandsid Austria- Ungari väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka Austria-Ungari üksuste pealetung Serbias. Sakslased tõid osa vägesid läänerindelt idarindele ja alustasid koos Austria-Ungari vägedega pealetungi Varssavile. 1914.a. lõpuks olukord aga idarindel stabiliseerus. Sõjategevus 1915-1917: Läänerinne 1915.a. alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud positsioonidel. 1915.a. 22. aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest
Inglise-Vene leping, jagati mõjusfäärideks Iraan, venemaa loobus pretendeerimast Afganistanile. · Venemaa püüdis sellega tugevdada oma mõju Musta mere võinade üle, et oleks vaba pääs Vahemerele. · Inglismaa lootis hoiduda Saksa tugevnemisest ja reguleerida omavahelisi suhteid kolooniate vallutamisel. · Antant Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa liit kolmikliidu vastu 1907-1917. · Kolmikliit - Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia liit 1882-1915. Itaalia astus 1915 sõtta Antanti poolele Bosnia kriis: · 1908 otsustab Austria-Ungari endaga liita Bosnia ja Hertsegoviina. Tekib terav välispoliitiline kriis. · Antandi riigid olid sunnitud tunnistama Austria-Ungari anneksiooni, sest selle taga oli Saksamaa. Teine Maroko kriis: · 1911a Marokos ülestõus, Prantsusmaa reageeris Maroko pealinna okupeerimisega; ettekäändeks Prantsuse alamate kaitsmine. · Saksamaa kartes Prantsusmaa võimu kogu Marokos, sekkus taas ja algatas sellega
Lisaks imetlusele oli ka äratundmisrõõm ning ka teadmine, et nägin seda maailmakuulsat maali oma silmaga. ,,Must ruut" kujutab endast 79,5cm x 79,5cm suurust maali. Sellel on kujutatud must ruut valgel foonil. Kazymir Severinovich Malevich (23 veebruar 1878 15. mai 1935) maalis seda 1915.aasta suvel ja sügisel. Tema kinnitusel ta maalis seda mitu kuud. Maal oli olnud viimasel futuristlikul näitusel ,,0.10", mis oli avatud Sankt-Peterburis alates 19.detsembrist 1915.aastal.39 Malevichi välja pandud maali hulgas, mis olid välja pandud kõige nähtavamal kohal ning nö ,,punasesse nurka", kus tavaliselt rippusid ikoonid, paigutas ta ,,Musta ruudu". Sellegipoolest sai see maal seal näituselgi väga kuulsaks. Malevich on maalinud mõndadel andmetel lausa 7 ,,Musta ruudu" koopiat.On teada, et aastatel 1915 kuni 1930ndate alguseni maalis ta 4 varianti ,,Mustast ruudust", mis erinevad teineteisest mustri, faktuuri ja ka värvide poolest. Ühte
Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918 Antant : Keskriigid: Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Suurbritannia Türgi Itaalia (1915) Bulgaaria Sõja põhjus: suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast Soodustavad tegurid: Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina Balkani sõjad Riikide eesmärgid: Saksamaa: kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina Austria-Ungari: tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat Türgi: tahtis endale Taga-Kaukaasiat Suurbritannia: tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia Prantsusmaa: tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi ja vallutada Saarimaa...
, . , -- , , . , « » . , , , : ! ! , . [6]. « » . «» -- . «» , «, »[7], . - . . -- , 1913 -- . , , . , - , . 1914 1914 . 19- , , . , , . : « », « », «» «». -- , « », -- . « » -- , , . - , . , , . . 1915 1915 . , , , . -- , « », . , , . , , 1914 . , , , , , [8]. . «» (1917) [] 1916 1916 . , - -- «» «» - , . . « », , . 1917 1917 . -- . «» « », « » - «». . , -- , ( ). : , , , . - , , ,
1.Maailmasõda Antant> kolmikliit(keskriigid) Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Inglismaa Itaalia(1915. lahkus) Bulgaaria Türgi Sõja eesmärk: Suurriigid tahtsid maailmas oma positsioone tugevdada. Selleks tuli territooriume laiendada ja uusi kolooniaid hõivata. Sõja plaanid: 1.Saksamaa-välksõjaplaan-kiiresti vallutada Prantsusmaa(1,5 kuud) ja siis suunata kõik jõud Venemaa vastu. 2. Prantsusmaa-Tegid suure panuse tugevatele kindlustustele, mis ehitati Prantsuse-Saksa piirile. 3. Venemaa- Oli plaan purustada Saksa väed. 4. Inglismaa- Otsustas toetada liitlasi rahaliselt ja anda ka abiväge Prantsusmaale. Sõja ettekääne:28.juuni 1914 atendaat Austria-Ungari troonipärijale Serbias, mille peale Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa toetas Serbiat, Saksamaa aga Austria-Ungarit, seetõttu oli sõda vältimatu. Sõja k...
Need ulatusid nii kaugele kui silm nägi. Seetõttu teatakse Esimest maailmasõda ka, kui kaevikusõjana. Kaevikud mängisid suurt rolli sõjatehnika arenemisel ja uuenemisel. Kaevikute eesmärgiks oli peatada vastaste pealetunge. Kaevikusõdasid tuntakse ka kui positsioonisõdadena. Tankid Juba enne Esimest maailmasõda mõeldi kuulikindla masina peale Esimesena ehitasid tanki inglased, kelle esimene prototüüp valmis 1915 Esimest korda osalesid tankid Somme lahingus 1916 aastal 1916 aasta novembris valmisid ka prantslaste tankid Prantslaste tank osales lahingus esimest korda 1917 Tankid Sakslased said oma tankid valmis 1917 aasta mais Lahingus osales see esimest korda 1918 aastal Sakslaste tankid olid kiireimad ja nende soomus oli kõige paksem Sakslaste tankid olid parimad, sest nad ei kiirustanud nende ehitamisega.
29. X 1914. a. astus Saksamaa poolel sõtta Türgi, kes sõdis Kaukaasias venelaste vastu, kuid edutult. Meresõjas püüdsid inglased blokeerida Saksa laevastikku selle baasides. Tõsiseks ohuks olid Briti laevastikule Saksa allveelaevad. KOKKUVÕTE. 1914. a. võitlustes oli nurjunud Saksa väejuhatuse välksõja plaan. Sõda venis pikale ja sakslastel tuli lahinguid pidada nüüd kahel rindel. AASTAD 1915-1916 LÄÄNERINNE. 1915. a. detsembris asus Saksa väejuhatus ettevalmistusi tegema suurlahinguks Verduni /verdö:n/ all. Et vältida sõja edasist venitamist, seadis väejuhatus eesmärgiks lasta vaenlane verest tühjaks, s.o. hävitada armeed. Rünnakuteks valitigi niisugune koht, mida prantslased kaitseksid viimse meheni. Verduni kindlus oli koht, mis lukustas juurdepääsu Pariisi. Verduni kindluse kaitset organiseeris kindral H. P. Petain /petä:n/. Lahing kestis 10 kuud - 21. II - 18. XII 1916
Sõda alustas 7 riiki, loetle need.(4p) Serbia, Austria-Ungari, Saksamaa, Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Belgia 4.Milline oli Saksamaa sõjaplaan? Kirjelda seda.(3p) Taheti teha välksõda. Esiteks pidid sakslased purustama kiirelt prantslased ja seejärel paiskama väed itta Venemaa vastu, sõda pidi kestma 3-4 kuud 5.Mis tähtis lahing toimus 5.sept 1914? Milles seisnes selle lahingu tähtsus?(3p) Marne. Selle lahinguga pandi sesima esimestkorda Saksamaa pealetung 6.Mis riigid astusid sõtta 1915.a?(2p) Itaalia, Bulgaaria 7.Mis olid tähtsamad lahingud Läänerindel 1916.a? Milliste tulemustega need lõppesid?(4p) Verdun ja Somme. Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi kuid Saksamaa sai lüüa. 8.Mis aastal ja millistel põhjustel astusid sõtta Ameerika Ühendriigid?(3p) USA asutus sõtta 6. aprill 1917, sest Saksamaa ründas ameeriklaste kauba- ja alvelaevu ning Usa-s oli üldine saksavastane meeleolu. 9.Mis riikide rühmitused tekkisid enne I Maailmasõda? Mis riigid neisse kuulusid
Rahvusvahelised suhted maailmasõja teel Bosnia kriis- 1908. Bosnia ja Hertsegoviina jäid Türgile, provints allutati AustriaUngarile. Tagajärjeks okupatsioon ja anneksioon. Olemus: kuulutati Bosnia ja Hertsegoviina liidetuks AustriaUngariga, välispoliitiline kriis. Maroko kriis 1905-1906. Maroko iseseisvus ja territoriaalne tulevik säilis. Osalejad: Saksamaa ja Prantsusmaa. Teine Maroko kriis 1911. Osalejad: Prantsusmaa ja Saksamaa. Saab protektoraat. Pingestas rahvusvahelisi suhteid ning ka tülisid. Maroko kriisi kasutas ära Itaalia, viis ellu oma valutusplaani, hõivas Aafrika põhjaosa. Atentaat- tapmiskaitse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel. Kolmikliit (keisririigid) 1882 Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari Antant- Saksamaa vastu 1907-1917 1904 Inglismaa, Saksamaa, Venemaa Balkani sõjad- esimene toimus 1912. aastal oktoobris. Türgi sai lüüa ning Balkani sõjad võtsid osa (Serbia, Bulgaaria, Montenegro). Sõlmiti 191...
välksõja plaan saksa sõjaplaan, nad tahtsid kiirelt tungida prantsusmaale, see purustada ja rünnata venemaad. piirilahing Marne'i lahingkindral Joffre juhtimisel tuntud prantsuse vastupealetung, mis nurjas Sthlieffen'I välksõjaplaani. Tannenbergi lahing positsioonisõdakaevikusõda, sõjategevus pikak ajaks paigale jäänud, rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail postitsioonidel. Ypresseal kasutasid Sakslased 1915.a. esimest korda sõjategevuses gaasi.Ohvriks langes 15 000 inglise sõdurit, kolmandik suri. Verduni "hakklihamasin"kindlus, mis lukustas juurdepääsu Pariisi. Lahing algas 1916. veebruasris ja kesti 10 kuud. Selle aja jooksul käis hakklihamasinast läbi palju inimesi. Mõlemal poolel lages üle miljoni mehe. Somme'i lahingkestis 1916.juulist novembrini, seal kasutati esimest korda lennuvägede tanke. Cambrais' lahinginglased võtsid ette tankirünnaku Cambrais, mis lõppes edutult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
