Kiirendus- ja vibratsioonisensorid (0)

Sarnased õppematerjalid

20

pdf

Abs Pidurid

Lisaks võetakse info piduritule lülitilt ja info ABS seadiste töötamisest (pumba töötamine, andurite ja magnetklappide seisukord). Juhtploki tähtsamad signaalid Rataste kiirendused ja aeglustused Võttes arvesse ratta hetkelise pöörlemissageduse ja selle muutumise kiiruse arvutab juhtplokk auto kiirenduse või aeglustuse. Ratta ja teepinna vaheline haardumine. Vastavalt rataste pöörlemissageduste muutustele arvutab juhtplokk hetkelise haardumise. Igale haardumisele vastab eri kiirendus- ja aeglustusväärtus. Lisaks arvestab programmi loogika kahte eri haardetingimust: väikest jää ja lume jaoks ning suurt kuiva kõva teekatte jaoks. Sõidutingimuste muutumine. Juhtploki loogika oskab vahet teha ka mitmete eri sõidutingimuste vahel. Neist tähtsamad on: Sõitmine kurvis. Registreeritakse tagarataste pöörlemissageduste erinevuse järgi (kurvi sisepoolne ratas pöörleb välimisest rattast aeglasemalt). Haardumise muutumine. Registreeritakse rataste libisemise järgi.

Auto õpetus

22

pdf

Andurite ehitus ja tööpõhimõte

OLULISEMATE ANDURITE TÖÖPÕHIMÕTE Mootorielektroonika seadmetest moodustavad andurid ühe suurema osa. Järgnevalt ongi toodud olulisemate andurite tööpõhimõtete kirjeldused. Temperatuuriandurid Temperatuuriandureid kohtab mootori jahutusvedeliku temperatuurianduritena, mootoriõli temperatuurianduritena, silindritele antava õhu temperatuurianduritena jne. Reeglina on need termistortüüpi andurid, mille põhiosaks on pooljuht, mida kutsutakse termistoriks. Selle pooljuhi omaduseks on temperatuuri tõustes vähendada oma elektrilist takistust. Termistor 100000 90000 80000 70000 Résistance en ohms 60000 J

Elektriskeemid

7

pdf

Liikumine ruumis

LIIKUMINE RUUMIS Kiirus Punkti kohavektor oli r = xi + y j + z k . Joonisel 1 liigub objekt punktist P1 punkti P2, mille kohavektorid on vastavalt r1 ja r2 . Nihe on vektor, mis viib liikumise algpunktist liikumise lõpppunkti. Joonisel 1 on nihkevektoriks r = r2 - r1 . Trajektoor on joon, mida mööda punkt liigub. Trajektoor on skalaar. Trajektoori mööda ds mõõdetakse tee pikkust. Kui tee pikkus on s, siis kiiruse suurus on v = . dt Joonis 1. Punkti liikumine mööda trajektoori Objekti liikumine mööda trajektoori asendist P1 asendisse P2 toimub aja t jooksul. Keskmine kiirus selle aja jooksul on r2 - r1 r v av = = t 2 - t1 t Skalaariga jagamine ei muuda vektori suunda. Seega v av on paralleelne nihkevektoriga r .

Matemaatika

24

docx

FÜÜSIKA KOOLIEKSAM

FÜÜSIKA KOOLIEKSAM Pärnu Koidula Gümnaasium 10. 06. 2009 I OSA Valikvastused (1-10). Õiged valikud märkige kaldristiga vastavas kastikeses. Igas valikus on kaks õiget vastust. Juhul kui on märgitud rohkem vastuseid kui nõutud, siis loetakse see valikvastus tervikuna nulliks. Paranduste tegemisel pole lubatud kastikesse juba kirjutatud kaldristikest ainult maha tõmmata. Kastikeses oleva kaldristi parandamiseks tuleb kogu kastikesele tõmmata peale selge kriips ning joonistada uus kastike eelmise kõrvale või alla. Sel juhul läheb arvesse uude kastikesse märgitud kaldristike või tühi kastike. 1. Millised kaks antud graafikutest kirjeldavad isohoorilist protsessi? (V on gaasi ruumala, p - rõhk ja T - absoluutne temperatuur.) (2 p.) T

Füüsika

3

doc

Arutulus Mopeedi mootori kohta

Mopeedi mootor Arutlus Variaator Alustame esimesest variaatori osast. Variaatori liikumine aeglasel kiirusel. Variaatori tagumise taldriku taga asuvad rullikud. Rullikuid on erineva suuruse ja erineva raskusega, muidugi võib neid leida ka erineva värviga. Variaatori esimese ja teise taldriku vahel on rihm. Kui nüüd lisada pöördeid, siis tsentrifugaal jõud hakkab rullikuid pesadest väljapoole tõukama. Tänu sellele hakavad esimene ja teine taldrik üksteise vastu tõmbuma, mistõttu surutakse rihm taldriku alt servast ülespoole. See ongi põhiline variaatori töö. Mida kiiremini variaator pöörleb, seda kõrgemale rihm tõuseb. Kui on plaan osta sport variaator selle eesmärgiga, et saada paremat tippkiirust siis targem on jätta ostmata, sest sportvariaator ei anna tippkiirust vaid ühtlasema kiirenduse. Taldrikute liikumis kaugus jääb enamvähem samaks. See tähendab, et rihm tõuseb sama k

Tööõpetus

3

docx

Mootori elektroonika

Mootori elektroonika (leo nirg) - Mootori elektroonika ülesanne on valmistada õige küttesegu.. ! - Väntvõlli pöörlemis kiirus (ennegi speed sensor) Kui signaal ära kaob siis mootor jääb seisma, kui andur ei toimi siis mootor ei käivitu. Anduriasjanduseks nimetame siin füüsika ja keemiasuuruste elektrlist mõõtmist: Mõõtesuurus võib olla nt. - Temperatuur' - Pöörlemissagedus - Rõhk - Nurk vm asend - Voolukiirus - Kiirendus ja vibratsioon - Keemiline koostis Anduri ülesanne on muuta mehaaniline olek, elektriliseks signaaliks.! - Läb õhufiltri siseneva õhu hulga anduri signaalist arvutile ­ vastavalt tegelikuele õhukogusele, mis antakse mootori silindritele - Mootori temperatuuri anduri signaalist- näiteks külm mootor vajab rikkamat küttesegu - Välisõhu temperatuuri andur signaalist ­ näiteks kuumem õhk on hõredam ja sellisel juhul tuleb õhu hulka pihustada vähem kütust

Aktiivsed ja passiivsed turvavarustused

3

docx

Magnetism ja Elektromagnetism

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM Uurimustöö Koostaja: Allan Pertel Rühm: AA-10 Pärnu 2011 Elektromagnetism Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika. Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. Kõlar Kõlar on elektroaukustiline andur mis muundab elekrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). Kõlarite tüübid: 1. Täisribakõlarid - Täisribakõlari eesmärk on ühes seadmes edastada võimalikult suurt sagedusvahemikku. 2. Madalsageduskõl

Elektrotehnika

16

doc

Nimetu

katkestid. Halli andurit kasutatakse samuti süütemomendi kalkuleerimiseks. 8  Detonatsioonianduri(joonis 1.3) ülesandeks on mootori detonatsiooni (hüppeline rõhu ja temperatuuri tõus) vältimine. Anduri töö põhineb piesoelektrilisel efektil kus mehaaniline energia muudetakse elektrienergiaks (suure sagedusega vahelduvpingeks). Detonatsiooni puhul esineb tunduvalt suurem vibratsioon. Detonatsioonianduri signaali puudumisel muudab juhtplokk süütehetke u. 10...15° hilisemaks kui ideaalväärtus(avariireziim). Nukkvõlli asendi andur. Sellelt andurilt võetakse signaal tahhomeetrile, mis näitab ära mootori pöörlemiskiiruse. Iga töötakti ajala saadetake signaal juhtplokki, kus arvutatakse ajaühikus (minut) ära pöörlemiskiirus. Olenevalt kui mitu silindrit mootoril on, korrutatakse signaalide arv kahega (väntvõlli üks pööre on pool nukkvõlli pööret)

Baaskursus

Meedia

Kommentaarid (0)