EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Kerdi Koonik Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: lektor Avo Toomsoo Tartu 2016 SISUKORD Mullakaardi analüüs............................................................................................ 3 Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega........................................................................................................ 3 Muldade omadused ja hinnang kasutussobivusele.............................................4 Põlluerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet.................................6 Agromelioratiivsete võtete kasutamine..............................................................6 Juhul kui tegemist oleks metsaga...........................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Peipsi Järv Referaat Koostaja: Raili Kivisalu Juhendaja:Aija Kosk Tartu, 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Avaliku keskkonnahüvise kirjeldus.............................................................................................4 Üldandmed.............................................................................................................................4 Geoloogia...............................................................................................................................4 Elustik..................................................................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Eva-Mai Männiste MEE TARBIMINE Referaat Keskkonnakaitse õppekava Tartu 2018 SISUKORD 1. MESI JA MESINDUS......................................................................................................3 1.1. Mis on mesi?............................................................................................................3 1. 2. Mee ja mesinduse ajalugu ning tänapäev...............................................................3 1. 3. Mesindus Euroopas................................................................................................4 2. MEE TARBIMINE........................................................................................................5 2.1. Mee omadused-tarbimise põhjused.................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut PÄIKESEPANEELID ELEKTRI TOOTMISEKS EESTI TINGIMUSTES? Rühmatöö õppeaines "Loodushoidlik energeetika" TE.0350 Energiakasutuse eriala EK KÕ BAK 3 Üliõpilane: "....." ................... 2014.a .................................. Tartu 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................... 2. PÄIKESEPANEELIDE TÖÖPÕHIMÕTE JA KASUTAMINE ELEKTRI TOOTMISEKS...............................................................................................
Eesti Maaülikool Teemakaardi koostamine KJ II Koostas: Monika Lõuna Juhendaja: Anne Kull 2016 Laadisin maakonna piiride andmed alla maa-ameti kodulehelt, Maakond MAP-Mapinfos kasutamiseks. Pakkisin zip faili lahti ja avasin maakondade kihi, kihi avasin nii et lohistasin faili MapInfo aknasse. Sisestasin andmed MapInfo programmis. Selleks lõin maakondade kihile uue veeru nimega „Regioon”, kuhu kirjutasin regioone nime, selleks valisin Table/ Table/ Modify Structure/ Add Field. Veeru tüübiks valisin Character ja tähemärkide arvuks 25.Selleks, et ära kaotada väljundkihil maakondade piirid ja tekitaks uued piirid, kirjutasin veergu „Regioonid” regioonide nimed, mille sain grupitöö andmete lehelt. Seejärel kasutasin töövahendit Spatial/ Combine/Combine Objects using Column, mis liitis objektid (polügonid)atribuutide alusel. Valisin Group Objects By Colum...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Oxfam Arenguökonoomika Koostaja: Gintaras Dalke Juhendaja: Raul Omel Tartu 2014 Sissejuhatus Olukord, kus oleme hetkel sattunud on ääretult kriitiline. See, mis hetkel maailmas valitseb on väga suureks probleemiks. Räägin siis inimestest, kes vaevlevad nälja, haiguste, ebaõigluse ja kanntuste all. Võime öelda, et kas tõepoolest on inimene ise selles kõiges süüdi ja lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub (Unt). Kõige selle vastu võitlemiseks on asutatud palju abiorganisatsioone alustades Punasest ristist ja lõpetades omaenda Eestis tegutseva SOS Lasteküla Eesti Ühinguga. Mina aga võtan vaatluse alla rahvusvahelise abiorganisatsiooni nimega Oxfam. Mis asi on Oxfam ja millega ta tegeleb ? Oxfam on rahvuvaheline abiorganisatsioonn, mis asutati 1942. aastal Inglismaa linnas nimega Oxford....
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Miks on taimekasvatus oluline elanikkonnale Maamajanduse alused Essee Juhendaja Meeli Voore Tartu 2010 Sissejuhatus Põllumajanduse põhiharud on loomakasvatus ja taimekasvatus. Taimekasvatus on põllumajandusliku tootmise alus, mis uurib põllukultuuride kasvunõudeid ja agrotehnilisi võtteid, et saada väikeste kulutustega suurt ja kvaliteetsemat saaki. Taimekasvatus on põllumajanduse peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Esmase toodangu põllumajanduses annavad taimed. Taimekasvatussaaduste kogusest ja headusest sõltub oluliselt põllumajandusliku tootmise edukus. Näiteks, Eestis on kasutatavat põllumajandusmaad 2009. a andmetel kokku 931 776 hektarit, mill...
Eesti Maaülikool Referaat Karpkala ( Cyprinus carpio) Vahur Kappak Kalakasvatus I kursus Tartu, 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ .................................3 Bioloogia .......................................................................................................................... ..3 Süstemaatiline ...
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatus instituut MAHEPÕLLUMAJANDUSLIK SEAKASVATUS EESTIS Koostaja: Sigrit Saar Juhendaja: Marko Kass Tartu 2013 1. Sisukord 2. Sissejuhatus Maheseakasvatust on Eestis kahjuks praegu väga vähe, kuid sel on hea perspektiiv kasvada. Nõudlus mahesealiha järele on suur. Järjest rohkem inimesi on huvitatud toidu heast ja kõrgest kvaliteedist. 3. Mis on mahepõllumajandus? Mahe- ehk ökoloogiline põllumajandus on loodulik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kohalikel taastuvatel varudel. Mahepõllumajanduslikus loomakasvatuses lähtutakse eelkõige loomade heaolust. Loom ei ole mitte pelgalt tootmisvahend, vaid elusolend, kelle loomulikke vajadusi tuleb arvestada. Loomad peavad saama võimalikult liigiomaselt käit...
Eesti maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Student Kadrina valla mullastiku tingimused Muldade väliuurimise kursusetöö Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2015 Sissejuhatus 1. Sisukord......................................................................................................................2 2. Sissejuhatus................................................................................................................3 3. Metoodika...................................................................................................................4 3.1 Sisetööd 3.2 Välitööd 4.Uurimisalade iseloomustus........................................................................................5 4.1 Rohumaa kaeve 4.2 Metsamaa kaeve 4.3 Põllum...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Arti Unt Maastikuarhitektuuri ajalugu Referaat Juhendaja Rutt Sööt Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma uurimustööks Sillapää mõisapargi, kus olen ise mitmeid kordi käinud väga kaunist looduspilti nautimas. Ja juba varasematel pargi külastustel tekkis endale palju küsimusi pargi kohta, millele sain vastuseid uurimustöö käigus. Referaadis kirjutan lühikokkuvõtte Räpina mõisa ajaloost, seejärel pargi kujundajast, olemusest, vaadetest, kujundusest, stiilist ja ka erinevatest puude ja põõsaste liikidest. Töö eesmärgiks seadsin saada ülevaade pargi olemusest, ajaloost ja kujundusest. Referaadi koostamisel kasutasin Sillapää pargiga seonduvaid kirjalikke materjale, vähesel määral ka interneti lehekülgi. Referaadis esinevad pildid on võetud internetist. Mõisa ajalugu Eestimaa kagusopi...
Jäätmeseadus Eesti Maaülikool Seaduse ülesanne Jäätmeseaduse ülesandeks on jäätmete tekke ja neist tuleneva tervise-ja keskkonnaohu vältimine ning jäätmehoolduse korraldus jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamine, samuti vastutus kehtestatud nõuete rikkumise eest. Jäätmed Jäätmed on mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi,mille valdaja on ära visanud kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmed jaotuvad: Tavajäätmed (jäätmed,mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka) Püsijäätmed (tavajäätmed,millel ei toimu olulisi muutusi) Olmejäätmed (kodumajapidamis jäätmed) Ohtlikud jäätmed (patareid) Biolagunevad jäätmed (paber,papp) Ülesanne Tallinnas Mäealuse tänaval tegutsev aktsiaselts ei teatanud Keskkonnainspektsioonile (2003. a-l) oma territooriumil tekkinud reostusest, ohtlikud jäätmed olid segatud olmejäätmetega ning bensiinitanklal puudus nõutav bensiiniaurude tagastussüsteem. Keskkonnainspektorid tuvastasid, et ...
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kraini mesilane Referaat õppeaines mesindus Tartu 2012 Kraini mesilaste jagunemine Kraini mesilased jagunevad viieks rühmaks: 1) Kraini mägimesilane, 2) Alam-Austria mesilane, 3) Banati mesilane, 4) Ukraina stepimesilane, 5) Tagakarpaati mesilane. Levikupiirkonnad Kraini mägimesilase levikupiirkonnaks on Ida-Alpid, Tsehhi massiiv, Karpaadid ning Balkani mägised maad. Kõige tüüpilisemad on nad Kraina piirkonnas Jugoslaavias, Kärnteni ja Lõuna-Staiermargi liidumaal Austrias ja Lõuna-Tiroolis. Alam-Austria mesilane on levinud Alam-, Ülem-Austria, Salzburgi ja Staiermargi liidumaal Austrias. Banati mesilane eluneb Banati künklikul maa-alal Rumeenias ning ka Ungariga piirnevatel Jugoslaavia lagendikel. Ukraina mesilane, mis on kraini ja tumemesilase üleminekuvorm, asub peale Ukraina ka veel Venem...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Kiirendus- ja vibratsioonisensorid Õppeaines „Autod-Traktorid II“ TE.0260 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: “…..“………………2015.a ………………………… Juhendaja: “…..“………………2015.a. …………………...........Arne Küüt Tartu 2015 Kiirendus-ja vibratsiooni sensorid Kui sõitjal on vaja teada kui kiiresti auto punktist A punkti B liigub, vaatab ta lihtsalt spidomeetrit. Samas kiirendus on palju huvitavam ja kasulikum kui hetkekiirus, sest see näitab ka muud lisaks kiirusele. Otseloomulikult on kiirenduse mõõtmine on natuke keerulisem, kui mõõta kiirust, sest see näitab aja jooksul kiiruse muutust. Selle mõõtmiseks kasutataksegi autodes kiirendusmõõturit, mis töötab kiirendusanduriga. Joonis 1. Kiirendusanduri...
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUS - ja KESKKONNAINSTITUUT PRAKTILINE TÖÖ Vee üldise ja mööduva kareduse määramine KEEMIAS: OSAKOND, TÖÖ TEOSTAJA: Kalli Vinnal KURSUS KK2 Töö teostatud: Töö esitatud: Töö vastatud: Töö arvestatud: 06.03.2018 12.03.2018 ANDMED ANALÜÜSITAVA PROOVI KOHTA: Iseärasused proovi võtmisel antud analüüsi jaoks: 1) Taara materjal: plastpudel 1,5L 2) Taara täidetus: Täielikult täidetud. 3) Proovi konserveerimise võimalus: Kareduse määramisel proove tavaliselt ei konserveerita, kuni analüüsini säilitatakse 4° C juures. Konserveerimata proov tuleb analüüsida hiljemalt 24h jooksul. Proovivõtu koht: K...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Sander Kukk Lõõmutamise laboratoorse töö kokkuvõte õppeaines ,,Materjaliõpetus" TE.0244 Tootmistehnika eriala TA BAK I Üliõpilane: "....." ................. 2015. a .............................. Sander Kukk Juhendaja: "....." ................. 2015. a .............................. Kaarel Soots Tartu 2015 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk oli tutvuta terase lõõmutamisega ning saada aru lõõmutamise vajalikkusest, selle käigus tekkivatest protsessidest ning nende mõjust teraste omadustele. ÜLDMÕISTED Lõõmutamine protsess, mille puhul terast kuumutatakse üle struktuurimuutuste temperatuuride ja järgneb aeglane jahutus (tavaliselt koos ...
Eesti maaülikool Majandus-ja sotsiaalinstituut Minu looduselamused Essee aine ökoloogia ja keskkonnakaitse Tartu Igal inimesel on loodusega omamoodi kokkupuude. Me kõik tunnetame keskkonda enda ümber erinevalt, kuigi elame külg külje kõrval. Loodus on miski, mis pakub paljudele meist rõõmu ja loob erinevaid meeleolusi. Ka minu looduselamused on erinevad, kuid üldjuhul jääb meelde siiski parim. Loodusel on rahustav toime. Kui elumured ja koolitöö on kasvanud üle pea ja tundub, et aeg lihtsalt kaob käest, on kõige parem minna toast välja. Olgu see siis kas kümneks minutiks verandale, tunnikeseks jalutama või paariks tunniks metsa. Ükskõik milline rahulik tegevus värskes õhus paneb mõtted liikuma ja muudab paljudki asjad lihtsamaks. Kui pea klaar, on lihtsam ka tegeleda lahenda...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsamajanduse osakond Gabriel Kase PÄRNUMAA METSKONNAD Kodune töö nr. 2 Juhendaja Anton Kardakov Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 METSAUUENDUS................................................................................................................5 Graafilised lisad.......................................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................12 2 Sissejuhatus Metskond on metsa haldusüksus....
Eesti Maaülikool Mesinduse referaat Mee tootmine Koostaja: Sigmar Naudi Tartu 2013 1. Sissejuhatus Väärtuslike raviomadustega toiduaine, mis koosneb organismi poolt kergesti omastatavast puuvilja- ja viinamarjasuhkrust, nimetatakse meeks. Mesi sisaldab inimorganismile vajalikke mineraalaineid (rauda, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, naatriumi jt.) Mesi on mesilaste poolt kogutud magus toiduaine, mis on saadud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja valminud kärjekannudes. Eriliselt hästi mõjub mee tarvitamine vereringele ja närvisüsteemile. Mesi on väga vajalik rasket füüsilist ja väsitavat vaimset tööd teinud ning kurnavat haigust põdenud inimestele. Mett on soovitatav tarvitada igapäevaselt, täiskasvanutel 1 teelusikatäis kolm korda päevas, lastele veidi vähem. Eesti meele on omane, et korjetaimedelt korjatud mesi kristalliseerub pärast vurritamist 2 3 n...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond SATELLIITMÕÕDISTAMINE I Referaat MI.0909 Koostaja: Kristi Ruul Juhendaja: dotsent Aive Liibusk Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE EGNOST ................................................................................................. 4 2. EGNOS KOLM TEENUST ........................................................................................... 6 3. RAKENDUSED EGNOS .............................................................................................. 7 4. EESTIS ................................................................................................................
Teema 22: Kaitsealused taimed I kategooria Eesti elustik ja elukooslused Jane Tõevere, Triin Rannak Tallinna Ülikool, 2012 Haruldaste taimeliikide kaitsmise ajalugu 1920 11 haruldast taimeliiki, mis vajavad kaitset 1935 esimene looduskaitseseadus, 20 haruldast taimeliiki 1979 Eesti NSV punane raamat, 155 taimeliiki 2004 Looduskaitseseadus, 261 taimeliiki Kategooriad I kategooria 35 taimeliiki II kategooria 144 taimeliiki III kategooria 82 taimeliiki I ja II kaitsekategooria taimed kaitse all Vabariigi Valitsuse määrusega III kaitsekategooria taimed kaitse all keskkonnaministri määrusega I kategooria taimede kaitse Kasvukohtade säilitamiseks moodustatakse kaitsealad. KEELATUD: isendite ja kasvukohtade kahjustamine liigi täpse asukoha avalikustamine ERILOATA EI TOHI: liike uurida elutingimusi muuta loodusest eemaldada paljundada ja kasvatada tehistingimustes pildistada,...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Maria Rebeca Soomaa Põhja-nahkhiir(Eptesicus nilssonii) Referaat Tartu 2014 Sisukord 1 Liigi kirjeldus…………………………………………………………………………………..……3 Liigi elupaigad……………………………………………………………………………….……..4 Liigi ohustatus ja selle kaitse…………………………………………………………….……….5 Liigi ohutegurid………………………………………………………………………….………….6 Liigi kaitse korraldamine…………………………………………………………………………..7 Peamised kohustused………………………………………………………………………...7 Liigi arvukuse tagamise ennetamine…………………………………………………………….8 Tähtsad ülesanded ja tegevused…………………………………………………………….8 Liigi kaitseabinõud………………………………………………………………………………....9 Lisad……………………………………………………………………………………………….10 Kasutatud kirjandus 2 Liigi kirjeldus Küünarvarre p...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Jana Raudsepp PROBLEEMID MESINDUSES Referaat õppeaines Mesindus Juhendaja: lektor Priit Pihlik Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID...........................................................................4 2. MESILASHAIGUSED................................................................................................5 3. Probleemid rändel metsadesse.............................................................................6 KOKKUVÕTE...............................................................................................................7 KA...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KESKKONNAKAITSELISED ORGANISATSIOONID JA ASUTUSED EESTIS Referaat Juhendaja: Tartu 2008 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Keskkonnakaitse põhimõtted..................................................................................................4 2. Keskkonnaministeerium ........................................................................................................5 2.1. Eesti Keskkonnauuringute Keskus...................................................................................5 2.2. Keskkonnainspektsioon......................................................
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Itaalia mesilane Referaat Õppeaines ,,Mesindus" Juhendaja: Tartu 2012 Sissejuhatus Selles referaadis on kesksel kohal Itaalia mesilane ning selle mesilasliigi omadused ja iseärasused. Referaadi eesmärgiks on anda lühiülevaade Itaalia mesilase välimikust ja anatoomilistest eripäradest, mis eristavad neid teistest mesilasliikidest, kirjeldada ja selgitada Itaalia mesilase käitumist ning põhilisi levikupiirkondi. Infoallikatena on referaadi koostamisel kasutatud wikipediat, anastasia foorumit ja maamajandusteabe lehte pikk.ee. 1. Välimus ja anatoomia Foto: www.pikk.ee Itaalia mesilane (apis mellifera ligustica) on keskmise suurusega, pika keha ja saledate jalgadega. Nende karvkate on kollane. Karvavööd on keskmise laiusega või laiad, karvastik on viiendal seljalookel lü...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Testament ja selle liigid Tartu 2009 Testament ja selle liigid 1 jaanuaril 1997 jõustunud pärimisseadus (avaldatud RT I 1996, 38, 752) sätestab pärimise korra, st kuidas isiku (pärandaja) surma korral läheb tema vara (pärand) üle teisele isikule (pärijale). Pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimis-lepingus (pärimine pärimislepingu järgi). Alljärgnevalt on käsitletud pärimist testamendi järgi, eriti testamendi liike. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31. detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laiend...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut osakond NIMI Proovitükk 815 Andmetöötluse alused II kodune töö Juhendaja: lektor juhendaja Tartu aasta Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 2. Diameetri aritmeetiline keskmine ja standardhälve.......................................................4 3. Normaaljaotus................................................................................................................5 3.1 Normaaljaotuse graafik............................................................................................5 3.2 Normaaljaotuse eeldusel..........................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? Kursusetöö Õppeaines „Standardiseerimise põhikursus“ TE.0012 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane “.....“ ...................... 2014.a ....................................... ? Juhendaja “.....“ ..................... 2014.a ....................................... Lemmik Käis Tartu 2014 1. Ülesanne - siledate silindriliste detailide istud Ülesande tingimuste kohaselt on teada standardsed istud: Põhiava JS6, mille läbimõõt on 122,62mm. Liite moodustunud ...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Mario Kütt AIATRAKTOR MB-2 Kursusetöö Traktorite ja põllutöömasinate õppepraktika Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. AJALUGU..........................................................................................................................4 2. ÜLDISELOOMUSTUS.....................................................................................................5 2.1 Tehnilised andmed........................................................................................................5 3. KÄIDELDAVUS.......................................................
Eesti Maaülikool Maastikukaitse ja -hooldus Transrasvad Artikli analüüs Tartu 2012 Kokkuvõte Tiiu Lieberti raamatu ,,Toitumine: müüdid ja tegelikkus" transrasvhapete peatükist (28.09.2009) Toidurasvades sisalduvad rasvhapped jagunevad kolmeks: küllastunud, mono- küllastamata ja polüküllastamata rasvhapped. Kõik rasvad pole halvad. Monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapped vähendavad vere kolesteroolisisaldust ja südamehaiguste riski. Seevastu liigset küllastunud ja transrasvhapete tarbimist seostatakse südamehaiguste riski suurenemisega. Enamiku tänapäeval toiduga saadavatest transrasvhapetest saab osaliselt hüdro- geenitud taimerasvaga valmistatud toitude söömisel, samuti leidub neid piimas ja imetajate rasvas. Osaliselt hüdrogeenitud taimerasva kasutatakse ka kondiitritoodetes, kartulikrõpsudes, kiirtoi...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut SÕMERU VALD KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat õppeaines: ökoloogia ja keskkonnakaitse Juhendaja: Triin Teesalu Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST...........................................................4 2.DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES....................................5 3.PABERI- JA KLAASIKOGUMISKONTEINERITE OLEMASOLU......................................6 4.MAAVARAD.......................................................................................................... 6 5...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Merily Luik SÕMERU VALD – KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat õppeaines: ökoloogia ja keskkonnakaitse Juhendaja: Triin Teesalu Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST...........................................................4 2.DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES....................................5 3.PABERI- JA KLAASIKOGUMISKONTEINERITE OLEMASOLU......................................6 4.MAAVARAD.........................................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Naftareostuse võimalik mõju elusloodusele Referaat Juhendaja: lekt. Nimi Tartu 200X Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Naftareostusest üldiselt............................................................................................................ 3 2.1 Naftareostuse teke.............................................................................................................3 3.Naftareostusest tingitud probleemid elusloodusel................................................................... 4 3.1.Nafta olek ümbruskonnas või sisse manustatuna põhjustab:.........................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Suislepa paljandi kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused Kirjalik töö õppeaines „Keskkonnakaitse üldkursus“ Koostajad: Juhendaja: Tartu Sisukord Osa 1 ....................................................................................................................................... 3 Osa 2 ....................................................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................ 7 Osa 1 Suislepa paljand asub Viljandi maakonnas, Tarvast...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Henri Tamm Keskkonnaseisundi analüüs Erastvere küla kohta Energiakasutuse eriala Üliõpilane: "....."................. 2012. a ............................... Henri Tamm Juhendaja: "....."................. 2012. a ............................... Mirjam Metsare Tartu 2012 1 SISUKORD 2.1 Park pakub huvi ka turismiobjektina................................................................................ 6 3. Loodusressursid...................................................................................................................... 7 KASUTATUD KIRJANDUS....................................
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Karin Teedla LÄHETUSE ÕIGUSLIK KORRALDUS Referaat Juhendaja: Reet Nurmla Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Töölähetus on tööülesannete täitmine väljapool töölepinguga kokkulepitud töö tegemise asukohta. Teenistuslähetuseks loetakse avaliku teenistuja suunamist ministeeriumis kantsleri ja muus ametiasutuses ametiasutuse juhi korraldusel kindlaksmääratud ajavahemikuks teenistusülesande täitmisele väljapoole alalise teenistuskoha asukohta. Teenistuja lähetamine välisriiki loetakse välislähetuseks. Ametilähetus eristub teistest lähetuseliikidest selle poolest, et selle lähetuse liigi puhul ei ole üheski seaduses reguleeritud tööandja ja töötaja omavahelisi suhteid. Reguleeritud on vaid kulude hüvitamise maksuvabastuse tingimusi ning sellek...
EESTI MAAÜLIKOOL TARTU TEHNIKAKOLLEDZ Mullastikukaardi analüüs õppeaines "Mullateadus ja maakasutuse ökonoomika" PK.0677 Biotehnilised süsteemid Üliõpilane: ,, ,, 2011. a ...................... ........nimi.... Juhendaja: ,, ,, 2011. a ...................... Indrek Tamm Tartu 2011 Iseseisev töö Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr. 69740935646 mullastik. Mulla Lõimis Huumushorisondi Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, siffer tüsedus, cm aste % D ...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Välipraktika päevik Koostas: Juhendas: Alar Astover Tartu 2010 Sügavkaeve nr. 1 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: Eerika õppehoonetest mööda minna, majade taga põllul Maakasutus: Söötis põllumaa Taimkate: Kõrrelised Reljeef: Lainjas tasandik ( kaevasime madalamas osas) Lõimised sõrmeprooviga: ls128/sl40/v1ls2 pH: 5,6 Keemine: Puudub Horisondid: A-Baf-C A (0-28 cm); Baf (28-65 cm); C (65- cm) Huumus: 2% Juurestatus: tugev (1-30 cm), nõrk (30-50 cm) Struktuursus: Keskmine Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Lähtekivim: Punakas-pruun moreen (karbonaadivaba) Lupjamisvajadus: Regulaarselt Kasutussobivus: Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mul...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Laura Rätsep Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides Referaat Juhendaja: lekt. Merle Ööpik Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................2 2. Fotosünteesi olemus........................................................................................................2 3. Orgaanilise aine säilimine ja energiavahetus.......................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Minu keskkonnajalajälje mõjutajad Essee Koostaja: Kristiina Pällo Tartu 2015 Selles essees arutan oma ühe eluvaldkonna – igapäevase toidutarbimise – üle. Valisin selle valdkonna, kuna keskkonnas on toidutarbimisega seotud palju probleeme ning eriti aktuaalne on toidu raiskamine, samas kui paljudel inimestel ei ole piisavalt toitu, mida lauale panna. Arutan, mis rolli mängib kõiges selles minu toidutarbimine ja kui palju see mõjutab üldist pilti. Väga palju mõjutavad minu toidutarbimist ja toitumialaseid valikuid minu teadmised, mida olen elu jooksul kogunud. Olen üsna teadlik toituja, tean mis on mulle halb ja mis on mulle hea. Samuti tean, mis on hea keskkonnale ja mis on keskkonnale halb. Tean, et keskkonda mõjutab väga palju maailmas kõrgel tasemel olev lihatarbimine, kuna suured veisekarjad ...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Triin Tõnisson 105 308 EAKI Materjalide taaskasutus ja ettevõtte juhtimine 2 TTÜ Tartu Kolledz Looduslikud värvid ehituses Referaat Õppeaines säästev ja keskkonnasõbralik ehitamine Juhendaja: K. Akermann Tartu 2011 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Triin Tõnisson Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Looduslikud värvid ehituses....................................................................................
Eesti Maaülikool Ott Mandel Tuuleenergia Referaat Tartu 2008 Sisukord SISSEJUHATUS 1. TUULEENERGIA PLUSSID 2. TUULEENERGIA MIINUSED 3. TUULEENERGIA EESTIS JA MUJAL MAAILMAS KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD Sissejuhatus 2 Tuuleenergia on üks mitmetest ,,rohelise" energia liikidest, samuti on see üks vanematest energialiikidest. Inimene on tuuleenergiat enda kasuks ära tarvitanud juba väga ammustest aegadest nt tuuleveskite või purilaevade näol. Elektrienergiaks muundavad tuult aga tuulegeneraatorid. Tuule abil elektri tootmine on kindlasti väga perspektiivikas, eriti kui võtta arvesse tänapäeval aina kallinevaid kütusehindasid ning selle tohutut potensiaali. Samuti ei ole tuuleenergia tootmine otseselt mitte mingilgi moel keskkonnale kahjulik. Traditsiooniline energiatootmine tähendab aga fossiilsete kütuste põle...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Koonilised projektsioonid Referaat Koostaja: Kadri Saia, RHB II TARTU 2009 1 Sisukord 1 Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 2 Koonus siirdepinnana............................................................................................................ 3 3 Projektsioonide omadused................................................................................................. 3-6 4 Pseudokoonilised ja polükoonilised projektsioonid.............................................................. 6 4.1 Pseudokoonilised projektsioonid..................................................................................... 6 4.2 Polükoonilised projektsioonid......
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Theimo Lehtveer Mustikapuhtimismasina arvutusskeem. Ainetöö õppeaines ,,Põllundusmasinate teooria" TE.0364 Tootmistehnika eriala TA MAG II Üliõpilane: "....." ................. 2013. a ......................................................... Theimo Lehtveer Juhendaja: "....." .................. 2013. a ......................................................... prof. Jüri Olt Tartu 2013 Töö eesmärk PMT ainet...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Merili Sulg, Marianne Männistö LÄÄNE-EESTI MADALIK Juhendaja lektor Are Kaasik Tartu 2009 1 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Geograafiline ülevaade............................................................................................................... 4 1.2 Pinnavormid..........................................................................................................................4 1.3 Rannajoon ja rannikualad......................................................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaisa Kamenik Jooksiklased (Carabidae) Referaat aines PK.0397 Eesti putukad Tartu 2015 Sisukord Carvalho, C. (2015) Ground and Tiger Beetles (Coleoptera: Carabidae).....................................8 Sissejuhatus Jooksiklased (Carabidae) on röövmardikaliste suurimaid sugukondi (veebipõhine EE, 2006), kuhu kuulub üle 40 000 liigi. Umbes 2000 liiki on esindatud Põhja-Ameerikas. Inglismaal on neid aga umbes 350 ning seal leidub ka Carabus intricatus, kes on üks suurimad isendeid ning väga haruldane ja kohtab ainult mõnes kohas Dartmooris (Carvalho, 2015). Eestis on kirjeldatud ligikaudu 270 liiki (vikipeedia, 2014). Tuntumad liigid on süsijooksik (Pterostichus sp.), ajajooksik (Carabus nemoralis), põllujooksik (Carabus cancellatus) ning nõmmliivakas (Cicindela hybrida) (Tamm). 1 Tä...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Tupenurme panga kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused (Rühmatöö keskkonnakaitse üldkursus) Koostajad: Triinu Aru, Evelyn Landing, Geidi Siidra Juhendaja: Eva-Liis Tuvi Tartu 2013 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Saare ajalugu...............................................................................................................................4 Tupenurme panga lühitutvustus............................................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL (Instituut) (Osakond) Välipraktika päevik (aine nimi) Koostas: Juhendas: Tartu 2010 Sügavkaeve nr 1 Asukoht: Maakasutus: Söötis põllumaa, on seisnud kasutamata 4-5 aastat. Taimkate: Kõrrelised. Reljeef: Lainja maastiku madalas osas. Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) A 0-28 ls1 Baf 29-65 sl 5,6 C 66-100 ls2 Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Huumusesisaldus: 2%. Koreselisus: Puudub. Juurestatus: Tugev juurestatus kuni 30 cm sügavuseni; nõrk juurestatus 30-50 cm ulatuses. Struktuursus: Keskmine. Aluskivim: Karbonaadivaba punakaspruun moreen. Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Kasutussobivus: Peale lupjamist sobib põllumaaks. Boniteedi...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja- hooldus Kati Zoobel Arseen Referaat aines saasteaines keskkonnas ja ökotoksikolooga Juhendajad: Kaja Orupõld Tartu 2014 Sissejuhatus Järgnev referaat on koostatud aines saasteaines keskkonnas ja ökotoksikoloogia koduse tööna. Töö teemaks on Arseen ning tema toksiline mõju. Arseen on väga tähtis aine, mis väikestes kogustes on kasulik kuid suurtes kogustes on kahjulik nii inimesele kui ka organismidele. Teema valiti kuna arseen satub üha enam inimeste igapäeva toidulauale näiteks mitmetes veise- ja seafarmides kasutatakse arseeni toidulisanina, kuna selle tõttu võtavad loomad kiiremini kaalus juurde ja saavad ühlasi seente ning bakteritevastase "tõrje", lisaks kasutatakse seda metallitööstuses...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Remo Jõgela LÄHETUSE ÕIGUSLIK KORRALDUS Referaat Juhendaja lektor Reet Nurmla Tartu 2010 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Töölähetus......................................................................................................................... 3 Keda ei saa lähetada.......................................................................................................... 4 Välislähetus.................................................................................................................