31 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3.1. Varda arvutusskeem väändel Väände puhul on tihtipeale koormusteks detaili otseselt väänavad pöördemomendid või jõupaarid (Joon. 3.1): · koormust ülekandvad võllid; · keermesliited pingutamisel, jne.; või siis detaili telje ristsihis ekstsentriliselt mõjuvad koormused või nende komponendid: · keerdvedrud; · ruumilised raamid, jne.
piiritingimustest; lühenevad. 4. Eeldatakse, et joonkoormus katab tala kuni selle teise otsani (kui see 12.16. Mis on termopinge? tegelikult pole nii, vaadeldakse antud joonkoormust mitmejoonkoormuse = detailide temperatuuri muutusest tekkiv pinge resultandina, mis kõik ulatuvad tala teise otsani suurima koordinaadini x). 12.17. Mille poolest on termopinged ohtlikud? 11.15. Kumb varras on paindel jäigem, kas terasvarras või samade 12.18. Millal tekivad suuremad termopinged, temperatuuri tõustes või inertsimomentide väärtustega vaskvarras?
211 Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Konksude tugevus paindel. Näide 14.1.1. Kõvera varda ohtlik ristlõige Ühtlaselt kõver (varda telje kõverusraadius on konstantne R) ühtlane varras (varda ristlõike kuju ja pindala ei muutu) on koormatud painutava jõuga F (Joon. 14.1), sisejõudude analüüsiks kasutatakse lõikemeetodit: · varda koormatud osas tehakse radiaallõige (lõikemeetod); · radiaallõigetes mõjuvad sisejõud: N (pikijõud), Q (põikjõud) ja M (paindemoment); · sisejõudude epüürid on siinuselised (sinusoidi suurim ja vähim väärtus paiknevad lõigul, mille kesknurk on 90º); Kõver varras Ristlõike sisejõud Arvut
pikisisejõududega: raami N R lR varda N l pikenemine: l R = E A ; lühenemine: l V = V V ; E V AV R R Detailide deformatsioonid lV lR lV Varda lühenemine lR Raami pikenemine
145 Tugevusanalüüsi alused 9. DETAILIDE PIKKEDEFORMATSIOONID 9. DETAILIDE PIKKEDEFORMATSIOONID 9.1. Koormatud varda mingi punkti siire Eelnevast: Deformatsioon (kui nähtus) = detaili (keha, varda) kuju ja mõõtmete muutus (koormuse mõjudes) Deformeerumise käigus detaili (keha, Punkti siire = punkti asukoha (koordinaatide) varda) punktide asukohad muutuvad
163 Tugevusanalüüsi alused 11. DETAILIDE PAINDEDEFORMATSIOONID 11. DETAILIDE PAINDEDEFORMATSIOONID 11.1. Varda elastne joon Elastne joon = painutatud varda telje (ehk Elastse joone igat punkti neutraalkihi) kujutis peatasandil iseloomustavad selle läbipaine ja puutuja pöördenurk (Joon. 11.1):
17. Milles seisneb Hooke'i seadus? 2.14. Milleks vajatakse lõikemeetodit? 1.18. Selgitage materjali elastsusmooduli 2.15. Selgitage lõikemeetodi ideed! olemus! 2.16. Mis on sisejõu epüür? 1.19. Milles seisneb algmõõtmete printsiip? 2.17. Sõnastage pikijõu N märgireegel! 1.20. Mis on materjali piirseisund? 2.18. Milline on detailide tõmbe ja surve praktiline 1.21. Mis juhtub detailiga selle materjali erinevus tugevusanalüüsis? piirseisundi saabudes? 2.19. Kuidas avaldub pikijõu N epüüril iga 1.22. Mis on materjali tõmbediagramm? üksikkoormus? 1.23. Milleks vajatakse materjali 2.20. Kuidas avaldub pikijõu N epüüril iga tõmbediagrammi
83 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.1. Varda arvutusskeem paindel Paindeülesannetes käsitletakse koormustena varrast otseselt või teiste detailide kaudu painutavaid pöördemomente, põikkoormusi või muude koormuste põikkomponente (Joon. 6.1). Varda paindumine = varda telje kõverdumine koormuse toimel Arvutusskeemi koostamine paindel Arvutusskeem
Kõik kommentaarid