Hõbe (2)

Põhikool - Keemia - Keemia

5 VÄGA HEA

9.klass

Koostas:

Juhendas:

Aasta 2004

Sissejuhatus 3

Pärinemine ja leidumine 4

Kasutamine 6

Tulevik 8

Kokkuvõte 10

Kasutatud kirjandus 11
Kulla ja hõbeda kaunis, dekoratiivne välimus, keemiline passiivsus ning kerge töödeldavus on teinud nad hinnatud ehte- ja mündimetallideks antiikajast peale. Hõbe kuulub raskmetallide hulka. Tiheduselt ja kõvaduselt on ta kulla ja vase vahepealne. Ühest grammist hõbedast või kullast saab tõmmata 2-3 km pikkuse traadi. Kuna kuld ja hõbe on pehmed metallid, kasutatakse valdavalt nende sulameid , mis on kõvemad ja kulumiskindlamad. Hõbe on kõige parem soojus - ja elektrijuht ning parima peegeldamisvõimega metall .
Mulle hõbe meeldib. Seetõttu otsustasin ka referaadi hõbedast teha. Ma ise kannan hõbedat enamus ajast ja oli huvitav ise ka saada teada hõbeda kasutamis-võimalustest ja selle minevikust. Kuid nagu igaltpoolt uuringutest selgunud on siis hakkab hõbe otsa lõppema. Huvitav kas mingite aastate pärast pole siis üldse hõbedat enam?
Jälgides keemiliste elementide avastamise lugu, näeme, et seitsme metalli- kulla, vase, hõbeda, elavhõbeda, raua, plii ja tina – ning kahe mittemetalli- väävli ja süsiniku – puhul ei olegi teada elemendi avastajat. Pealegi on need elemendid tuntud juba nii ammu , enne meie ajaarvamist, et nende täpset avastamis- ega evitamisaegagi ei teata. Hõbeda ladinakeelne nimetus argentum ja riigi nimi argentiina on ühetüvelised, seega oleks loogiline oletada et Argentiina on oma nime saanud maapõues peituvate rikaste hõbedamaardlate järgi. 16. sajandil, kui hispaanlased tungisid Argentiinasse, andsid nad avastatud maale nimeks La Plata, mis hispaania keeles tähendab hõbedat, sest pärismaalastel oli palju hõbeehteid. Hispaanlased arvasid, et La Plata madalik ja jõgede sängid on väga hõbedarikkad. Ometi ei leidunud ehedat hõbedat ega maaki kuigi palju. Nüüdisajal annab Argentiina alla ühe protsendi kapitalistliku maailma hõbedatoodangust. 1969. aastal toodeti seal vaid 60 tonni hõbedat, see on kaks korda vähem kui tootis Argentiinast umbes 25 korda väiksem riik Honduras . Argentiina asemel tuleks hõbedamaaks pidada hoopis Mehhikot, kus 60.-70. aastail toodeti hõbedat kolm korda rohkem kui Lääne- Euroopas, rohkem kui üheski kapitalistlikus riigis.
Hõbeda toodang mõnes kapitalistlikus riigis (t)
Riik
1970
1974
1976
1978
1980
1982
Ameerika Ühendriigid
1400
1050
1068
1225
1006
1252
Argentiina
88
96
70
64
73
84
Mehhiko
1332
1168
1326
1579
1473
1550
Peruu
1217
1215
1202
1337
1392
1668
Honduras
117
118
114
87
54
68
LAV
110
83
88
97
222
218
Kanada
1423
1332
1281
1267
1070
1291
Vanimad hõbeesemed on leitud Iraani ja Anatoolia territooriumilt . Iraanist pärit hõbenööbid dateeriti ajavahemiku 4800- 4500 e.m.a., Anatooliast leitud sõrmus aga pärineb 5. aastatuhande lõpust e.m.a. Arvatakse, et esialgne hõbe oli tegelikult hõbeda ja kulla looduslik sulam , milles kulda oli alla 50%. Vana- Egiptuse hõbeehetes on kuni 38% kulda. Kaukaasia vanimad hõbeesemed pärinevad 3. aastatuhandest e.m.a. Mõned autorid peavad hõbedat kolmandaks kasutusele võetud metalliks vase ja kula järel. Et hõbedat leidub ehedalt harva siis peeti teda esialgu kullast kallimaks. Ka Egiptuses oli hõbe 3. aastatuhandel e.m.a väga kallis. Ta muutus odavamaks alles 6. sajandil e.m.a., kui hõbedat hakati tootma hõbeda- plii maakidest. Plinius Vanem kirjutab, et plii ja hõbe eraldatakse teineteisest tiiglis, kuhu juhitakse õhku, mille mõjul sulaplii oksüdeerub, hõbe jääb aga muutumatuks. Hõbeda hinnalisusele viitab ka see, et muistses Egiptuses nimetatu teda valgeks kullaks.
Teatavasti Egiptuse territooriumil hõbedat ei olnud. Ringluseski oli seda harva a väga tühises koguses. Näiteks Egiptuse Vana riigi 4. dünastia ühe rikka valitsejanna hauast avastati paljude kuldesemete seas vaid paar hõbeehet. Ka rikka vaarao Tutanchamoni hauapanuste hulgas oli vaid üksikuid hõbeesemeid. Hõbeda haruldus kajastus tema hinnaski: Egiptuses olid umbes aastal 3000 e.m.a. hõbe ja meteoriitraud ühes hinnas ning kullast kallimad. Hõbedat veeti Egiptusse nüüdisaja Hispaania territooriumilt. Foiniiklased avastasid siin rikkaid hõbedamaardlaid ja olevat oma ahnuses vedanud välja nii palju hõbedat, et asendasid isegi pliiankru hõbeankrutega. Hõbedakaevandused olid pikad 64-84 km ja neis töötas üle 40 000 orja, kes päevas tootsid üle 100kg hõbedat. Muistse Egiptuse hõbe võis pärineda ka praeguse Maroko või Alžeeria territooriumilt või Lähis- Idast. Selgust aitaks tuua hõbeesemete täpne analüüs ja võrdlus eri geograafilistest kohtadest pärineva hõbedamaagiga. Muistsed metallurgid võisid hõbedat toota kas hõbeda ja kulla looduslikust sulamist või plii ja väävli looduslikust ühendist, milles hõbe esineb lisandina. Enamik egüptolooge eelistab esimest hüpoteesi, sest paljudel vaaraode haudadest pärinevatel hõbeesemetel on kollased plekid , mis osutab kulla sisaldusele.
Ameerika mandril avastati suured hõbemaardlad Peruus ja Mehhikos . Tihti sisaldas maak pliid. Siis töötatigi välja menetlus puhta hõbeda saamiseks. Esmalt maak peenestati, pesti veega, kuivatati, sulatati algul räbusti ja siis söega. Nii tekkis hõbeda ja plii sulam . Sulami kuumutamisel õhus jääb hõbe praktiliselt muutumatuks, plii aga oksüdeerub ja muutud oksiidiks, mis sulab temperatuuril 896 C. Hõbeda sulamistemperatuur on 960 C. Sulapliioksiid eraldatakse ja alles jääb puhas hõbe.
Hõbedat leidub ka imetajate piimas, maksas , kopsudes ja peaajus. Suhteliselt
Palju on seda ajuripatsis. Suur on hõbedasisaldus silmapigmentides, sest silm kasutab ära hõbedaühendite valgustundlikkuse.
Juba muistsetest aegadest peale on hõbedast valmistatud ehteid , vaase ja lauatarbeid. Lehthõbedaga kaeti puitesemeid, sellega vooderdati vaaraode hauakambreid . Hiljem hakati hõbedast vermima münte. Hõbe on asendamatu materjal paljude elektroonikaelementide, juhtmete, peegelklaasi, must-valge-, värvi- ja röntgenifilmi valmistamisel. Ehted ja lauahõbe, mündid ja medalid . Hambaplommid ja hõbetsinktaskud, ravimid ja teadusaparatuur – see on vaid väike osa hõbeda rakendusaladest. Hõbedal on ainult temale iseloomulik heli. Seepärast valmistati varem näiteks hõbekellukesi. Hõbedat lisati ka pronksile, kui sellest valati torni- ja kirikukelli. Nüüdisajalgi tehakse mõned muusikariistad või nende osad hõbedasulameist. 20. sajandi algul kinkisid Amsterdami juveliirid Rahvasteliidu esimehele hõbehaamri, mille meloodiline heli kutsus korrale jutuhoogu sattunud diplomaate ja äratas neid, kes pikkade istungite ajal tukkuma olid jäänud.
Kuigi hõbe kuulub väärismetallide hulka, on ta keemiliselt vähem püsiv kui kuld ja plaatinametallid. Inimesed panid juba ammu tähele, et hõbeehted ja –lusikad tumenevad aja jooksul. Aja jooksul, eriti kiiresti muutuvad lusikad tumedamaks aga värske sibula, tomatimahla ja munade mõjul. Tumenemine on tingitud kokkupuutest õhus või toiduainetes sisalduvates väävliühenditega, iseäranis mädamunalõhnalise divesiniksulfiidiga. Hõbeda pinnale tekib seejuures hõbesulfiid, mis on üks rasklahustuvamaid aineid üldse. Kui hõbeese viia lahjas soodalahuses kontakti alumiiniumida, siis hõbe sulfiid redutseerib kergesti vabaks metalliks. Seda keemilist protsessi võib argielus kasutada hõbeesemete puhastamiseks . Laboris sulatatakse hõbetiiglites leelist. Sel juhul on hõbe isegi plaatinast vastupidavam. Hõbenitraati kasutatakse kloriidide määramiseks nii looduslikes vetes kui ka laborites. Hõbedaühenditega tehakse kindlaks sõjalisi mürkaineid ning muudetakse merevett joomiskõlblikuks.
Hõbeda väga hea omadus on tema elektrijuhtivus . Hõbe on parim elektrijuht. Muidugi ei valmistata hõbejuhtmeid olmeseadmete tarvis, kuid näiteks Teise maailmasõja ajal, millal tuli saavutada telefoni- ja telegraafiaparaatide, tankide , lennukite, allveelaevade, torpeedode, jt elektrisüsteemide töökindlus, kulutati USA-s selleks aastas üle 300 t hõbedat.
Hõbedata ei saanud läbi ka televisioonitehnika algaastatel. Esimene laengusalvestusega televisioonisaatetoru ikonoskoop, mis konstrueeriti 1930. aastate algul, muudab valgussignaalid elektriimpulssideks. Ikonoskoobi põhiosaks on miljonitest omavahel isoleeritud hõbedaterakestest moodustatud mosaiik , miniatuurne fotokatood. Ikonoskoobiga anti eetrisse esimesed TV-saated ja demonstreeriti TV-s esmakordselt kinofilmi. 1950. aastail asendati ikonoskoobid uuemate ja asjakohasemate televisioonisaatetorudega. Hõbedast on valmistatud paljud unikaalsed ja ajaloolist tähtsust omavad esemed.
Palju kasutatakse hõbedat ka fotograafias. Fotomaterjalid sisaldavad valgustundlikke hõbedaühendaid.
Meie planeedi hõbedavarud hakkavad lõppema. Isegi legendaarne Potosi, mis 17.- 18. sajandil andis maailma hõbedatoodangust umbes 50%, on ammu vaesunud . Nüüd toodetakse seal hoopis antimoni ja volframit. Välismaa spetsialistide hinnangul on inimkonna ajaloo vältel hõbedat toodetud 900 000 t, see on kümme korda rohkem kui kulda. Kapitalimaade hõbedatoodang suurenes 1963.- 1968. a. 6555,2 tonnilt 7365,4 tonnini aastas, kusjuures põhiosa hõbedast toodeti Ameerika mandril. Nüüd on tootmistempo hakanud aeglustuma. Geoloogilisi hõbedavarusid kapitalimaades hinnati 1970. a. umbes 250 000 – 300 000 tonnile, millest uuritud varusid on 130 000 – 150 000 tonni. Teiste hinnangute kohaselt on ligukaudsed varud vaid 80 000 t. Varud on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt. Üle 60% uuritud hõbedavarudest paikneb Ameerikas ja Austraalias. Ameerika mandril on esikoht Mehhikol, järgnevad Kanada, USA ja Peruu. Aasia ja Euroopa toodavad hõbedat enam-vähem ühepalju. 1970. aastate algul pärines umbes 20% kapitalimaade hõbedatoodangust hõbedamaakidest, kuid nende osatähtsus väheneb aasta-aastalt. Ülejäänud 80%hõbedast saadakse plii-, tsingi-, vase-, koobalti-, nikli -, kulla- ja uraanimaakide töötlemise kõrvalsaadusena, kusjuures peamiseks on plii-tsingimaagid, mis annavad umbes 50% hõbedatoodangust. Aastal 1975 oli kapitalistlike riikide hõbedavajadus üle 11 000 tonni, toodeti aga umbes 8000 t. Nõudmise ja pakkumise vahe kaeti sekundaarse hõbedaga, mis saadi müntide ümbersulatamisest ja riigivarudest.
Lääne spekulantide kulla afäärid ja kullapalavik on üldtuntud. Ka hõbe on palju pahandusi teinud. Möödunud sajandil leiti ohtrasti ehedat hõbedat ja puhkes nn Nevada hõbedabuum. Avantüristid kasutasid olukorra kohe ära ja vedasid kaevandustesse, kus hõbedat oli vähe, ümbersulatatud hõbedatükke näitamaks maardla hõbedarikkust. Seejärel müüsid nad maatükki koos kaevandusega kõrge hinna eest maha. Ühes niisuguses kaevanduses leiti eheda hõbeda tükk, millel olid osaliselt säilinud isegi ümbersulatamise jäljed ja kiri: “…ed States of Am…” See “ehe hõbe” pärines USA rahapajast!
Nüüdisajal jääb hõbeda tootmine kapitalimaades maha metalli tarbimisest, nagu on näha ka järgmisest tabelist.
1962
1964
1966
Toodang (t)
6 520
6 780
7 185
Tarbimine (t)
6 680
8 892
12 050
Kuigi esitatud andmed on vananenud, on tendents selge: hõbeda tarbimine kasvab kiiremini kui tootmine. Et vajadus hõbeda järele suureneb, siis tõuseb ka hind. Tabelis on esitatud võrdlevalt kulla- ja hõbedauntsi hinnad (dollarites) Londoni turul.
Aasta
Kuld
Hõbe
1971
40,79
1.54
1975
161,09
4,44
1979
307,29
10,85
1980 554,00 17,50

H. Karik “Vask, kuld ja raud olid esimesed”
ENEKE nr.1
H. Karik, K.-K. Kuiv, K. Truus “Keemia”
ENE nr.3
http://www.miksike.ee/elehed/9klass/Metallid_mittemetallid/9-1-3-1.ht m

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 56 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

56 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

VndaG Õppematerjali autor

Hõbeda kohta refaraat, Hõbe - peegelmetall

väga põhjalik

Sarnased õppematerjalid

docx

Hõbe

2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Leidumine 5., 6.Omadused 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Hõbe, Ag, (ladina keeles argentum), keemiliste elementide perioodilisussüsteemi 11. rühma ehk IB rühma element, on väärismetall mille järjenumber 47 ning aatommass 107,8682. Hõbe on värvuselt valge hästi sepistatav metall (kergelt kõvem kui kuld). Ta kuulub väärismetallide hulka. Arvatavasti just tema pehmuse tõttu kuulub hõbe nende elementide hulka, mida inimkond esimestena tundma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõbeehted ja nõud pärinevad IV-III aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Hõbedat kasutati vanasti ka joodisena ning temast tehti peegleid. Tal on kõige suurem soojus- ja elektrijuhtivus. See metall avaldub tavaliselt puhtal kujul, sulamina nii kulla kui ka paljude mineraalidega (nt. Argentiit). Juba iidsetest aegadest on teda väärtustatud kui hinnalist metalli, et valmistada ehteid,

Keemia

doc

Metallid

Sisukord Sisukord............................................................................................................................................... 1 Rasked plaatinametallid.......................................................................................................................2 Kerged plaatinametallid - kolmanda aastatuhande väärismetallid.......................................................6 Kasutatud kirjandus :......................................................................................................................... 11 Rasked plaatinametallid Kuus plaatinametalli jagunevad kaheks kolmeliikmeliseks triaadiks. Muude erinevuste kõrval eristab neid triaade teineteisest metallide tihedus. Kui kergete plaatinametallide tihedus on umbes 12 000 kg/m³, siis rasketel plaatinametallidel on see peaaegu kaks korda suurem (umbes 22 000 kg/m³). Rasked plaatinametallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaatina (Pt) on ainulaadse keemilise püsivusega

Füüsika

docx

Riikide kokkuvõte

Poola asub segametsavööndis, mis katab 30% riigi territooriumist. metsi on tugevalt kahjustanud happevihmad, eriti Sudeetides. Mullastik on mitmekesine, leidub nii leet-, liiv-, pruun-, kui ka mustmuldi. Haruldastest loomadest elab seal näiteks euroopa piison, euroopa naarits, hallsuslik ja lagrits. Peamised maavarad on kivi- ja pruunsüsi, mille varud on vastavalt 43 ja 14 miljardit tonni. Metallimaakidest on tähtsamad hõbe, vask ja polümetallid. Muudest maavaradest aga kivisool, väävel, looduslikke ehitusmaterjale ning vähesel määral ka maagaasi ja naftat. Poola oli kunagiste sotsialismimaade hulgas esimene, kus hakati tegema turumajandusreforme. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Poolas suur põllu- ja metsamajanduses hõivatute osatähtsus (2005.a. 17%). Energeetika põhineb kohalikul kivi- ja pruunsöel ning imporditaval naftal ja maagaasil. 92% elektrienergiast toodeti soojus- ja

Maailma majandus ja poliitiline geograafia

docx

Merekultuur ja etikett

tuntud mandreid-Euroopat, Aafrikat ja Aasiat. Tõsi küll, juba kaua enne Kristust oletas osa astronoome , et Maa pole lame ketas , vaid hoopis kerakujuline Hispaania galeoon – keskaja kullalaev 16. sajandi keskel oli Hispaaniast saanud Euroopa suurim mereriik, mille valdused asusid kokku neljas maailmajaos mõlemal pool ekvaatorit. Nii võis Hispaania kuningas väita, et tema riigis ei looju päike kunagi. Selle eest, et kuld ja hõbe Madridi varakambrites otsa ei saaks, kandsid hoolt ligi viiskümmend purjelaeva, mille tüübinimi peaks piraadifilmide austajatele hästi tuntud olema. Galeoonidest rääkides tuleb kõigepealt alustada Christoph Kolumbusest, kes Indiat otsides hoopis mujale välja jõudis. Mäletatavasti oli Kolumbusel kolm laeva – üks karakk ja kaks väiksema veeväljasurvega karavelli. Karakk oli tol ajal laialt levinud Hansa koget meenutav nelja mastiga alus, mis

Merendus

304

doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D ?

Keemia

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus