I maailmasõda (sõjakäik) (0)

I Maailmasõda
Maailmasõja puhkemise peamised põhjused olid teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel.Kiirelt arenev Saksamaa soovis Euroopas juhtpositsiooni ning selleks tuli kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria- Ungari ja Venemaa huvid. See poleks veel terve maailmasõda vallandanud, aga sellele aitasid kaasa järgmise asjaolud . Esiteks ei uskunud suurriigid maailmasõja võimalikkusesse ning nad ei pingutanud piisavalt selle ära hoidmiseks. Neile tundus, et võivad tekkida ainult Euroopas piirkondlikud sõjalised konfliktid. Samuti sõda romantiseeriti. Inimeste seas oli kujunenud unelm, et sõda on romantiline ning mingit ohtu ei oodatud. Pigem vastupidi, sõda sooviti ning paljud ootasid seda huviga . 1914ndaks aastaks ei olnud maailmas ka rahvusvahelisi institutsioone, mis oleksid kiiresti suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. Veel ei pannud riigid tähele sõjatehnika arengut ning oma julgeolekupoliitikat ei uuendatud. Võtmeküsimuseks oli muutunud just see, et kes suudab kõige kiiremini oma väed mobiliseerida ja rindele paigutada.
Maailma sõjale pani alguse aga Austria- Ungari troonipärija tapmine serblaste poolt. 28 juuni. 1924. See andis Austria- Ungarile võimaluse esitada Serbiale atendaat . See tekitas Euroopas palju pahameelt, aga ei lükanud veel sõda käima. Venemaa asus toetama serbialasi. Saksamaa õhtusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja ning Venemaa kuulutas vastuseks välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutsena ning esitas Venemaale ja ta liitlasele Prantusmaale ulitmaatumi mobilisatsioon tühistada. Seda aga ei tehtud ning Saksamaa kuulutas 1.august.1914 välja sõja Venemaale ning siis Prantsusmaale. Saksamaa tungis kallale ka neutraalsele riigile Belgiale ning neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma ka Inglismaa. Sõda oli alanud ning see tekitas sõtta astunud riikides suure sõjavaimustuse. Sõdurid läksid hea meelega innustatult sõtta, arvates et nad on juba aastavahetuseks kodus tagasi. Sõda levis ka Euroopa piiridest välja, sest kaasa haarati ka liitlased teistes maailmajagudes ning Euroopa riikide asumaad. Euroopa riikidest jäi alguses välja Itaalia. 23.august 1914 astus Antandi poole välja Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud tugipunktid ja saared Vaikses ookeanis ja Hiinas.Saksamaa ja Austria- Ungari poolel astus sõtta aga Türgi 1914 november.Inglismaa ja Venemaa pidid oma ründed koondama nüüd ka mujale.
Saksamaa plaaniks juba alguses oli Schliefferi plaan. See nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja siis Venemaa huku .Väed kondati Prantsusmaa peale nii, et rohkem pandi rõhku läänerindele ning väed pidid läbi Luksemburgi ja Belgia mööduma kaarega Pariisit põhjas ning siis prantsuse armee nö kotti haarama . See pidi toimuma 39 päevaga.Ida poolele jäid väikesed katteüksused.
Prantsumaa sõjaplaan oli aga Plaan 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamist ja sissetungi Saksamaale. Plaani märksõnaks oli hoogne pealetung. Prantslased aga ei uskunud alguses, et Sakslased rikuvad Belgia neutraliteeti ning neid sealtkaudu ründavad.Inglismaal sõjaplaani polnud. Nemad olid valmis koostööks Prantsuse vägedega ning toetasid nende vasakut tiiba. Venemaa oli sõjaks võrreldes teistega väga nõrgalt ette valmistanud. Armee oli küll suurem, aga väga kehvalt relvastud. Samuti võttis suurte vahemaade tõttu rindele saamine palju aega. Prantsusmaa palvel ründasid venelased Ida- Preisimaad.Kuigi neil oleks olnud kasulikum rünnata Austria- Ungarit.
Austria- Ungaril oli arusaam, et tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu. Väiksem osa suunati Serbiale, suurem osa Venemaale. Arvestati Saksamaa toetusega.
Läänerindel hakaks sõjategevus 2.august. 1914 kui Saksamaa tungis sisse Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu. Kättemaksuks sõdurite tulistamise eest lasid sakslased belglasi külade viisi maha. See levis mujal maailmas ning ka sõjast väljajäänud riigid pöörasid oma arvamuse Saksamaa vastu.Prantslased alustasid oma sõjategevust rinde lõunasosas ning jätsis vasaku tiiva suhteliselt tühjaks, mis just langes suurte saksa rünnakute alla. Vasakule tiivale olid ilmunud aga Briti üksused. 21.-25.august nn piirilahingus said Inglise-Prantsuse väed lüüa ning paisati tagasi peaaegu Pariisini. Prantslased pidid loovutama olulise osaga tööstus ja majanduslikust potensiaalist.Saksamaa enesekindlus kasvas ja nad arvasid, et Inglismaa-Prantsusmaa on löödud ning nad loobusid Schiefferi plaanist, suunates väed otse Pariisi peale. Ülemjuhatus saatis aga otsustaval hetkel osad väed Ida-Preisimaale,kus tegelikult vägesi üldse vaja ei läinud.2.sept.kui saklased jõudsid Pariisi lähedale, lahkus Prantsuse valitsus linnast. Nõrgestunud ja kurnatud saksa väed olid Pariisis tagasi tõmbuma, kui ägedates lahingutes Prantslased koos inglaste abiga Marne ´i lahingus nende vastu võitles.
Samal ajal käisid sõjad ka idarindel. 17.august.1914 alustasid Venelased tungi Ida-Preisimaale, kus saklsaste nõrgad jõud tagasi löödi. Saksa väele määrati aga uus juht Hindebunburg ning kindral Luddendorrfi abiga suudeti Vene armee Tannenbergi lahingus purustada, Ida- Preisimaal tagasi lüüa.
Venelased saavutasid edu Austria- Ungaris ning Austria-Ungaril ebaõnnestus pealtung Serbias. Saksamaa läks liitlasele aga appi ning alustati koos pealetungi Varssavisse. Alguses liikusid kiiresti edasi, aga siis lõid vene väed nad tagasi. Olukord idarindel stabiliseerus. Antandi riigid vallutasid aga Saksamaa kolooniaid ning tugipunkte.
1915 aastal algas ohvriterohke positsioonisõda.Kaitsevahendid ja relvad olid ründerelvadest tõhusamad.Sõja pidamiseks oli vaja suurt armeed , mida jõuti varustada, laskemoona ja toiduaineid täiustada.See oli võimalik ainult lääneriikidel.1915. Aprillis kasutasid Ypres ´i lahingus sakslased mürkgaasi, üritades inglaste kaitsest läbi murda. Inglastel olid suured kahjud,aga nad suutsid vastu panna.Mürkgaasi kasutati hiljemgi sõjas, aga kasutusele võeti gaasimaskid ning mürkgaasid ei olnud edam väga efektiivsed.1915 aasta kevadeks olid Antandi riigid suutnud nende poole üle asuma meelitada Itaalia, kes algul oli Kolmikliidu poolel. Itaaliale lubati osa Austria- Ungarist. Mais kuulutas Itaalia Austria- Ungarile sõja ning alguses suudeti itaallaste rüdned tagasi tõrjuda. Sakslaste poolele asus aga Bulgaaria , kelle koos purustati Serbia väed.Saksamaa otsustas ma peamised väed suunata idarindele. 2.mai hakkas venelastele tugeva sakslaste Gorlice operatsiooniga, kus venelaste väed murti läbi ning siis rinne stabiliseerus. Ka septembris murdsid saklsaste väed uuesti vene murded läbi. See aga ei viinud Venemaad sõjast välja, olgugi et neil oli palju kaotusi.See nõrgestas Venemaad aga seespoolt.Kuna Serbia oli purustatud ja Venemaale suured löögi antud, luges Saksamaa juba sõja põhimõtteliselt lõppenuks. Väed koondati läänerindele, et asi ühe lahinguga lõpetada. Sakslased koondasid väed sinna, kus kõik prantsuse väed oleksid valmis ennast kaitsma ning siis prantslased tappa.Verduni kindlus oli juurdepääsuks Pariisile.Sinna alla koondati suured väed. 1916 veebruaris asusis sakslased rünnakule ning esimene prantslaste kaitseliinlöödi läbi. Esialgu läks kõik plaanipäraselt, aga siis lisasid prantslased lisajõude, kes kandis suuri kaotusi. Verduni kaitsejuhiks nimetatud kindral Petain suutis võitlejaid veel vastu panema . Lahinf kestis 10 kuud, nii et mitmed kindlused käisid käest kätte, aga Saksamaa ei suutnud prantslasi murda.Rohkem kahju sai Saksamaa. Hukkus üle miljoni inimese.1.juulil hakkas Somme´i lahing, kus prantsuse ja inglise väed üritasid Saksa positsioonidest läbi murda, kuid see läks edutult. 15.sept.võtsid inglased esimest korda kasutusele tankid, millega löödi vastaste kaitseehitised puruks ning tekitati paanikat. Nad suutsid sakslaste kaitsest mitme km ulatuses läbi mruda,aga ei kasutanud edu õigel ajal ära. Mõlemad pooled kaotasid kokku 1,3 milj.inimest. Edu ei toonud see kummalegi poolele.
Kui Saksamaa luges Venemaa juba sõjast välja lööduks, oli venelastel uus juht Brussilov. Tehti pealetung Galtsiitsias. Austria- Ungari rinne murti läbi, tekitades suuri kahjusid. Venelastel puudusid vägede revervid ning rünnak pidurdus. 1916 augustis astus Antatndi poolel sõtta ka Rumeenia . Keskriigid purustasid Rumeenia kiirelt ning Venemaal tuli liitlaste abistamiseks rinnet veel pikendada. Saksamaa said oma valdusse naftaväljad, msi lubas merel paremat varustust ning paranes Keskriikide varustamine toiduainetega.
Mida rohkem sõda oli juba käinud, muutus see kurnamissõjaks. Vastased tahtsid üksteist ära kurnata ning vastupanust loobuma sundida . Inglismaa oli blokeerinud Saksamaa merelt . Saksamaa üritas aga Inglismaa varustusteed läbi lõigata. Kasutati allveelaevu ning 1915 veebruar alustati allveesõda. Kõik kuulutati sõjatsooniks merel. Saksa allveelaev uputas inglise suure reisilaeva Lusitania, mille pardal hukkus palju ameeriklasi. Sakslased saatsid Inglise kaubateedele lahingulaevu, aga inglased suutsid nad hävitada. 1916 aastal sattus Saksamaa laevastik inglise varituse alla, kuid sakslaste väed suutsid siiski oma baasi naasta. Kuigi Sakslased kuulutasid Jüüti merelahingu oma võiduks,jäi tegelik võit rohkem Inglismaale , sest hiljem käitus Saksamaa laevastik passiivselt, tulles vaid haruharva oma baasist välja.
1917 painas lääneliitlasi tungiv vajadus Saksamaa purustada.Saksamaa ootas Venemaa kokkuvarisemist ja suunas väed läänerindele ning ootas kuni nemad tungisid, lootes et vastastel jõud raugeb. Sakslased ehitasid eesliini taha varuliine kuhu võis suurtüki tule eest varjuda. Löödi tagasi rünnak Reimsi ja Soissons´i vahel. Prantsuse kindral Nivelli nimejärgi kutsuti seda Nivelli tapatalguteks, sest prantslased oli kaotuse pärast nii pahameelsed, et puhkesid mässud, mis suruti suure vaevaga maha. Oktoobris otsustas Saksamaa anda löögi Itaaliale.Caporetto lahingus said Itaalia väed raskelt lüüa. Itaalia kaitse varises kokku ning kiiruga kohale toodud inglise-prantsuse üksused suutsid uue kaitseliiniga edasitungi peatada. Novembris – detsembris ründasid inglased Cambrai all ning kasutasid rohkem tanke, nad said kaitseliinidest läbi, ning sakslastel tekkis väike paanika . Inglismaa ei osanud aga seda ära kasutada ning sakslastel õnnestus läbimurre peatada.