973 1020.301 1558.72 957.814 815.04 0 1960.32 2601.374 0 0 7599.68 1176.382 0 22289.81 10735.29 1070.597 159.9163 490.032 61443.9 4590.45 4808.568 1625.063 0 290.3032 4106.76 2247.022 5009.718 26915.84 10043.15 809.68 6636.916 0 747.7981 0 2029.6 3120.879 0 5632.128 2418.24 4302.9 0 9974.878 0 19761.88 1215 2039.699 355.7245 0 632.9993 2377.68 0 126.0565 0 13722.55 3075.3 925.1716 0 0 3048.859 1341.36 304.6066 0 0 0 2112.264 0 3023.466 4297.298 6997.915 3258.323 5990.256 2077.135 1074.293 5845.463 0 10680.33 5058.641 614.4181 1329.962 2038.47 5932.955 28609.11 23829.03 24013.93 15988.8 29206 0 323.44 7518
· Mõlemad pooled vajasid aega lisajõudude hankimiseks · Sõjategevus venelastega, aktiivne alates 1210 · Eestlased tegid retki Pihkva alla, tuntum oli Lembitu retk oma salgaga · 1212 piiras Novgorodi vürst Varbola linnust · Linnust kätte ei saanud, küll sai lunaraha Võitlus 1215-18: · Initsiatiiv sakslastel · Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse · Lepole linnuse piiramine · Esimene kokkupuude Lembituga · Kolme maleva manööver 1215 kevad · Osalesid Läänemaa, Saaremaa, Sakala ja Ugandi · Peamiseks sihtmärgiks Riia · Oli kahe rinde rünnak · Merelt piirasid saarlased, maalt Sakala ja Ugandi väed · Uue sadama merelahing · Tormi eest Saaremaal varjunud saksa laevastiku ründamine · Ebaõnnestus, sest ühtegi laeva vallutada ei suudetud · Sakslaste rünnakute intensiivistumine · 1215 lõpuks alistati nii Sakala kui Ugandi · 1216 uganlaste ja sakalaste ühine retk Pihkvasse
1212.a sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. Vabadusvõitluse teine periood1215 1220(1) 1215 - Sakslaste rüüsteretk Põhja-Ridalasse. Toimus enne vaherahu lõppu- Sakslaste võit. 1215 rüüsteretk Sakalasse suudeti alistada Sakala maakonnakeskne linnus. Lõhavere.(leole) Eestlaste 3 maleva retk. 1) saarlased Riia linna ründamine 2) Läänemaalased Toreida linnuse ründamine 3) Sakalased ja Ugandlased latkaleid ründama. Vastuseks korraldasid Sakslased retke Ugandisse. 1215 a . lõpuks ristiti ka Sakala. Jõudude vahekord oli muutunud Sakslaste kasuks 1217 veb. ründasid Eestlased koos Venelastega Otepää linnust, mis oli sakslaste valduses. Oli edukas. Sakslased läksid minema. Eestlased suutsid kokku koguda 6000 meest. 1217 21 sept. - Madisepäeva lahing - Eestlased kaotasid, aga see ei murdnud Eestlaste võitlusvaimu. Albert sai aru, et on abi juurde vaja. Otsis abi Taanist, sai seda.
MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnu...
Prantsusmaa kuningad aitas oma diplomaatia ja lahingutega hädast välja Philippe II Auguste. 13. sajandil tekkis Inglismaal vajadus parlamendi järgi kuna kuningas ja vasallid olid pidevalt vastuolus. Kuigi feodaalid olid kuningale truudust vandunud, ei andnud see valitsejale õigust omavoliliselt valitseda. Feodaali ja vasalli olid mõlemal oma kindlad kohustused. Kuningas John Maata ajalt tõstsid feodaalid oma õiguste eest mässu ja sundisd kuningal 1215. aastal vastu võtma ,,Suure vabaduskirja", millega kuningas kinnitas oma alamate õigused. Konfliktid aga jätkusid, järgmise mässu ajal 1265. aasal kutusti kokku esinduskogu, millest saigi kuningriigi parlament. Peale suurfeodaalide ja kõrgvaimulike, kaasati ka väikerüütlite, alamvaimulike ja linnade esindajad. Talupoegi esindasid nende isandad. Juba toll ajal koosnes parlament kahest kojast:
loodepoolseim vald. Vald piirneb põhjas Lihula ja Vigala vallaga, idas Halinga valla ja Lavassaare aleviga, lõunas Audru ja Tõstamaa vallaga ning läänes Varbla ja Halinga vallaga. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad valda Pärnu-Lihula, Pärnu-Jaagupi-Kalli-Karuse ja Kirbla-Ahaste maanteed. Valla keskus asub Koonga külas. Kaugus suurematest linnadest on Tallinnast 125 km ja Pärnust 37 km. 2. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses 01.01.2012.a seisuga oli vallas 1215 elanikku. Vallas on kokku 42 küla, nendest 6 küla on sellist, milles elanike arv on 0. Pea 50 % valla elanikest elab kolmes külas (Koonga, Lõpe ja Oidrema). Valla rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul näidanud üldist vähenemistrendi. Koonga valla rahvastiku arv järgib Eesti üldist vähenemistrendi, mis on peamiselt tingitud negatiivsest loomulikust iibest ja väljarändest. Elanike vanuselise koosseisu moodustavad tööealised
Ordu liikmetest ei tohtinud omada keegi isiklikku vara. Benediktlaste peamiseks kohustuseks oli ilmalikust elus eemaldumine, palvetamine, inimeste aitamine, õppimine ning füüsilise töö tegemine. Benediktlaste ordu muutus väga populaarseks ning kloostrite arv kasvas kogu Euroopas. Dominiiklaste ordu. Domingo Guzman (Dominicus) sündis aastal 1170. Kogu oma elu pühendas Dominicus võitlusele ketserite vastu. 1207.aastal asutas ta nunnakloostri ja 1215 aastal Toulousis kerjusmunkade ordu. Kuna selle ordu eesmärgiks oli jumalasõna kuulutamine, kutsuti seda ka ,,jutlustajate" orduks. Paavst Innocentius III soovitas Dominicusel ja tema vendadel vastu võtta mõne juba kehtiva ordureegli. Nad valisid Augustinuse reegli. Dominicuse põhimõtted olid seotud õppimis- ja misjonitööga. Tema ordu oli esimene, kus ei tehtud füüsilist tööd. Keskaegses kujutavas kunstis on Püha Dominicust kujutatud sageli tõrvikuga koera saatel
sajandi esimesel poolel. Millised aga olid täpsemalt esimesed eestikeelsed kirjapanekud ja teosed? 1 Esimene ajalukku jäädvustatud eestikeelne lause Esimeseks eesti keeles jäädvustatud lauseks on ,,Laula, laula, pappi!" 1. Need on sõnad, millega Saaremaa paganlikud eestlased pilkasid vangivõetud kristlikku misjonäri Frederici Alt-Zellest ja tema nimetut kaaslast, kui nad neid 1215. aastal enne tapmist piinasid, nii nagu seda kirjeldab Chronicon Livoniae, mille pani umbes aastatel 12241227 kirja Liivimaa saksa preester Henrik. Väärib tähelepanu, et XIII sajandi keskpaiku tegutsenud ladinakeelne kroonik põimis oma teksti sõnu rahvakeeles, mida enne varauusaega üldse kuigi palju kirja pandud ei ole. Esimesed eestikeelsed raamatud Esimeste eestikeelsete raamatute ilmumine 16.17. sajandil oli seotud Saksamaa
Elustiil: elati rehielamutes; elamu ümber põllumaad; elamine pime ja kitsas, polnud aknaid, mööblit vähe; tuba oli suitsu täis, sest toas oli suitsuahi; Oma riiki polnud, sest rahvas polnud piisavalt ühtne ja sõjalist jõudu vähe võrreldes teistega. 6. Muistsete maakondade kaart 7. Liivimaa ristisõda (muistne vabadusvõitlus) – oskad kirjeldada 5-7 sündmust. Lühikokkuvõte üleval Teras (failid MV ja MV1). 1215 – veel mõned kuud enne vaherahu lõppemist tungis suur ristisõdijate vägi Läänemaale, kus korraldati suured tapatalgud. Sellele järgnes koheselt teine rüüsteretk Sakalasse, kus sunniti alistuma Lõhavere linnuse kaitsjad eesotsas nende vanema Lembituga. 1217, 21. september – Viljandi lähistele kogunes suur eestlaste ühismalev (umbes 6000 võitlejat). Plaan oli minna Riia peale, saarlased pidid tulema otse üle mere
1.Iseloomusta kiriku osa keskaja ühiskonnas ja kultuuris ning inimeste mõttemaailma kujundajana. Kirik ühendas väiksemaid riike ja oli ühiskonnas väga tähtsal kohal. Hariduse sai kirikust, õpetajateks olid kiriku enda vaimulikud. Inimesed olid väga usklikud ja uskusid jumalasse. (moraaliõpetus, paastuaeg) 2. Iseloomusta läänikorra kujunemist.( Millal, miks?) Kes olid lääni andja ja selle saaja? Läänikord kujunes 732.a , sõjavägi moodustus läänimeestest. Lääni andja oli suur feodaal(senjöör) ja saaja rüütel(läänimees). 3. Kirjelda Frangi riigi kujunemist ja selle valitsemist Karl Suure ajal. Chlodovech rajab Frangi riigi V. Sajandil, rajab merovingide dünastia (V-VIII). Merovingidel oli peaminister majordoomus. Karl Suure ajal saavutas riik suurima võimsuse, vallutati langobardide kuningriik. 4. Iseloomusta viikingite ühiskonda ja nende vallutus- ning avastusretki. Viikingid olid Skandinaavia vabad mehed, nad elasid pikimajades. Ot...
mõõtmise min µS algusest, s 1. 0 0,689 2,145 3445 1395 7,240649694 0,436061043 2. 10 0,697 2,31167 3485 1355 7,211556733 0,417207166 3. 20 0,711 2,47833 3555 1285 7,158513997 0,410552778 4. 30 0,725 2,645 3625 1215 7,102499356 0,405860596 5. 10 0,739 2,31167 3695 1145 7,043159916 0,490053662 6. 50 0,752 2,97833 3760 1080 6,98471632 0,399983541 7. 60 0,764 3,145 3820 1020 6,927557906 0,396961121 8. 70 0,776 3,31167 3880 960 6,866933284 0,395289586 9. 80 0,787 3,47833 3935 905 6,807934944 0,393310691 10. 90 0,797 3,645 3985 855 6,751101469 0,390918837
haua kaasapanustena väikesed ristikesed. 11.saj võimalikud kabelid ja kirikud. 6. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. Õpik lk. 64-89 Vallutustest olid huvitatud kaupmehed,katoliku kirik,feodaalid. Loodi mõõgavendade ordu. Muistse vabadusvõitluse käik 1208-1218 a Ümera lahing,Viljandi esmakordne piiramine,sõlmiti 3 aastane rahuleping. 1215 a eestlased võtsid ristimise vastu. 1217 a Ugalaste ja sakslaste sõjakäik Venemaale, Sakslased lubasid lahkuda Eestist. Madisepäeva lahing peaorganisaator Lembitu,lahingus osales umbes 6000 eestimeest,venelaste abivägi kohale ei jõudnud,sakslaste poolel sõdisid liivlased ja latgalid,langesid Lembitu ja Kaupo. 1219-1220 a saabusid taanlased tallinna alla ja alistasid eestlased,toimus võiduristimine,rootslased vallutasid lihula kuid eestlased vallutasid selle tagasi. Eestlaste
Ülenurme Gümnaasium Jaapani budism Referaat Koostaja: Gelvin Palk Klass: 11C Juhendaja: Pille Kuusik Ülenurme 2010 SISUKORD 1.1. ÕPETUSE PÕHIMÕISTED:.................................................................................................................................4 3.1. JAAPANI BUDISMI AJALOOLINE ÜLEVAADE...................................................................................10 3.2. BUDISM JAAPANI KODUS............................................................................................................................ 11 3.2.1. Teejoomise tähtsus.............................................................................................................................. 12 3.3. JAAPANI BUDISTLIKUD USUPÜHAD..................................................................
and lords king's closest advisors and friends, members of aristrocracy, had absolute power in their territories; Knights, merchants and yeoman the middle classes, could own small pieces of land; Villens and serfs did not own land and worked for the aristocracy slaves no land, owned by the lords and used as they wished. 5) 1086 Domesday Book to improve taxation 6) Reforms the legal system : The Common Law 7) 1215 a first government is assigned 8.) Types of literature most prominent in the middle ages ( didactic poems, Chivalric romance, Fables, Ballads). What is Chivalric romance, where does it originate from? What are the three categories describe each of them? Geoffrey of Monmouth and Historia Regum Britanniae importance, Ballads and the main themes in them. 1) Didactic Poems educating poems in the English language, stories from the Bible contained
kirikud. Ehitati palju linnuseid. Malborki linnus- Põhja-Poolas aga ehitati saksa ordu poolt. Profaankunsti näide. Restaureerimisel kasutati põrandaks Saaremaa dolomiiti. Brüke raekoda, Brüsseli raekoda(Madalmaade raekodadest kõige suurejoonelisem) SKANDINAAVIA Jõuab mitmeid erinevaid teid pidi. Upsala toomkirik Rootsis- ehitati prantsuse meistrite poolt, kaks torni, lihtsam fassaad. Norra Trondheimi katedraal. Turu toomkirik Soomes. Läti Riia toomkirik- mõjutusi saanud Saksamaalt. 1215 valmib.15.saj lisati kooriruum. Eestis Niguliste, Oleviste, Pühavaimu (ainukesena säilitanud tolleaegse ilme, kahelööviline), Toomkirik. Tartu toomkirik- esimene kahe läänetorniga kirik. Valjala kirik- vanim, gooti ja romaani stiil segamini. KUJUTAV KUNST Põhiline tellija endiselt kirik. Romaani kultuuriga võrreldes korrastatud, selgem. Imetlen, austav, püüab eelkõige tekitada õndsustunnet. Ornamendid on abstraktsed- kolmik ja neliksiirid. Abstraktse
1. 1208.a toimus sakslaste esimene sõjaretk Eesti aladele, rüüstati Ugandi maakonda ja hävitati Otepää linnus. 2. Eestlased tegid vasturetke 1210.a, kui hakati piirama Võnnu linnust (Ümera lahing). 3. 1211.a piirasid sakslased Viljandi linnust, sundisid eestlased alistuma ning ristisid neid. Samal aastal tegid eestlased vasturetke liivlaste Toreida linnuse alla. 4. sõlmiti 1212.a vaherahu kolmeks aastaks. 5. 1215.a kevadel korraldasid sakslased sõjakäigu Läänemaale 6. 1217.a talvel piiras suur Novgorodi vägi ümber Otepää linnuse. 7. 21.sept 1217 toimunud Madisepäeva lahingus eestlaste malev purustati, Lembitu ja Kaupo langesid. 8. Taanlased saabusid 1219.a suure laevastikuga.Tugevad taanlased vallutasid Põhja-Eesti alad, algas võiduristimine - kes jõuab enne ristida, seda loeti maa isandaks. 9. 1220
· Sakalased ja Ugalased kaitsesid end vapralt ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. · Eestlaste eneseusku suurendas 1210.aastal võiduga lõppenud Ümera lahing. · Probleeme tekitaid aga : 1. Pingestuvad suhted idanaabrite : Novgorodi ja Pihkva vürtsiga nad korraldasid mitu sõjaretke Eestisse. 2. Eestlased olid sõjast kurnanud 3. 1212 puhkes katk. · 1212 sõlmiti katku pärast kolmeks aastaks vaherahu. · 1215. algas võitlus uue hooga. Saklased ja latgalid tegid ridamisi laastavaid rüüsteretki Ugandisse, ent jõudsid nüüd ka juba Läänemaale ja Kesk-Eestisse. · Eestlaste korraldatud nelja maakonna phine sõjaretk Riia vastu nurjus. · Aasta pärast olid ugalased ja nende järel ka sakalased sunnitud rahupaluma ning ristimise vastu võtma. Eestlaste muistne vabadusvõitlus OTEPÄÄ · 1217.aastal ugalased+sakslased -> Venemaale!
Tallinna 32. Keskkool Tsingis-khaan uurimustöö Autor: Airon Fingling Juhendaja: Heiki Haljasorg 2011 Sisukord: lk Sissejuhatus 3 Tsingis-khaani algus aastad 3 2-8 Tsingis-khaani vallutus retked 3 Tsingis-khaani surm 4 Tsingis-khaani mauseloleom 4 Tsingis-khaani matusekoha legendid ...
1208. Aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. a) Vallutuse põhjuseks oli ristiusu levitamine Eesti aladel, mida tahtsid eestlastele peale suruda saksa ristisõdijad, taanlased ja rootslased. b) Vallutused algasi Lõuna-Eestis ja toimusid esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonnas. Esimene tähtis suur võit eestlastele tuli Ümera lahin 1210. Aastal. 1212. aastaks olid nii eestlased kui ristisõdijad kurnatud ja puhkes katk, sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu. 1215. aastal algas võitluse uue hooga. Sakslased jõudsid Läänemaale ja Kesk-Eestisse ja 1217. aastal tegid ugalased koos sakslastega juba ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid aga liidu venelastega ning peagi jõudsid Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Pärast 20-päevast piiramist pidid linnust kaitsvad ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu Eestis lahkuma. 1217. aastal 21.
Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. Muistne vabadusvõitlus. Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212: - Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. - ...
Algul kandisid neid ette, preester ja kooripoisid, kirikus altari ees. Domeen Kuningale otseselt alluv maavaldus Prantsusmaal. Generaalstaadid Seisuslik esinduskogu, kuigi generaalstaatidest ei kujunenud välja sellel perioodil tõelist parlamenti, aitasid nad kaasa keskvõimu tugevdamisele. Hastingsi lahing Toimus 1066 .aastal. Kuningas William lõi puruks anglosaksid ja võim läks võõraste kätte. Hiljem anti Williamile sellepärast nimi vallutaja. Suur Vabaduskiri Anti välja 1215 aastal. Ladina keeles on see Magna Charta Libertatum. See määras kindlaks linnade, feodaalide kui ka vaimulike maksud ja õigused. See piiras ka kuninga võimu. Parlament Kõrgeim kohtuorgan, rahvaesindus. Saja aastane sõda Toimus 1337-1453 aastal. Kui Pranstsusmaa ja Inglismaa omavahel sõdisid. Võitlus käis prantsuse kuningatrooni pärast ja lahinguid peeti ka peamiselt Prantsusmaa pinnal. Must surm See tabas Euroopat XIV saj. Keskpaiku. Lõuna-Euroopast levis seni
Ameerika Ühendriigid 1400 1050 1068 1225 1006 1252 Argentiina 88 96 70 64 73 84 Mehhiko 1332 1168 1326 1579 1473 1550 Peruu 1217 1215 1202 1337 1392 1668 Honduras 117 118 114 87 54 68 LAV 110 83 88 97 222 218 Kanada 1423 1332 1281 1267 1070 1291 Vanimad hõbeesemed on leitud Iraani ja Anatoolia territooriumilt
Sai alguse suur kirikulõhe. 1414-1417 Konstanzi kirikukogu tagandas Roomas korraga valitsenud paavstid. 1415 Jan Hus ri nõustunud oma seisukohtadest loobuma ja saadeti surma, põletati tuleriidal. 1119 Bologna linnas Põhja-Itaalias rajati esimene ülikool 1302 Philippe IV kutsus kokku generaalstaadid, et saada oma poliitikale toetust. 1066 Normandia hertsog William tungis Inglismaale. Peeti Hastingsi lahing, kus anglosaksid said lüüa. William pääses võimule. 1215 anti välja Suur vabaduskiri, selles määrati kindlaks linnade, feodaalide, vaimulike maksud ja õigused. 1265 kutsuti kokku üleriigiline rahvaesindus. Selle sammuga pandi alus Inglise parlamendi kujunemisele. 1337-1453 saja-aastane sõda, sõdisid Prantsusmaa ja Inglismaa Prantsuse kuningatrooni pärast, lahingud peeti peamiselt Prantsusmaal. XIV saj. Keskpaik Lõuna-Euroopast levis kogu Euroopasse katkuepideemia, must surm. 1358 puhkes Pariisi ülestõus
Uusaeg (algas 1492 ja lõppes 19.ja 20.saj vahepeal) üleminek feodalismilt kapitalismile (rahamajandus, palgatööjõu kasutamine, ristiusu nõrgenemine) Uusaeg jaguneb kolmeks: 1. Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni ehk vana korra aeg (1600-1789) 2. Suur Pr.rev. ja Napoleoni sõjad (1789-1815) 3. Suure Pr.rev. järgne periood: 19.saj Absolutismi üldiseloomustus: · 1648(Vestfaali rahu) kuni 1789 (SPR) absolutismi ajastu · Võim koondus valitseja kätte, riikide võimsus kasvas Põhjused : · Kristlus lõhenes protestantism alustas lõhenemist · Kristlust hakkas asendama rahvusriigi idee · Sõdade käigus olid riikide vahel kujunenud selged piirid · Rahvusliku eripära teadvustamine< Tunnused : · Absolutistliku valitsemiskorra põhimõte: riigi võim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Valitseja võimu andja on Jumal, seega tema asemikuna ei...
Inglismaal). Blenheim'i palee (1705-1722 vahel, eklektiline stiil). Bath'i linn (roomlaste ehitatud spaa) villatööstuse keskus keskajal, 18. sajandil seal palju neoklassikalisi ehitisi. Dorset ja Ida-Devoni rannik. Cornwall. Liverpool. Kuninglikud botaanikaaiad (1759). 7) Seleta ja kasuta kontekstis järgmisi mõisteid: Magna Charta- Inglismaa kuninga John Maata 15. juunil 1215 välja antud õigusakt, millega piirati Inglise monarhide absoluutset võimu; Puritaanid- "puhtausuline" ehk range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. Independendid-1580. aastail kujunenud Inglise protestantlik usulahk. Inglise 1640.60. aasta revolutsiooni ajal poliitiline vool, puritaanide vasak tiib, leppimatud kuningavastased. , õiguste bill- deklaratsioon, millega
-94 °C 6. Keemistemp. -6 °C 7. LD 50 698 mg/kg 8. Mürgisus, toksilisus 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Vees hästilahustuv. 10. Olek toatemperatuuril gaas. 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus värvitu, ei juhi elektrit ,0.902 g/cm³ 12. Kasutamine 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Dietüüleeter 2. Summaarne valem - (C2H5)2O 3. CAS nr - 60-29-7 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) 5. Sulamistemp. -116,3 °C 6. Keemistemp. 34,6 °C 7. LD 50 1215 mg/kg 8. Mürgisus, toksilisus mürgine 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Lahustub vähesel määral vees, seguneb orgaaniliste vedelikega 10. Olek toatemperatuuril: vedel 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus värvusetu 0,7134 g/cm³ 12. Kasutamine Teda tarvitatakse lahustina ja ekstrahendina, mõningate ravimite koostisainena ning on kasutatud ka kirurgias narkoosi tekitamise vahendinda
stopped by the return of Richard who later named John as his heir due to having no children of his own Died in 1199 Richard the Lionheart on the Third Crusade In 1199 the throne was claimed by King John - Known by the nickname Lackland or as the enemy of Robin Hood - Married Isabella of Angoulême, whom he had kidnapped from her fioncé He gave up a lot of his rights as a king and signed the Magna Carta in 1215 In 1216 John was succeeded by his son Henry III who was only 9 years old at that time - The barons started to rise up against Henry III - Civil War known as the Second Barons' War 1263 Henry III and his son Edward were captured but the prince escaped, defeated the barons' forces and when Henry died, he became the king Edward I began the reign successfully by reforming laws but then started wars against Wales and Scotland
--- Paavsti korraldusel asuvad ristisõdijate väed Liivimaa paganaid ristima · 1201 alustab Albert Riia linna ehitamist · 1206-1207 Liivlaste vastupanu raugeb · 1208 jõuavad ristisõdijad Eesti pinnale (samal aastal alistuvad Latgalid) rünnatakse peamiselt Ugandi ja Sakala alasid · 1210 võidetakse Ümera lahing --- kuid samal ajal pingestuvad suhted ka Venemaaga · 1212 sõlmitakse kolme aastane vaherahu Orduga, sõjakurnatuse tõttu · 1215 sõjategevus taastub ja vaenlased jõuavad juba Kesk-Eestisse · 1217 korraldavad Ugalased koos sakslastega juba ühiseid rüüsteretki Venemaale --- teised maakonnad sõlmivad aga koostöölepingu Venemaaga · Otepää all võidavad Eestlaste ja venelaste ühisvägi ugalasi ja sakslasi ja viimased sunnitakse maalt lahkuma · Lembitu eestvedamisel loodetakse võitu edasi arendada kogutakse ligi 6000 meest · TOIMUB MADISEPÄEVA LAHING 1217
Meegomäele tulnud preester Meego oli igatahes väga teokas mees. Ta tuli ja ehitas mäekülje sisse palvetamiseks telliskividest kabeli. On teada, et vanad eestlased ei osanud sellist teha. See oskus tuli koos preestritega Saksamaalt. Telliste järgi saadi teada, et Meegomäel on kabel, mille jäänused on praegugi näha. (Eesti Kirjandusmuuseumi materjalid). Mõisaa eg Rääkides meie esivanematest, ei saa mööda, et Liivimaal valitses orjaaeg alates Saksa ristirüütlite sissetungist 1215.aastal kuni 1819. aastani, mil pärisorjus seadusega kaotati. Kes olid siis siin mail, Kasaritsas, mõisnikud ja talurahva orjastajad? Kasaritsa vakus kuulus 1568.aastast Vastseliina lossi maade hulka. Miks anti vakusele nimi Kazarycza, ei ole teada. Oli poolakate valitsemisaeg ja võib oletada, et see oli mõne isiku nimi. Theophil Mirzwinski rajas mõisa nimega – Vana-Kasaritsa. See jäi püsima kauaks ajaks ja seda tunneme sama nime all praegugi
tegutsemis aluseks. Polüarhia- tp pluralistlik- demokraatlik valitsemine Põhiseadus e. Konstitutsioon- seadus, mis määrab riigi ja ühiskonna kõige üldisemad alused ja eesmärgid Preambula – e. Sissejuhatuses on kirja pandud Eesti riigi eesmärk Referendum- e. Rahvahääletus- tp-ne otsene demo. Põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. Võeti vastu „Magna Charta Libertatum“- 1215 Inglismaal määrati kindlaks linnade, feodaalide, vaimulike maksud ja õigused ning piirati kuningavõimu. Võeti vastu USA põhiseadus- 1787 Võeti vastu EV I põhiseadus- 1920 võttis vastu Asutav Kogu. Demokraatlik, kuid liiga parlamendikeskne, nt puudus president, selle asemel oli riigivanem( sisuliselt peaminister) Võeti vastu EV II põhiseadus- 1933 suurendas oluliselt riigivanema õigusi
"vile" või vingumine. Kuid tegelikult ei tulegi see kompressorist, vaid hoopis rihmaratta ja rihma vahelt välja surutavast õhust. Vile tooni saab muuta rihma pingutades või lõdvendades, aga see nõuab suurt ettevaatust. Kui palju siis võib rõhku peale keerata? See, jättes kõrvale mootori vastupidavuse, sõltub eelkõige kütusest ja staatilisest surveastmest. Oluline on nn. kombineeritud surveaste (effective compression ratio).Tavabensiinil on piiriks 1215, võistlusbensiinil 24+, metanoolil ja nitrometaanil hoopis kõrgem. Valemiks on (1 + rõhk/14.7) x staatiline surveaste. Näiteks 8.5 surveaste ja 7 psi boosti annab (1+7/14.7) x 8.5 = 12.5 , ehk saab kasutada tavabensiini. Tüüpiline metanoolimootor surveastmega 12, rõhuga 30 psi aga annab (1+ 30/14.7) x 12 = 36.5! Mõni sõna tänavamootoritest. Tuleb tunnistada, et tavabensiin ja Rootsblower on üsna ebaefektiivne kombinatsioon
partikulaarseid õigusi tahaplaanile suruma. Õpetatud juristid (kanonistid) said mõjutusi järjest kasvavast rooma õiguse retseptsioonist, integreerisid rooma õigust kanoonilise õigusega. Kanooniline õigus ulatus praktiliselt kõikidele elualadele, näit. kriminaalõigus, protsessiõigus (inkvisitsiooniline protsess!), pärimisõigus, sotsiaalhoolekandeõigus. Paavst Innocentius III seadustas 1215.a. inkvisitsiooni¬menetluse, koos IV Lateraani kirikukoguga keelas ordaalid ja kohtulikud kahevõitlused. Kohtumenetluse eesmärgiks sai tõe väljaselgitamine, süüdlase kindlakstegemine. Menetluse senine eesmärk - kokkuleppe saavutamine hakkas taanduma. Kanoonilise kohtupidamise reeglid võeti üle ka ilmalikku kohtupidamisse, samuti tsiviilmenetluse õigusnormidesse. Kanooniline õigus oli kiiresti arenev avatud õigussüsteem, erinedes juba
partikulaarseid õigusi tahaplaanile suruma. Õpetatud juristid (kanonistid) said mõjutusi järjest kasvavast rooma õiguse retseptsioonist, integreerisid rooma õigust kanoonilise õigusega. Kanooniline õigus ulatus praktiliselt kõikidele elualadele, näit. kriminaalõigus, protsessiõigus (inkvisitsiooniline protsess!), pärimisõigus, sotsiaalhoolekandeõigus. Paavst Innocentius III seadustas 1215.a. inkvisitsioonimenetluse, koos IV Lateraani kirikukoguga keelas ordaalid ja kohtulikud kahevõitlused. Kohtumenetluse eesmärgiks sai tõe väljaselgitamine, süüdlase kindlakstegemine. Menetluse senine eesmärk - kokkuleppe saavutamine hakkas taanduma. Kanoonilise kohtupidamise reeglid võeti üle ka ilmalikku kohtupidamisse, samuti tsiviilmenetluse õigusnormidesse.
Muistse vabadusvõitluse eeldused: *Olemas olid uut tüüpi laevad, mis olid mahukad. Nendega sai seilata, et tuua varustust ja mehi. *Loodi Lüübeki linn, mis oli Läänemere lõunaalade tugipunkt. Põhjused: *Rootslased,Taanlased,Sakslased tahtid oma alasid laiendada.*Saksa kaupmeeste soov laiendada oma kaubateid. *Ristisõdijad tõid siia uue usu. Toimus võitlus kahe kiriku vahel Huvirühmade eesmärgid: 1. Saksa kaupmehed-Ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega ning nad lootsid teha lõpu paganarahvaste mere-ja rannaröövidele. 2. Orduvennad-Olid üheks tähtsamaks ristisõdade idee kandjaks ja kaitsjaks. Patud taheti andeks saada. 3. Liivlased-Nad olid sunnitud sõdima. Latgalid-Olid sammuti sunnitud. Nad lootsid ka sakslastelt vastu abi saada, kui nad peaks Eestisse tulema. 4. Eestlased-Kaitsta ja vabastada oma maad ja iseseisvust. Aastaarvud 1201- Albert asustas Riia linna,mis oli ...
Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. 1. RISTISÕ...
Hiiu ja Saaremaal võib sadada vähest vihma või lörtsi. Puhub loode ja Päev -1..+4 °C põhjatuul 39, saartel ja rannikul puhanguti 1215 m/s. Õhutemperatuur on 1..+4°C. Teisipäev 26.11 Öö Pilves selgimistega olulise sajuta ilm. -7..0 °C Kohati on udu. Puhub loode ja põhjatuul 49, rannikul puhanguti 15 m/s
Eestlased olid sunnitud rahu paluma ning 400 hõbemarga eest osteti end vabaks. 1212. a. tuli Mstislav taas Eestisse, Järvamaale, kuna seal sakslasi ees polnud, liiguti Harjumaale Varbola linnust piirama. 700 hõbemarga eest said ka nemad vabaks. Vahepeal oli Lembitu oma salgaga Pihkvasse tunginud ja hakanud seal rahvast tapma. Varsti põgenesid eestlased saagi ja vangidega ära, seega olid eestlaste ja venelaste suhted sel ajal üsnagi teravad. Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse 1215. a. alguses tegid sakslased abivägedega sõjakäigu Ridalasse, mis oli eestlastele ootamatu, kuna Toreida vaherahu pidi kestma tolle aasta kevadeni. Sakslased asusid rüüstama, tapma ja röövima seda kolm päeva. Neljandal pöörduti kogu saagi, vangide ja kariloomadega tagasi. Sama aasta kevadel ilmusid sakslased Sakalasse, kus kolmandal päeval õnnestus neil Lõhavere linnus põlema süüdata. Ristimise ajal tungisid vaenlased linnusesse ja röövisid selle paljaks.
12016299631367.doc 7/8 © H. Eljas Tavaelemendid Mõõdud (mm) U (V) IEC JIS ANSI Duracell Panasonic Vana Hellesens Ucar Berec Philips Ray-0-Vac 10x44 1,5 R03 UM-4 AAA -- R03R -- -- -- -- -- -- 14x50 1,5 R6 UM-3 AA -- R6R 3006 816 1215 -- R6S -- 25x49 1,5 R14 UM-2 C -- R14R 3014 826 1235 -- R14S -- 33x60 1,5 R20 UM-1 D -- R20R 3020 836 1250 -- R20S -- 62x21x65 4,5 3R12 -- -- -- -- 2012 722 1703 -- 3R12E --
Kodanlus rikastus, Kiriku roll vähenes, levis Absolutism (Prantsusmaa), kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabaduskirja alusel 2 kohaline parlament. 17. sajandi algul kui viimane Tudor, Elisabeth I suri, jätmata pärijat, tuli troonile Soti päritolu James I Stuart. Ta seadis oma eesmärgiks kehtestada absolutismi, mandri-tüüpi isevalitsus, kus monarh on seadustest üle. Välismaalase ja katoliiklasena ei saavutatud aga inglaste usaldust, vaid mindi parlamendiga konflikti. Charles I ajal läks parlament kuninga avalikult tülli. Charles I põhiseaduse
10 Raha Aktiva 1000 Kassa Aktiva Raha 1001 Kassa EUR Aktiva Raha 1010 SEB Eesti Ühispank Aktiva Raha 1011 SEB Eesti Ühispank EUR Aktiva Raha 1020 Hansapank Aktiva Raha 1021 Hansapank EUR Aktiva Raha 1070 Panga vahekonto Aktiva Raha 1080 Nõudmiseni hoiused Aktiva Raha 1090 Rahaturufondid Aktiva Raha 11 Lühiajalised investeeringud Aktiva 1100 Finantsinvesteeringud aktsiatesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1110 Finantsinvesteeringud vekslitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1120 Finantsinvesteeringud muudesse väärtpaberitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 12 Nõuded ja ettemaksed Aktiva 120 Nõuded ostjate vastu Aktiva 1200 Ostjate laekumata arved Aktiva Nõuded ostjate vastu 1201 Ostjate laekumata arved EUR Aktiva Nõuded ostjate vastu 1208 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (-) Aktiva Nõuded ostjate vastu 121 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Aktiva 1213 Palgamaksude ettemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja taga...
allatuult triivivate tuhapilvede tôttu. Juulis 2007 oli uue laavakupli maht 93 miljonit kuupmeetrit. See on natuke rohkem kui 1980-1986 aastate kuppel. Uus kuppel kasvas vähesel määral 2007. aasta augustist 2008. aasta jaanuarini. Paks lumemüts kraatril takistas selle täpset môôtmist. Liustiku môôtmed: Liustiku edasiliikumine septembrist 2003 kuni 5.07.2007: lääneharu- 370 jalga pôhjapoole ja 590 jalga idasse môôdetuna kahest erinevast otsast, idaharu- 1215 jalga loodesse. Idakraatri kaljuseina liustik liikus150 jalga loodesse. Liustiku paksus: septembris 2007 ületas liustiku paksus idaharu ülemises osas 500 jalga. Jää paksus iga haru lôpus on umbes 60- 130 jalga. St. helens On olemas vulkaan St. Helens Palju kõrgemal on ta merest 1980 märts Käis üks kärts Hakkas kasvama kühm Kui peale värinat oli tuhm
võtnud ristiusu. 8.saj · 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13.saj · 1215 ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. · 1265 Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14.saj · 1337 algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15.saj · 1455-1487 Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16.saj · 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule.
7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8. saj 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13. saj 1215 ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. 1265 Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14. saj 1337 algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15. saj 1455-1485 Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16. saj 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule.
Vaherahu ajal kinnitasid nii Saksa-Rooma keiser Otto kui paavst Innocentius III oma ürikutes Ugandi ja Sakala kuulumist Mõõgavendade ordule. Uue piiskopi ametissenimetamise selle ala jaoks tegi paavst Lundi peapiiskopi ülesandeks. Need ordu diplomaatilised saavutused kajastasid aga pigem piiskop Alberti vastaste jõudude taotlusi, kui reaalset olukorda. Sõjaretk Ridalasse Levinud on seisukoht, et veidi enne vaherahu ametlikku lõppu, tõenäoliselt 1215. aasta jaanuaris-veebruaris, tegi Riia piiskopi, ordu, Riia kaupmeeste, latgalite ja liivlaste ühisvägi sõjaretke Ridalasse, Läänemaa põhjaossa. Kuigi Henriku Liivimaa kroonika rõhutab, et rahulepe oli sõlmitud vaid Läänemaa lõunaosa, Soontagana vanematega, kelle piiridest ka rahumeelselt läbi mindi, on avaldatud ka arvamust, et tegu oli leppe rikkumisega. Teisalt on ka oletatud, et vaherahu oli siiski juba selle retke ajaks lõppenud ja sõjakäigu vastuolulisi väiteid
Loo Keskkool Eesti rahvastiku areng ja liikumine 1930-1989 *********** 11.Klass 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Rahvastiku areng ja koosseis...................................................................................................... 4 Eesti rahvastiku hõivatus 1934. aastal.................................................................................... 4 Sündimus ja vanuseline koosseis............................................................................................ 4 Surem...
sajandil oli enamik neist õppinud mõnes Lääne-Euroopa ülikoolis. See polnud tollel ajal teiste seisuste puhul tavaline. · Eesti maarahvas võttis omaks katoliku usu, sest nad arvasid, et kuna muistses vabadusvõitluses olid nende jumalad jäänud alla ristiusu jumalatele, siis tuleb uskuma hakata kristlaste Jumalat. Tsistertslased Dominiiklased Frantsisklased Asutamisaeg 1098. aasta Asutati 1215. a Asutati 1210.a Eestisse 1229. a Eestisse 1241.a Asukohad Eestis Tallinn, Tartu, Lihula Tallinn, Tartu, Narva Tartu, Rakvere, Viljandi Riietus Hall mungarüü Valge rüü, must Hall mungarüü kapuutsiga mantel
keda nad leidsid. Eestlased ründasid omakorda kristlasi, saates üksteisejärel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama. *Ümera lahing: Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210.aastal, mil eestlased ründasid ristisõdijaid ootamatult ning saavutasid võidu. Ümera lahing oli eestlastele oluliseks võiduks, tõestades, et sakslased pole võitmatud. *1212 sõlmiti omavahel kolme aastane vaherahu ning 1215.a selle lõppedes piirati eestlaste poolt Riia. 1215.a läksid ristisõdijad rüüsteretkele Lõhavere linnuse juurde, kus eestlased jäid alla ja lasid end ristida *1217.a. – veebruar ründasid eestlased koos venelastega Otepää linnust, mis oli sakslaste valduses. Oli edukas. Sakslased läksid minema. Eestlased suutsid kokku koguda 6000 meest. *21. September 1217 toimus muistse vabadusvõitluse suurim lahing- madisepäeva lahing. Eestlased kaotasid ning lahingus langes Sakala vanem Lembitu
Dominiiklased Dominiiklaste ehk dominikaanide katoliikliku mungaordu (Ordo Fratrum Praedicatorum, OP, jutlustavate vendade ordu) asutas 1215 (Paavst Honorius III kinnitas ordu reeglid 1216. a.) hispaania päritolu munk Dominicus (Domingo Guzmán). Rahvasuus on jutlustajavendi nimetatud ka Issanda koerteks (Domini canes). Dominiiklasteks hakkasid sageli jõukate ja haritud perekondade liikmed, kuid kerjuslikku kasinust nõudev põhikord kohustas neid elama vaesuses ja kuulekuses. Vaimne eesmärk lähtub paavst Honorius III sõnust: "Kuulutada kogu maailmale meie Issanda Jeesuse Kristuse nime."
a kuulutas Innocentius III albilastele ristisõja. See verine sõda, mille käigus hukkus üle miljoni inimese, kestis 20 aastat. Paljud ketserite külad ja linnad tehti maatasa, kuid siiski jätkus vastupanu. Alles seejärel, kui võitlusse sekkus Prantsuse kuningas Louis VIII, olid abilased sunnitud loobuma relvastatud vastupanust. Osa abilasi põgenes Alpidesse, kus nad jätkasid oma õpetuse kuulutamist. Paavst Innocentius III võttis võitluse ketserluse vastu oma südameajaks. Ta kutsus 1215. a. Rooma kokku keskaja kõige suurema ja esinduslikuma kirikukogu. Sellest võtttis osa 71 peapiiskoppi, enam kui 800 abti ja priorit kloostritest, kokku üle 2000 kõrgvaimuliku. Kirikukogu arutas ketserite vastu peetava võitluse tõhustamist ja otsustas, et iga katoliiklane peab käima vähemalt kord aastas armulaual ja pihil. Kes seda ei teinud, kuulutati ketseriks ja tema surunkeha ei tohtinud kiriklikult matta. Pihil kuuldu abil loodeti ketseritele saada jälile ja nad hävitada.
1159 214 1068 864 176 925 1200 240 1240 984 25 1169 2020 505 2121 1170 567 1200 1215 365 1154 1053 234 1205 36,075.00 € 11,835.00 € 39,060.00 € 16,989.10 € 5,366.27 € 18,405.15 € 2. kvartal 3. kvartal 4. kvartal 1208 604 1359 1220 610 1220 544
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
