10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Skream
Õppematerjali autor
okt Marie Antoinette hukati. Paljud kun.kojad hakkasid kartma, et rev.ideed võivad levida ka nende maale. revolutsiooniliste sõdade puhkemine 1792-1793 (Basel rahuleping ja teised rahud (Bataavia Vabariik)). Austria ründas Pr.maad, juma 1792 löödi Austriat ja Preisimaad. Pr.maa kuulutas sõja ka UK’le, Hollandile ja Hispaaniale. Sõjaline tegevus mobiliseeris suurt osa prantslasi, suur osa vabatahtlike asus sõjaväkke. 1794 vallutatu Holland, kuna hakati levitama rev.ideid. 1795 sõlmiti rahu, Holland kuulutati Bataavia Vabariigiks. Preisimaaga sõlmiti rahu. Vendée ülestõus. talupoegade ülestõus, mis peagi kasvaks rojalistide mässuks. Talupojad ja mõõdukamad tahtsid revolutsiooni lõppu. Jakobiinide Klubi. käisid koos Püha Jakobi kloostris. Nägid kuningas täielikku igandit. Robespierre, Danton, Marat- rahva seas väga populaarsed Žirondiinid. eraldus mõõdukam fraktsioon- nägid kuninga kukutamisega revolutsiooni lõppu. Liidriks Brissot.
(Basel rahuleping ja teised rahud (Bataavia Vabariik)). Vendée ülestõus. Hukkamine oli sokk kogu Euroopale. Oli selge, et Prantsusmaa asjadesse tuleb sekkuda, paljud kardsid, et revolutsiooni ideed levivad ka nende maale. Algselt olid lahingud edukad, kuna Pr oli suht kaoses ja Preisimaa tundis sisse. 1792. sügisel kaldus Pr poolele edu. Prantsusmaa kuulutas ennetavalt sõja Suurbritanniale, Hollandile ja Hispaaniale, kuna teati, et sõda on nkn vältimatu. Mobiliseeriti terve Prantsusmaa, väga palju vabatahtlikke oli. Enam ei olnud oluline seisus vaid rahvus. Madalmaad (Holland) kuulutati ka vahepeal Bataavia vabariigiks, sellest sai 1. vabariigi vasallriik. Preisimaaga sõlmiti relvarahu. Löödi puruks emigrantlikud väed. . Vendeé ülestõus- seal üritasid katoliiklikud jõud ühineda ja anda panus revolutsioonilisse sõtta. Ühelt poolt revolutsiooniline sõda
3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine. Poola jagamine. 12. Prantsuse revolutsioon ja revolutsioonilised sõjad. Napoleoni sõjad ja Napoleoni
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele).
Tulnuks pidurdada kuninganna luksusejanu. Tema jaoks renoveeriti osa Versailles’ pargist (le Petit Trianon, le *Hameau de la Reine – kuninganna külake). Kuninganna ebapopulaarsus rahva seas tõusis haripunkti pärast nn. kaelakeeafääri1, millega ei kuningas ega kuninganna polnud üldse seotud. Välispoliitikas andis kuningas järele neile, kes soovisid Inglismaa nõrgendamise nimel toetada Ameerika iseseisvussõda (1775-1783). Prantsusmaa tegi seda nii nõu kui jõuga, kuid sõda venis ja toetus tekitas lõpuks masendava augu riigikassasse. Nutika maksureformiga saanuks ehk sellestki hädast üle, kui kuningas oleks ise asunud reforme toetama. Pealegi oli Prantsusmaal vaimne revolutsioon juba valgustusfilosoofide poolt läbi viidud. Uus põlvkond haritlasi oli üles kasvanud Montesquieu’, Diderot’, d’Alambert’i , Voltaire’i teoste, eriti aga Rousseau’ uuenduslike ideede vaimus. Kolmanda seisuse haritud esindajad, kuid ka 1 Kaelakee afäär – 1784
kiljudes minema, ainult Ach haaras relva. Nii saadi ka tema kätte. Oli vaja Trooja alla purjetada, kuid tuult polnud, sest sõitu oodates tappis Agamemnon Artemise lemmikhirve, mille peale Artemis pahaseks sai. Tuul tuleb tingimusel, et toodaks ohver. Agamemnon ohverdas oma tütre Iphigeneia, kellest sai Artemise preester. Parise vennast Hectorist sai Trooja sõjapealik. Priamos oli Trooja kunn. Sõda kestis vahelduva eduga 10 aastat. Jumalatest oli osa kreeklaste osa troojalaste poolt. Sõda venis. "Achilleuse viha" sellest algas eepos. Ach röövis endale imeilusa tütarlapse (preestri tütar), keda Agamemnon endale tahtis. Seepeale Ach vihastas. Ta ei väljunud oma telgist ning kreeklastel hakkas halvasti minema. Ach-e ema oli Thetis. Telki tuli Ach-e parim sõber Patroklos, kes palus endale Ach varustust. Ta sai selle. Troojalased arvasid, et tegu Achilleusega ning Hector tappis ta, võttis ka varustuse endale. Ach süüdistab sõbra surmas ennast, otsustab kätte maksta
säärane laev keset rägastikku. 17. "Peotäis tolmu" (1992, postuumselt) Juba vanaisa staatuses kirjaniku soe ja helge tagasivaat oma lapsepõlvele vanematekodus Rakveres ja metsnikust onu juures Alutagusel. Lapsepõlve süütud, muretud mängud. Sügavalt autobiograafiline, kuid siiski mitte dokumentaaljutustus. Mehe lapsepõlv, kellele "olid kaela langenud kõik selle jumalast põlatud aastakäigu egiptuse nuhtlused sõda, Siberi vangilaagid, vaevane oma koha otsimine ühiskonnas, mis temast ja temasugustest midagi teada ei tahtnud, siis kaks ebaõnnestunud abielu, millest ta pärast mitu aastat kestnud kõhklemisi ja arupidamist viimaks ummisjalu põgenenud oli, ja üks peaaegu õnnelik abielu, mille kuri jumal või saatus luba küsimata ise talt ära võttis. Niisuguseid nagu tema oli sadu, küllap tuhandeid
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid