Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Mee tarbimine (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Mee tarbimine #1 Mee tarbimine #2 Mee tarbimine #3 Mee tarbimine #4 Mee tarbimine #5 Mee tarbimine #6 Mee tarbimine #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maimai Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Meetaimed

sinep, tatar, roosa ristik, valge ristik, lutsern. [2] Valge mesikas on valgete õitega kaheaastane 1,5-2 m kõrgune liblikõieline sööda- ja haljasväetistaim. Külvinormiks puhaskülvi korral 14-20 kg seemet hektarile. Õitseb juulis. Meeproduktiivsus 200 kg/ha. [2] Valge ristik on levinud murutaimena ja põllukultuurina. Alustab õitsemist juuni keskel ja seda loetakse peakorje alguseks. Õitseb 30-40 päeva. Meeproduktiivsus on 100-120 kg/ha, mesi on peaaegu hele, värvitu või pruunika varjundiga. Õietolm on hele-või kollakaspruun. Valge ristiku mesi on võetud kokkuleppeliselt standardmeeks. Sellega võrreldakse teisi meeliike. Kõige paremini eritab nektarit kui temperatuur on öösel üle +15C ja päeval +24C. Ristiku mesi sobib hästi mesilasperedele talve söödaks. [3] Roosa ristik on oluline peakorje meetaim. Õitsema hakkab natuke hiljem kui valge ristik. Roosalt ristikult koguvad mesilased nii nektarit kui õietolmu.

Mesindus
thumbnail
6
docx

Meetaimed

raudrohi, suur takjas, lõhnav reseeda, äitar. Harilik pihlakas Ojamõõl Paiseleht Külvatavad meetaimed Meetaimi külvatakse, kui taru läheduses on vähe meetaimi ning mesilased ei saa täis vajaliku normi õietolmu. Taimi külvatakse ka siis, kui tahetakse muuta mee värvust või maitset (mee värvus ja maitse sõltuvad taimede õietolmust). Eriti rikkalik mesi on nende taru elanikel, kelle läheduses asuvad rapsipõllud. Külvatavate meetaimede hulka kuuluvad raps, aedkoriander, metssalvei, jumikas, harilik keerispea, söödagaleega, valge ristik, harilik käokannus, roosa ristik, ussikeel, tatar, valge mesikas, harilik kurgirohi, valkjas mesiohakas, moldaavia tondipea, veiste südamerohi, kurk, iisop, lõhnav reseeda, aedmajoraan, harilik naistenõges. Iisop Valge mesikas Valkjas mesiohakas

Mesindus
thumbnail
14
pptx

Tarbimine

Anti Samsonov, Mihkel Treufeldt, Robin Mõttus, Otto Abel Tarbimine Üllatus?  Meie üllatuseks on see, et peamine tootmismaa on Eesti  Kõige kaugem – USA ja Prantsusmaa  Kodust pärit toidu osakaal on suur Kaugelt pärit tooted. Miks?  Parem maitse (Norra lõhe)  Harjumus antud toodet tarbida  Eestis ei toodeta sellist toodet  Juhuslikult sattus ostukorvi Ostueelistus  Põhjuseks, miks antud toode valiti on peamiselt hind  Siis maitse  Ja jälle sattus juhuslikult korvi Keskkonnasõbralikud tooted • Kodused tooted ja mõned ka poest Keskkonnasõbraliku 45% d 55% Tavalised Pakendid  Pakendatud kaupa oli 55% 12% 20% Kilekotid 20% Klaastaara Plasttaara Plastikpakend 48% Tervislikku

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
5
docx

Itaalia mesilane

mesilasperesid mis on vähese sülemlemistungiga Vahakoi eest kaitsevad mesilased pesa hästi ja pesas hoiavad hoolikalt puhtust. Itaalia mesilased on head toiduotsijad ja lähevad kiiresti ühelt toiduallikalt üle teisele. Mee korjavad nad magasini. 3.3. Vargustung Itaalia mesilased on agarad vargad: uute korjeallikate otsimisel ja saagi hankimisel võõrastest tarudest on nad väga leidlikud. Liigile on omane suur vargustung. Nõrkadelt peredelt röövitakse kogu mesi ja ema tapetakse. Sagedase võõrastesse peredesse eksimise tõttu on itaalia mesilased ka haiguste edasikandjad. 3.4. Itaalia mesilase miinused Itaalia mesilastel on meie kliima tingimustes mitu ebasobivat omadust. Kuna neil on sügisel tarus väga hiline haue ­ september ja oktoober , siis nad lähevad talvituma suurearvulisena. Talvekindlus on neil nõrk ja talvine mesilaste kadu suur, kuid seda on võimalik parandada pideva valiku ja aretustööga. Itaalia

Mesindus
thumbnail
4
doc

Referaat: ,,Mesilaspere meesaaki mõjutavad tegurid\'\'

Referaat Mesilaspere meesaaki mõjutavad tegurid Maaleht Ilme Nõmmisto 07. juuli 2009 Neid tegureid, mis tugevalt saagikust mõjutavad on üsna mitmeid. Uurisin Maalehest nende kohta täpsemalt ja sain vastused Ilme Nõmmisto kirjutatust. Et meesaaki saada on vaja kuskilt alustada, seega esimeseks teguriks mainis Ilme korjeallika kaugus mesilaspere kodust. Mesilane korjab taimedelt 40-60 mg nektarit, kuid lendamiseks kasutab ta energia saamiseks sedasama nektarit. Näiteks, kui lennuteekond asub 5 km kaugusel, siis koju jõudes pole tal midagi alles. Kuid mis on kaugus ? Mesilastele on sobivaim kaugus 750 m. Oma kodu lähedalt nad ei korja, sest see on vajalik mustadeks päevadeks jätta. Veel tekib küsimus, kui palju mesilaspere vajab oma toodetust endatarbeks ? Mesilaspere vajab aastas eluks 80-90 kg mett. Soodsates meesaagikust mõjutavate tegurite oludes 150-180 kg mett, aga Eesti oludes on normaalne siiski 18-30 kg mett pere kohta.

Mesindus
thumbnail
8
doc

Referaat - mesilane

mao ees paiknevasse hoidlasse. Tarusse naastes annavad nad kogutud nektari oma noorematele kaaslastele üle ning lendavad jälle korjele. Noored töölised, kes veel tarust väljas ei käi, hoiavad nektarit umbes 20 minutit "suus" ja segavad selle ensüümidega, mille abil lõhustatakse nektaris sisalduv roosuhkur lihtsuhkruteks: viinamarja- ja puuviljasuhkruks. Samal ajal toimub mitme nektaris mittesisalduva suhkru süntees ning mesi muutub kergestiseeditavaks. Seejärel asetatakse nektar kärjekannudesse, et vesi sellest ära aurustuks ning see tiheneks. Kui poolvalmis mesi on täiesti tihke, mälub tööline selle uuesti läbi ja muudab aineks, mida võib juba meeks nimetada. Ta paneb selle kärjekannu tagasi ja suleb kannu vahast kaanekesega, et selle sisu säiliks ajani, mil seda tarvis läheb. Selle protsessi käigus säilivad nektari eeterlike õlide jäänused, mis annavadki meele selle

Bioloogia
thumbnail
34
ppt

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - MESI

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE MESI Mesindusest üldiselt · Mesindus on mesilaste pidamine · Mesinduse eesmärk on mee ja mesindussaaduste saamine · Mesinduse abil tõhustub põllu-, metsa- ja aiataimede tolmeldamine · Mesindus on soovitatav mahepõllumajanduse haru 2 · Mesindussaadused on: - mesi - õietolm - suir - vaha - taruvaik - mesilasmürk - mesilasema toitepiim 3 · Mesindussaadusi kasutatakse: - toiduainetena - ravimitena - kosmeetikatööstuses - elektroonika- jt tööstusharudes - restaureerimisetöödel 4 · Mesi: - nektar - ensüümid - õietolm - süsivesikud - valgud - mikroelemendid - orgaanilised happed - aromaatsed ühendid - mineraalained - vitamiinid

Toitumise alused
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus



Lisainfo

referaat mesinduse ajaloost ja mee tarbimisest.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun