Vladimir Majakovski Vladimir Majakovski sündis Gruusias, kolmest lapsest viimasena.Ta isa töötas metsavahina. Vanemad olid Ukraina päritolu. Kuigi Majakovski rääkis gruusia keelt koolis ja sõpradega, räägiti kodus vaid vene keelt. 14-aastasena võttis Majakovski osa Kutaisi linnas toimuvatest sotsialistlikest meeleavaldustest. Pärast isa äkilist ning enneaegset surma aastal 1906, kolis perekond laste parema hariduse nimel Moskvasse. Moskvas ilmutas Majakovski huvi marksistliku kirjanduse vastu ning võttis osa vene sotsiaaldemokraatliku töölispartei tegevusest, hiljem sai temast bolshevik. 1908. aastal vabastati Majakovski koolik...
ning suunati tagasi oma polku. 7. jaanuaril 1913 ülendati staabikapteniks. 21. märtsil 1913. a arvati kindralstaabi kutseliiki. 19121913 teenis 13. J erevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polgus. 19131914 teenis 1. Kaukaasia kütipolgus rooduülemana. 1914 teenis Kaukaasia sõjaväeringkonna staabis. Esimese maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915. aasta märtsini. Te e nis tus käik Ve ne maa Ke is ririig i s õ javäe s 26. novembril 1914 ülendati kindralstaabi kapteniks. Märtsis 1915 määrati 21. jalaväediviisi staabi vanemadjutandiks. Novembris 1915 määrati J ohan Laidoner Läänerinde staapi luureosakonna ülema abiks. 15. augustil 1916 ülendati J ohan Laidoner kindralstaabi alampolkovnikuks. 11. märtsil 1917 määrati Kaukaasia grenaderidiviisi
armee purustamine. Vene väed saavutasidki algul edu, kuid augusti lõpul toimunudTannenbergi lahingus purustati üks kahest Ida- Preisimaal tegutsevast Vene armeest. Edukamalt tegutses Vene armee Austria- Ungari vastu. Pealetungi käigus Galiitsias vallutasidVene väed Lvovi. Austria- Ungari väed sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel jätkusidägedad lahingud ka 1914. aasta lõpul. Siin ei kujunenud välja positsioonisõda naguläänerindel. Seda arvestades otsustas Saksa väejuhatus anda 1915. aastal pealöögi justidarindel, et Venemaa lõplikult purustada. Saksa vägede ülekaal ja esialgne edu ei toonudsiiski kaasa läbimurret. 1915. aasta lõpul stabiliseerus rinne Riia- Daugavpilsi- Pinski-Tsernovtsõ joonel.1916. aastal võtsid idarindel suurpealetungi ette Vene väed, keda juhtis kindral A. Brussilov.Ent ka Brussovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäipüsima.1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus.
suutnud sakslased kusagil suuremaid vastase jõudusid sisse piirata või purustada, mis tähendas, et prantslased olid õppinud arukalt taanduma. MARNE'I LAHING POSITSIOONISÕDA Algas ängistav, staatiline, kuid samas ohvriterohke positsioonisõda. Positsioonisõja põhjustas sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja vahendid olid ründerelvadest tõhusamad. Seetõttu oli hästi kindlustatud kevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda. GAASISÕDA 22.aprill 1915 kasutasid sakslased Ypres'i kanali juures gaasi, rikkudes selles rahvusvahelist õigust. Klooribaloonid olid paigutatud rindelõigule . Inglaste hulgas pääses valla hirm ja paanika. Gaasimürgituse said 15 tuhat sõjaväelast ja neist kõik surid. Pärast seda võeti kasutusele gaasimaskid ja st jäi mürkgaaside kasutamine suure sõjalise efektita. SAKSAPEALETUNG VENEARMEELE 1915.A Eesmärk : purustada täielikult ära venearmee. Venearmee taganes pidevalt, loovutades ühe ala
. Kuna Inglismaa oli seotud liitlaslepetega nii Venemaa kui ka Prantsusmaaga kuulutab ta sõja Saksamaale. Inglismaa peamiseks sõtta astumise põhjuseks oli Belgia neutraliteedi rikkumine! 4) Itaalia, Bulgaaria, Türgi ja Rumeenia I maailmasõjas?! Bulgaaria sõttaastumisel kolmikliidu poolel aitas purustada serbia sõjaväe, Türgi astus ka sõtta kolmikliidu poolel, Kaukaasias venemaaga sõdis, Dardanelli väinade juures inglastega. 1915. aastal astus enne kolmikliitu kuulunud Itaalia sõtta Antandi poolel sõdides A-U vastu. 1916. aastal astus sõtta Antandi poolel Rumeenia, mis tõi kaasa neg. Tagajärgi, sest rumeenia õnnestus sakslastel võita ja sealt saadi naftat ja toitu. 5) 28.06.1914 A-U troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914 A-U kuulutab Serbiale sõja, algab I MS. 3.03.1917 Nikolai II loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele valitsusele 6.04
saatis ta sõdima kõigest 70 000 mehelise armee. Läänerindel algas sõjategevus Saksa vägede sissetungiga Belgiasse ja Luksemburgi, kuid kiiret läbimurret ei olnud. 1914.aastal toimus nn piirilahing Saksa ja Prantsuse, Inglise vägede vastu. Viimased olid sunnitud taganema ja Saksa väed jõudsid Pariisi lähistele. Prantsuse armee alustas Marne'i lahingus vastupealetungi ja Saksa väed paisati tagasi. Nii nurjati Schlieffeni välksõja plaan ja läänerindel algas positsioonisõda. 1915.aastal kasutasid sakslased Ypres'i lahingus inglaste vastu esimest korda gaasi. Gaasiballonid paigutati 6 km ulatuses rindele ja tuul kandis gaasi inglasteni. 15000 kolmandik suri ning samal aastal kasutasid inglased ka gaasi. 1916.aastal tahtsid saksa väed vältida sõja venimist ja alustasid rünnakut Verduni kindluse vastu, mida prantslased kindlasti kaitseksid. Sõda kestis 10 kuud ja sõjas langes mõlemalt poolt üle miljoni inimese. Prantslased suutsid pealinna kaitsta
Näiteks pommid, meremiinid, allveelaevad, lennukite peal olid kuulipildujad ja pommid, tankid, mürkgaas. 16. Mille poolest erines I MS varasematest sõdadest? Selles osales kogu maailm ning enam-vähem kõik riigid said kannatada, tekitas suuri muutusi ning tööstus arenes ülikiiresti ja selle arengut kasutati n-ö ära just relvade näol. 17. Millal ja kelle poolel astusid sõtta Itaalia, Bulgaaria ja TürgI? Kuidas mõjutas nende sõttaastumine I MS? Itaalia ja Bulgaaria astusid sõtta 1915. aastal, kui varem Kolmikliitu kuulunud Itaalia Antanti sekka veenati. 1915 mais kuulutas Itaalia A-Ule sõja, avades sellega uue rinde, kuhu sakslased ja austerlased oma jõude saatma pidid ning esialgu suudeti Itaaliat tagasi hoida. Saksamaa poolel astus sõtta Bulgaaria, kelle abiga Serbia väed purustati. Samal aastal astus sõtta ka Türgi Kolmikliidu poolele ning nad suutsid alguses üsna edukalt vaenlasi tagasi hoida ning inglaste
KORDAMISKÜSIMUSED I MAAILMASÕDA; VENE REVOLUTSIOONID; EESTI VABARIIGI SÜND § 40-44 1. MÕISTED ANTANT ING, PR ja VM liit 1907-1917, moodustati vastukaaluks Kolmikliidule/Keskriikidele KESKRIIGID SM, A-U, IT liit 1882-1915. Itaalia väljus liidust 1915, asus sõtta Antandi poolel ,,BALKANI PÜSSIROHUKELDER" - Balkani ps-l põrkusid suurriikide vastandlikud huvid, toimusid sõjad ja järjest tugevamaks muutusid sealsete rahvaste vabaduspüüdlused SCHLIEFFENI PLAAN SM I MS plaan. Oli välja töötatud kindralstaabi ülema von Schlieffeni eestvedamisel. Tuli tungida läbi neutraalse Belgia PR-le ja purustada PR 39 päevaga, seejärel 3-4 kuuga VM.
pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Keskriigid vallutasid peale Gorlice operatsiooni kogu Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustus ida rinne Riia-Daugavpilsi-Baranovitsi-Dubno-Ternopoli joonel. Vene väge ei suudetud purustada, Türgi rindel oli see koguni edukas: Türgi vägi tõrjuti Kaukaasiast välja. Liitlaste poolt alustatud Dardanellide operatsioon (veebruar 1915 jaanuar 1916) Türgi vastu lõppes edutult. Mesopotaamias tungis Briti vägi Bagdadi juurde, kuid sai 22. novembri lahingus lüüa. Türgil ei õnnestunud hõivata Suessi kanalit. Kui Itaalia (1 miljon meest, kindralstaabi ülem Luigi Cadorna) kuulutas Austria-Ungarile 23. mail 1915 sõja, tekkis rinne Alpides ja Isonzo jõel. 14. oktoobril astus sõtta Bulgaaria, ta oli Keskriikide poolel. Saksamaa, Austria-Ungari ja Bulgaaria koondasid Serbia vastu rindele
1904.aastal otsustati välja anda järjekordne album uue pealkirjaga ,,Noor-Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu 1905.aasta suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Noor-Eesti on 20.sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. Neil ilmus 5 albumit : ,,Noor-Eesti I" 1905 ,,Noor-Eesti II" 1907 ,,Noor-Eesti III" 1909 ,,Noor-Eesti IV" 1912 ,,Noor-Eesti V" - 1915 1 Kes sinna kuulusid / asutasid : Gustav Suits, Fr.Tuglas, Bernard, Linde, J.Havik, V.Grünthal Ridala, Aino Kallas, Jaan Oks. 1912 registreeriti Tartus Eesti Kirjanikude Selts Noor-Eesti. Asutaja liikmeid oli 61. Selts tegeles liinil Tartu- Helsingi. Noor- Eesti üks eesmärke oli integreerida prantsuse, skandinaavia ja Itaalia kirjanduse uusi suundi.
Juhtus see, et saksa pidi vahel rindel sõdima. Vene väga ei saanud purustada, sest mehi tuli kogu aeg juurde. 1915-1917 1914 Marne’i lahing (sept) o Tingis positsioonisõja/kaevikusõja/tehnikasõja – tehnika heal tasemel, käib meestest üle; selle põhjustas tehnika progress; kaitsetehnika (kaevikud, tõrjerelvad jne) oli väga tugev. 1918 alles tanki tulek oli määravaks punktiks sügavad kaevikute liinid 1915 Ypres’I lahing (aprill) o sakslased kasutasid gaasi (kloori) inglaste vastu. o Inglased suutsid lõpuks vastu astuda. o Gaasi kasutati hiljem veel, kuid hiljem keelati keemiarelv ära. o Tuli kasutusele gaasimask 1915 kevad Itaalia sõtta. o Antanti poolele o A pakkus häid asju sõtta mineku eest o Avatakse itaalia rinne/Alpirinne Bulgaaria ühines keskriikidega -> Serbia väed purustati seetõttu.
1. Esimese maailmasõja algus Põhjused Teravnenud vastuolud suurriikide vahel: Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni, Balkani "püssirohutünn" Alahinnati ohtu: ei usutud maailmasõja võimalikkusesse, arvati, et võimalikud vaid piirkondlikud lühiajalised konfliktid Sõda romantiseeriti: sõda on romantiline, ülev, põnev, surm sõjas on heroiline ja steriilne Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid: polnud organisatsioone, mis oleks suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia: valitsustel puudus kontroll kindralstaapide üle Ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Bosnias) 28. juunil 1914 (tapeti nii Franz kui tema naine Sophie) - Organisaator - Serbia terroriorganisatsioon Must Käsi, teostajaks Bosnia salaorg Narodna Odbrana, tulistaja üliõpilane Gavrilo Princip Franz Ferdinand ...
Knut Hamsun (4. august 1859 19. veebruar 1952) oli norra romaani- ja näitekirjanik. Knut Hamsun (kodanikunimi Knud Pedersen) sündis Kesk- Norras Vågå vallas (ekslikult mainitakse tema sünnikohana Lomi valda) vaeses peres Peder ja Tora Peterseni neljanda pojana. Üles kasvas ta Põhja- Norras Hamarøys, saamata peaaegu mingisugust haridust. Oma esimese teose kirjutas Hamsun pseudonüümi Knut Pedersen Hamsund all kaheksateistaastasena. 1878. aastal kolis Hamsun Kristianiasse (praegune Oslo), kus ta elas mõnda aega vaesuses, kirjanduslik edu jäi tulemata. Aastail 1882 1888 käis ta USAs ja töötas seal juhutöölisena.Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg". Hamsunist sai kiiresti tunnustatud kirjanik. Ta abiellus Bergljot Gopfertiniga, mis inspireeris teda kirjutama ainsat helgeloomulist teost "Victoria". Aastal 1906 Hamsun lahutas ning abiellus 1909 näitlejanna Marie Anderseniga. Aastal 1911 lahkus Hamsun Oslost ja kolis maale...
Majakovski parteitööst ja süvenes kunstiõpingutesse. Aastad 1912-1913 olid Majakovski loomingus intensiivseks otsingute ajaks. Väljendus pidi Majakovski arvates olema rabav ja julge,küllap seetõttu hakkas teda ja ta kaaslasi huvitama futurismi mässumeelsus ja tulevikukunsti loosung. Majakovski esimesed luuletused ilmusid futuristlikes kogudes alates aastast 1912. Futurism tähendas Majakovski jaoks protesti vana ühiskonna vastu ja uue vormi otsinguid. 1915 valmis poeem "Pilv pükstes", 1917 sõjavastane poeem "Sõda ja maailm" mis tsensuuri poolt keelati. Majakovski läks kaasa oktoobrirevolutsiooniga. 1919.aastast töötas Telegraafiaangentuuris (ROSTA), kus hakkas välja andma käsitsi joonistatud ja värsstekstidega varustatud plakateid, nn. ROSTA aknaid (ühtekokku üle tuhande). 1920.aastad olid kõrgpunktiks Majakovski loomingus: valmis valdav osa tema teostest (luuletused,poeemid, olukirjeldused ja stsenaariumid, näidendid)
Evald Okas Sündinud 1915 Evald Okas (sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas) on tänaseni tegev eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Tegevusala Graafika, maal, joonistamine Kunsti õppinud kõrgem kunstikool Tallinnas Tuntud teoseid Giovannina (1957), Akt linna taustal (1957) Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal
Kirjand Botaanikaaia ajalugu Villu Uueda Ai I Tartus asuv botaanikaaed on üks ehedaimast ja üheks toredaimast paigaks kuhu kindlasti peaks tartus olles minema, kogedest kogu botaanikaaia pakutavast ilust.Tasuta võib nautida väliaeda, ja vähese euro olemasoluga, saab ka ennast sisse seada peahoones.Nii sees kui väljas on mida uurida ja uudistada, isegi kui tartu botaanikaaed on baltikumi väikseim.Kuid alati suurus ei loegi, vaid tunne, mida see koht tekitab.Samuti rikastab see ümbritsevat linnapilti, mis on on olnud muutustes läbi aegade. Rääkides muutustest, tuleks peatuda botaanikaaia ajalool ja teha põgus tagasivaade millegi ilusa algusele, mis on tänaseni meid teenimas. Tartu Ülikooli Botaanikaaed asu...
armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda(kaevikusõda) Läänerindel muutusteta · rindejoone paigale jäämise põhjustas sõjanduses välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad- ja vahendid olid ründerelvadest tõhusamad. Olukord muutus tankide kasutuselevõtuga sõjategevus 1915-1917 · 1915.a 22.aprillil kasutasid Saksa väed Ypres'I lahingus mürkgaasi, Inglased suutsid suurte kaotustega rünnaku siiski tagasi lüüa kevad 1915 · itaalia astus Antandi poolel sõtta, kuna talle lubati osa A-U territooriumist · st uut rinnet sakslastele ja A-U-le · Saksamaa liitlaseks Bulgaaria( kes purustas serblaste väed) ja Türgi (kes tõrjus inglaste dessandi Gallipolis) · Kuna läänes posistsioonisõda, siis koondas Saksamaa vägesid idasse
Eesti Üliõpilaste Seltsiga. 1893.aastal sai Jaan Tõnissonist Eesti suurima päevalehe ,,Postimees" toimetaja. Jaan Tõnisson oli üks neist, kes propageeris 1890. aastal eesti keele kasutamist. Kampaania tulemuseks hakkas eesti keele pruukimine ka kõrgseltskonna seas üha tavalisemaks muutuma. Tõnisson osales ka 1905. aasta revolutsioonis, tema eesmärk oli kehtestada konstitutsiooniline monarhia. Tõnissoni initsiatiivil loodi 1910. aastal Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts ja 1915. aastal asutati Ajutine Põhja-Balti komisjon. 1919.aasta sügisel sai Jaan Tõnissonist Eesti peaminister, kellele langes ülesanne viia maa välja sõjast. Jaan Tõnisson riigivanemana 1928. aastal.
lahinguväli ning murda läbi vaenlase kaevikute liinist. 1914. aastal pakkuski Briti kolonel Ernest Swinton välja masina, milleks oli traktorialusele paigutatud soomuskast. Kõigepealt esitas ta projekti sõjaminister lord Kitchnerile, kes aga tema projekti vastu erilist huvi üles ei näidanud. Seejärel pakkus Swinton oma projekti admiraliteedile, mille juht Winston Churchill näitas üles palju suuremat huvi. Esimene prototüüp valmis 1915. aasta augustis ning selle nimeks sai Väike Willie (Little Willie). Relvastust sel polnud ning kaal ulatus keskeltläbi kaheksa tonnini. Vaatamata oma unikaalsusele, ei olnud masinast suurt kasu, kuna see oli madalapõhjaline ning ei suutnud ületada üle 2.5 meetri laiuseid kraave. Seega ei suutnud see masin ületada ka kaevikuid, mille tarbeks ta ehitatud oli. Seejärel arendati välja teine prototüüp, mis oli edukam. Masina kuju
Sümfooniaga oli heliloojal palju ütelda. Võib-olla väljendas ta siin seda üksindust, mida tundis keset modernistlikke kunstikoole. 1914.a. külastas Sibelius Ameerikat. Norfolki muusikafestivaliks kirjutas Sibelius oma järjekordse sümfoonilise poeemi "Okeaniidid". 1914.a. alanud I maailmasõda tõi kitsendusi Sibeliuse kontserdireisidesse, kuid ei võtnud temalt loomisindu. Suurejooneliselt tähistati Soomes 1915.a. Sibeliuse 50ndat sünnipäeva. Juubelikontserdil esitati autori juhatusel esmakordselt tema V sümfooniat. 1917-18ndate aastate keerukate sündmuste reas ei suutnud Sibelius hästi orienteeruda, kuid oma loomingus jäi ta truuks senistele printsiipidele. Aastatel 1921-23 reisis helilooja palju Euroopas. Samal ajavahemikul kirjutas ta ka oma viimased ulatuslikud helitööd VI ja VII sümfoonia, sümfoonilise poeemi "Tapiola", muusika Shakespeare´i draamale "Torm" ja mõned laulud
,,Must ruut" Kazimir Malevits 1915 ,,Must ruut" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level tutvustus ,, Must ruut" kujutab endast 79,5cm x 79,5cm suurust maali. Sellel on kujutatud must ruut valgel foonil pani aluse absoluutselt puhtale geomeetrilisele abstraktsioonile ikoon, mida seltsimehed futuristid kummardavad ,,Madonna" asemel. Malevich ise võrdles oma kunstilistel loengutel ,,Musta ruutu" Jeesus Kristuse kujutamisega. Malevichi enda sõnul oli ,,Must ruut" tema loomingu kese. Malevich rääkis: ,,Ma ei suutnud pikka aega süüa ega magada ja ei suutnud uskuda, et suutsin luua midagi sellist". Eksisteerib väide, et ,,Ruudu" loomisele aitas kaasa Malevichi ainsa poja Anatoli surm tüüfusesse Emotsionaalne mõju Agressiivn...
August Alle Elust 31.08.1980 Click to edit Master text style Luuletaja, följetonist, Second level publitsist Third level Kivilõhkuja pojana Fourth level Kolis perega Narva(1902) Fifth level Töötas apteekriõpilasena (1909) Siuru Tarapita(1921-1922) Ajakiri Looming (1946-1952) 08.07.1952 Koolipõlv Viljandi õigeusu kihelkonnakool (1898-1901) Jaanilinna õhtukool (1909) Orjolis eksternina gümnaasium (1915-1918) Saraatovi ülikool (1918) Tartu ülikooli õigusteaduskond (1922- 1928) ja (1934-1937) Luulekogud Üksinduse saartele(1918) Carmina Barbata(1921) "Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust"(1925) "Ummiklained"(1930) "Karmid rütmid"(1934) "Lilla elevant"(1923) "Epigramme"(1944) Fakte ...
Püüdsid vältida pinnale tungimist. Ei olnud väga valmis sõjaks. Venemaa Panustas inimressurssidele. Sõjatehnilisest küljest halvasti ettevalmistatud. Inimressursid olid Venemaal väärtusetud. Neid masse ei suudetud organisatoorselt juhtida. Pidi arvestama sõdimisega kahel rindel : A-U ja Saksamaa, kuid panustas rohkem Saksmaa vastu. Inglismaa algselt lootis panustada rikkusele, toetades rahalisel teel oma liitlasi, kuid Belgia iseseisvuse ohustamisel 1915 sekkus samuti sõtta, kuid saatis siiski vähe mehi. Sündmused 1914 14. juuli A-U ultimaatum süüdistati Serbiat - 28. juuli kuulutas sõja Vene mobilisatsioon 1. aug Sks kuulutab sõja Venemaale 2. aug Sks ründab Luksemburgi ja seejärel Belgiat 5.- 9. sept Marne lahing Pr ja In Sks vägesid taganema läänerindel algab positsioonisõda Idarindel toimub A-U slaavlaste deserveerumislaine Vene poolele üle minek
a. kevadel sooritas eksternina gümnaasiumi IV klassi eksamid ja sõitis Venemaale, kus töötas apteekriõpilasena Umanis ja Simbirskis. 1910. a siirdus Alle Vilnosse. Seal elatus ta algul juhutöödest, õppis mõnda aega maalikunsti, astus siis ühte katoliikliku internaati, kus siis korraliku koolituse antiikkeeltes, ajaloos ja klassikalises kirjanduses. Ühtlasi omandas ta poola keele, mis viis ta vahetusse kontakti poola kirjanduse, eriti romantikute loominguga. 1915. aastal sooritas Alle Orjolis eksternina gümnaasiumi lõpueksamid ja hakkas sama aasta sügisel Saraatovi ülikoolis arstiteadust õppima. 1918. a. sügisel, kui jäid sooritada veel mõned eksamid lahkus ta kodusõjast ohustatud Saraatovist ja siirdus Tartusse. Üle poole aasta tegutses Alle Tallinnas " Sotsiaaldemokraadi " kirjandusosakonna toimetajana. Lühikest aega oli Alle " Odamehe " toimetaja, veidi hiljem ka " Murrangu " toimetaja. August Alle õppis 1922-1928 ja 1934-1937 Tartu
Idarindel Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi Võeti kasutusele kaevikud, tekkisid positsioonid, armeed võisid kuid olla ühe koha peal, ilma liikumata. See tekkis läänerindel, idarindel oli kasutusel ründetaktika. Idarindel oli maastik mägisem, künklikum, metsalisem, seetõttu ei saanud kaevikuid kasutusele võtta. Kasutati I Maailmasõjas Kaevikud, kuulipildujad 1904-1905 toimunud Vene-Jaapani sõja ajal võeti esmakordselt kasutusele. Mürkgaas 1915. aasta aprillis võtsid Saksa väed Ypres'i juures kasutusele mürkgaasi. Tankid Somme'i lahingu ajal 15. septembril, 1916. Allveelaevad Esimene allveesõda toimus 1915. aasta veebruaris. Sakslased võtsid esimesed allveelaevad. Kus ja millal need uuendused kasutusele võeti? (õ. lk. 44-49) Lahingud ja sündmused, mis olid I Maailmasõjas pöördepunktid. pöördepunkt midagi sellist, mis muudab sõjakulgu, annab ühele või teisele poole eelise. Pöördepunktid
Austria- Ungari sõjaplaan suur osa Venemaa vastu, väiksem Serbia; arvestati Saksa toetusega Sõjategevus 21.-25. august 1914 piirilahing Prantsuse-Inglise väed said lüüja ja rinne liikus Pariisi lähedale Marne'i lahing 1914 Sakslaste edasiliikumine pandi seisma (Pariisi lähistel); Schlieffeni plaani läbi kukkumine; algas positsioonisõda Positsioonisõda hästi kindlaustatud kaevikuliinidest oli peaaegu võimatu läbi murda; muutus toimus tankide kasutuselevõtuga Ypres 1915 mürkgaas Sõtta astus Itaalia Austria-Ungari vastu ehk Antandi koosseisus Sõtta astus Bulgaaria Keskriikide koosseisus ja purustas Serbia väed 1915. a koondas Saksamaa peamised jõud idarindele, kuis manööversõda oli veel võimalik; murti läbi Vene kaitseliinidest Verduni lahing 1916 soov Pariisi külje all Prantsuse väed verest tühjaks lasta. Lõppes Saksa lüüasaamisega ning kokku umbes miljoni mehe surmaga
sõjalispoliitilised lepingud. 1.4. Sõdivate koalitsioonide koosseis: (Vt. õpik lk.54) Keskriigid (4 riiki): Antant (34 riiki): Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Türgi (1914) Suurbritannia Bulgaaria (1915) Jaapan Itaalia! (1915) USA (1917) jt I maailmasõda oli moodne sõda - see tõi kaasa ülikiire tehnika arengu ja uute relvaliikide kasutamise: gaasi kasutamine 1915.a.Ypresi all (15 000 sai kannatada). kuuli- ja miinipildujad, automaatkäsirelvad, kauglaskesuurtükid. tankide kasutamine (Somme´i lahingus 1916.a.) -siiski I maailmasõjas ei omanud veel erilist sõjalist kasutegurit. autode levik (enne I maailmasõda vaatamisväärsus,1918.aastaks tootmine suurenes 5 korda kuni ~ 1 miljonini). lennunduse areng - enne sõda oli suurriikidel kokku ca 500 lennukit; sõja ajal algas
Arnold Hinnom ,,Suur Heitlus" Algus Sündis 1895 Järvamaal Vajangu vallas Lõpetas Tallinna kaubanduskooli Tahtis saada kunstnikuks Läti rahvusväeosad 1915 Läti rahvusväeosa Osales Riia piirkonna kaitselahingutes 1917 tagasi Eestis Eesti rahvusväeosad Johan Pitka 1917- Venemaa Ajutise Valitsuse sõjaminister andis loa 1. Eesti polgu formeerimiseks. Ligikaudu 4 000 paberitel, tegelikult umbes 10 000. Eesti rahvusväeosadest sai Eesti Vabariigi sõjavägi. Pitka Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hinnom teenis vabadussõjas: 2. Eesti jalaväepolk 2. diviisi tagavarapataljon Soomurongide Diviis Vabadussõda 1918 Punaarmee pealetung (Narvast ) Eestil vähe toitu, relvi ja riideid Punaarmee jõudis T...
Poliitilised rühmitused 20. saj algul: KESKRIIGID (1882) Saksamaa, Austria-Ungari, 1) mõõdukad (liberaalid) juht Jaan Tõnisson, Türgi, alguses ka Itaalia(1915) keskus Tartu, häälekandja Postimees, toetajaskond haritlased ja L-E taluperemehed, probleemid: Eestis 1917. a veebruarirevolutsioon liiga palju kadakasakslust, Vene riigikord tuleks Venemaa sõjajõud, majandus- ja poliitiline süsteem asendada parlamentaarse monarhiaga. polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa 2) radikaalid juht Konstantin Päts, keskus Tallinn, Esimene maailmasõda: ajaleht Teataja, toetajad lihtrahvas ja Vene *riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi oli demokraadid, probleemid: Eestis kehv majanduslik mässumeelne ja tihedad olid vastuhakud, olukord, Vene majanduslik areng aeglane. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides 3) sotsialistid (sotsiaa...
Compiegne'i vaherahu- lõpetab I maailmasõja sõjategevuse 11.11.1918 Rahvasteliit: *Versaille's leping *Kollektiivne julgeolek *Agressorite talitsemine *USA kõrvale jäämine Ülevaade lahingutest (aeg, osapooled, tulemus/tagajärjed): *Tannenbergi lahing- 17.08-2.09 1914 saksa vs vene, 1 saksa armee suutis vastu panna vene 2le armeele. *Marne'i lahing 02.09.1914, sakslased 35km kaugusel Pariisist, kuid kaotasid. Kaevikusõda *Ypres'i lahing- aprill 1915, sakslased kasutavad mürkgaasi inglaste vastu, Ing võit *Gallipoli lahing- 25.04.1915-09.01.1916, pr ja ing üritasid üle võtta Istanbuli selleks et tagada meretee Venemaale *Somme'i lahing juuli-nov 1916, Ing-Pr vs Saksa (15.09.1916 tankid 1. korda ing), mõlemal poolel kokku kaotati 1,3 mln meest, edu ei saanud kumbki *Jüüti merelahing sügis 1916, Saksa vs Ing, sakslased kuulutavad end võitjateks *Verduni lahing 21vebr-11dets. 1916, Saksa vs Pr, 10 kuud kestis. Hakklihamasin.
Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema viljakaim loomeperiood möödus Viinis, kus ta kujunes väljapaistvaks sümfoonikuks.Brahms'i looming on põhiolemuselt tõsine, kuid seal leidub ka rohkesti tantsulist muusikat. Looming: Sümfoonilised teosed: · 4 sümfooniat · Sümfoonia nr.1 c-moll op.68 · Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr.1 D-duur (1857) · Serenaad nr.2 A-duur (1859) · 2 avamängu · ,,Akadeemiline" op.80 (1880) · ,,Traagiline" op.81 (1880) · 4 kontserti · Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859) · Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881) · Viiulikontsert D-duur op.77 (1878) · Kontsert viiulile ja tsellole a-moll op.102 (1887) Klaveriteosed: · 3 sonaati · 5 variatsioonitsüklit ...
Laamtektoonika 1. Sissejuhatus. Mis on laamtektoonika? Litosfääri laamade liikumist uurivat teadust nimetatakse laamtektoonikaks. 2. Vastuoluline hüpotees. Kes oli Alfred Wegener? Millal ta elas? Missugust tema teooriat naeruvääristati? Millise teooria ta rajas? Alfred Wegener oli sakslasest meteroloog. Ta elas aastatel 1880-1930. Tema 1915. aastal avaldatud hüpoteesi, mida ta nimetas kontinentaalse triivi hüpoteesiks, naeruvääristati. Ta rajas mandrite triivi hüpoteesi. 3. Kuidas tõestas Wegener fossiilide abil hiidmandri olemasolu? Mis oli selle mandri nimi? Triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna-Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi(neil kõigil olid ühiseid fossiilid). Sel ajal
Frank Sinatra Koostas: Pavel Romanov Õpetaja: Marianna Vassiljeva Elulugu ja looming. · Sündis 12. detsember 1915 Hoboken, New Jersey. · Suri 14. mai 1998 Los Angeles California osariik. · Oli USA laulja ja Oscari võitnud näitleja, tihti on teda nimetatud 20. sajandi USA parimaks meessoost poplauljaks. · Sinatra oli Itaalia emigrantide poeg. · Juba lapseeast talle meeldis muusika. · 1935 võitis noorte talendite konkursi. · Ta hakkas karjääritrepil üles minema, kui hakkas töötama kuulsates swingi orkestrites. · 1940 esimene abielu, sündis 3 last.
Volvo Sander Millal loodi? Volvo asutati aastal 1915 kui tütarettevõte on SKF , kuullaager tootja siiski Volvo Group ja Volvo Cars leiavad, et neid on ametlikult asutati 14. aprillil 1927. aastal, kui esimene auto, Volvo OV 4 seeria, hellalt tuntud kui " Jakob ", valtsitud välja tehase Hisingen , Göteborgi. VOLVO OV4 Mille poolest tuntud? Volvo on tuntud autode tootmist Tuntud ka 3punkti turvavöö leiutamises Millega tegeleb? Autode tootmise ja müümisega erinevates riikides Millal võeti kasutusele firmamärk?
Marie Under – „Mureliku suuga“ Anna-Liisa Skeber 11A Marie Under (1883-1980) • Friedrich ja Leena Under • Alustas luuletamist 13-aastaselt, esmalt saksa keeles • Cornelia Niclaseni Erakool 1893-1898 • Oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest • Läbinud Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ning käis segakooris laulmas Eraelu • 1902 abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga • Kolisid Kutšinosse, sündis esimene tütar Dagmar • 1905 sündis tütar Hedda ja 1906 koliti tagasi Tallinnasse • Jõuludel 1906 kaotas pere tulekahjus oma puumaja • 1915-1923 kestis lahutusprotsess • 1924 abielu Artur Adsoniga • 1944 põgeneti Rootsi Looming • Kirjandusrühmitused Siuru ja Tarapita, esikluule avaldas Noor-Eesti • Debüütkogu „Sonetid“ • 13 luulekogu • Romantiline ja elamusrik...
Rühmitus ,,Noor Eesti" Rühmitus Noor-Eesti(NE) sai alguse 1903.a Tartus loodud keskkoolis kirjanduspoliitilises ringis ,,ühisus". Rühmituse eestvedajaks oli F.Tuglas, V.Grünthal-Ridala Rühmitusse kuulusid: Johannes Aavik, K.Mägi, N.Triik, J.Koort, R.Tobias, A.Kitsberg. Nad olid kõrge enesehinnanguga, pidasid endid teistest paremateks. Teised olid nende arvates haridusmetslased, haritlased, kes on saanud küll hea hariduse, aga kellel kultuurilised huvid puuduvad täiesti. Haridus on neile mõnusa elu saavutamiseks ja kärjääri tegemise abinõu. Eesti kirjandus oli nende arvates vana ja väsinud ning kordas ennast ja mahajäänud Euroopa vaimuelust. Eesti kirjandust taheti uuendada ja viia oma uuenenud kirjandus Euroopasse. Nooreestlased suhtusid üleolevalt rahvuskultuuri, rahvuslikku romantismi ja realismi kirjanduses. Nad hindasid väga (prantsuse) Euroopa elu- ja mõtteviisi. Nad asutasid oma kirjastuse. Pealkirja ,,Noor-Eesti" all ilmus kokku...
Heino Eller Triin Kask 11b 22.01.2018 Heino Eller ● 7. märts 1887- 16 juuni 1970 ● 20. saj. väljapaistvamaid heliloojaid ● Rajas teed nii helilooja kui pedagoogina ● Loomingus ei kohta rahvalaulude otsest tsiteerimist või töötlust ● Toetus oma lapsepõlvemälestustele Heino Eller Hariduskäik ● Alustas 12-ne aastaselt viiuliõpinguid Tartus ● 1907 õppis Peterburi konservatooriumi viiuliklassis ● Aasta pärast läks ta Peterburi ülikooli õigusteadust õppima ● 1912-1915 ja 1919-1920 Õppis Peterburi konservatooriumis komposisatsiooni (oli viimane Eesti vanema põlve helilooja, kes selle kooli lõpetas) Töö ● 1920-1940 oli Tartu Kõrgema Muusikalkooli õpejõud (heliloojad, muusikateadlased, interpreedid) ● 1940 Tallinna konservatooriumi muusikaprofessor (Ville Kapp, Arvo Pärt, Aarne...
August Kitzberg 1855 1927 Lapsepõlv · sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres · kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas · perekonnanimi Kits, mille Halliste pastor muutis Kitzbergiks · venna käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana August Kitzbergi tubamuuseum ja monument Karksi-Nuias Tegevus · töötas mitmel pool vallakirjutajana · Lätimaal kontoristina · Tartus "Postimehe" juures ärijuhina · oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Looming · alustas külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes · esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus "Maimu" · jutustused, mis ilmusid kogumikus "Külajutud" · Vested ja följetonid (kasutas varjunime Tiibuse Jaak Tiibus) · kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid Näidendid · "Vanemuise" kui kutselise teatri avaetenduseks valitud "Tuulte pöörises" (1906) · draamad "Libahunt" ja "Kauk...
· 1909 Peterburi Sõjaväeakadeemia Teenistus · Teenistus Vene tsaariarmees: 1901 110. Kaama jalaväepolk Kaunases 1903 Allohvitseriks 1904 Vanemveebel 1905 13. Jerevani Tema kõrguse ihukaitsegrenaderide polk (nooremohvitser) 1906 august-oktoober staabikomando ajutine ülem Teenistus 1907-1908 Tbilisi raudteejaam 1908 Leitnant 1913 Staabikapten 1914 Kapten (Eestis sõjaväe major) 1915 21. diviisi vanemadjutant 1916 alampolkovnik Laidoner Eestis · 1918. 1. jaanuaril saabub Tallinna · 23. detsembril Eesti Sõjavägede ülemjuhatajaks · 1. detsembril 1924. aastal nimetati Laidoner taas Sõjavägede ülemjuhatajaks · 12. märtsil 1934 kolmas kord Kaitsevägede ülemjuhataja · 24. veebruaril 1939 ühendati kindraliks Elu pärast teenistust · 22. juunil 1940 tagandati ametist · 19. juulil küüditati koos naisega · 28
Eduard Viiralt Eduard Viiralt sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid. Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). Viiralt elas Pariisis enamu...
Frank Sinatra Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Temast Sünninimi: Francis Albert Sinatra Sündis: 12. detsember 1915 Hoboken New Jersey osariik Suri: 14. mai 1998 Los Angeles California osariik Oli USA laulja ja Oscari võitnud näitleja. Tihti on nimetatud teda 20. sajandi USA parimaks meessoost poplauljaks. Klassikalised albumid ,,In the Wee Small Hours" ,,Songs For Swingin' Lovers" ,,Come Fly With Me" ,,Only the Lonely" ,,September of My Years" Teisega koos: ,,My Way", ,,New York, New York", ,,Strangers in the Night" ja ,,It Was a Very Good Year". Näitleja karjäär
Eisenhower Sissejuhatus • Dwight David Eisenhower • 14. oktoober 1890 – 28. märts 1968 • West Pointi Sõjakool, 1915 • Abiellus 1916 • Kaks last • Sõjaväelane, leitnant, poliitik http:// www.history.com/topics/us-presidents/dwight-d-eis http://en.wikipedia.org/wiki/Dwight_D._Eisenhower enhower Dwight. D. Eisenhower http://en.wikipedia.org/wiki/Military_career_of_Dwight_D._Eisenhower Eisenhower poliitikas • 1942 – 1943, Operatsioon Torch • 1944 – 1945 edukaks kujunenud sissetung • 1948 – New Yorki Columbia Ülikool
• Abiellus Elo Oinasega (Elo Tuglas) • 1944 asus elama Tallinnasse Nõmmele • Suri 15. aprillil 1971. aastal Looming • Realistlikud teosed: • 1905 novell “Hingemaa” 1908 poeem “Meri” Uusromantilised teosed: • 1913 novellivalimik “Õhtu taevas” 1913 valikkogu “Liivakell” Tähtsamad novellikogud: • 1917 novellikogu “Saatus” 1925 novellikogu “Hingede rändamine” Romaanid • 1915 ``Felix Ormusson`` • 1937 ``Väike Illimar`` Kirjandulikud rühmitused • “Noor - Eesti” 1905-1916 (Tartus) • “Siuru” – 1917-1919 (Tallinnas) • “Tarapita” 1921-1922 Tähtsus • Arendas välja uusromantilise novellisüsteemi • Tõstis uuele tasemele reisikirja • Arendas edasi romaanižanri • Lõi kõrgväärtuslikke kirjandusuurimusi • Pani aluse kirjandusajakirjale, mis ilmub tänaseni (Looming)
Lisaks veel Peraküla Teater. MTÜ Peraküla Teater on loodud kohalike elanike vaba aja sisustamiseks kultuuriliste ürituste korraldamisega, traditsioonide jätkamiseks ja noorte vaba aja sisustamiseks erinevate tegevustega. Põhilisteks tegevusvaldkondadeks on Peraküla simmani ja „Looduslaste" laagrite korraldamine ning rahvatantsurühma „Nõva Hongad" tegevuse organiseerimine. Perakülast viib randa pikk munakivitee, mis ehitati Tsaari-Venemaa aegadel 1914 – 1915, hõlbustaaks ligipääsu Allikajärve poolsaare salajasele raadiojaamale, mis kuulas merelt sõjalaevadelt kanduvaid morsesignaale. Maaliline Allikajärv on magnet nii kalamehele kui ka matkajale. Allikajärve kutsutakse ka tantsujärveks ja Tuksi järveks. Tantsujärv on haruldane selle poolest, et üle järve viib sillake. Idakalda õõtsikul kasvab atlantilise kliimaperioodi relikt – mõõkrohi. Kalastikus on esikohal koger ja linask, vähem leiduvat ahvenat, särge ja haugi
ja lähenes Pariisile. Prantsusmaa lõi sakslased tagasi Marne'i lahingus (5.6. september 1914) Rinde pikkus oli 720 km Tannenbergi lahing Prantsusmaa, nõudis, et Venemaa alustaks pealetungi Ida-Preismaal. Saksa armee lõi venelaste pealetungi tagasi, purustas Tannenbergi lahingus (26.30. august 1914) Vene 2. armee ja sundis Vene 1. armee Ida-Peisimaalt lahkuma. Ypres'i lahing 1915. aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega ja 22. aprillil kasutasid nad Ypres'i lahingus mürkgaasi Gaasimürgituse sai 15000 sõduri, nendest 5000 suri. Gorlice lahing Vene vägi vallutas Karpaatides 22. märtsil 1915 Przemysli. 2. mail alanud Gorlice lahingus Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi. Järgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi
Noor-Eesti- 1905-1915. kasvas välja õpilaste ja üliõpilaste rühmitustest. Püstitas kindlalt oma eesmärgi ja ideoloogiks võib pidada G.Suitsu. temalt ilmub artikkel ,,Noorte püüded". Manifesti põhieesmärk: ,,enam kulturi!enam Europalist kulturi! Olgem eestlased aga saagem ka Europlasteks!. Maailma kirjandus on selleks ajaks -3000 aastane. Eesti kirjandus 45 aastane professionaalne järjepidev eesti kirjandus tuli ärkamisaja algusega, rahvusliku liikumisega 19.saj II pool., 60' voolud jõudsid Eestisse hiljem, tänu sellele pole eesti kirjandus Euroopaga võrreldav. Rühmituse eesmärgid: tutvustada uut euroopa kirjandust, tegeleda eesti kirjanduse tõlkimisega,tuua rahvani unarusse jäetud eesti autorid(juhan liiv, K.J.Peterson) rühmituse taga peitub ka kirjastus,ajakiri ja 5 kirjanduslikku albumit. ( kuulusid: Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala, Aavik, Linde) Albumid- I 1905- suitsu manifest, aaviku keeleuuendustest, ja kirjandus teaduslikke arti...
Oma saavutuste tõttu nimetatakse Einsteini vahel kogu kaasaegse füüsika isaks. Ta on 20. sajandi kõige mõjukam füüsik. Einstein avastas massi ja energia vahelise seose E=mc², mida on nimetatud isegi maailma kõige kuulsamaks võrrandiks. Aastal 1921 sai ta Nobeli füüsikaauhinna teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905). Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria sõnastamist 1915. Hiljem ületas tema kuulsus kõikide teiste teadlaste oma ja populaarkultuuris on "Einstein" hakanud tähendama erakordset intellekti ja geniaalsust. 1933. aastal, ajal, mil Saksamaal tuli võimule Adolf Hitler, oli Einstein parajasti Ameerika Ühendriikides ega läinud tagasi Saksamaale, kus ta oli olnud Berliini Teaduste Akadeemia professor. Ta asus USA-sse elama ja sai 1940 USA kodanikuks. Teise Maailmasõja künnisel
1. Maailmasõja põhjused, ajendid, osavõtvad riigid 2.Sõjalised blokid, rinded 3.Sõja käik. Tähtsamad lahingud. 4. Sõja lõpp ja tulemused. 5.Versaille s rahuleping 1. Üldisem põhjus: vastuolude teravnemine Euroopa suurriikide vahel. Sõja puhkemisele aitasid kaasa: Alahinnati ohtu (suurriigid ei uskunud maailmasõja teket, arvati ainult, et tekivad piirkondlikud sõjalised konfliktid, mis kestavad lühikest aega) Sõda romantiseeriti (arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, sooviti seda, oodati põnevusega) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (ei arvestatud sõjatehnika arengut ega uuendatud sellele vastavalt julgeolekupoliitikat, puudusid sõjaplaanid) Osapooled, ajendid: Suurbritannia vs Saksamaa 1)võitlus liidrirolli pärast maailmas, kuna Saksamaa noore koloniaalriigina soovis briti kolooniaid ümber jagada ...
oktoobrist; soovis - Serbia tagasi saada - Jaapan - Itaalia (alates 1915; endine Esimeses Balkani Kolmikliidu liige; Keskriikide võidu sõjas kaotatud alasid) - Bulgaaria (alates korral poleks Itaalia oma 1915 oktoobrist; eesmärke täiel määral täita üritas saada revanssi suutnud; vastuolud Austria- Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 4 Teises Balkani sõjas Ungariga Aadria mere äärsete 1913.a. saadud piirkondade kuuluvuse pärast). kaotuse eest)
oktoobrist; soovis - Serbia tagasi saada - Jaapan - Itaalia (alates 1915; endine Esimeses Balkani Kolmikliidu liige; Keskriikide võidu sõjas kaotatud alasid) - Bulgaaria (alates korral poleks Itaalia oma 1915 oktoobrist; eesmärke täiel määral täita üritas saada revanšši suutnud; vastuolud Austria- Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 4 Teises Balkani sõjas Ungariga Aadria mere äärsete 1913.a. saadud piirkondade kuuluvuse pärast). kaotuse eest)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
