Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mandrite teke ja kujunemine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis osadeks jagatakse geoloogias maakoor?
Rakvere Eragümnaasium
Mandrite teke ja kujunemine
Referaat
Autor: Mari-Liis Vilgelm 11.B
Juhendaja : Õp. Erki Õun
Rakvere, 2009
Sisukord
  • Mandrite teke ja kujunemine…………………………………………….………..2
  • Mandrite areng……………………………………………………………………..3
  • Laamtektoonika avastamine……………………………………………………...4
  • Triivitavatest mandritest…………………………………………………………...5
    Mandrite teke ja kujunemine
    Valdavalt on levinud termini " manner " geograafiline tähendus, kuid selle kõrval on olemas ka geoloogiline , mis on mõnevõrra teistsugune. Kui geograafias peetakse mandrite piiriks rannajoont , siis geoloogias on mandri piiriks mandrilava ehk šelfi üleminek mandrinõlvaks. Seega on osa mandrist maailmamere poolt üleujutatud. Sõltuvalt sellest, kas tegemist on mandri või ookeanibasseiniga, jagatakse geoloogias ka maakoor mandriliseks ning ookeaniliseks.
    Mandrid on üldjoontes kõik üksteisele sarnase ehitusega. Alumiseks struktuurseks korruseks on aluskord ehk vundament , mis koosneb eelkambriumi vanusega kristalseist kivimeist, mis ka kõigil mandreil teatud kohtades, mida nimetatakse kilpideks, paljanduvad. Suur osa aluskorrast on kaetud võrdlemisi vähedeformeerunud settekivimite kihtidega. Selliseid alasid nimetatakse platvormideks. Kõigil mandreil on olemas ka mäestikud ehk piklikud deformeeritud, moondunud ning murranguist läbitud struktuurid , mis markeerivad kunagisi või ka praegusi laamade põrkepiire.
    Lähtudes geoloogilisest kontseptsioonist on paljud saared ( Suurbritannia , Tasmaania, Gröönimaa, Jaava, Jaapan jne) geoloogiliselt osad külgnevast mandrist. Mõned saared moodustavad aga omaette mikrokontinente ( Madagaskar , Uus- Meremaa ).
    Mandrid erinevad oluliselt nii ehituselt, vanuselt kui ka koostiselt ookeanilisest maakoorest. Erinevalt suhteliselt noortest ookeanilist maakoort moodustavaist kivimeist (vanus maksimaalselt 200 Ma) on kõigil mandreil mitme miljardi aasta vanused tuumad , mis võrrelduna Maa 4,5 Ga vanusega tähendab seda, et kord tekkinud mandrid on ajas väga püsivad. Geoloogilises ajas ongi mandrilist maakoort pidevalt juurde tekkinud ning mandrite pindala suurenenud. Mandrid on püsivad seetõttu, et on ookeanilist maakoort moodustavaist kivimitest väiksema tihedusega, mis teeb nad vahevöö ning külgnevate ookeanibasseinide suhtes ujuvaks (Vaata: Isostaasia). Mandrite asukoht ei ole ajas püsiv. Toimub nn mandrite triiv , mille käigus mandrid mitte ainult ei muuda oma asendit, vaid ka jagunevad osadeks (näiteks Aasia ja Aafrika läbi Punase mere tekke) ning põrkavad kokku teiste mandritega, et moodustada suuremaid mandreid (näiteks Euroopa ja Aasia, mille piirile on tekkinud Uuralid ).
    2
    Mandrite areng
    Teadlased on esitanud huvitava hüpoteesi sellest, et sadu miljoneid aastaid tagasi oli meie planeedil ainult üks, aga see-eest hiigelsuur manner, mis hiljem lõhenes. Lõhenenud osad triivisid üksteisest eemale ja jõudsid sellisesse asendisse, nagu tänapäeval näeme.
    See oletus kannab mandrite triivi hüpoteesi nime.
    Sellele lisaks on teadlased avastanud ka asjaolu, et Maa paisub , s.t et Maa maht suureneb. Viimase 200 miljoni aasta jooksul on Maa maht suurenenud 25% võrra.
    Maa paisumise hüpoteesi järgi kattis Maad algul terviklik maakoor, mis Maa paisumisel mandriteks rebenes . Rebendite kohale tekkisid ookeaninõod, mis on pidevalt laienenud. Viimaste aastakümnete uuringud on tõestanud, et ookeanipõhi laieneb keskmiselt 1-5 cm aastas.
    Siin joonisel näed mandrite arengu  algust 200 miljonit aastat tagasi, iga joonise vahele jääb 65 miljonit aastat.
    Kaasaja tunnustatuim õpetus maakoore arengust on laamtektoonika hüpotees. Selle hüpoteesi kohaselt koosneb litosfäär suurematest ja väiksematest pangastest, mida nimetatakse laamadeks. Seitse suurt ja umbes kakskümmend väiksemat laama hõlmavad nii ookeane kui mandreid.
    Ülisügavad läbi terve maakoore ulatuvad praod eraldavad laamu üksteisest. Vedelal vahevööl triivivate laamade liikumiskiirus on umbes 4-5 cm aastas.
    Erinevad laamad liiguvad erineva kiirusega, nad võivad kas vastamisi põrkuda või üksteisest eemalduda või ka liikuda erinevas suunas küljetsi.
    3

    Laamtektoonika avastamine


    Laamtektoonika rajajaks peetakse mitmekülgset saksa teadlast Alfred Wegeneri, kes avaldas aastal 1915 raamatu, milles kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist, mille ta aasta hiljem nimetas Pangaeaks. Wegener ei olnud siiski esimene, kes arvas , et mandrid on aegade jooksul üksteisest eemale triivinud. Sarnaseid mõtteid tekitas Lõuna-Ameerika idaranniku ja Aafrika lääneranniku hämmastav sarnasus. Wegeneril ei vedanud , sest tema hüpoteesi ei usutud ning lausa naeruvääristati. Teooria sai laialdase tunnustuse alles 20. sajandi kuuekümnendatel. Seega üle kolmekümne aasta peale Wegeneri surma. Lõplikult kinnitas laamtektoonika õigsust ookeanipõhja süvapuurimine millega tehti kindlaks, et ookeanipõhi on seda noorem, mida lähemal on ta ookeanide keskahelikele.
    4
    Triivivatest mandritest
    Alfred Wegeneri oli meteoroloog, hariduselt aga astronoom . Hukkus Gröönimaal meteoroloogilisel ekspeditsioonil. (1930). Oma teooria, et Maal oli kunagi üks suur manner, ja üks suur ookean, ning selle hiidmandri jupid triivisid üksteisest eemale, esitas ta 1915 välja antud raamatus "Die Entstehung der Kontinente und Ozeane" Mitte ükski geoloog tema vaateid tõsiselt ei võtnud - kuidas olekski olnud see võimalik! Puudus ju põhjus, mis võinuks põhjustada mandrite triivi. Muuseas , seda põhjust, head teooriat maakoore all toimivate liikumiste kirjeldamisel ei tea teadlased tänase päevani. Imelik, et sama argument Wegeneri teooria vastu on jõus nii 1915 kui ka 2005: keegi ei oska eriti veenvalt ära selgitada, mis võrrandite või seaduste põhjal laamasid oma kukil tassivad liikumised Aafrikat ja Ameerikat eemale tirivad. Tänane päev niisiis pole küll selgitanud põhjuseid, miks mandrid triivivad, ometi suure empiirilise andmestiku põhjal toetab planeedi mineviku seisu parimini kirjeldavat teooriat. Tõsi, Maa arengu osas on oodata murrangulisi muutusi edaspidigi, teame minevikus toimuvast õieti väga vähe. Näiteks on väga omapärane see, kuidas asteroidid on meie teket mõjutanud - arvatavasti kõnnime ja filosofeerime siin planeedil vaid tänu mõne asteroidi viimsepäevalisele toimetamisele Üks kolakas kusagil Permi ajastul, teine kriidiajastul lõi platsi puhtaks algelisematest eluvormidest ja tegi teed komplitseeritud elu tekkele.
    5
    Pildid.
    6
    7
    Mis osadeks jagatakse geoloogias maakoor?
  • Vasakule Paremale
    Mandrite teke ja kujunemine #1 Mandrite teke ja kujunemine #2 Mandrite teke ja kujunemine #3 Mandrite teke ja kujunemine #4 Mandrite teke ja kujunemine #5 Mandrite teke ja kujunemine #6 Mandrite teke ja kujunemine #7 Mandrite teke ja kujunemine #8 Mandrite teke ja kujunemine #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-09-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liisu876 Õppematerjali autor
    refereering

    Sarnased õppematerjalid

    Laamtektoonika
    4
    odt

    Laamtektoonika

    vastastikmõjudest ja hävimisest. Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Laamtektoonika tähendused geograafiale võib võrrelda DNA avastamisega bioloogias või relatiivsusteooriaga füüsikas. Laam- tektoonika loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. mõistmiseks. 2) Vastuoluline hüpotees. Kes oli Alfred Wegner? Ta oli Saksa teadlane ja laamtektoonika rajaja,kes avaldas 1915 a. Raamatu Mandrite ja ookeanide päritolu, milles kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist ,mille ta aasta hiljem nim. Pangaeaks. Millal ta elas? 1. November 1880- November 1930 Missugust tema teooriat naeruvääristati? Tema hõpoteesi ei usutud vaid naeruvääristati . Teooria sai laialdase tunnustuse alles 1960-datel, üle 30 aasta pärast Wegneri surma. Lõplikult kinnitas laamtektoonika õigust ookeanipõhja

    Geograafia
    Laamdektoonika
    2
    docx

    Laamdektoonika

    Laamdektoonika 1. Laamdektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimitest. 2.Alfred Lothar Wegener oli mitmekülgne saksa loodusteadlane, ta sündis 1.november 1880 a. Berliinis ja suri 1930 aasta novembris Gröönimaal. Naeruvääristati ,,Mandrite ja ookeanide päritolu'', hiljem nimetas ta selle ,,Pangaeaks''. Teooria: Ta kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist. Ta arvas, et mandrid on aegade jooksul üksteisest eemale triivunud. Hüpoteesi kinnitas ka asjaolu, et mõne väljasurnud looma fossiili leiti üksteisest kaugel asuvatel madritel. 3. Wegner tõestas ühtse hiidmandri olemasolu triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna-Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi (kõigil neil olid ühised fossiilid)

    Geograafia
    Maa kui süsteem
    41
    docx

    Maa kui süsteem

    SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................

    Geograafia
    Maateaduse alused I kordamisküsimused
    31
    doc

    Maateaduse alused I kordamisküsimused

    (üles-alla liikumisi). Nii seletati kurdmäestike a tasandike teket. Omane antiikajast kuni eelmise sajandi keskpaigani, sest teadmised Maast tuginesid ainult Maa kontinentaalse osa uurimisele (mis on ainult 29% Maa üldpinnast). Mobilism: peamiseks sisuks maakoore ulatuslikud horisontaalsed liikumised. Ideed tekkisid 19. saj. seoses maakoore suurte pealenihete avastamisega kurdmäestikes ja arenesid 1912. a. Wegeneri mandrite triivi hüpoteesiks (mandrid on geoloogilise aja vältel triivinud ookeanilisel maakoorel maa-kuu vaheliste loodete jõudude mõjul; Jeffeys lükkas 1920-tel ümber). Vastandlikkus: fiksism selgitab Maa geoloogilist arengut läbi vertikaalsete liikumiste, mobilism läbi horisontaalsete liikumiste. 5. Linnutee Galaktika ja Päikesesüsteemi asukoht selles. Meie kodugalaktika, Linnutee (Milky Way Galaxy), on spiraalne. Tema läbimõõt on 100 000

    Maateadus
    Maateaduste alused-kordamisküsimused
    27
    odt

    Maateaduste alused (kordamisküsimused)

    3.Geograafia arengu põhilised etapid. 1.Kirjaliku ajaloo andmeil võib geograafilisi teadmisi leida juba vanast Mesopotaamiast, kus saviplaatidele oli kantud linnade ja maade skeeme, andmeid veeseisude ja veejagamise kohta jne. Antiikajast on säilinud vanade õpetlaste käsikirjad võõraste maade kirjeldustega 2.Keskajal olid araablased suured geograafiahuvilised. Eestimaa kandis maakaardile araablane Al Idris, kes 1154. a. märkis ära ka Tallinna. 3. 16-17.sajand ajaloolise geograafia kujunemine. P. Clüver. Suurte maadeavastuste üldistus-üldmaateadus. 4. 18.sajand geograafia+statistika arendasid oluliselt riigiteadust. 5. 19.sajand geograafia kui teaduste süsteem. 6. Tänapäeval on oluliselt edendanud geograafiat vene geograafid. Vanim: Kuninglik Geograafiaselts. 1830. London. Suurim: Venemaa Geograafiaselts. 1845. St. Peterburg. Eestis: Eesti Geograafia Selts 1955. 4.Maa ja maailmaruum. Kosmilised seosed. Maa asub Päikesesüsteemis. Päikesesüsteem asub Galaktika ääremail

    Maateadus
    Maateadused I kordamisküsimused
    17
    doc

    Maateadused I kordamisküsimused

    Rühmade detailsem jaotus arvestab juba mitmesuguseid lisatingimusi. 18. Magmakivimid, nende tekkemehhanism effusiivsed ja intrusiivsed kivimid. Tardkivimid rühmitatakse magma tardumise koha (sügavuse) järgi: · efusiivseteks e. purskekivimiteks · intrusiivseteks e. süvakivimiteks. Intrusiivsete kivimite seas eraldatakse omakorda välja pinnalähedased (subvulkaanilised) ja soon- e. poolsüva- (hüpabüssaalsed) kivimid. 19. Magma teke ja selle liikumine maakoores? Magmaks nimetame kôrge temperatuuri (650-1600°C) ja rôhu (üle 3*108 Pa) tingimustes maakoores vôi vahevöö ülemises osas tekkinud vedelat sulamit, mille peamisteks koostiselementideks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2, H2S. Edasiliikumiseks kasutab magma kas kivimite kihtidevahelisi pindu ja lôhesid - tekivad ümbriskivimitega ühinevad (e. konkordantsed) kivimkehad - vôi loob enesele ruumi

    Bioloogia
    Maateaduse aluste kordamisküsimused
    13
    doc

    Maateaduse aluste kordamisküsimused

    Üleminekuteaduste geograafia ­ asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. Üks vanimaid geograafia harusid on maadeteadus. See käsitleb Maad piirkondade, s.o. mandrite, looduslike regioonide, ka riikide ja nende osade kaupa. Maadeteadus kujutab endast sünteetilist eriteadust, mis uurib riiki või mingit muud geograafilist üksust kui teatud suurusjärku looduslik-sotsiaalset süsteemi. See on kompleksse füüsilise geograafia haru, mis uurib kõige üldisemas plaanis geograafilise sfääri struktuuri, diferentseerumise, funktsioneerimise, dünaamika ja evolutsiooni seaduspärasusi

    Maateadus
    Maateadus alused
    23
    doc

    Maateadus alused

    Maal rauda lihtainena ei esine praktiliselt üldse. Lisaks sellele on meteoriitne raud niklirikas. Meteoriidid jagunevad diferentseerunud ja diferentseerumata meteoriitideks. Diferentseerunud meteoriidid pärinevad planetaarselt kehalt, mis on sfääristunud. Kondrid on ära sulanud. Meteoriidid esindavat maavälist kosmilist ainet ja näitavad päikesesüsteemis seisundit selle tekkeajal. Lisaks sellele esineb ka marsi- ja kuumeteoriite. Päikesesüsteemi teke algas 5 mrd aastat tagasi. Planeeditekke protsessid. Kondenseerumine-tahkete tolmuosakeste moodustumine udukogu jahtumisel Akretsioon-tolmuoaskeste üksteisega liitumine, millest arenevad järjest suuremad kehad. Geoloogilises mõttes planeediteke väga kiire ~100Ma Kuu. Hele mägismaa ­ anortosiit 4,2Ga, Tumedad mered ­ basalt 3,5Ga. Pinda katab tolmjas materjal (regoliit), 2-15m paks. Tekkinud meteoriitidega pommitamisel. Koore paksus 60km(maa pool) kuni 150km(vastasküljel)

    Maateadus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun