Vene Valitsejad (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Venemaa - 1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel.

Mihhail I Fjodorovits Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Ta valiti Maakogu (Zemski Sobor) poolt 21. veebruaril 1613. 16-aastaselt kogu Venemaa valitsejaks. Tsaariks kroonimine leidis aset Moskva Kremlis Uspenski katedraalis 11. juulil 1613. Tema tähtsus Venemaa ajaloos seisneb selles, et ta ühendas väikesteks vürstiriigikesteks killustatud Venemaa ühtseks riigiks. Esimesed kolm Romanovi stabiliseerisid olukorda riigis, kuid rohkem aega ja tegevust oli vaja pidurdamaks Vene riigi arengut Euroopa riikide moodi majanduslikus, tööstus-, kaubandus-, juhtimis-, haridus-ja sõjalistes küsimustes. Koos 17. sajandi algas venemaa ajaloos uus periood Romanovite valitsemine läx kolmeks perioodiks: Romanovite I periood 17 saj. Esimene periood - taastumine pärast probleemide ajäajärku ­ sel ajal valitsesid keisrid Mihhail (1613-1645), Aleksei Mihhailovits (1645-1676) ja Fjodor Alexeyevich (1676-1682)

Ajalugu

4

doc

Eesti 19-20 sajand

Manifestis lubas tsaar Nikolai II üleriigilise rahvaesinduse kokkukutsumist ning isikuvabadusi. Jaan Tõnisson kutsus kokku Tartus rahvaasemike koosoleku, kuhu saadeti linna- ja valla saadikud. Detsembris hakati rüüstama ja põletama mõisaid ning selle käigus rüüstati umbes 150 mõisa hoonet kogumaal. Mõisate hävitamisele tegi lõpu karistussalkade saabumine ning nende ohvriteks langes 328 inimest. Eesti avaliku elu tegelased põgenesid kuskile. Kokkuvõte raamatust Vene tsaaride kroonika  Tsaarid muutsid nõrga vürstiriigi hiigelsuureks impeeriumiks. Esimene Vene riik, keskusega Kiievis, tekkis 9. sajandi lõpul. 11. sajandi esimeseks pooleks oli Kiievi-Venemaa muutunud tähtsaks liitriigiks. Kuid peagi hakkas ta aina nõrgenema sisevastuolude just sellepärast, et siis oli tavaks jagada maad valitseja poegade vahel. Oli küll erinevaid vürstiriikide keskusi, kuid pikkamisi kujunes suurimaks Moskva.

Ajalugu

4

odt

Romanovite dünastia

Romanovid Mihhail I Fjodorovits (1613­1645) Elas aastatel 1596-1645. Mihhail oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Isa oli bojaar Fjodor Nikitits Romanov ja ema Ksenia Ivanovna Sestovaja. Valitsejaks valiti ta 16-aastasena. Tema tähtsus Venemaa ajaloos seisneb selles, et ta ühendas väikesteks vürstiriigikesteks killustatud Venemaa ühtseks riigiks. Samuti korrastas Mihhail sidemed Venemaa naabrite Poola ja Leeduga. Alustas Vene sõjaväereformiga. Mihhail oli kaks korda abielus. Aleksei I Mihhailovits (1645-1676) Elas aastatel 1629-1676. Aleksei oli troonile tõustes 16-aastane ja tema valitsuse alguses haaras võimu enda kätte Aleksei kasvataja bojaar Boriss Morozov. Aleksei algatatud ja koostatud on mitmed seadused ja dokumendid, sealhulgas Venemaa seaduste kogu Maakogu seadustik.Tema välispoliitika suurimaks saavutuseks oli aastail 1654­1667 peetud sõda Rzeczpospolitaga, mille

10.klassi ajalugu

13

pptx

Romanovite dünastia

Fifth level aastal Preisimaal. Suri 17 nov. 1762 .a. Oli Peeter III abikaasa. Katariina II oli nimelt, nümfomaan, ning sellepärast oli tal palju armukesi. Oli väga pühendunud vene olemuse tundmaõppimisele. Kuninganna oli VÄGA Paul I Paul I ehk I (1. oktoober 1754 ­ 23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796­ 1801. Oli Peeter III ja Katariina II poeg. Suhted emaga olid halvad. Paul ei hoolinud euroopalikust suurriigist erinevalt tema emast, talle olid rohkem tähtsad põhimõtted kui pragmaatiline reaalpoliitika. Kehtestas pärimuskorra

Ajalugu

2

docx

Portselani ajalugu Venemaal

1744. aastal Peeter Suure tütre keisrinna Jelizaveta korraldusel Peterburis asutatud keiserlik portselanitehas on kõige vanem portselanitootmise ettevõte Venemaal ja vanuselt kolmas portselanitehas Euroopas. Just nimelt selles tehases avastas andekas Vene teadlane D. Vinogradov (1720 ­ 1758) "valge kulla" valmistamise saladuse. Ta koostas esmakordselt ajaloos portselanitootmise teadusliku kirjelduse, mis on üsna lähedal tänapäeva keraamikakeemia arusaamadele. Katariina II valitsemisaja (1762 ­ 1796) alguses manufaktuur reorganiseeriti ja nimetati 1765. aastal keiserlikuks portselanitehaseks, millele anti ülesanne "varustada kogu Venemaad portselaniga". 19

Vene keel

272

doc

Ajaloo eksamiks valmistumine vene keeles

.. . : : , , , 2009 . , 320 . , , " ", . , - - . : " XVII .", " XVII-XVIII .", " XIX .", " XX - XXI .". . , , . , .  1. XVII . 1. 2. (I ­ II .) 3. II ­ XV . 4. XV ­ XVII . 2. XVII­XVIII . 1. XVII . 2. XVIII . 3. VIII . II 3. XIX . 1. 1801­1860 . I 2. 1860--1890- . II. 1860­1870­ . 4. ­ XI . 1. 1900­1916 . - . 2. 1917­1920 . 1917 . . 3. , 1920--1930- . 4. 1941­1945 . 5. 1945­1991 . 6. 1992­2008 .  . . , ­ - . : « XVII .», « XVII­XVIII .», « XIX .», « ­ XXI .». , , , - . ( 1 (); , - ( 2 (); -, ( 3 (). - . [1].

Ajalugu

15

doc

Venemaa enne 1917. aastat

Valgevenet ja Põhja-Ukrainat. Sealt rändasid nad aja jooksul tänapäeva Suzdali, Vladimiri ja Novgrorodi aladele, segunedes kohalike soome-ugri hõimudega, kes võtsid aja jooksul üle vene keele ja kultuuri. 9. sajandil tekkisid esimesed teadaolevad riigid Lääne-Venemaad ja Ukrainat läbivate jõgede ja kaubateede äärde, kui elavnes kaubavahetus Skandinaavia varjaagide ja Bütsantsi vahel. Skandinaavlased olid pärimuse järgi ka esimesed valitsejad Venemaal (tuntuim neist oli Novgorodi vürstiks saanud Rjurik või skandinaavlaste Rørikr, keda hiljem peeti Kiievi suurvürstide dünastia rajajaks). Vürst Oleg (skandinaavia Helgi) vallutas u. 882 Kiievi (kus valitsesid samuti varjaagidest vürstid) ja tegi selle oma pealinnaks. Olegi järglane vürst Igor (skandinaavia Ingvar) piiras 941 ja 944 juba Konstantinoopolit. Igori poeg vürst Svjatoslav (surnud 972) on esimene juba selgelt slaavi nimega valitseja, mis ilmselt tõestab, et

Ajalugu

10

pptx

Moderniseeruv Euroopa

Aja jooksul aga muutus keiser alalhoidlikumaks Ülestõus Poolas, rahulolematus aadlike ja haritlaskonna seas Sergei Witte Oli Venemaa majandusminister, hiljem ka peaminister Tegi riigi majanduses suured ümberkorraldused Uus majanduspoliitika seadis põhirõhu industrialiseerimisele ja raudteede ehitusele 1890. Aastatest kuni 20. Sajandi alguseni arenes Venemaa tööstus muljetavaldavalt Välismaa kapitali ja insvesteeringute jõudmine Venemaale  Venemaa valitsejad Aleksander I Nikolai I Aleksander II Aleksander III (1777-1825) (1796-1855) (1818-1881) 1845-1894 Valitses 1801-1825 Valitses 1825-1855 Valitses 1855-1881 Valitses 1881-1894 Täname kuulamast

Ajalugu

Kommentaarid (0)