Kodune töö nr. 7 Keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määruse nr 26 «Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm» lisa 1 JÄÄTMELOA TAOTLUS TAOTLEJA ÜLDANDMED Ärinimi või nimi FIE ... Äriregistrikood või isikukood 10997750 Territoriaalkood Est 233 Põhitegevusala (EMTAKi1 järgi) 90 (Reovee ja prügi kõrvaldamine, linnapuhastus jms tegevus.) Aadress (sihtnumbriga) .... Telefon ...
Tallinna Teeninduskool Referaat Biojäätmed ja nende käitlemine Eestis 011K Mary-Liis Poom Juhendaja:Ülle Toots Sisukord · Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine lk.3 · Jäätmekäitlus lk4 · Ohtlikud jäätmed ja prügivedu lk5 · Jäätmete põletamine ja Radioaktiivsed jäätmed ja ained lk 6 · Eesti on tegelikult puhas Riik lk7 Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine Korraldatud jäätmeveo piir kondades tuleb biolagunevaid jäätmeid ehk toidujäätmeid koguda eraldi kontein erisse elamutes, kus on vähemalt 10 korterit. Biolagunevad jäätmed tuleb pakendada biolagunevasse või läbipaistvasse kotti. Kindlasti ei tohi kasuta...
117. Suure vereringe arterite üldskeem. (joonisel: sisemine unearter, välimine unearter, vasak ühisunearter, vasak rangluualune arter, rinnaaort, õlavarrearter, süva õlavarrearter, põrnaarter, vasak kodarluuarter, vasak küüarluuarter, süva reiearter, reiearter, õlavarre-peatüvi, aordikaar, kõhuõõnetüvi, ülemine kinnistiarter, parem neeruarter, munandiarter, alumine kinnistiarter, parem ühisniudearter, sisemine niudearter, välimine niudearter.) · Joonis lk 157 + tv joonis 6 118. Suure vereringe veenide üldskeem. (joonisel: venoosne kägiveen, parem õlavarrepeaveen, ülemine õõnesveen, vasak sisemine kägiveen, vasak eesmine kägiveen, vasak välimine kägiveen, vasak rangluualune veen, vasak õlavarrepeaveen, lisa- poolpaarituveen, vasak neeruveen, poolpaarituveen, vasak ühisniudeveen, vasak sisemine niudeveen, paarituveen, alumine õõnesveen, parem välimine niudeveen, parem reieveen) · Joonis lk 167 + tv joonis 7 119
Nimi EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-32 Juhendaja: Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIVUS 1.1 S...
Muud äritulud 524 539 -15 -3% 0 0 Kaubad, toore, materjal ja teenused -99 906 -99 324 -582 1% -44 -44 Mitmesugused tegevuskulud -8 728 -8 131 -597 7% -4 -4 Tööjõukulud -63 901 -74 157 10 256 -14% -28 -33 Põhivara kulum ja väärtuse langus -7 196 -7 156 -40 1% -3 -3 Muud ärikulud -1 065 -217 -848 391% 0 0 Ärikasum (-kahjum) 46 954 38 127 8 827 23% 21 17
Eesti M 172 66 54 42 1 4 Eesti M 183 73 54,5 44 4 Eesti M 185 72 56 44 1 4 Eesti M 187 94 59 46 1 3 Eesti M 183 83 56 43 3 3 Eesti M 190 102 59 46 1 3 Eesti M 173 58 55,5 42,5 1 3 Eesti N 157 63 55,5 38 1 4 Eesti M 180 80 56 43 2 3 Eesti M 180 84 60 43 1 3 Eesti M 175 87 54 45 3 3 Eesti M 181 81 55 43 2 3 Eesti M 177 75 54 42 1 3 Eesti N 175 60 53 39 1 4
Mehed 18-22 67 175 2800 22-35 70 175 2800 35-55 70 172 2600 55-75 70 170 2400 Tütarlapsed 10-12 35 142 2250 12-14 44 155 2300 14-16 52 157 2400 16-18 54 160 2300 Naised 18-22 58 162 2000 22-35 58 162 2000 35-55 58 159 1850 55-75 58 157 1700 Ööpäevase energia jaotamine
Vwd = VSd,d1 - VRd1 = 103.1 - 41.4 = 61.7kN A sw Vwd 61.7 10 3 = = = 0.82mm2 / mm s 0.9 d1 fywd 0.9 410 204 Valin 2 10 A sw = 157mm2 1 295 2 2 295 VRd2 = = 58.9kN < VSd,d1 = 78.8kN < VRd2 = = 196.3kN 5 5 3 3 siis s max = 0.6 d1 = 0.6 410 = 246mm < 300mm A sw 157 s= = = 191mm < s max = 246mm A sw / s 0.82 Võtan s=190mm A sw 157 w = = = 0.0041 > w,min = 0.0016 s b w sin 190 200 sin 90° VSd,x / l=0.7 = 64.1kN VRd2 = 295 10 3 N > VSd,x / l=0.7 = 64.1kN k = 1.6 - d1 = 1.6 - 0.41 = 1.19 1 = 0.0084 < 0.02 [ ] VRd1 = Rd k (1.2 + 40 ) + 0.15 cp b w d1 = = [0.26 1.19 (1.2 + 40 0.0084 ) + 0
112 2005 Tartu 99,14 1 445,78 0,00 1 544,92 0,00 113 2006 Tartu 51,50 45,40 0,00 96,90 1,00 114 2006 Tartu 52,60 97,33 0,00 149,93 1,00 115 2006 Tartu 99,14 1 426,74 0,00 1 525,88 0,00 116 2007 Tartu 56,40 93,53 0,00 149,93 1,00 117 2007 Tartu 99,14 1 402,78 0,00 1 501,92 0,00 118 2008 Tartu 56,40 101,13 0,00 157,53 1,00 119 2008 Tartu 129,03 1 377,20 0,00 1 506,23 0,00 120 2000 Võru 0,00 347,00 0,00 347,00 0,00 121 2000 Võru 67,10 72,10 0,00 139,20 1,00 122 2000 Võru 0,00 585,00 0,00 585,00 0,00 123 2001 Võru 0,00 128,00 0,00 128,00 0,00 124 2001 Võru 0,00 347,00 0,00 347,00 0,00 125 2001 Võru 95,80 58,20 0,00 154,00 1,00
kohta 1990 1991 1992 1993 1994 1990 1991 1992 1993 1994 1994. a. c d Albaania - - 20 48 48 * - - 20 68 116 36 Bulgaaria 4 56 42 55 48 e 4 60 102 157 205 23 Horvaatia - - 16 40 48 f - - 16 56 104 22 Tsehhia 180 511 983 517 779 436 947 1,951 2,519 3,319 319 Ungari 311 1,459 1,471 2,328 1,097 526 1,985 3,456 5,795 6,941 670 Poola 88 117 284 580 527 94 211 495 1,075 1,602 42
Kui elusuuruses figuur on riputatud seinale, oleme sunnitud vaatama kujutatud isiku poole alt, üles ja sageli on kunstnikud seda paratamatust ära kasutanud. Anthonis van Dyck ,, Kuninganna Henrietta Maria koos sir Jeffrey Hudsoniga. (1633). Teisi esindusportree maalijaid: Hyancinthe Rigaud, Gilbert Stuart, Thomas, Gainsborough. Kasutatud kirjandus Mitchell Beazley "Kuidas mõista maalikunsti". 2000. Lk: 148 157. Kirjastus "Valgus". Eneke MOL-Suurj 3. 1984. Lk: 149. Kirjastus "Valgus". ENE A-CENT 1. 1985. Lk: 408. http://et.wikipedia.org/wiki/Autoportree http://www.utlib.ee/ekollekt/bskunst/port.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/maalikunsti_ajaloost_merle.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ http://www.newyorksocialdiary.com/contributors/artset/images/2.27.06/portraits/06_Pare nts.jpg http://www.scituate.k12.ma.us/docent/Vincent%20Van%20Gogh,%20self-portrait.jpg
Legaalsuse printsiip Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. (PS § 3) EV ÕKS moodustamine, ülesehitus, toimimine. Kõrgeim printsiipide hierarhias. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal. Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. Otsesed kulutused jagunevad siin kaheks: 1) õiguskaitsesüsteemi ametnike palgad, hoonete ehitamise ja ülalpidamise ning sisustuse kulutused; 2) 2) menetlusosaliste kulutused õigusabile, ajakulud jne. Vea hinnana peetakse aga silmas ekslikest otsustest põhjustatud kahju. Vrd. HMS-i ökonoomsuse põhimõte. Kahju vältimise printsiip PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materjaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk- panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist. Mat. Kahju- füüs. ja jur. isikud. Mor. kahju- ennekõike füüs. isikud. Mor. kahju- eelkõige hingelist valu, kannatusi, fustreerit...
Nimi ja perekonnanimi EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI-32 Juhendaja: lektor Leena Paap Rapla 2013 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPII...
Ühiskond. Avalik ja erasektor 2.1-2.2 5 Ühiskond on inimeste kooselu korrastatud viis 6 Sektorid: o Avaliksektor riigi ja omavalitsus asutused(linnad + vallad) ; tegeleb kõigi jaoks oluliste elusfääridega, on avatud kõigi jaoks o Erasektor tegeleb majandusega riik ei sekku majandusellu , loob tingimused ja keskkonna o Kodaniku ühiskond kodanike ühendused; muudab ühiskonna täiuslikumaks, tagab parema elukvaliteedi Oktoober on viinakuu hakkab mõisa juures viinaköökides viina põletamine 7 Pluralism o Selline ühiskond kus on lubatud erinevad parteid, arvamused , seisukohad. Ilmub palju ajalehti, erinevad meedia allikad. Tsensuuri ei ole o Paljusus, mitmekesisus ühiskond kus on lubatud erin...
vastavalt 32,0%, 58,3% ja 9,7%. Laste osakaal 17821858: 29%o, langedes 1820. aastate 10%o aastail 1820-21. Liivimaa kubermangus oli seega 19. sajandil tunduvalt langenud (ja keskel küll juba 20%ole. Aastail 185155 oli oli abiellumuskordaja 1873-82: 7,4%o. langes jätkuvalt), vanurite osakaal siiski veel suremus veel 29,8%o, 186670 (näljaaastad Pikema aja (1801-1923) kohta on olemas suhteliselt madal ja rahvastiku vanuseline andmed Viljandimaa kohta: sajandi kesk 186869) koguni 32%o. Selge langus algas nii koostis Eesti taaste kui seisukohalt Liivimaal 1870.80. üsna soodne. ...
2 6 2 8 8 2 2 4 6 8 6 6 2.Kuutasu 25 25 25 25 25 25 25 25 25 25 25 25 300 Müügikogus 16 24 26 35 39 42 49 57 59 63 67 71 548 Müügitulu 400 600 650 875 975 105 122 142 147 157 167 177 1370 0 5 5 5 5 5 5 0 3.Liitumistas 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 180 u Müügikogus 16 8 2 9 4 3 7 8 2 4 4 4 71 (klientide arv) Müügitulu 240 120 30 135 60 45 105 120 30 60 60 60 1065 4
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
Küsimuste vastused Füüsilise isiku tulumaks 1. Kes maksab maksu- Residendist füüsilised isikud 2. Mille pealt maksu makstakse- tulumaksu makstakse kogu oma tulult 3. Milline on maksumäär – 21% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 490,4 (miljonites kroonides) 5. Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse— tulu läheb riigieelarvess e, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. Juriidilise isiku tulumaks 1. Kes maksab maksu— Juriidilised isikud 2. Mille pealt maksu makstakese- maksavad tulumaksu kasumilt mitte selle teenimisel (nagu teistes riikides), vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis 3. Milline on maksumäär- 21% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieeal...
6,25 mM 9 0,56 88,9 0,089 81,5 158,2 0,064 86,3 113,8 0,117 76,4 208 Kontroll 0,166 68,2 0,306 49,4 0,068 85,5 Aine K2Cr2O7 KMnO4 Lainepikkus, nm 310 350 525 310 350 525 keskväärtus 173 408 -3 157 120 205 standardhälve 7,51 25,81 7,70 18,10 13,92 8,51 SSH% 4,34 6,32 -259,96 11,51 11,56 4,16 Kokkuvõte: Saadud katseandmete põhjal koostasime kalibreerimisgraafikud KMnO 4 ja K2Cr2O4 jaoks lainepikkustel 310 nm, 352 nm ja 525 nm. Lamberti Bugeri Beeri seadusest leidsime kontrolllahuse kontsentratsioonideks CK2Cr2O7 = 0,65 mM ja CKMnO4 = 0,34mM.
$ 3 5.0E-6 19.056626845863 50 5.0 50 I 704 272 704 320 0 0.5 I 752 272 752 320 0 0.5 I 800 272 800 320 0 0.5 I 848 272 848 320 0 0.5 w 752 272 776 272 0 w 776 272 776 336 0 151 504 408 504 456 1 4 5.0 151 560 408 560 456 1 3 5.0 151 616 408 616 456 1 2 5.0 151 672 408 672 456 1 4 5.0 151 1032 408 1032 456 1 3 5.0 151 984 408 984 456 1 3 5.0 151 936 408 936 456 1 3 0.0 151 888 408 888 456 1 3 5.0 151 832 408 832 456 1 3 5.0 150 736 408 736 456 1 2 0.0 152 784 408 784 456 1 2 5.0 w 776 336 552 336 0 w 552 336 552 408 0 w 776 336 944 336 0 w 944 336 992 336 0 w 992 336 1040 336 0 w 1040 336 1040 408 0 w 992 408 992 336 0 w 944 408 944 336 0 w 800 272 824 272 0 w 824 272 824 344 0 w 624 408 624 344 0 w 560 408 560 344 0 w 560 344 624 344 0 w 624 344 824 344 0 w 824 344 888 344 0 w 888 344 888 408 0 w 888 344 1032 344 0 w 1032 344 1032 408 0 w 848 272 872 272 0 w 872 272 872 352 0 w 872 352 984 352 0 w 984 352 984 408 0 w 872 352 840 352 0 w...
Gert Saarm EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-32 Juhendaja: lektor A. Hamburg Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KÕ II MT Triinu Tomson KVALITATIIVNE VS KVANTITATIIVNE METOODIKA Referaat Juhendaja: Airi Mitendorf Mõdriku 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Uurimismeetodite alases kirjanduses arutatakse selle üle, missugused meetodid või tehnikad on sobivamad või ,,teaduslikumad". Mõnikord kinnitatakse, et struktueeritud ja kvantitatiivsed meetodid on ,,teaduslikumad" ja seetõttu paremad. Kuid tehnikaid või meetmeid ei saa nimetada paremateks ainult sellepärast, et nad on kvantitatiivsed. Meetodite ja tehnikate sobivus uurimuse jaoks sõltub uurimisprobleemist ja uurimuse eesmärgist. Uurimismeetodid viitavad süstemaatilisele, fookustatud ja korrapärasele andmekogumisele eesmärgiga saada i...
TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED ABILEHT Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust 39. Lehelaba on kas terve või erineval määral lõhestunud Leheserv on terve või erinevat moodi sakiline Liitlehel kinnitub ühe leherootsu külge mitu lehekest 40. Liitleht koosneb erinevast arvust lehekestest Sulgja liitlehe lehekesed kinnituvad rootsule üksteise kõrval nagu linnusule osakesed Sõrmja liitlehe lehekesed kinnituvad leherootsu otsa nagu sõrmed pihupessa Abilehed Leherootsu alusel olevad lehesarnsed väljakasved, pärislehtedest enamasti palju väiksemad (harva suuremad või sama suured), terve või sakilise servaga 41. hõbemarana lehe alusel on kaks väikest abilehte aas-seahernel on kahe sulglehekesega lehe alusel kaks sama suurt abilehte 42. hambulise servaga abileht kannikese leherootsu alusel ...
Kuristik Rukkis 1. Kirjuta teosest välja 5 tsitaati (samas sõnastuses lause; mida autor on tabavalt öelnud), mis Sulle meeldisid ja põhjenda, kuidas neist aru saad või milliseid mõtteseoseis tekitavad. Märgi juurde ka lehekülg!!! 2. Kirjura lühike ülevaade sündmustest. 3. Missuguseid probleeme kajastab teos? 4. Kirjelda teose peategelasi (välimus, iseloom ja käitumine, tõekspidamised, suhtumine teistesse). 5. Kas teose käigus muutub peategelane halvemaks või paremaks (miks ja kuidas, põhjenda)? 6. Kas ja mida autor tahab antud teosega öelda? 7. Sinu arvamus: miks loeksid või ei loeks sellist teost ning kas soovitaksid teistele? Kas antud teosest saad teha mingeid järeldusi või üldistusi enda jaoks? Milliseid? Põhjenda ja selgita oma sõnadega. 1. „Oma lihtsameelsusest pidasin teda esialgu üsna intelligentseks. Ja nimelt sellepärast, et ta teadis üsna palju teatrist, näidenditest, kirjandusest ja muust selletaolisest värgis...
Eestlased vastasid neile samaga. Sel ajal oli oluline ka saarlaste tegevus, kes käisid tihti oma laevadega lääne pool rüüsteretkedel. Ühe röövretke käigus võidi maha põletada Sigtuna linn 1187. aastal, kuigi seda võisid teha ka kuralased või karjalased. Arvati, et Eesti ala esimesed inimesed olid suhteliselt pikad. Hiljem paistab kasv olevat vähenenud. Eesti pärit vanimate inimsäilmete järgi oli meeste keskmine pikkus sel ajal 164 cm ja naistel 157 cm. Keskmise kiviaja inimesed olid pika- või keskpealised, laia ja kõrge näoosa ning etteulatuva ninaga. Inimeste eluiga võis ulatuda harva üle 30–40 aasta. Seda tingisid nii haigused kui jahil ja omavahelistes konfliktides saadud vigastused. Taoliste küttide-kalurite-korilaste ühiskondade analüüsimise põhjal võis konfliktide tõttu surra isegi kuni veerand rahvastikust. Naised küll sünnitasid sagedamini kui tänapäeval oli laste suremus väga suur.
Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/b. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4. Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta ...
115. 6,02 1017 aatomit 151. 83,4% 190. 133 cm3 116. 3,01 1018 molekuli NO2 152. 56 cm3 191. 13 mol . 2,709 1019 molekuli NH3 153. 3,58% 192. 5,25 mol 117. 1,5 1024 molekuli 154. 2,01% 193. 12 g 118. 201,6 dm3 NH3 155. 11,4% 194. Na2S2O3 5H2O 470,4 dm3 N2 156. 15,5% 195. 33,6 dm3 119. 67 dm3 157. 0,324% 196. 1,97 103 kg 120. 22,4 cm3 158. 67,2 dm3 197. 8,06 dm3 121. 224 m3 159. 10,6 g Al , 9,4 g O2 198. 32,7 cm3
255 + 68 = 323 255 * 2 = 510 68 - 22 = 78 + 54 = 132 78 * 4 = 312 54 - 12 = 28 + 87 = 115 28 * 6 = 168 87 - 25 = Vastus 30 39 6 81 22 42 309 71 22 30 0 49 31 21 84 40 12 231 16 19 782 79 496 222 283 291 297 19 40 11 247 343 300 298 165 157 46 42 62 Harjutus 2 45 91 45 933 95 46 82 93 16 79 57 650 54 56 93 333 75 91 45 335 21 55 58 336 96 14 874 322 87 11 95 21 28 24 24 95 91 54 32 85 73 24 65 359 82 82 62 355 49 169 36 355 75 987 32 322
Eveli ei piirdu vaid medalite hankimisega laskesuusatamises. Ta on ka tasemel orienteeruja. 2003 aastal tuli ta orienteerumise juunioride maailmameistrivõistlustel lühirajal kolmandaks ning lõpetas Nõo Reaalgümnaasiumi aastal 2002 kuldmedaliga. 42. koht (87 võistlejat) 15 km individuaaldistantsil 55. koht (88 võistlejat) 7,5 km sprindis 18. koht (19 naiskonda) 4 × 6 km teatesõidus võeti rajalt maha (60 võistlejat) 10 km jälitussõidus Kadri Lehtla Sünniaeg: 03.05.1985 Pikkus: 157 cm Treener: Hillar Zahkna, Meelis Aasmäe, Asko Nuutinen Klubi: SK Biathlon 6 24 starti maailmakarikasarjas ning kahed maailmameistrivõistlused (2008 ja 2009) on Kadri kogemustepagasid. Ametilt on Kadri piirivalvur. 45. koht (87 võistlejat) 15 km individuaaldistantsil 64. koht (88 võistlejat) 7,5 km sprindis 18. koht (19 naiskonda) 4 × 6 km teatesõidus Kristel Viigipuu Sünniaeg: 19.08
Uus ja vana tööstuspoliitika Sissejuhatus Tööstupoliitika teooria ja eesmärgid Tööstuspoliitika Jaapanis, USA-s ja Prantsusmaal Seadusandlusest Tööstuspoliitika Tööstuspoliitika on igasugune riiklik tegevus, mis teadlikult ja sihipäraselt Ettevõtluspoliitika mõjutab tööstusettevõtete käitumisviise ja otsuseid Tööstuspoliitika sisaldab kõiki riigi meetmeid tööstuse säilitamiseks, kohandamiseks, kujundamiseks ja kasvu Sektoriaalne Konkurentsipoliitika struktuuripoliitika: toetamiseks Tööstuspoliitika Tööstuspoliitika liigid Eesmärgid Tüüpilised tunnused Tööstuse säilitamine Vertikaalne, interventsionistlik, selektiivne, vastuolus turumehhanismidega Tööstuse kujundamine Vertikaalne, i...
SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 1. ÜLDISELT JA SISSEJUHATAVALT...............................................................................2 2. ESIMESED KLASSIKALIST MUUSIKAT KÄSITLEVAD TEKSTID INDIAS.........3 3. SAGTA MUUSIKATEADUS.......................................................................................4 3.1. Svara............................................................................................................................................... 4 3.2 Rga................................................................................................................................................. 6 3.3. Tla ehk rütm....................................................................................................................
Logistika I eksami materjal 1) Logistika on … lk 16 ... osa tarneahela protsessist, kus osategevuste efektiivne planeerimine, teostamine ja kontroll hõlmab nii toodete liikumist ja ladustamist, kui ka sellega seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani klientide nõudmiste täitmiseks. ... tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. … ressursside ajaline positsioneerimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. 2) Logistika jaotub: lk 18-19 hankelogistika - tooraine ja pooltoodete laia valiku omandamine ning toimetamine tootmis- või töötlemispaika õiges koguses, õigel ajal ja vastuvõetava hinna eest. materjalilogistika - tooraine ja pooltootevoogude haldamine tootmis- ja töötlemisprotsessi...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond AP2 KÕ PIAGET´, VÕGOTSKI, JA ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LASTE ARENGUS Referaat Juhendaja: Katrin Saluvee mag. Rakvere 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. J. PIAGET´ SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS.................................4 2. L. VÕGOTSKI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS...........................7 3. D. ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS............................9 ALLIKAD......................................................................................................................
33 123 230 1195 1190 46 148 260 1379 1369 62 175 291 1574 1556 81 204 322 1780 1749 103 234 353 1999 1948 129 263 384 2228 2151 157 294 415 2471 2359 186 324 446 2725 2568 216 354 477 2994 2778 247 384 508 3277 2989 277 414 539 3577 3200 308 444 570 3892 3413 3751
(Lisa 1 pilt 1) Umbes 70% katab parki mets. Karulasse jääb Kagu-Eesti suurim metsamassiiv, mis ulatub üle rahvuspargi piiride. Väga hinnatud on ka lõunaosas vanad metsad, seal on säilinud pooleteisesaja-aastasi ürgmetsailmelisi metsatukki. Rabadest suurimad on Apja soo ja Pikäsilla soo. Rahvuspargis on leitud 562 kõrgemat taime. Haruldasem on haruline võtmehein, Eestis on teada ainult 3 kasvukohta (Lisa 1 pilt 2). Linde on vaadeldud 157 liiki. Seal edukalt pesitsevad sellised haruldased liigid nagu väike-konnakotkas, must-toonekurg ja rukkirääk. (RMK) (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Timm & Kiristaja, 2006) 4 SOOMAA RAHVUSPARK Ajalugu Soomaa rahvuspark asub Viljandimaa Kõpu, Suure-Jaani ja Vastemõisa vallas ning Pärnumaa Paikuse, Tori ja Vändra vallas. 1957. aastal võeti kaitse alla Halliste puisniit hiljem aastal
Vana-Rooma 11.kl. 1. Tõlgi roomlastele arusaadavasse keelde, lisa valdkond. Zeus- Jupiter- peajumal Hera- Juno- abielu ja sünnituse jumalanna. Poseidon- Neptunus- mere- ja jõgede jumal Dionysos- Bacchus- veinijumal Paan- Faunus- kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius- kaubanduse-, kasu- ja ärijumal Hephaistos- Vulcanus- tule ja sepistamise jumal Artemis- Diana- jahijumalanna Athena- Minerva- tarkuse ja käsitöö jumalanna 2. (vähemalt paar lauset + aeg) Marius- Gaius Marius ehk Marius (157 eKr 16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Ta on tuntud põhiliselt oma armeereformi poolest, mis tõi kaasa nii kodusõjad kui ka Rooma vabariigi languse. Marius oli edukas väejuht, kes saavutas suure populaarsuse Numiidia sõdades ning ta valiti 107 eKr esimest korda konsuliks. Selle aja jooskul viis ta läbi armeereformi, mis muutis senise talupoegadest maakaitseväe professionaalseks palgaarmeeks. Senine varan...
Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisuga on EELIS-es arvel 2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km2 valgalaga on 14 jõge, neist suurimad on Emajõgi (9740 km2) ja Pärnu jõgi (6920 km2). Peipsi järve Narva jõe valgala on kokku 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km2. Rohkem kui 100 km2 valgalaga on 133 jõge. Jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust arvestades võiks Eesti jõgede arvuks lugeda 200. Rahvusvahelise jaotuse kohaselt kuulub Narva jõgi keskmiste jõgede hulka
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Veenilaiendid Referaat Birgit Kallas 50e Tallinn 2013 Veenilaiendid Veenilaiendiks ehk varix´ks nimetatakse laienenud veene , mis kõige sagedamini esinevad jalasäärtel ja reitel. Veenilaiendid võlvuvad ning kumavad sinakalt läbi naha ja tulevad enam esile seisvas asnedis. Veenilaiendeid esineb 10 - 20% maailma rahvastikust. Ohustatud on nii mehed, kui naised, sõltumata vanusest. Sagedamini esineb neid siiski naistel, soodustavateks teguriteks on nii ealised muutused kui rasedus. Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist, mille tagajarjena tekib sageli veenitromboos. Järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavantite tekkele. Veenilaiendite teket soodustavad pärilik eelsoodumus ...
32 epüür): väändenurga epüüri (siirdeepüüri) väärtused murdekohtades on lõikude väändenurkade summad (võttes 0-väärtuse varda vasakusse otsa): Priit Põdra, 2004 157 Tugevusanalüüsi alused 10. DETAILIDE VÄÄNDEDEFORMATSIOONID T1l1 Tl Tl Tl 1 = ; 2 = 1 + 1 2 ; 3 = 2 + 2 3 ; = 4 = 3 + 3 4 ; GI 01 GI 02 GI 03 GI 04 · iga vabalt valitud ristlõike B väändenurga väärtuse saab mõõta
MAINORI KÕRGKOOL ______________ Instituut _________________ eriala Nimi ENESEHINNANG JA SELLE MÕJU KÄITUMISELE Ainetöö Juhendaja: ___________ Enesehinnang ja selle mõju käitumisele Õppekeskus 2010 2 Enesehinnang ja selle mõju käitumisele SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ENESEHINNANGU TEOREETILISI KÄSITLUSI..............................................................5 1.1. Eneseteadvuse empiiriline uurimi...
SISUKORD LÜHENDID…………………………………………………………………….....3 SISSEJUHATUS……………………………………………………………….....5 1. JALGPALLI AJALUGU……………………………………………………….6 1.1. Jalgpalli ajalugu maailmas…………………………...………………6 1.2. Jalgpalli ajalugu Eestis………………………………...……………..7 2. ARENGUSUUNAD JA TUNTUMAD JALGPALLURID…………………..12 2.1. Jalgpalli arengusuunad………………………………………………12 2.2. Tuntumad jalgpallurid……………………………………………….12 2.2.1. Eesti tuntumad jalgpallurid………………………………..12 2.2.2. Maailma tuntumad jalgpallurid……………………………15 3. PÕHILISED VÕISTLUSREEGILD…………………………………………..19 3.1. Jalgpalliväljak……………………………………………………….19 3.2.Pall………………………………………………….…………….…..21 3.3. Mängijad…………………………………………………………….21 3.4. Mängijate varustus………………………………...………………..23 3.5. Kohtunik…………………………………………………………….23 3.6. Abikohtunikud………………………………………………………25 KASUTATUD ALLIKAD………………………………………………………27 LÜHENDID Eestikeelsed lühendid: ...
perioodi lõpus 1 Raha ja raha ekvivalentide 43 404 633 muutus Kontserni omakapitali muutuste aruanne Kohustuslik Jaotamata Omakapital Eesti kroonides Aktsiakapital reservkapital kasum kokku Omakapital seisuga 31.12.2004 128 714 300 22 855 471 131 323 460 282 893 231 Fondi emissioon 16 157 400 0 -16 157 400 0 Regionaallennujaamade ühendamine 0 0 11 523 500 11 523 500 2005 aruandeaasta kasum 0 0 88 297 746 88 297 746 Omakapital seisuga 31.12.2005 144 871 700 22 855 471 214 987 306 382 714 477 2006. aruandeaasta kasum 0 0 95 099 748 95 099 748 Omakapital seisuga 31.12
143 0,428564 143 0,428564 144 -0,619938 144 0,619938 145 -0,311214 145 0,311214 146 1,226279 146 1,226279 147 1,204778 147 1,204778 148 0,964911 148 0,964911 149 -0,017931 149 0,017931 150 -2,440884 150 2,440884 151 0,150934 151 0,150934 152 -0,052037 152 0,052037 153 1,125316 153 1,125316 154 -0,621775 154 0,621775 155 1,176469 155 1,176469 156 1,764119 156 1,764119 157 1,415282 157 1,415282 158 -0,142387 158 0,142387 159 0,175492 159 0,175492 160 -0,822699 160 0,822699 161 -0,155535 161 0,155535 162 -0,254156 162 0,254156 163 0,512126 163 0,512126 164 -0,701586 164 0,701586 165 1,976262 165 1,976262 166 0,318514 166 0,318514 167 -0,606697 167 0,606697 168 0,340518 168 0,340518 169 0,029098 169 0,029098 170 1,044089 170 1,044089 171 -1,893551 171 1,893551
2001 130 31 746 24,0645161 2001 132 7,9 213 26,9620253 2001 135 53 1498 28,2641509 2001 136 30 900 30 2001 139 145 5040 34,7586207 2001 142 4,1 74 18,0487805 2001 143 2 70 35 2001 144 2 30 15 2001 151 20 500 25 2001 154 78 1950 25 2001 156 341 6676 19,5777126 2001 157 71 2272 32 2001 158 33 647 19,6060606 2001 160 65 2664,36 40,9901538 2001 162 2,2 48,4 22 2001 166 52 781 15,0192308 2001 169 185 7100 38,3783784 2001 172 28 691 24,6785714 2001 173 140,5 4957 35,2811388 2001 181 293 6003 20,4880546 2001 204 38,8 1084 27,9381443 2001 215 5 85 17 2001 216 37,91 638 16,8293326
o pingeolukorra arvesse v~ottev tegur 1 cot 2, 5 oikelised rangid 210 A400 mille ristl~oikepindala on Asw = 157mm2 , sammuga Valin kahel~ 180mm: fck 25 1 = = 0, 6 · 1 - = 0, 6 · 1 - = 0, 54 (186) 250 250 Asw · fywd 157 · 350 sin = = = 0, 336 (187) s · bw · · fcd 180 · 300 · 0, 54 · 16, 7 = arcsin 0, 336 = 19, 6o (188) cos cot = = 2, 8 v~otan cot = 2, 5 (189) sin
Välistrepp teljel 9, terasest 1 kompl. 15 Krundisisesed ja krundivälised insenerivõrgud 152 Väliskanalisatsioon 94,6 jm. Sadevetekanalisatsioon 52,08 jm. 153 Välisvalgustus 1 kompl. 154 Veetorustik 9,8 jm. 157 Kaabelliinid 84,5 jm. 158 Sideliinid kmpl. Sidetrass 94,5 jm. Sidekanalisatsiooni kaevud 2 tk. 17 Maa-ala pinnakatted 171 Haljastus Pinnase transport kalluritega kuni 15 km kaugusele 249 m3
tegevuse mõju metsakooslustele ebalooduslik ja vajab seega piiramist. Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud ja Eestis vähemesinevatest imetajaliikidest on rahvuspargis esindatud saarmas ja tiigilendlane. Imetajate tõhus kaitse eeldab pidevat andmete kogumist ja arvukuse jälgimist ning ulukite arvukuse reguleerimise nõuetest kinnipidamist. Saarma asurkonnale võib hukutavalt mõjuda liialt intensiivne võrgupüük. Linnud Karula rahvuspargis on registreeritud 157 linnuliiki. Aastatel 19912000 on siin haruldastest kaitsealustest liikidest registreeritud kindla pesitsejana kalakotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg. Võimalik pesitseja on kaljukotkas. Kalakotka asurkond on Karulas üks elujõulisemaid Eestis: 57 paari, neist 5 paari (10% Eesti kalakotkastest) pesitseb rahvuspargi territooriumil. Kalakotka ja must-toonekure asurkonda ohustab pesitsusaegne häirimine, toidubaasi vähenemine ja metsa raiumine pesitsuspiirkonnas.
Etioopia Demokraatlik Vabariik referaat 1. Asend 1.1 Mandri kaart 1.2 Geograafiline asend Etioopia asub Aafrika mandril ja Aafrika maailmajaos. Riigi naabermaadeks on põhjast Eritrea, loodest ja läänest Sudaan, edelast ja lõunast Keenia, idast ja kagust Somaalia ning kirdest Djibouti. Põhjas ja läänes kõrgub Etioopia ehk Abessiinia mägismaa, mis võtab enda alla üle poole riigi pindalast. Lõunas laiub veidi madalam Galla platoo ning neid kahte eraldab keskalang. Riigi keskosa lõhestab Ida-Aafrika alang, mis jaotab platoo diagonaalselt kaheks ning peidab endas arvutult orge. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Riigi põhjaosas, Etioopia mägismaal, asub Tana järv, kust saab alguse Sinine Niilus. Teised tähtsamad jõed on Omo, Atbara, Sebel ja Awash.Merepiir riigil puudub. 1.3 Pikkus- ja laiuskraadid Etioopia asub laiuskraadidel 34-48 lõunalaiust ning 4-15 idapikkust. 1.4 Riigi lähim kaugus koduasulast Etio...
kui loodame sisse- ja väljavedu. o Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklite seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. o Inimest loodusega siduvaid õigusi ja kohustusi nimetatakse igaüheõiguseks. o 1992. aastal allkirjastasid 157 riigi esindajad Rio de Janeiros Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni. Lepingu eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine. Kuidas on korraldatud looduskaitse Eestis? o Eesti looduskaitse aluseks on Riigikogu poolt 2004. aastal vastu võetud ,,Looduskaitseseadus" ja selle rakendamist täpsustavad keskkonnaministri määrused. o Nende dokumentide eesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisuse
1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama pa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
