Mee tarbimine (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Eva-Mai Männiste
MEE TARBIMINE
Referaat
Keskkonnakaitse õppekava
Tartu 2018

SISUKORD

1. MESI JA MESINDUS 3
1.1. Mis on mesi? 3
1. 2. Mee ja mesinduse ajalugu ning tänapäev 3
1. 3. Mesindus Euroopas 4
2. MEE TARBIMINE 5
2.1. Mee omadused-tarbimise põhjused 5
2.2. Mee tarbimine Eestis 6
Kasutatud allikad 7

1. MESI JA MESINDUS

1.1. Mis on mesi?

“suhkrute küllastunud lahus, mis on tekkinud mesilase ensüümide toimel nektarist (õiemesi) vm. taimeeritistest ja mõne putuka suhkrut sisaldavast väljaheitest (lehemesi) ... Mesi on väärtuslik, hästi omastatav toiduaine, mis temas sisalduvate ensüümide toimel kiirendab organismis toitainete muundumist” [2].

1. 2. Mee ja mesinduse ajalugu ning tänapäev

“Mesindusel on rahvamajanduses küllalt suur osatähtsus. Mesilased ei tooda üksnes mett , vaha, taruvaiku, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima, vaid nad aitavad tunduvalt tõsta ka putukalembeste põllumajanduskultuuride seemne - ja viljasaake. Mesindussaadusi kasutatakse järjest rohkem toiduainetena, ravimitena ning toor- ja abimaterjalidena paljudes tööstusharudes.”[4]
Mesi on tuntud kui väärtuslik toiduainena, selle heade omaduste poolest, mis on tervendava toimega. Mesindusega tegelevad inimesed ei müü vaid mett vaid ka vaha, mesilasemasi, taruvaiku, mesilasmürki ja ka mesilasema toitepiima. Siiski saavad mesinikud põhitulu mee müümisest. [4]
Mesinike ja talunike vahel võivad tekkida konfliktid, kuna mesinikud teevad talunikele mesilaste pidamisega teene-mesilased tolmeldavad nende põlde, kuid talunike käitumine toob mesilastele ja mesinikele kahju-umbrohutõrje, õitsemisperioodil taimede niitmine . [4]
Eestis on mesindusega tegeletud juba pikka aega. Muinasajal otsiti puuõõnsustest mesilasperesid ja neilt võeti meesaak. Sellest sai alguse metsmesindus. Kodumesindusega hakati tegelema XVIII sajandil. Siis toodi mesilastarud majade lähedale. Eesti mesinduse arengus toimus suur pööre XIX sajandi lõpus. Mesinduse edukas arenemine lõppes Eestimaal teise maailmasõja ajal. Sõja ajal mesilasperede arv vähenes. [4]
Mesilased on tähtsad, sest tänu neile saavad taimed tolmeldatud. Eriti tähtis roll on mesilastel viljapuude ja marjapõõsaste tolmeldamisel. Suureks probleemiks tänapäeval ongi mesilasperede arvu ja neilt saadava mee vähenemine. Peamisteks probleemideks on mitmesugused mesilaste haigused ja muidugi ka GMO-ga seotud riskid. [4]

1. 3. Mesindus Euroopas

Mesindus on Euroopa liidus lahutamatu osa. Suurimateks riikideks Euroopa Liidus, mis tegelevad mesindusega on: Hispaania , Itaalia, Kreeka ja Prantsusmaa.
Olulise osa annavad täiendavast meetootmisest ka riigid nagu Ungari, Poola ja Tsehhi. [4]
Euroopa Liit on meetootmises maailmas teisel kohal, esimene koht kuulub Hiinale. Euroopa Liidus toodetakse vähem mett kui seda tarbitakse. Ligikaudu 40% meest imporditakse väljaspoolt Euroopa Liitu. Üldiselt on meetootmine Euroopa Liidus aeglaselt kasvanud. Sama tootmistaseme hoidmine muutub mesinike jaoks raskemaks kuna mesilase elupaigad kaovad ja mesilaste tervis halveneb. [1]

2. MEE TARBIMINE

2.1. Mee omadused-tarbimise põhjused

Mesilased toodavad mesindusproduktidest mett. Mesi on väärtuslik toidu- ja raviaine , mis koosneb (70-80 %) organismi poolt kergesti omastatavast puuvilja -ja viinamarja suhkrust. 1 kg mett annab 3150 kalorit. Väärtuslike koostisosadena on mees inimorganismile vajalikud mineraalained, fermendid ja mitmeid vitamiine. Mee väärtuslikuks omaduseks on ka bakterisiidsus, mille tõttu teda kasutatakse kui ravivahendit. [4]
Mee kasulikud omadused on põhjused, miks inimesed soovivad mett tarbida. Mees sisalduvad kasulikud bakterid aitavad tasakaalustada soolestiku mikrofloorat. Samuti võib mesi kaasa aidata veresuhkru kontrollile. Mee söömise tagajärjel tekib meie kehas glükogeen. See on vajalik selleks, et pikema treeningu või une ajal oleks meie aju piisavalt energiaga varustatud. Kui ajus hakkab energiavaru lõppema, siis vabanevad ajus stressihormoonid. [3]
„Katsed on näidanud, et võrreldes teiste magustajatega, võib mesi aidata paremini veresuhkru taset kontrollida, kuna keha talub seda paremini kui tavalist suhkrut või glükoosi.“ [3]
Mesi aitab ka külmetuse korral. On leitud, et laste puhul võib mesi olla palju efektiivsem köhaleevendaja kui on apteegiravimid. Eriti hästi peaks toimima tatramesi. [3]
Mesi toetab immuunsussüsteemi. Iisraelis läbiviidud katsed näitasid, et 64% patsientide puhul aitas mesi vähendada ägeda febriilse neutropeenia ohtu- see on selline seisund, kus kõrge palaviku korral vähenevad haiguse vastu võitlevad valgeverelibled. Mesi aitab ka haavu parandada. On leitud, et kui määrida mett haavale , siis haav paraneb kiiremini. Mees on ensüüm, mis veega kokkupuutel tekitab vesinikperoksiidi, mis on antiseptilise toimega. [3]
Teaduslikes katsetes on selgunud ka see, et töötlemata mesi aitab võidelda kolesterooliga. Samuti parandas mesi ka paljusi teisi verenäitajaid. Soovitus-tarbida mett julgelt vähemalt lusikatäis päevas, see aitab tervetel tervem olla ja haigetel vähem ravimeid tarbida. [3]

2.2. Mee tarbimine Eestis

Aastal 2010 tarbis ligikaudu pool eestimaalastest (47%) mett regulaarsuseta ja juhuslikult. Kuid on ka suur osa neid eestimaalasi, kes on sagedased meetarbijad. Kord nädalas kasutab mett 40% inimestest ning igapäevaselt 13% eestlastest. Eestis on mee tarbimine aastatega suurenenud. Rohkem on mee tarbijate seas vanemaid inimesi. [6] „Ligi pooled 45-74- aastastest tarbivad mett vähemalt kord nädalas, samas kui 15-24- aastaste seas tarbib mett vähemalt kord nädalas vaid veerand. Ka igapäevaseid meetarbijaid on 55- aastaste ja vanemate seas märgatavalt enam kui nooremates vanusegruppides.“ Leibkonna kohta oli keskmine aastane meetarbimine 2010. Aastal 4,7 kg. [6]
Peamised mee tarbimise põhjused on mee tervislikkus ja selle raviomadused , maitse, harjumus seda tarbima. Mee tarbimisviisideks on ravimina söömine, naturaalsena söömine, leiva või saia peal, kohvi ja tee magustamiseks, saunameena, kosmeetiliseks otstarbeks, toidu valmistamine, jookide magustamiseks, hoidiste valmistamiseks. Mett hangitakse tarbimiseks kõige rohkem tuttavalt mesinikult. Samuti oma mesilast, poest, turult ja laatadelt. [5]

Kasutatud allikad

Eesti Põllumajandus- kaubanduskoda [veebileht].
http://epkk.ee/uudised2/raport-mesitarude-arv-euroopa-liidus-suureneb-kuid-mesinikke-aina-vahem/ ( 01.10.2018)

Mesi.-EE. Kd 8. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1985.

Oma maitse. [veebileht]. Päris ja võltsmesi: kuidas teha vahet töötlemata ja töödeldud meel? http://omamaitse.delfi.ee/tervis/paris-ja-voltsmesi-kuidas-teha-vahet-tootlemata-ja-toodeldud-meel?id=78701006&page=2 (01.10.2018)

Pihlik, P. (2008). Mesinduse ajalugu ja tänapäev. [e-ajakiri] http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/mesinduse-ajalugu-ja-tanapaev?id=23955879 (30.09.2018)

Pärn, E. ( 2016 ). Mesi ja mesindusaaduste osakaal meie toitumises. http://aps.emu.ee/userfiles/downloads/2016_Parn.pdf (01.10.2018)

Simson, K. (2011). Üks inimene sööb aastas keskmiselt 1,8 kg mett. [e-ajakiri] http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/uks-inimene-soob-aastas-keskmiselt-1-8-kg-mett?id=45198081 (01.10.2018)