Keemilised ained (0)

Q: Milles lahustub kui vees ei lahustu?

Vastus leiad õppematerjalist: Keemilised ained

1 HALB

Esitatud küsimused

Milles lahustub kui vees ei lahustu?

1. Nimetus(keemiline ja triviaalne )- Tetraklorometaan
2. Summaarne valem - CCl4
3. CAS nr - 56-23-5
4. Struktuurvalem ( graafiline , klassikaline jne) -
5. Sulamistemp. -22.9
6. Keemistemp . 76.7
7. LD 50 2350 mg /kg
8. Mürgisus, toksilisus mürgine ja keskkonnale ohtlik
9. Vees lahustuvus , milles lahustub kui vees ei lahustu? 0.08048 g/100 mL
10. Olek toatemperatuuril vedel
11. Värvus, elektrijuhtivus , tihedus värvitu, ei juhi elektrit, 1,593Mg/m3
12. Kasutamine lahustina , tulekustutusvedelik, külmutusseadmetes, keemilises puhastuses riiete puhastamiseks
1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- etanool , piiritus
2. Summaarne valem - C2H6O
3. CAS nr 64-17-5
4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) –
5. Sulamistemp. −114.3 °C
6. Keemistemp. 78.4 °C
7. LD 50- 7060 mg/kg;
8. Mürgisus, toksilisus- suures koguses tekitab alkoholimürgituse ja valkude kalgenemist.
9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? – lahustub igas vahekorras vee ja enamiku orgaaniliste lahustitega .
10. Olek toatemperatuuril Vedel
11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus – Läbipaistev, ei juhi elektrit, 0.789 Mg/m3
12. Kasutamine – Kõrist alla, lahustina, parfümeerias, värvitööstuses jne.
1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- etüün või atsetüleen
2. Summaarne valem – C2H2
3. CAS nr - 74-86-2
4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) -
5. Sulamistemp. -84 °C
6. Keemistemp. -80,8 °C
7. LD 50 1100 mg/kg
8. Mürgisus, toksilisus sissehingamisel võib põhjustada peapööritust või lämbumist. Nahale sattudes põletab
9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? 0.106 g/100 mL
10. Olek toatemperatuuril gaas
11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus värvitu, ei juhi elektrit, 1,09670 kg/m3
12. Kasutamine keevituses, polümeerida tootmise algaine
1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- A- vitamiin
2. Summaarne valem - C20H30O
3. CAS nr - 68-26-8
4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) -
5. Sulamistemp 62-64°C
6. Keemistemp. 120-125 °C
7. LD 50 2000 mg/kg
8. Mürgisus, toksilisus – suurtes kogustes mürgine
9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Rasvlahustuv
10. Olek toatemperatuuril - tahke
11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus kollakaspruun, ei juhi elektrit
12. Kasutamine: inimestele tähtis luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks
1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- B-vitamiin
2. Summaarne valem - C12H17N4OS+
3. CAS nr - 59-43-8
4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) -
5. Sulamistemp. 248-260 °C
6. Keemistemp.
7. LD 50 4520 mg/kg
8. Mürgisus, toksilisus – suurtes kogustes mürgine
9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Vees lahustuv
10. Olek toatemperatuuril tahke
11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus valge kristalne pulber , ei juhi elektrit,
12. Kasutamine osaleb raku ainevahetuses
1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- C-vitamiin
2. Summaarne valem - C6H8O6
3. CAS nr - 50-81-7
4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) -
5. Sulamistemp. 190-192 °C
6. Keemistemp.
7. LD 50 - 11.9 g/kg
8. Mürgisus, toksilisus
9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Lahustub vees.
10. Olek toatemperatuuril tahke
11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus valge, kergelt kollakas , ei juhi elektrit, 1.65 g/cm³
12. Kasutamine Vajatakse naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks
1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- D-vitamiin
2. Summaarne valem - C28H44O
3. CAS nr -
4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) -
5. Sulamistemp. 114-118 °C
6. Keemistemp.
7. LD 50 40 – 45 mg/kg
8. Mürgisus, toksilisus
9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? rasvlahustuvaid
10. Olek toatemperatuuril - tahke
11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus
12. Kasutamine: vitamiinina, lisaainena
1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- E-vitamiin
2. Summaarne valem - C29H50O2
3. CAS nr - 59-02-9
4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) -
5. Sulamistemp. 2.5-3.5 °C
6. Keemistemp. 200-220 °C
7. LD 50 12000 mg/kg
8. Mürgisus, toksilisus
9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Rasvlahustuv
10. Olek toatemperatuuril vedel
11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus
12. Kasutamine: vitamiinina
1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- K-vitamiin
2. Summaarne valem - C31H46O2
3. CAS nr - 84-80-0
4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) -
5. Sulamistemp. -20 ºC
6. Keemistemp. 140-145°C
7. LD 50 33487 mg/kg
8. Mürgisus, toksilisus
9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Praktiliselt vees mittelahustuv
10. Olek toatemperatuuril - vedel
11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus tuhm kollane, ei juhi elektrit, 0.984
12. Kasutamine
1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Propaan -1,2,3-triool
2. Summaarne valem - C3H5(OH)3
3. CAS nr -56-81-5
4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) -
5. Sulamistemp. 18 °C
6. Keemistemp. 290 °C
7. LD 50 12600 mg/kg
8. Mürgisus, toksilisus
9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Lahustub vees
10. Olek toatemperatuuril vedelik
11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus värvitu, juhib elektrit, 1,261 g/cm3
12. Kasutamine kosmeetikas nahka niisutava toime tõttu
1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Metüülamiin
2. Summaarne valem - CH3NH2
3. CAS nr - 74-89-5
4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) -
5. Sulamistemp. −94 °C
6. Keemistemp. −6 °C
7. LD 50 698 mg/kg
8. Mürgisus, toksilisus
9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Vees hästilahustuv.
10. Olek toatemperatuuril gaas.
11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus värvitu, ei juhi elektrit ,0.902 g/cm³
12. Kasutamine
1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Dietüüleeter
2. Summaarne valem - ( C2H5 )2O
3. CAS nr - 60-29-7
4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) –
5. Sulamistemp. −116,3 °C
6. Keemistemp. 34,6 °C
7. LD 50 1215 mg/kg
8. Mürgisus, toksilisus mürgine
9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Lahustub vähesel määral vees, seguneb orgaaniliste vedelikega
10. Olek toatemperatuuril: vedel
11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus värvusetu 0,7134 g/cm³
12. Kasutamine Teda tarvitatakse lahustina ja ekstrahendina, mõningate ravimite koostisainena ning on kasutatud ka kirurgias narkoosi tekitamise vahendinda Rahvameditsiinis kasutatakse seespidiselt erinevate tõbede ennetamiseks.
1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Puupiiritus
2. Summaarne valem - CH3OH
3. CAS nr - 67-56-1
4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) –
H
H — C — O — H
H
5. Sulamistemp. –97 °C
6. Keemistemp. 64.7 °C
7. LD 50 5,6 g/kg
8. Mürgisus, toksilisus mürgine surmavaks loetakse alates 100 ml
9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Lahustub vees igas koguses
10. Olek toatemperatuuril vedelik
11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus värvitu, elektrit juhtiv, 0,791-0,792 g/cm3 20°C juures
12. Kasutamine lahustina ja kütusena
1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- DDT
2. Summaarne valem - C14H9Cl5
3. CAS nr - 50-29-3
4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) -
5. Sulamistemp. 109 °C
6. Keemistemp. 260°C
7. LD 50 113 mg/kg
8. Mürgisus, toksilisus mürgine
9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu?
10. Olek toatemperatuuril: tahke
11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus - valge kristallne aine, ei juhi elektrit 0.99 g/cm³
12. Kasutamine : putukatõrje
1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- metaan
2. Summaarne valem -CH4
3. CAS nr -74-82-8
4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) -
5. Sulamistemp. −182,5 °C
6. Keemistemp. −161,6 °C
7. LD 50 2000 mg/kg
8. Mürgisus, toksilisus ei ole
9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? 3,5 mg/100 ml (17 °C)
10. Olek toatemperatuuril gaas
11. Värvus, elektrijuhtivus,ei juhi, värvitu, tihedus 0,717 kg/m3
12. Kasutamine maagaas põhiline koostisosa
1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Tsükloheksaan
2. Summaarne valem - C6H12
3. CAS nr - 110-82-7
4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) -
5. Sulamistemp. 6.5 °C
6. Keemistemp. 80.74 °C
7. LD 50 12705 mg/kg
8. Mürgisus, toksilisus ohtlik keskkonnale, mürgine
9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Lahustub vees hästi
10. Olek toatemperatuuril - vedelik
11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus 0.779 g/ml
12. Kasutamine keemiatööstus,
1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Fenoolftaleiin
2. Summaarne valem - C20H14O4
3. CAS nr - 77-09-8
4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) –
5. Sulamistemp. 262.5 °C
6. Keemistemp. Pole teada
7. LD 50
8. Mürgisus, toksilisus
9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Ei lahustu vees. Lahustub bensiinis, etanoolis .
10. Olek toatemperatuuril- Tahke
11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus- Tihedus 1.277 g cm−3 Erineva värvusega
12. Kasutamine On kasutatud kõhulahtistina, enam ei kasutata
1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Kaltsiumkarbonaat
2. Summaarne valem - CaCO3
3. CAS nr - 471-34-1
4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) –
5. Sulamistemp. 825 °C
6. Keemistemp. (laguneb)
7. LD 50 6450 mg/Kg
8. Mürgisus, toksilisus- Pole mürgine
9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu?- vees lahustuvus on
0.00015 mol/l (25°C)
10. Olek toatemperatuuril- Tahke
11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus- tihedus 2.71 g/cm³ värvuselt on valge
12. Kasutamine- nt nafta tööstustes
1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Vaskvitriol
2. Summaarne valem - CuSO4 .5(H2O)
3. CAS nr - 7758-99-8
4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) –
5. Sulamistemp. 110 ºC
6. Keemistemp. 653 ºC
7. LD 50 300 mg/kg
8. Mürgisus, toksilisus On mürgine
9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Vees lahustuv 320 g/L (20 ºC)
10. Olek toatemperatuuril Tahke
11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus 2.284 ;
12. Kasutamine Seda kasutatakse näiteks taimekahjurite tõrjeks
1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Klorofüll
2. Summaarne valem - C55H72O5N4Mg
3. CAS nr - 42617-16-3
4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) –
5. Sulamistemp.
6. Keemistemp.
7. LD 50
8. Mürgisus, toksilisus
9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Ei lahustu vees, lahustub etanoolis, atsetoonis, metanoolis.
10. Olek toatemperatuuril
11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus Rohekas pigment ,
12. Kasutamine Taimedes fotosüntees

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 49 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

49 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KadiM Õppematerjali autor

Sai siis tehtud selline kodutöö, kus pidi hankima fakte erinevate alküünide, alkeenide ja alkoholide ning vitamiinide kohta.

a-vitamiin b-vitamiin d-vitamiin etanool tetraklorometaan etüün c-vitamiin e-vitamiin k-vitamiin propaan metüülamiin dietüüleeter puupiiritus ddt metaan tsükloheksaan kaltsiumkarbonaat vaskvitriol klorofüll

Sarnased õppematerjalid

doc

Infrapunaspektroskoopia

Orgaanilise keemia praktikum Keemia instituut Töö pealkiri: Infrapunaspektroskoopia Teostaja:Marietta Lõo Kursus: Keemia III Töö algus Töö lõpp: Juhendaja: 25.09.2007 25.09.2007 Uno Mäeorg Kasutatud kirjandus: 1) Juhend 2) Internet Kasutatavad ained: 1) Tahke KBr 2) metaan 3) isoamüülalohol 4) bensiil 5) kloroform-CHCl3 Kasutatavad töövahendid: 1) ahhaatuhmer 2) uhmrinui 3) spaatel 4) pressivorm 5) automaatpipett 6) vatt 7) KBr plaadid 8) gaasiküvett 9) spektofotomeeter 11) kummikindad 12) vaakumpump Töö eesmärk: Määrata ära uuritavate ainete puhtus Meetodi olemus 1)Infrapunane spektroskoopia on analüüsimeetod, mis lubab (osaliselt) identifitseerida või

Keemia

doc

Naatriumatsetaat

Käteja naha kaitse: kummijalatsid. Vajalikud on avariidushid. Kasutada keemiakindlaid kaitseprille vôi täielikku Silmade kaitse: näokaitset. Vajalik silmaloputuspudel puhta veega. 9.Füüsikalised ja keemilised omadused: Olek Tahke Värvus Värvitud hügroskoopsed kristallid Lõhn Nõrk äädikhappe lõhn pH Keemistemperatuur Sulamistemperatuur 324 °C laguneb Lagunemistemperatuur Iseüttimistemperatuur 607°C Plahvatusohtlikud omadused Tihedus (vesi=1) 1,45 Auru tihedus (õhk=1) Auru rõhk

Keemia

doc

Põhikooli keemia üldine kordamine

PERIOODILISUSSÜSTEEM Mõisted · Elektron Negatiivse laenguga aatomiosake. · Prooton Positiivse laenguga aatomiosake. · Neutron Laenguta aatomiosake. · Elektronkiht Elektronkatte osa. · Aatom Neutraalne osake, mis koosneb tuumast ja elektronkattest. · Keemiline element Kindla tuumalaenguga aatomite liik. · Perioodilisussüsteem - Süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse Seos aatomiehituse ja perioodilisussüsteemi vahel Elektronkihid 1) 2 elektroni Eelviimasel 18 elektroni 2) 8 elektroni Viimasel 8 elektroni 3) 18 Elektroni AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE Ainete liigitus koostise põhjal Ainete liigitus ehituse järgi MITTEMETALLID Füüsikalised omadused Vastupidised omadused metallide omadustele: · Ei läigi · Ei ole plastilised

Keemia

doc

Iseseisev töö keemias - Anorgaaniline keemia

redutseerijad ega tõrju hapetest vesinikku välja. Soolade lahustest tõrjub metall pingereas temast vähemaktiivsema (järgneva) metalli välja, aktiivsemaid (eelnevaid) metalle ta välja ei tõrju. Alumiiniumi korral takistab selle reaktsiooni toimumist alumiiniumi pinda kattev väga õhuke ja tihe oksiidikiht. 7. Metallide hävimist ümbritseva keskkonna mõjul nimetatakse korrosiooniks. Korrosiooni põhjustavad nii keskkonna füüsikalised kui ka keemilised mõjutused. Korrosiooniprotsessi tagajärjel metalli pinnale tekkiv kiht võib olla erinevate omadustega. Raua pinnale tekib kohev roostekiht, mis on metalliga nõrgalt seotud ega kaitse seda edasise roostetamise eest. Alumiiniumi pinnale aga tekib püsiv tihe alumiiniumoksiidi kiht , mis kaitseb metalli edasise korrosiooni eest. Kõik korrosiooniprotsessid kujutavad endast redoksprotsesse, s.t metall oksüdeerub ja keskkonnas olev oksüdeerija redutseerub. Vältimise viisid:

Keemia

doc

Tina, fosfori, väävli ja hapniku erinevad tüübid

kristallvõreg 7,28 g/cm Kui sulatina valada uhmrisse, siis on a metall kohe peale tahkumist hõõrumisel kergesti peenestatv Isotoobid. IX Enn Päreteli Füüsika õpik lk.67 69 Enamik looduses esineavid keemilisi elemente koosnevad mitmest isotoobist Ühe ja sama elemendi iotoopidel on tuumas prootonite arv ühesugune, neutronite arv aga erinev. Isotoobi keemilised tähised ja nimetused tulenevad reeglina vastava elemendi nimetusest. Erandiks on vesiniku isotoobid Valem või tähis Nimi Tuuma Tuumas Elekton Keskmine prootoneid neutronei e sisaldus d vesinikus 1 H Prootium Vesinik 1 0 1 99,98%

Keemia

docx

Pentaklorobenseen

Tallinna Tehnikaülikool Kemikaali riskianalüüs Pentaklorobenseen Õpilane: Rühm: Juhendaja: Karin Reinhold Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Füüsikalis-keemilised omadused........................................................................... 3 Kineetika ja metabolism......................................................................................... 4 Käitumine looduses................................................................................................ 5 Toksilisuse (mürgisuse) andmed kemikaali kohta...................................................6 Reproduktiivsüsteemi toksilisus, genotoksilisus ja mutageensus........................6 ...................................................................

Keemia

docx

Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia”

200 kuni 600 mg/l. 34. Kuidas saab vee kvaliteedi parandada? Vett keetes, filtritega, veepuhastusseadmed, 35. Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid hüdrosfääris. – hapniku (õhu) juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine), – ilma õhu (hapniku) juurdepääsuta (mere põhjas anaeroobne hingamine). 36. Reovete jagunemine: olme- ehk kommunaalreoveed, tööstuslikud reoveed, põllumajanduslikud reoveed, atmosfäärne reovesi. 37. Ohtlikud ained vees: raskmetallid (Pb, Hg, Cd, As), muud anorgaanilised ühendid: fluoriidid, tsüaniidid. 38. Reovee puhastamine: vee puhastamine sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. puhastusmeetodeid: mehhaaniline, füsiko-keemiline, keemiline, Elektrokeemiline, bioloogiline. primaarne (mehaaniline, eelpuhastus); sekundaarne (bioloogiline puhastamine); tertsiaalne (järelpuhastus). 39. Vee reostumise mõjud keskkonnale. Vetikate vohamine, elusorganismide

Keskkonnakeemia

pdf

Keskkonnaprobleemide põhjused, probleemid Eestis

Looduslik vesi VESI - OMADUSED · Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus. FÜÜSIKALISED · läbipaistev · Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, - tihedus · värvusetu vedelik Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained - sulamis- ja keemistemperatuur (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. - kokkusurutavus · parim lahusti - elektrijuhtivus · Põhjavesi: Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO42-, HCO3-, H+, OH-, ... Fe2+. · Põhjavee kokkupuutel õhuga KEEMILISED

Keskkonnakeemia

Rohkem sarnaseid