mets. Eesti metsasus 51%. · Metsa (keskmine aastane) juurdekasv (kuupmeetrit aastas hektari kohta). Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis on metsa keskmine juurdekasv kokku 11,7 miljonit tihumeetrit. · Metsa liigiline koosseis - näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad. Metsa aastane raie ei tohi ületada aastast juurde kasvu!!! Soome - arenenud metsamajanduse- ja tööstusega riik · Euroopa kõige metsarikkam riik. · Metsade pindala 22 157 ha · Metsasus 73% · Peamiselt okasmetsad (kuusk, mänd) · Väga hästi arenenud metsaklaster
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Personalijuhtimise eriala Esimene kursus Ilona Šmunk INNOVATSIOON EESTIS JA MUJAL Kodutöö Juhendaja: Aet Kull Tallinn 2015 Sissejuhatus Juba iidsetest aegadest on inimesed otsinud paremaid viise oma töö- ja elukorralduse parandamiseks. Ammu on aru saadud, et kõik uus algab ideest ning entusiasm ja riskijulgus on uute lähenemiste juures väga tähtsad. Idee ja teostuse ühisjõul leiabki aset majanduselu edenemine.(Eesti majandus, lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis, Mainori kõrgkool: lk 127) Innovatsioon on millegi uue ja kasuliku edukas ellurakendamine, mis leiab tunnustamist olulise ja arengule suunatud muutusena. Uudsus võib tähendada, midagi uut ettevõtte, mingi turu või kogu maailma jaoks(Eesti majandus, lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis, Mainori kõrgkool: lk 127). Kuid täna räägin Eesti innov...
oma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, on seadusega keelatud ja see on karistatav tegevus. Romusõidukid Jäätmearuandluse järgi koguti romusõidukeid 2007. a 146 tonni (2004. a oli see 25 tonni) Sellega võib tunnistada nende jäätmete järsku, kuuekordset kasvu. Vanaõli Vanaõli kui ohtliku jäätmeliigi hulka kuulub mistahes kasutuselt kõrvaldatud määrde, kütte ja tööstusõli. 2007. a tekkis 157 tonni (2004 a. 93 tonni) vanaõli. Prognoos: Hinnanguliselt aastaks 2013 tekib Narvas kuni 300 tonni vanaõli. Ohtlikud jäätmed kodumajapidamises Majapidamistes tekkivad ohtlikke jäätmeid peab eraldama nende tekkekohas, kuna need kujutavad ohtu nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. Missugused ohtlikud jäätmed tekivad kodus? vanad ravimid; päevavalguslambid; Säästupirnid; elavhõbedaga termomeetrid Vanaõli,õlised kaltsud;
Raamatu „Armastus! Tead, see on olemas!“ analüüs Raamat „Armastus! Tead, see on olemas!“ on Rootsi kooliõpetajatele mõeldud lisamaterjal. Raamatu eesmärk on anda ülevaade, kuidas seksuaal- ja suhetealast kasvatust läbi viia ning anda juhtnööre, kuidas see praktikas võiks toimuda (Centerwall 1996: 7). Raamatus öeldakse, et koolis ei ole ühtegi teist nii hella teemat, kui seksuaalsus ja isiklikud suhted. Nende teemade käsitlemisel tuleb olla väga delikaatne ja taktitundeline. Huvitav oli lugeda, et juba selle raamatu ilmumise ajal kutsuti Rootsit mutikultuurseks ühiskonnaks. Praeguseks ajahetkeks on elu väga kiiresti edasi arenenud ja kultuuride mitmekesisus on oluliselt suurenenud. Kultuurilised erinevused on jõudnud tänu pagulaskvootidele ka Eestisse. Sellest tulenevalt on raamatus käsitletud teema kultuurilistest erinevustest ja eetikaküsimustest väga aktuaalne ka tänapäeval. Raamatus tõdetakse, et seksuaalsusega seonduvad teemad o...
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid Ecology (from Greek: , "house"; -, "study of") is the scientificstudy of the relation of living organisms to each other and their surroundings.[1] Ecology includes the study of plant and animalpopulations, plant and animal communities and ecosystems. Ecologists study a range of living phenomena from the role of bacteria in nutrient recycling to the effects of tropical rain forest on the Earth's atmosphere. Autökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna- suhete uurimise ja kirjeldamisega. Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 1314) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ...
Disahhariidid referaat TALLINN 2009 Kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks. Täpsemalt moodustuvad disahhariidid monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel sarnaselt atsetaali moodustumisele karbonüülühendite korral. Kahte molekuli ühendavad sidet nimetatakse hapnikusillaks, vahel ka glükosiidsidemeks. Kõige tuntumad disahhariidid on: maltoos, laktoos ja sahharoos. Organism lagundab alati kõik söödud süsivesikud lihtsuhkruteks. Lõhustamine algab suus sülje amülaasi toimel ning jätkub pärast maost läbiliikumist peensooles pankrease amülaasiensüümi ja soolenõre abil. Monosahhariidid liiguvad vereringesse ja organismi kasutusse, kas siis koheseks energiaallikaks või glükogeenivarudena maksa ja lihastesse. Lihastesse kogunenud glükogeeni kasutatakse lihastöös, maksa glükogeenivarud tagavad aga organismi suhkrutasakaalu siis kui vereringes pole piisavalt glükoosi. Juhul kui ...
Ta jääb magama ning näeb unes, kuidas ta eksisteerib ainult Rollebon'is. Ärgates läheb välja jalutama ning arutleb endamisi teemal eksisteerima: ,,Ma eksisteerin sellepärast, et mul on selleks õigus. Mul on õigus eksisteerida, järelikult on mul õigus mitte mõtelda." Kätte on jõudnud kolmapäev ning Antoine saab kokku Iseõppijaga. Mehel on üle pika aja hea meel, et saab kellegagi rääkida. Varem ta vältis rääkimist. Kohvikus mõistis oma iivelduse tähendust (lk 157 ,,See ongi..."). Antoine lahkus seepeale kohvikust ning suundus linnaparki, kus mõtles endamisi mõistetele eksistents ja absurd. Õhtul läks Antoine tagasi hotelli ja pani kirja kõik, mis pargis pähe turgatas. Öösel jõudis ta aga otsusele, et läheb Pariisi elama, kuna raamatut ta enam ei kirjuta, siis pole ka põhjust Bouville'i jääda. Reedel lahkub kella viiese rongiga Raudteelaste Kohtumispaigast Pariisi. Laupäeval sai kokku Anny'ga
1. Kuidas põhjendab jäik determinism, et inimesel ei saa olla mingit vabadust ja tahtevabadust? Nad arvavad, et kõik sündmused on teatud tingimustega üheselt määratletud. Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus. 2. Jäiga determinismi kriitika. 1) Kui pooldada jäika determinismi, kaoks moraali mõte. Nimelt on näiteks kurjategija teod selle järgi paratamatud ja ette määratud, kuid mille eest seda inimest karistada, kui ta ongi programmeeritud kuritegu sooritama. Samamoodi pole mõtet ka inimese kiitmisel. 2) nn Buridani eesli näide jäiga determinismi seisukohalt peaks eesel kahe identse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suuda valida, kummas...
Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage feodaalkorda järgmiste märksõnade põhjal... Vasalli kohustused tv. 29 + õp. 134-135 Läänistamine erinevatelt senjööridelt tv. 29 Minu vasalli vasall ei ole minu vasall tv. 29 Läänide muutmine pärusvaldusteks tv. 29 2. Millised etapid tuli rüütliks saamiseks läbida? Milline tähendus oli turniiridel keskaegses ühiskonnas? Nimeta kaks! Õp. 137 Õp. 144 3. Selgitage linnastumise mõju... mõisamajanduse arengule tv. 32 õp. 151 talupoegade olukorrale tv. 32 4.Vali üks järgmistest kuningatest ja seleta kahe näite abil, kuidas ta tugevdas kuningavõimu: Phili...
Lähte Ühisgümnaasium John Logie Baird, värvitelevisioon ning televisiooni tulevik Lähte 2011 John Logie Baird John Logie Baird sündis 1888. ja suri 1946.aastal. Teda tunti kui töötu soti leidurina ja televiisori leiutajana. J.L.Baird tahtis luua midagi sellist, mis tooks talle kiiresti edu ja koos eduga ka rikkust. Kuid siiski oli ta vaene, ainuüksi sellepärast, et tema ideed ei viinud teda eesmärgile mitte sugugi lähemale. John Logie Baird ei tahtnudki endale kindlat töökohta, vaid tegutses selle asemel oma töökojas, mõeldes järjest välja uusi leiutisi. Ükski nendest leiutistest ei leidnud aga laialdast kasutamist. Kõige pealt ta leiutas elektrilise äratuskella, mis hakkas päikesekiirtega helisema panna. Veel leiutas ta paberist sisetallad, mis pidavat hoidma jalad soojas. Püüdes ajada äri nendega, ei õnnestunud tal Joonis 1. John Logi...
mitmesugused lepped. Eesti on sõlminud kahepoolsed koostöölepped keskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga. Lisaks on Eesti riik mitme looduskaitses olulise rahvusvahelise organisatsiooni liige. Nimetame siin eelkõige Maailma Looduskaitse Liitu (IUCN). Ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Nõukogu ja UNESCO tegelevad muude ülesannete kõrval looduse kaitsega. BIOLOOGILISE MITMEKESlSUSE KONVENTSlOON sõlmisid 1992. aastal Rio de Janeiros 157 riiki (nende hulgas ka Eesti). See jõustus 1993. a. Praeguseks on sellele lepingule alla kirjutanud veel rohkem riike. Eestis sai konventsioon Riigikogu heakskiidu ja hakkas kehtima 1994. a. Konventsiooni eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel. Konventsiooni täitmiseks tuleb koostada igal riigil täpne tegevuskava ja strateegia. Et töö oleks tõhus,
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond VÕGOTSKI, PIAGET JA ELKONENI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat Rakvere 2012 Sissejuhatus Mäng on lapse elus väga tähtsal kohal. Mängus saab laps vabalt väljendada emotsioone ja oskusi. Samas õpetab mäng teistega arvestama ja koostööd tegema. Läbi mängu õpib laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab selle. Laps saab tunda end iseseisvalt ja vabalt ning mäng pakub talle ka tegutsemisrõõmu. Mäng on lapse jaoks kui töö, millega kaasneb põnevus, huvi, avastamisrõõm ja reeglid. Mängu mõistele ei ole ühte konkreetset definatsiooni. Paljud teadlased mõtestavad mängu mõistet väga erinevalt. Sellega on kaasnenud erinevaid mõtteid, teooriaid ja vaateid. 1. LEV VÕGOTSKI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Lev Võgotski (18961934) sündis Valgevenemaal 1896 aastal. Gümnaasiumi lõpetas ta Gom...
Home-reading ‘’The summoning’’ 20 new words: 1.Cacophony- ebakõla The kitchen door flew open and Mrs. Talbot appeared, but her words were beat back by the cacophony.(page 54) 2.Billow- voolama, voogama I knew he was just being polite-including the new girl in conversation-but if Tore had been a cartoon character, smoke would have billowed from her ears.(page 53) 3.Clamber- eest ära minema, põgenema As I clambered out of her way, a dark shape vaulted over the deck railing.(page 345) 4.Auditory- kuulmine, kuulmis Visual and auditory hallucinations.(page 65) 5.Cord- pael, nöör A moment of silence as she fingered a long corded necklace.(page 66) 6.Mope- norutama, tusatsema You’ll get a lecture on moping around.(page 71) 7.Oxygen- hapnik Then I sat cross-legged on my bed, gulping oxygen.(pages 116 and 117) 8.Proverbial- üldtuntud I’d led the proverbial sheltered life.(page 117) 9.Disembodied- maisest kehast vabanenud, eemaldunud I’d seen a ...
Raamatupidaj 18 900 297 9 160h 14 472 a 5 Ehitajat 18*(5) 800*(5) 264*(5) 8*(5) 200h*(5)h 72 360 3 Elektrikku 18*(3) 900*(3) 297*(3) 9*(3) 180h*(3)h 43 416 2Katuseehitaj 18*(2) 850*(2) 280,5*(2) 8,5*(2) 180h*(2)h 27 324 at Kokku 198 9 300 2 788,5 84,5 1 880h 157 572 kuud 13. Käivituskulud. Kirjelda alljärgnevas tabelis käivituskulusid, mis on vajalikud ettevõtte käivitamiseks ja töös hoidmiseks esimesed kolm kuud. Kuluartikkel Maksumus Töötajate palk 27 900 KOKKU 14. Müügiprognoosid. Täida alljärgnevd tabelid, koostades müügiprognoosid vähemalt esimeseks tegevusaastaks. 7 15
,,Jäätmeseaduse" §25 lõikes 3 punktis on patarei ning aku määratletud järgmiselt: patarei ja aku ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav (aku) vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Vastavalt ,,Jäätmeseaduse" §25 lõike 2 punkti 1 kohaselt on patareid ja akud probleemooted, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Patarei ja aku tootja on isik, kes müügiviisist sõltumata kas valmistab patareisid ja akusid või veab neid Eestisse sisse majandus- ja kutsetegevusena. Patarei ja aku tootja on jäätmeseaduse kohaselt ka nende elektri- ja elektroonikaseadmete ning mootorsõidukite, millele ei laiene tootjavastutus, valmistaja või maaletooja, kui nendes seadmetes või sõidukites on patarei või aku turule laskmise ajal sees. Kantav patarei või aku on patarei, nööpe...
asuvad Ida- ja Põhja-Iraagis. Väiksemad leiukohad asuvad nende kohtade läheduses ning samuti ka torujuhtme ääres, mis jookseb diogonaalis läbi riigi. Gaasivarud paiknevad põhjaosas. Samuti on varusid ka Lääne-Iraagis, Saudi Araabia piiri ääres, kuid leiukohast jääb Iraagi territooriumile vaid väike osa. Mitmendal kohal on riik nafta, gaasi ja söe tootmisel / ekspordil/ impordil ? Nafta tootmisel 5. koht maailmas, nafta ekspordil 5. koht maailmas, nafta impordil 157. kohal maailmas. Gaasi tootmisel 65. kohal, ekspordil 148. kohal ja impordil 98. kohal maailmas. (The World Factbook kodulehekülg). Iraagis ei ole kivisöe leiukohti ning andmeid kivisöe tootmise, ekspordi ja impordi kohta antud allikatest ma ei leidnud. Anna ülevaade CO2 emiteerimisest riigis: koguhulk, emissioon elaniku kohta, järjestus maailmas. CO2 koguhulk 137 million Mt, maailmas 36. kohal (The World Factbook kodulehekülg). Emissioon inimese kohta on 4,05t
Ida-Viru Iisaku 86 16 146 297 721 3439 1555 Ida-Viru Juuni Vit 86 28 190 302 449 3811 2185 Ida-Viru Kaljurand 86 27 208 349 542 4680 1891 Ida-Viru Kohtla-Järve 86 22 195 245 1272 4001 1687 Ida-Viru Lüganuse 86 28 238 259 1256 3917 3342 Ida-Viru Mäetaguse 86 29 207 195 1181 3419 3458 Ida-Viru Narva 86 17 157 240 1169 3753 2226 Ida-Viru Tammiku 86 31 246 231 571 3989 2969 Ida-Viru Tudulinna 86 21 200 276 467 3484 1025 Ida-Viru Viru Maidla 86 30 232 318 682 4163 2451 Ida-Viru Avinurme 87 15 74 213 928 3306 2620 Ida-Viru Erra 87 18 75 189 1068 4184 1779 Ida-Viru Iisaku 87 18 84 261 737 3551 1717 Ida-Viru Juuni Vit 87 27 84 257 457 3679 1816
Joonis 8.1. Vahelduvvoolumootori tüüp MTK [1, lk. 36] Tabel 8.1. Vahelduvvoolu mootori MTK-42-8 mõõtmed Võll Suurus Tüüp kuju mõõtmed mm L L1 L2 L3 L4 d d1 l l1 4 MTK-42-8 kooniline 65 2M42 140 105 771 298 316 157 333 18 9. TÕSTEMEHHANISMI ÜLEKANDEARVU JA STANDARDSE REDUKTORI MÄÄRAMINE 9.1. Trumli pöörlemise sageduse ntr leidmine Trumli pöörlemise sagedus ntr on leitud valemiga (9.21) 60 v k ip 60 0.2 2 p n tr 21.221 , (9.21) D tr 0.36 min
168.252.188 ICMP 106 Echo (ping) reply id=0x0001, seq=159/40704, ttl=48 (request in 98) 100 23.524761000 192.168.252.188 93.184.216.34 ICMP 106 Echo (ping) request id=0x0001, seq=160/40960, ttl=13 (reply in 101) 101 23.636343000 93.184.216.34 192.168.252.188 ICMP 106 Echo (ping) reply id=0x0001, seq=160/40960, ttl=48 (request in 100) 102 23.637629000 192.168.252.188 193.40.252.145 DNS 86 Standard query 0xe45c PTR 34.216.184.93.in- addr.arpa 103 23.660275000 193.40.252.145 192.168.252.188 DNS 157 Standard query response 0xe45c No such name 4.5 WWW (protokollid TCP, HTTP) Lisada Wiresharki ülemisest aknast ekraanipilt. Lisada ekraanipilt külastatud veebilehest. Lisada salvestatud lehe lähtekood. (Täissuuruses pilt klõpsates peale.) (Täissuuruses pilt klõpsates peale.) (Täissuuruses pilt klõpsates peale.) TCP A. Milliste protokollide päiseid saadud paketid sisaldavad? TCP, HTTP B. Kui pikk on TCP päis? 32 C. Millised väljad sisalduvad TCP päises
Mägedes sajab talvel väga palju vihma ja lund. Näiteks Peshkopis on keskmine õhutemperatuur juulis 23° C ja jaanuaris -1° C. Albaanias sajab palju vihma, kuid aasta lõikes ebaühtlaselt. Keskmine aastane sademete hulk on Põhja-Albaania Alpides üle 2500 millimeetri, idapiiri ääres alla 750 mm. Umbes 40% sademetest langeb talvele. Edela-Albaania kannatab suviti põua all. Tiranas on keskmine õhutemperatuur augustis 23,8° C ja jaanuaris 6,7° C. Sademeid on oktoobris keskmiselt 157 mm ja juulis 28 mm. Maavarad Albaania on pindala poolest võrdlemisi väike maa, kuid maavarade poolest üsna rikas. Kokku pakuvad majanduslikku huvi 35 erinevat maavara, mis jaotatakse tekke järgi viide gruppi: magmalised, hüdrotermaalsed, moondelised, jääk- ja settelised. Peamiseks magmalise tekkega maavaraks on ultraaluselistes ofioliitsetes kivimites sisalduv kromiit (Fe, Mg)Cr2O4. 1980. aastail toodeti Albaanias peaaegu miljon tonni kroomi aastas,
neerude osmootne töö hapniku transport, südame töö hingamine närvisüsteem Põhiainevahetuseks kuluva energia jaotumine organite vahel: maks 26 % lihased 26 süda 9 aju 18 neerud 7 muud organid 14 Põhiainevahetus (PAV) · Määratakse 12 tundi pärast sööki täieliku rahu olekus temperatuuril 18o C. · Sõltub keha pindalast, keskmiselt: Naistel 157 kJ/m2 tunnis (37,6 kcal) 1kcal = 4,185 kJ...1kJ=0,239 kcal Meestel 167 kJ/m2 tunnis (39,9 kcal) · Lastel on see palju suurem ja alates 40-ndast eluaastast väheneb (mõnikümmend kcal aasta kohta). · Individuaalselt erinev, oleneb kilpnäärme talitlusest: alatalitluse korral väheneb kuni 20% üle suureneb Keskmine päevane energiakulu kehakaalu kg kohta (Apps,Cohen,Steel.1996)
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11- aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. 20- aastaselt läks ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks. Peale selle oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatud piiri ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Peale selle oli ta võõramaalane ja konservatooriumis nappis kohti. Ta jätkas õpinguid eratundides, kuid naasis peagi Bussetosse. ...
Mees suguelundkond.Poiste suguline areng Murdeiga ehk puberteediiga ehk suguline küpsumine algab positel 9.-14. eluaastast ning kujuneb välja eluaastatel 12.-19.a. Mehe tunnused kujunevad, aga välja 2 kuni 5 aasta jooksul. Poiste puberteet algab tüdrukutest mõned aastad hiljem. Mudeea kõikumist vanuses põhjustavad mitmed asjad nagu näiteks: pärilikkus, rahvus, toitumine. Samuti ka suur kehaline koormus võib lükata murdeea algust edasi. Meheliku küpsemist soodustavad tegurid on sport ja liikumine. Samuti ka hoiduda mittesuitsetamisest ja kemikaalidest. Murdeeas tekivad muutused keha ehituses ja talituses, mis on näiteks: häälemurre, habeme ja karvade kasv, suurem keha pikkus, lihaste jõud, kopsumaht, suurem ettevõtlikus, uudishimu, agressiivsus. Mehe suguelundid jagunevad sise- ja välissuguelunditeks. Sisesuguelundid on munandid (valmistavad sugurakke ja suguhormoone), munandimanused (säilitavad sugurakke), s...
oma viie meele, aju ja kesknärvisüsteemi abil. Meie silmadel on kindlad ja väga tähtsad võimed, kuid mitte rohkem. Kõrvad suudavad täita mitut tähtsat funktsiooni, mida silmad ei suuda. Maitsmismeel võimaldab aistida asju, mida ei suuda aistida ei meie silmad ega kõrvad. Meie aju suudab tajud korraldada lugematuks hulgaks erinevat liiki asjadeks. 1. IMMANUEL KANT (1724-1804) Immanuel Kant oli saksa filosoof. Pikkust oli tal vaid 157 cm, kuid vaimses mõttes kuulus ta hiiglaste hulka. See maalib meile slime ette pildi lühikesekasvulisest targast mehest, kellest lasusa õhkub teadmisi ja elutarkust. Praktiliselt kogu Kanti elu möödus kodulinnas, ta oli väikest kasvu, kehaliselt nõrk ja põdur. Lugupeetud professor oli kodulinnas tuntud oma korrapäraste eluviiside ja pedantsete harjumustega; königsberglased võisid nende akna alt oma igapäevasel jalutuskaigul mööduva Kanti järgi kelli seada
Kontrolltöö: jäik determinism, indeterminism, nõrk determinism. 1. Kuidas põhjendab jäik determinism, et inimesel ei saa olla mingit vabadust ja tahtevabadust? Jäik determinism on seisukoht, mis väidab, et mingit vabadust ja tahtevabadust pole olemas, sest iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratletud. Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus. Jäika determinismi on hakatud seetõttu nimetama fatalismiks. 2. Freud kui jäik determinist. Jäiga determinismi seisukohti pooldas S. Freud, kes arvas, et inimeste valikuid suunab alateadvus. Inimene ise ei aima, et temasse on programmeeritud selline „diktaator“ ja tal tekib vabaduse il...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI 19. SAJANDIL Õpik lk. 128-157. 1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit ? Krimmi sõda- talurahva seadus, millega lubati teorent asendada raharendiga võeti kasutusele 7a. hiljem. Eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima.Napoleoni sõjad- 1801a. kevadel tungis Tallinna alla (GBR) admiral Horatio Nelson. Kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu ning käisin rannikualadelt vett, toitu jm nõudmas. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused ja eeldused. Napoleoni sõjakäigud- andis mõista, et pärisorjuslik süsteem on iganenud. Euroopas oli pärisorjus kaotatud. Aleksander I reformimeelsus. 3. Millised muudatused toimusid järgmiste talurahvaseadustega Eesti-ja Liivimaal: 1802 ja 1804 -- Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot ja vallakohtute loomine. 1816/1819 – Võeti vastu talurahva seadused E ja L-l ning kaotati p...
Teemad kordamiseks. Vana-Rooma. 1. Õpik kronoloogiline ülevaade, millised märksõnad mingi Rooma perioodi alla käivad. Kuningate aeg (753-509 eKr) Varane vabariik (509-265 eKr) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks (264-133 eKr) Kodusõdade periood ja vabariigi langus (133-30 eKr) Varane keisririik (30 eKr 235 pKr) Segaduste ajajärk keisririigis (235-284) Rooma uus tugevnemine (284-395) Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma langus (375-476) Ida-Rooma viimane hiilgeaeg (476-568) 2. Vabariigi languse põhjused Rooma armee kujundati ümber kodanike vägi asendus palgasõduritega. Tekkisid kodusõjad võimukate väejuhtide vahel. Rooma rahvas polnud rahul senati tööga. Tõusis väepealike võim. Esile tõusid Pompeius (vallutused Väike-Aasias ja Süürias) ja Caesar (vallutused Gallias). Nad sõlmisid liidu riigi ühiseks juhti...
530 H (m) 44,3 44,3 44 43 42 40 38 35 Öine olukord: Öösel nõutav vooluhulk Q= 60l/s=0,06m3/s,ning töötab 1 pump ja H1= 29m. Leiame afiliteedi, mis läbib neid punkte, selleks anname Q2-le suvalisi väärtusi ja arvutame sarnasusvalemite abil H 1 Q21 = H 2 Q22 Saan: Q2, m3/s 0 0,01 0,03 0,06 0,08 0,1 0,14 H2, 0 0,8056 7,25 29 51,56 80,56 157, m 89 Öine afiniteediga 140 120 100 80 Päeval Tulekahju korral Valitud pump Afiniteet Tõstekõrgus H (m) 60 40 20 0 0 0
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
Joonis 4. Rahvaarv maakondade kaupa 2012. Allikas: Statistikaamet Suur rahvaarv mõjutab suuresti ka majandust ning kinnisvara turgu, nõudlus on suur ning seetõttu ka hinnad kõrgemad kui mujal Eestis. Pärast kinnisvarakriisi hakkasid kasvama ka Harjumaa hoonestatud elamumaa tehingute hulk. Majade turu madalseis jääb Harjumaal sarnaselt kogu ülejäänud kinnisvaraturule ja piirkondadele 2009. aasta I kvartalisse, mil hoonestatud maadega tehti vaid 157 tehingut. Pärast seda pole enam kuni tänaseni olnud ühtegi kvartalit, mil tehingute arv oleks jäänud kvartalis alla 200. Näiteks 2011.a. I kv tehti Harjumaal 204 tehingut ja II kv juba 300, siis käesoleval aastal on numbriteks vastavalt 213 ja 353 tehingut. Keskmiselt tehakse talveperioodil ca 70-80 tehingut kuus ja suveperioodil 100-110. Sisuliselt on majade turu tehingu- aktiivsus püsinud samal tasemel alates 2010. aastast [4]. 5
1 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 2 Geograafia 3 4 5 Ly Murd 6 Vihmametsad 7 Referaat 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 Tallinn 2013 26 27 Sisukord 28 1. Sissejuhatus vihmametsadest............................................3 29 2. Vihmametsade levik ja kliima.............................................4 30 3. Vihmametsade taimed ja loomad........................................5 31 4. Inimtegevus vihmametsades ja keskkonnaprobleemid............6 32 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................7 33 1.Sissejuhatus vihmametsadest 34 35 Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika 36 keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad 37 kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. 38 Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Po...
43 Okeaania 151 Finnish Forest Industries Federation http://www.forestindustries.fi/statistics/tilastokuviot/Basics/Forms/AllItems.aspx Soome - arenenud metsamajanduse- ja tööstusega riik · Euroopa kõige metsarikkam riik. · Metsade pindala 22 157 ha · Metsasus 73% · Peamiselt okasmetsad (kuusk, mänd) · Väga hästi arenenud metsaklaster http://ypef.eu/finland http://finland.fi/Public/default.aspx?contentid=160041&nodeid=41799&culture=en-US Soome metsatööstususe näitajad Toode Toodang Ekspordi Ettevõtteid % paber 8930 tonni 92 24
TALLINNA ÜLIKOOL Õpetajakoolituse osakond TÄISSÕNAMEETODIL LUGEMA ÕPPIMINE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 TÄISSÕNAMEETODI AJALOOST.............................................................................4 KUI VANALT ALATA.................................................................................................5 ÕPETAJA HOIAK JA SUHTUMINE...........................................................................6 VAJALIKUD MATERJALID.......................................................................................7 LUGEMA ÕPPIMISE SEITSE ASTET............................................
Eesti M 183 73 54,5 44 4 võileib ei Eesti M 185 72 56 44 1 4 võileib nii ja naa Eesti M 187 94 59 46 1 3 võileib jah Eesti M 183 83 56 43 3 3 puder jah Eesti M 190 102 59 46 1 3 võileib jah Eesti M 173 58 55,5 42,5 1 3 muu ei Eesti N 157 63 55,5 38 1 4 ei söö tavaliselt ei hommikul Eesti M 180 80 56 43 2 3 ei söö tavaliselt nii hommikul ja naa Eesti M 180 84 60 43 1 3 võileib jah
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Disaini õppetool Graafilise disaini eriala Kristiina Seim PAKENDIGRAAFIKA LOOMISE PROTSESSI VAJALIKKUS JA PEAMISED ETAPID Ainetöö Juhendaja: Ranno Päi, Ma Pärnu 2012 Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 1. PROTSESSI VAJALIKKUSEST PAKENDIGRAAFIKA LOOMISEL ......................... 5 2. INFO KOGUMINE ........................................................................................................... 6 2.1. Kliendi poolt saadud info................................................
Juurdehindlus Jõulusoodustus 50% 0% Toode Võsu pood Rimi Krooni Selver Pudupood Gea pood Ly pood Konsum piim 234 345 456 234 245 123 200 leib 65 44 567 345 556 234 456 sai 90 345 678 456 34 345 234 munad 34 456 789 567 523 456 234 või 157 567 123 987 634 567 345 jahu 86 678 234 463 143 678 575 Winston 145 789 345 464 265 789 456 hapukoor 245 123 456 267 654 890 345 kaerahelbed 234 234 223 346 234 123 234 kohv 87 345 123 375 123 324 123 1200 1000
,,HULKUR RASMUS" A. Lindgren Kokkuvõte ,Teemad ( leiate mida otsite ) ,Hulkur Rasmuse kirjeldus, lugemiskontroll. Rasmus on väike poiss, kes elab lastekodus. Tal on seal head sõbrad, kuid talle ei meeldi sealne õhkkond. Juhataja on väga kuri ja ei saa aru, kui raske Rasmusel on. Kord tulid lastekodusse kaks korralikku inimest. Nad tulid endale last valima. Kõik lastekodu lapsed pesid end seepärast korralikult ära ja panid end ilusti riide. Katsuti ka korralikumalt käituda. Proua ja härra olid tõesti väga hoolitsetud ja heade kommetega. Nad istusid pargis koos juhatajaga pingil ja jälgisid lapsi. Rasmus lootis nii väga, et valitakse tema, et tema saab koos nende kenade inimestega elama hakata ja võib tunda nende hoolitsust. Poiss püüdis endast igati head muljet jätta, kuid alati, kui ta seda teha proovis, läks kõik ...
a oli sama näitaja 1023 in, juurdekasv aastaga 34,7%), neist naisi on 317 ( 224 in, 41,5%) ja alla 18- a. noori 699 (520 in, 34,4%). Harrastajate üldarv on hinnanguliselt ligikaudu 3000. XII Eesti meistrivõistlustel osaleb 7 meeskonda meistriliigas, 12 esiliigas ja 9 teises liigas. Lisaks 9 esindust V Eesti naiste meistrivõistlustel ja 21 noortesarjades (U'19 4 meeskonda, U'17 5, U'15 6, U'13 6). Mängijate arv meistriliigas on 144, esiliigas 204, teises liigas 157 ja naiste liigas 135. Lisades siia veel ligikaudu 300 noormängijat, saame meistrivõistlustel mängijate üldarvuks 940. Eesti meistrivõistluste peakohtunik on Meelis Aab. Eesti meistriteks on tulnud spordiklubi Aeg meeskond (1995, 1998), Jõgeva Tähe (1996, 1997, 1999, 2000, 2001, 2003, 2004), Bändidos (2002) ning TTÜ Spordiklubi (2005). Valitsev Eesti naiste saalihokimeister 2005 on Saku Fortuna. Eesti karikavõistlused on toimunud 10 korda, 8 korral on võitnud Jõgeva Tähe, 1 korral
UUS- MEREMAA 1. Sissejuhatus Ma valisin refereerimiseks Uus-Meremaa, kuna see on tohutult huvitava looduse ja maastikuga riik, kuid selle riigi geograafilistest näitajatest ja majandusest ei teadnud ma suurt midagi peale selle, et seal kasvatatakse tohutult lambaid. Nüüd siis ma koostasingi referaadi, mis käsitleb Uus-Meremaa majandust, pinnamoodi, kliimat ja muid huvitavaid asju selle riigi kohta. 2. Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Asukoht: Okeaania, saared Vaikse ookeani lõuna osas, Austraaliast edelas. (riigi kaarti vaata lisast) Geograafilised koordinaadid: 41 00 S, 174 00 E Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (juuli 2005) (muutusi vaata lisast) Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright Peaminister: Helen Clark Riigikeeled: inglis...
TOIDUAINETE KOOSTISE TABELID Koostanud: Merle Rehand Roogade ninetused Kogus Valgud Rasvad Süsivesikud Kalorsus gr gr gr gr K/cal 1. Kirsi-mustsõstra-jõhvika rabarberi jook 200 0 0 22 92 2. Tomatimahl 200 2 0 7 38 3. Õuna-viinamarja jook 200 0.8 0 25.6 102 4. Ploomimahl 200 0.6 0 32.2 132 5. Viinamarjamahl 200 0.6 0 27.6 108 6. Õunamahl-morss 200 1 0 18.2 76 7. Mandariinimahl 200 1.6 0 ...
Jerome David Salinger Kuristik rukkis See kõrvalekaldumise värk käis mulle närvidele. Ma ei tea. Minuga on see häda, et mulle meeldib, kui kõrvale kaldutakse. Siis on palju huvitavam. /-/ On väga tore, kui teemast kinni peetakse. Aga mulle ei meeldi, kui sellest liiga täpselt kinni peetakse. Ma ei tea mul hakkab vist igav, kui keegi kõneleb kogu aeg ainult ühest ja samast asjast. (lk 157) Teos on mina-vormis jutustus sanatooriumis arvatavasti tuberkuloosist nõrke kopse turgutava teismelise paarist möödunud aasta ennejõulusest päevast. Järjekordselt koolist välja visatud Holden Caulfield kirjeldab üksikasjalikult, vahepeal kaugemassegi minevikku põigates toonaseid hetki, sündmusi ja emotsioone, iseenda maailmavaadet ning oma tuttavaid, püüab põhjendada oma käitumist ja leida oma kohta elus. Holden räägib oma seni viimasest koolist - Pencey erakeskkoolist, kust ta olematu õppeedukuse pärast välja visati, toanaabritest, õpetajatest, ...
poolt toimetatud tuhandete kilomeetrite kaugusele. BERNI KONVENTSIOON, Euroopa looduskaitseleping, sõlmiti 1979. aastal ja see jõustus 1982. a. Algatajaks oli Euroopa Nõukogu. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohta de kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. BIOLOOGILISE MITMEKESlSUSE KONVENTSlOONI sõlmisid 1992. aastal Rio de Janeiros 157 riiki (nende hulgas ka Eesti). See jõustus 1993. a. Praeguseks on sellele lepingule alla kirjutanud veel rohkem riike. Eestis sai konventsioon Riigikogu heakskiidu ja hakkas kehtima 1994. a. Konventsiooni eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel. Konventsiooni täitmiseks tuleb koostada igal riigil täpne tegevuskava ja strateegia. Et töö
asuda tööle teise tööandja juurde. Seetõttu muutub töötajasse tehtud investeering tööandja jaoks kasutuks. 2006.a. seadustatud tööharjutusteenuse pakkumise kulu moodustas 2008.a. 5% (14,2 miljonit krooni) kogukuludest Tööturutoetus töötule ettevõtluse alustamiseks ehk stardiabi on kulutuste poolest kolmandaks suuremaks aktiivse tööpoliitika (edaspidi ATP) meetmeks. 2008. aastal kulutati stardiabiks 3,4% (9 miljonit krooni) ATP kogukuludest ning seda sai 157 töötut (statistika 2009). Antud meetme puhul on probleemiks stardiabi väiksus, mis alates 2002. aasta lõpust on 20 000 krooni. Lisaks eeltoodud ATP meetmetele finantseeritakse tööhõive riikliku programmi vahenditest ning välisprogrammidest pilootprojekte, mis on suunatud riskigruppidesse kuuluvate töötute tööturule kaasamiseks (Leetma jt 2003). Aktiivsed tööturumeetmed on olulised, kuid mitte ainsad tööhõive suurendamise abinõud.
Põhikirjaga · Võib osa pantimise keelata (ÄS § 151 lg 1) · Võib ette näha, et osa võõrandamiseks on vajalik nõusolek (ÄS § 149 lg 3) · Võib ostueesõiguse kõrvaldada (ÄS § 149 lg 3) · Võib sätestada keelu, et osa ei lähe üle pärijatele, tingimusel, et põhikirjaga nähakse pärijatele ette hüvitisie maksmise kord (ÄS § 153 lg 2) · Võib modifitseerida kasumi jaotamise põhimõtteid (ÄS § 157 lg 2, § 216) Nt. dividende jaotatakse vastavalt osanike panusele OÜ tegevusse · Võib täiendada osanike pädevust (ÄS § 168 lg 1 p 12) · Võib sätestada kõrgema kvooruminõude (ÄS § 170 lg 2) Jne. Sissemaksed osakapitali · Sissemakse peab olema tasutud enne äriregistrisse kandmist (ÄS § 140 lg 2) ... Asutamislepingus tuleks tähtaeg ette näha. Mitte pikem kui aasta. ..
Harjutus 15 1 1 Leia arvuderea 2 Minimaalne väärtus 1 2 Maksimaalne väärtus 200 2 Mood 146 3 Mediaan 103 4 Aritmeetiline keskmine 103.0569476 4 Teine kvartiil 103 5 Kolmas kvartiil 158 5 6 6 ...
divisjon. Peamised suunad on otsepostitus ehk reklaamipostituse teenus ning andmelahendused ja e-teenused. Loodud tütarettevõte e-arvekeskus on e-arvete operaator, mis ühendab endas e-arvete saatjad, saajad ning nende poolt kasutatavad majandustarkvarad. 1.1 Ettevõtte ajalugu Eesti riiklik postiteenistus on välja kasvanud 1636. aastal asutatud Rootsi riiklikust postisüsteemist. Enne 1917. aastat oli Eesti Vabariigi territooriumil 157 postiasutust, lisaks kolm iseseisvat riigi telefonikeskjaama. 25. veebruaril 1918 võtsid Saksa okupatsioonivõimud Tallinna postkontori üle ja likvideerisid senise postisüsteemi. Käskkirjaga 13. novembrist 1918 määras kaitseliidu ülem kolonel Johann Unt Hindrek Rikandi Tallinna posti telegraafikontori komandandiks, käskides kontor valve alla võtta. Seda kuupäeva loeb Eesti postiametkond oma asutamispäevaks.
arengule mõjuv Euroopa liiduga ühinemine, ning teatud osa sellest on nn Rotterdami efektil, mis seisneb transiidi olemasolus. Kuna Eestit läbivad Euroopa liidu ekspordi ja impordi majandustehingud. Väliskaubanduse puudujääk kasvas 1996nda aastani, ning seejärel stabiliseerus, kuni aastani 2002 13-15 miljardi krooni tasemel. Seejärel algab taaskasv. 2006 eskporditi eestist kaupu 120 miljardi krooni väärtuses (92 oli see 3.7 miljardit krooni) ja imporditi 157 miljardi krooni eest (92 aastal oli see 4.2 miljardit). Seega ületab import eksporti 37 miljardit krooni. Üheksakümnendatel oli juhtivaks kaubagrupiks toiduained, nüüd aga masinad ja seadmed. Impordi peamiseks kaubagrupiks on kogu perioodi vältel olnud masinad ja seadmed. 1994ndal aastal läks umbes 25% ekspordist Venemaale, siis 2006 ainult 8%. Peamine impordipartner on olnud Soome, osakaal 36% ja 2006ndal aastal on see number kahanenud 2x, 18%. Oluliselt
Eesti, Taani, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Norra, Poola, tegevuse eesmärk on regionaalse koostöö arendamine ning Euroopa Läänemeremaade Nõukogu LMN 1992 Venemaa, Rootsi, Island integratsiooniprotsesside kiirendamine Maailma Maailma Kaubandusorganisatsioonil on 157 liikmesriiki ja 28 Kaubandusorganisatsiooniga 13. novembril Kaubandusorganisatsioon WTO 1995 vaatlejaliiget, kellest enamik taotleb liikmestaatust rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. 1999.
195. olümpiamängud. · 67 pKr Keiser Nero auks korraldati 221. olümpiamängud kaks aastat enne õiget aega ja Nero "võitis" kõik alad, millel ta osales. Hiljem tunnistati mängud antiolümpiaks. · 80 pKr Sulla määras olümpiamängude kohaks Rooma. (Olümpiasse jäid vaid noormeeste staadionijooksud). · 141 pKr Herodes Atticuse juhtimisel algasid Herodese ekseedri ehitustööd , samuti veejuhtme rajamine Altise ja staadioni maa-alale. · 157 pKr Olümpia veejuhe sai valmis. · 385 pKr Viimase teadaoleva olümpiavõitjana läks ajalukku armeenia rusikavõitleja Varazdates. · 394 pKr Rooma keiser Theodosius I keelustas olümpiamängud kui paganliku ettevõtmise. Pheidiase Zeusi kuju veeti Konstantinoopolisse, kus see 476 tulekahjus hävis. · 420 pKr Keiser Theodosius II määras Zeusi templi hävitamisele. · umbes 450 pKr Bütsantsi mungad ehitasid Olümpia Pheidiase töökoja kohale kloostri.
autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Biosfääri jõudnud päikeseenergiast: a) 30% peegeldub; b) 46% muundub otseselt soojuseks; c) 23% kulub aurumisele ja sademetele; d) 0,2% läheb üle tuule- ja lainete energiaks; e) 0,8% tarvitatakse fotosünteesi käigus. Ramsari konventsioon linnud, märgalad, Kirjutati alla 1971. aastal Ramsaris, Iraanis, ja jõustus 1975. 2007 ühinenud 157 riigi (Eesti ühines 1993. a). Konventsioon on ellu kutsutud ohustatud märgalade kaitseks kõikjal maakeral, kusjuures erilist tähelepanu omistatakse aladele, mis on olulised veelindude elupaikadena. (veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse konventsioon) on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu. 3.variant
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
