Oxfam (0)

EESTI MAAÜLIKOOL 
Majandus- ja sotsiaalinstituut 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Oxfam 
Arenguökonoomika 
 
 
 
 
 
Koostaja : Gintaras Dalke 
Juhendaja :  Raul   Omel  
 
 
 
Tartu 2014 
 
 
Sissejuhatus 
Olukord, kus oleme hetkel sattunud on ääretult kriitiline. See, mis hetkel maailmas valitseb on 
väga suureks probleemiks. Räägin siis inimestest, kes vaevlevad nälja, haiguste, ebaõigluse ja 
kanntuste  all.  Võime  öelda,  et  kas  tõepoolest  on  inimene  ise  selles  kõiges  süüdi  ja  lõbusalt 
saeb   inimkond   oksa,  millel  ta  istub  (Unt).  Kõige  selle  vastu    võitlemiseks  on  asutatud  palju 
abiorganisatsioone  alustades  Punasest  ristist  ja  lõpetades   omaenda   Eestis   tegutseva   SOS 
Lasteküla  Eesti  Ühinguga.  Mina  aga  võtan  vaatluse  alla  rahvusvahelise  abiorganisatsiooni 
nimega Oxfam. 
 
 
Mis asi on Oxfam ja millega ta tegeleb ? 
 
Oxfam on rahvuvaheline abiorganisatsioonn, mis asutati 1942. aastal Inglismaa linnas nimega 
Oxford .  Algselt  mooudustati  gruppidest  ja  inimestest,  kes  ei   kuulnud   valitsusse  ehk  võib 
öelda  vabatahtlikest.  Organisatsiooni  nimetus  tuleneb  siis  „Oxford  Committee  for   Famine  
Relief“  (tõlk.  Oxfordi  komitee,  et  vähendada  näljahäda).  Tegemist  on  17-liikmelise 
organisatsiooniga,  kuhu  kuulub  16  riiki  ja  üks   Kanada   provints  ning  ühtekokku   abistavad  
aktiivselt 94 abivajavat riiki.  Peakontor  ja sekretariaat asub Oxfordis.  Organisatsioon  tegeleb 
vaesuse 
võitlmisega, 
looduskatastroofi  
tagajärgede 
leevendamisega, 
inimõiguse 
propageerimisega ja diskrimineerimisega. 
Nagu meil paljudel on ka Oxfamil enda visioonid ja eesmärgid.  Võime lugeda kolm peamist 
visiooni: 
1.  Maailm ilma vaesuseta 
2.  Teadvustada inimestele nende õigusi 
3.  Inimesi koheldaks võrdselt 
Eesmärk  kuhu  poole  püüeldakse  ja  miks  seda  tehakse  on  selleks  luua  võimalused  ja 
lahendused, et vabanedda vaesusest ja ebaõiglusest.  
 
 
 
Eesmärkide saavutamine ja tõekspidamised 
 
Oxfam  kasutab  eesmärkide  saavutamiseks  jätkusuutlike   programme ,  avalike  hariduse 
programme,  „Fair  Trade“,  propageerimine  ja   humanitaarabi   looduskatastroofides  hävinud 
linnades.  Proovivad  olla  alati  innovaatilised  ja  praktilised  ja  õppida  teistelt,  et  saavutada 
suuremat  edu  laiemale  kogukonnale.  Võitleb  ebõiglusega  igal,  mis  põhjustavad  vaesust 
ülemaailmselt,  regionaalselt,   rahvuslikult   ja  kohalikul  tasandil.    Tehakse  tööd  erinevate 
agentuuridega,  et  promoda enda tegevust, korraldatakse  laagreid ,  kus  teadvustada inimestele 
nende  õigusi.  Samuti  nad  peavad  tähtsaks  soolist  diskrimineerimist.  Oma  optimistliku 
suhtumisega suudavad inimestele edasi kanda lootust, et vaesusest on võimalik välja tulla ja 
sellega võidelda. 
 
Enda  tõekspidamistes  peavad  nad  tähtsaks  inimeste  teadlikkust  ja  potentsiaali,  et  neil  on 
võimalus  elada  vabalt,  võidelda  vaesusega,  olla  kaitstud.  Oxfam  usub,  et  õige  inimkonna 
abiga ja õigete poliitiliste otsustega on võimalik luua maailma olukord kus pole vaesust. Igal 
inimesel on õigus nende põhiõigustele nagu kindlustunne  ja õigus elule, õigus jätkusuutlikule 
elatisele,  olle  teadlik, olla kuuldel, omada väärtust,  ja tagada ligipääs kõikidele sotsiaalsetele 
vajadustele.   Vaesus ,  on  üks  osa,  milles  inimesed  omavad  jõudu,  et  seda  ühtsena  mõjutada. 
Vaesus on jagatud kaheks, mis sõltub inimestest ja mis ei sõltu inimestest. Vaesust mõjutavad 
looduskatastroofi,    inimkonna  vägvald  ja  keskkonnasaastatus.  See  kõik  on  kõrvaldatav  ja 
elimineeriv intstitutsioonide  ja majanduslike mehhanismidega.  
Naised ja tüdrukud on sageli kokkusurutud vaesuse tõttu, nende vajadused ja õigused on vaja 
keskselt tähtsustada, et kõrvaldada vaesus.  
Oxfam  seisab  21.  sajandil  silmitsi  globaalse  ilmastiku  muutuse,  söögipuuduse, 
majanduskriisi,  humanitaarkriisi,  ebaseaduslike  relvadega,   linnastumisega   ja  loodusressursi 
vähemisega. Kõikide puudustega on võimalik võidelda ja neist üle saada, kuid selleks on vaja 
rahvusvahelist  koostööd,  et  see  muutus  ellu  viia.  Valitsused  peavad  rohkem  suunama  enda 
inimestele ja elanikele nende õigusi  ja nende kaitstust.  
 
 
 
 
 
Kuidas jõuab abi ja kuidas seda tehakse? 
 
Oxfam on enda jaoks välja töötanud 6-tahulise strateegia, kuidas inimesi aidata.  
Esimene  on  „Voices  for   choices “  n-ö  sünavabadus.  Kui  inimestel  on  jõudu  nende 
põhiõigustele suudavad nad jagu saada vaesusest. Nende programm hõlmba rohkem, kui 90. 
riiki,  kui  täpne  olla  siis   hetkeseisuga   on  neid  94.  Enda  partnerite,  ühingute  ja  kohalike 
kogukonnaga aitavad inimesi, et nende õigused jõuaksid nende endini.  
Teiseks  on  võitlemine  diskrimineerimisega  nad  aitavad  ja  on  jõuliselt   toeks   naistele  ja 
tüdrukutele,  et  nad  räägiksid  nende  alandmisest  ja  soolisest  ebavõrdsusest  ning  nende 
survestamisest. Tehakse koostööd nõrgema soo esindajatega, et nad julgeksid rääkida sellest. 
Kolmandaks   on  on  otsene  abipakkumine,  kui  mõnda  riiki,  kogukonda  või  hõimkonda  on 
tabanud  looduskatastroof  või  sõjaline  konflikt.  Oxfam  pakub  puhast  vett,  toitu  ja  sanitaar 
võimalusi  kahjustatud  piirkondades.  Nii  palju  kui  nad  suudavad  siis  nad  üritavad  ja  teevad 
kõik  selleks,  et  kaitsta  neid  elanikke.  Samal  ajal  nad  otsivad  võimalusi  ja  lahendusi,  et 
vähendada  riski  tulevikus  tekkivatele  katastroofidele  tehes  koostööd  nende   samade  
inimestega, kellele nad on andnud abi. 
Neljas  allikas  on  eluks  vajalike  vahendite  ebavõrdne  jaotamine,  kus  teatud  grupp  inimesi  ei 
saa nende ausat ja väljateenitud osa.  Nendeni  ei jõua see siis kas üleilmse kliimamuutuse tõttu 
või mõne teise põhjusega. Nad teadvustavad valitsusi, rahvusvahelisi organisatsioone, et seda 
kõrvaldada. 
Viiendaks nad aitavad inimestele ja hõlbustavad neil toidu kättesaadavust. Nad üritavad teha 
kõik selleks, et inimestel oleks alati midagi lauale panna. Peaaegu miljon inimest läheb iga öö  
näljasena  magama.  Mitte  sellepärast,  et  maailmas  pole  piisavalt  toitu,  vaid  sellepärast,  et 
suure ebaõigluse tõttu, kuidas toidu süsteem töötab. Tegemist on raiskamise, ületootmise ning 
ületarbimisega.  
Viimaseks  ehk  kuuendaks  tehakse  kõik  selleks,  et  oleks  ligipääs  tavalistele  ja 
elementaarsetele sotsiaalvajadusele. Selleks on siis  arstiabi  ja  haridus . Suunates raha sellesse 
valdkonda enim. 
 
 
 
 
 
Miks seda tehakse? 
 
Oxfam usub, et  austus  ininõiguste vastu aitab tõsta nende teadlikkust välja tulla vaesusest ja 
ebaõiglusest.  Aidates  neil  kinnitada  ja  väärtustada  enda  eneseuhkust  ning  garanteerida 
jätkusuutliku arengut. Oxfam usub, et kõigil siin maailma on õigus elatisele, elemenaarsetele 
teenustele,  olla  kaitstud  halva  eest,  olla  teadvusatud  ja  koheldud  võrdselt.  Kui  me  räägime 
õigustel põhinevast lähenemisviisist, siis on just see eelnev, mida Oxfam mõtleb. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kasutatud kirjandus: 
 
1.  [WWW]  http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/mati_unt 
 
2.  [WWW]  http://www.oxfam.org/