Etioopia (0)

Etioopia Demokraatlik Vabariik
referaat
1. Asend
1.1 Mandri kaart
1.2 Geograafiline asend
Etioopia asub Aafrika mandril ja Aafrika maailmajaos . Riigi naabermaadeks on põhjast Eritrea , loodest ja läänest Sudaan, edelast ja lõunast Keenia , idast ja kagust Somaalia ning kirdest Djibouti. Põhjas ja läänes kõrgub Etioopia ehk Abessiinia mägismaa, mis võtab enda alla üle poole riigi pindalast. Lõunas laiub veidi madalam Galla platoo ning neid kahte eraldab keskalang. Riigi keskosa lõhestab Ida-Aafrika alang, mis jaotab platoo diagonaalselt kaheks ning peidab endas arvutult orge . Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Riigi põhjaosas, Etioopia mägismaal, asub Tana järv, kust saab alguse Sinine Niilus . Teised tähtsamad jõed on Omo, Atbara, Šebel ja Awash.Merepiir riigil puudub.
1.3 Pikkus- ja laiuskraadid
Etioopia asub laiuskraadidel 34-48 lõunalaiust ning 4-15 idapikkust.
1.4 Riigi lähim kaugus koduasulast
Etioopia lähim kaugus minu koduasulast on umbes 4854 km.
2. Rahvastik
2.1 Rahvaarv
Etioopias elab 2008. aasta seisuga 82 544 838 inimest. Tegemist on keskmise suuruse riigiga.
2.2 Rahvaarvu muutus
Alates aastast 1953, esimesed viisteist aastat tõusis rahvaarv vaikselt – tuli juurde paar miljonit elanikku iga viieaastase tsükli jooksul. Järgmised kakskümmned aastat oli tõus 3-5 miljonit inimest iga viie aasta jooksul. Sealt edasi hakkas rahvaarv massiliselt kasvama. 1988-1993 – üle seitsme miljoni inimese ja järgmised viisteist aastat iga viie aastase tsükli jooksul kasvas rahvaarv üle 10 miljoni. Umbes viiekümne aastaga on Etioopias rahvaarv kokku tõusnud üle 60 miljoni inimese võrra. Ma arvan, et ka järgnevate aastate jooksul tõuseb see tohutu kiirusega.
2.3 Rahvastiku paiknemine
2.3.1 Keskmine rahvastiku tihedus
Etioopias on keskmine rahvastiku tihedus 64,8 in/km².
2.3.2 Rahvastiku tihedus naaberriikidega võrreldes
Naaberriikidega võrreldes on kõige kõrgem rahvastiku keskmine tihedus Etioopial. Kõigil teistel riikidel on see Etioopiast madalam. Kõige lähemal on Keenia - 54,3 in/km² . Juba peaaegu poole kaugemale jäävad Eritrea- 36 in/km² ning Djibouti - 33 in/km². Mitmeid kordi väiksem rahvastiku tihedus võrreldes Etioopiaga on Sudaanail - 15,2 in/km² ja Somaalial - 12,6 in/km²
2.3.3 Tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad. Sellise paiknemise põhjused.
Kõige tihedamalt on asustatud Etioopia keskosa. See on tingitud sellest, et riigi keskosas paiknevad suuremad linnad ning ka suuremad järved. Võrreldes Ida- ja Kagu-Etioopiaga on suhteliselt tihedamalt asustatud ka Lääne ja Põhja-Etioopia.
2.4 Suuremad linnad ja linnastud
2.5 Rahvastik linnades
Etioopias elab linnades vaid 1/5 kogu rahvast.
2.6 Linnade paiknemine
Suuremad linnad paikenvad Kesk-ja Põhja-Etioopias. Nendesse piirkondadesse on linnad tekkinud, sest seal asuvad riigi suurimad veekogud (järved, jõed).
3. Energiamajandus
3.1 Energiavarad riigis
Peamised energiaallikad Etioopias on puit, biokütus (loomasõnnik) ning ka nafta . Tohutust veejõust kasutatakse vaid 2%. Maagaasivarud on 24,92 mrd. M3 (2002), kuid varu on kasutusele võtmata.
3.2 Energiavarade eksport ja import
Etioopiast eksporditakse maavaradest mujale kõige rohkem naftat.
3.3 Elektrijaamad
Etioopia on üks vähestest Aafrika riikidest, kus on võimalik toota elektrit hürdoelektri- ja geotermaaljaamades.
3.4 Elektrienergia toodang inimese kohta
Etioopias on elektrienergia toodang ühe inimese kohta alla 100 kWh aastas. See näitab ka riigi madalat arengutaset . Rahvas on vaene ja seega ei tarbita ka eriti elektrit.
3.5 Minu soovitused
Etioopias saaks väga palju kasutada hüdroenergiat. Praegu tehakse seda suhteliselt vähe, aga kuna see on looduslik ja seda toota ei ole ka väga kallis, siis ma usun, et see aitaks tõhustada riigi energiamajandust. Samas Etioopia asub mägisel pinnal ja ekvaatorile ligidal. Seal paistab palju päikest – kindlasti saaks seal ka päikese abil elektrit toota. Samas on suhteliselt kallis nende päikesepaneelide ehtitamine ning see võib takistada Etioopial seda teed minna, kuna riik on vaene.
4. Põllumajandus
4.1 Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks
4.1.1 Põllumajanduslikult kasutatav territoorium
Põllumajandusega tegeletakse praktiliselt terves Etioopias. Riigi territoorium on küll mägine, kuid siiski piisavalt viljakas teatud põllumajandus liikidega tegelemiseks.
4.1.2 Pinnamood
Kuigi enamus Etioopiast on mägine, põhineb riigi majandus siiski põhiliselt põllumajandusel. Põhilised on sellised põllumajanduse liigid, millega saab edukalt tegeleda ka mägedes ja mägises piirkonnas(kohvipuud, loomakasvatus).
4.1.3 Kliima
Kliima on lähisekvatoriaalne, eristuvad kuiv ja niiske periood. Kirdes , kõrbete ja poolkõrbete alal, troopiline ja kuiv Etioopia mägismaale iseloomulik kliima. Etioopia keskmine temperatuur juulis on umbes 8 – 24 kraadi vahel, kõrgemal mägedes 0-8 kraadi. Õhutemperatuur aga jaanuaris on 8-24 kraadini. Aasta keskmine sademete hulk on piirkonniti erinev. Mägedes sajab kuni 2000 mm aastas, vähem mägisemas piirkonnas sajab 100-1000 mm aastas. Vegetatsiooniperiood on seal väga pikk. Kestab põhimõtteliselt terve aasta. Aktiivse taimekasvuperioodi õhutemperatuuride summa 4000- üle 8000 kraadi. Sealne kliima on väga soodne ja võimaldab mitut saaki aastas.
4.1.4 Mullad
Sealsed mullad on suhteliselt viljatud. See oleneb perioodist. Kui on põuaperiood on mullad väga kuivad ja toitainevaesed, kui on aga vihmaperiood on mullad tundudvalt paremate omadustega.
Peamised mullad on punakaspruun - ja pruunmullad .
4.1.5 Maaparandustööd
Etioopias arvatavasti kasutatakse väga palju maapinna niisutamist, kuna sealne kliima on aegajal väga kuiv ja põuane.
4.1.6 Põllumajandusega tegelemise võimalused
Etioopias on peaaegu igalpool võimalik tegeleda põllumajandusega. Mägedes on selliseid piirkondi, kus tõesti on väga kivine ja üldse vastavaid tingimusi ei ole,kus saaks tegeleda põllumajanudsega, kuid selliseid alasid ei ole väga palju.
4.2 Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks
4.2.1 Kapital
Sealse põllumajanduse peamiseks kapitaliks on istanduste alla jäävad suured maa-alad. Kapitalid ei ole eriti suured. Loomakasvatuses tegeletakse peamiselt rändkarjakasvausega ning ka seal on kapital väike.
4.2.2 Tööjõud
Etioopia majandus tugineb põllumajandusele, mis annab tööd umbes ¾ sealsest elanikkonnast.
4.2.3 Valitsuse majanduspoliitika
Valitsus on majanduspoliitikas suhteliselt kõrvalehoidev.
4.2.4 Põllumajandusliku tootmise vormid
Etioopias on üheks peamiseks põllumajanduslikuks tootmise vormiks istandus. Teiste tootmis vormidega praktiliselt ei tegeletagi, sest seal ei ole vastavaid tingimusi, et selline tegevus ära tasuks ennast.
4.3 Põllumajanduse spetsialiseerumine
Etioopia põllumajandus on rohkem spetsialiseerunud taimekasvatusele, kuid väga palju siiski tegeletakse ka loomakasvatusega.
4.3.1 Peamised põllukultuurid
Etioopias kasvatatakse peamiselt teravilja (teff, sorgo, mais, oder , nisu), kaun-ja aedvilja , kohvipuud, puuvillapõõsast, suhkruroogu , teepõõsast, tubakat, õlitaimi ja lilli.
4.3.2 Mõne kultuuri kasvatamine maailmas esimeste hulgas
Etioopia on andunud maailmale kohvijoomise traditsiooni. Ta on maailmas 5. kohvitootja.
4.3.3 Enam arenenud loomakasvatusharud
Loomakasvatuses tegeletakse Etioopias peamiselt rändkarjakasvatusega, kuid olulised on ka veel veise- ja lambakasvautus.
4.3.4 Mõne loomakasvatusharu areng maailmas esimeste hulgas
Etioopia ei ole ühegi loomakasvatusharu arenguga maailmas esimeste hulgas.
4.4 Põllumajandustoodete eksport
4.4.1 Põllumajandustooted, millega varustab end ise
Neid tooteid, mida ise põhiliselt toodab(nt teraviljad , kaun-ja aedvilja, kohvipuud, puuvillapõõsast, suhkruroogu), nendega varustab riik ka end ise.
4.4.2 Põllumajandustooted, mida ostab sisse
4.4.3 Eksporditavad tooted
Etioopiast eksporditakse muidugi kõige rohkem kohvi ja kohviube, kulda, nahktooteid, elusloomi, õliseemneid.
4.4.4 Tooted, mille ekspordilt on riik maailma esimeste hulgas
Ka kohvi ekspordilt on Etioopia maailmas suhteliselt kõrgel kohal.
5. Metsamajandus ja metsatööstus
5.1 Metsade pindala
19. sajandil oli üle 30% Etioopiast kaetud metsaga. Aja jooksul on metsa väga palju maha võetud, et rajada istandusi ja kasvandusi. Tänapäevaks on metsasus kahanenud vähem kui 4% peale kogu Etioopia maast.
5.2 Metsatüübid ja puuliigid
Kuna Etioopia on väga mägine maa, on seal iseloomulikuks loodusvööndiks kõrgvööndilisuse ala. Kasvavad okaspuumetsad.
5.3 Metsamassiivid
Suured metsamassiivid Etioopias puuduvad.
5.4 Metsamajandus ja metsatööstus
Metsadest saadavat puitu kasutatakse peamiselt ehituseks, vineeri tootmiseks ja kütteks.
5.5 Puiduvarud
Etioopias on väga vähe puiduvarusid. Suurem osa puiduvaradest imporditakse.
5.6 Metsamaterjali ja puidutoodete eksport. Riigi osa maailma metsatööstuses.
Etioopia impordib hulgaliselt puitu ja puidutooteid, kuna neil endil on väga vähe metsa ja puitu.
5.7 Peamised metsadega seotud probleemid
Varem oli Etioopias päris palju metsa, aga nüüdseks on suurem osa Etioopia metsadest hävitatud ja selle tagajärjel on puude kaitseta jäänud pinnas kas minema puhutud või uhutud, mistõttu on läinud kaduma hulgaliselt hinnalist põllumaad.
6. Tööstus
6.1 Tööstuslikud toorained
Etioopias leidub raua-, mangaani -, nikli - ja vasemaaki,kulda, plaatina, kivi- ja kaalisoola, väävlit, pruunsütt, naftat, maagaasi, vilku, asbesti ning msg. ehituskivi.
6.2 Tööstusharud
Etioopia peamisteks tööstusharudeks on toiduainetööstus ja naftatööstus, kuid samuti toodab ka suhkrut, alkoholi, karastusjooke, sigarette, puuvilla , tekstiili, jalatseid, seepi, ja lupja. Tsemendi tootmine on samuti märkimisväärne. Tähtsal kohal on ka kaevandamine.
6.3 Suuremad tööstusettevõtted
Suuremad tööstusrajatised on koondunud Addis Ababa ümbrusesse.
6.4 Tööstustoodete eksport/import
Etioopia peamiste ekspordi kaupade hulka kuuluvad kakaooad, lõikelilled, puu-, kulla- ja naftasaadused, tee ja kohvi.
6.5 Masinatööstuse areng
Masinatööstust Etioopias praktiliselt ei olegi. Seal ei ole piisavalt selliseid maavarasid ning kuna ka riik on vaene, ei impordita neid sisse. Seal ei oleks ka vastava haridusega inimesi eriti, kes suudaks masinatööstust arendada.
6.6 Kõrgtehnoloogia arengueelised riigis
Etioopias ei ole mingeid arengueeliseid kõrgtehnoloogia arenguks. Sealne rahvas on väga vaene ja enamusel puudub isegi lugemisoskus . Haritud inimesi, kes võiksid kõrgtehnoloogiaga tegeleda, peaaegu, et ei olegi.
7. Transport
7.1 Looduslikud tegurid, mis soodustavad või takistavad transpordi infrastruktuuri arengut
Takistavateks teguriteks transpordi arengus on kindlasti mägine maa. See raskendab teede ja raudteede ehitusi ja arengut. Merepiiri puudumine takistab meretranspordi arengut.
7.2 Olulised transpordiliigid
Kuna Etioopias on vaene rahvas, ei pöörata erilist tähelepanu transpordile. Inimestel lihtsalt ei ole selleks raha. Liigutakse jalgsi ja karjapidajad oma loomade seljas .
7.3 Eri transpordiliikide arengutase
7.3.1 Autotransport
Etioopias on autosid vähem kui 10 autot 1000 inimese kohta.
7.3.2 Raudteetransport
Raudteevõrgu tihedus on väga väike, ainult kuni 2km 1000 ruutkilomeetri kohta.
7.3.3 Siseveetransport
Etioopias küll on suuremaid jõgesid paar tükki, kuid mingit märkimisväärset siseveetransporti seal ei ole. Sinise Niiluse peal on turismireise nt, aga see ei lähe väga transpordi alla.
7.3.4 Meretransport
Meretransport Etioopias puudub, kuna riigil pole merepiiri.
7.3.5 Õhutransport
Õhutransport on seal peamiselt pealinna Addis Ababa ja välisriikide vahel.
7.4 Eestist jõudmine Etioopiasse
Eestist on muidugi kõige lihtsam Etioopiasse minna lennukiga. Tallinnast Etioopia pealinna Addis Ababa-sse on väga erineva pikkusega lende – 16 tunni pikkustest kuni 28 tunnisteni, rohkemate ja vähemate vahepeatustega.
Võimalus muidugi oleks ka autoga sõita mõne Vahemere äärse riigini, sealt sõita laevaga üle Aafrika mandrile ning sealt autoga edasi Etioopiasse. See aga oleks väga väga pikk ja väsitav tee ja ma usun, et selliseid inimesi ei ole olemas, kes viitsiks sellise reisi ette võtta.
8. Turism
8.1 Turismimaa
Etioopia ei ole eriti tuntud turismimaa.
8.2 Turismi arengueeldused
Turismi arngueeldusteks olekski ainult sealsed ilusad paigad. Etioopias on hulgaliselt kauneid ja vaatamisväärseid kohti, aga pole kedagi, kellel oleks raha nende korrastamiseks ja rahvale näitamiskõlblikuks tegemise jaoks.
8.3 Kohad, mida külastatakse enam
Kindlasti on üheks enim külastatud kohaks Etioopia pealinn Addis Ababa. Populaarsemad on ka ajalooline Põhja – Etioopia: esimeste kristlaste kivikirikud ja hauakambrid – salapärane mägilinn Lalibela, legendaarne Axum ja obelisk, mille Mussolini omal ajal etiooplastelt varastas , populaarne , troopiline ja värviline Bahir Dar, Simieni mäed ja kuristikud, Sinise Niiluse kosk ; Rifti org koos värvika ja eksootilise linnuriigiga.
8.4 Eesti turismifirmade reisid sellese riiki
Turismifirma Kon Tiki Reisid OÜ pakub suurt Etioopia ringreisi, koos paljude vaatamisväärsustega. Reisifirma GoTravel AS pakub samuti suurt 19-päevast Etioopia ringreisi.
8.5 Turismi osa sisemajanduse kogutoodangust
Turismi osakaal riigi sisemajanduse kogutoodangust on praktiliselt olematu.
Allikad:
1. http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbsprd
2. http://et.wikipedia.org/wiki/Etioopia
3. http://ethiopia.adoption.com/uni/cms/Image/international/maps/Ethiopia.gif
4. http://countrystudies.us/ethiopia/87.ht m
5. http://countrystudies.us/ethiopia/101.ht m
6. http://www.maailmakool.ee/index.php?id=11409
7. http://countrystudies.us/ethiopia/97.ht m
8. http://www.kontiki.ee/client/default.asp?wa_id=218&wa_object_id=1&wa_id_key=f519d90f6799a1859ced9f4d9c65e2cc
9. http://www.nationsencyclopedia.com/Africa/Ethiopia-INDUSTRY.html
10. http://www.mbendi.com/land/af/et/p0005.htm#Industries
11. http://www.gotravel.ee/index.php?lang=est&main_id=1&reis_cat_id=84&reis_id=554
12. http://www.expedia.com/pub/agent.dll/qscr=fexp/date1=04-20-2009/date2=04-27-2009/city1=ADD/citd1=TLL/flag=q/rdct=1
13. Kindsley, D. Maad ja rahvad . Varrak, 2000. lk218-219
14. Mäeltsemees, S. Maailma Ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa, AS Bit, 2005. lk 14-15, 25-26
15. EE 15, Eesti Entsüklopeedia. Maailma Maad, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. lk 154-157
16. Maailma Atlas, Eesti Entsüklopeediakirjastus, eestikeelne väljaanne, 2000. lk 48-51, 70-71, 78-80, 88-89