Õkoloogia - referaat (1)

Eesti Maaülikool - Põllumajandus - Põllumajanduse alused

5 VÄGA HEA

Eesti Maaülikool
Ott Mandel
Tuuleenergia
Referaat
Tartu 2008
Sisukord
SISSEJUHATUS

TUULEENERGIA MIINUSED

TUULEENERGIA EESTIS JA MUJAL MAAILMAS
KOKKUVÕTE
KASUTATUD ALLIKAD
Sissejuhatus
Tuuleenergia on üks mitmetest „rohelise” energia liikidest, samuti on see üks vanematest energialiikidest. Inimene on tuuleenergiat enda kasuks ära tarvitanud juba väga ammustest aegadest nt tuuleveskite või purilaevade näol. Elektrienergiaks muundavad tuult aga tuulegeneraatorid . Tuule abil elektri tootmine on kindlasti väga perspektiivikas, eriti kui võtta arvesse tänapäeval aina kallinevaid kütusehindasid ning selle tohutut potensiaali. Samuti ei ole tuuleenergia tootmine otseselt mitte mingilgi moel keskkonnale kahjulik. Traditsiooniline energiatootmine tähendab aga fossiilsete kütuste põletamist või tuumaenergia kasutamist. Käesoleva referaadiga tahan anda ülevaate tuuleenergia plussidest ja miinustest ning anda edasi veidi üldisi teadmisi.
1. Tuuleenergia plussid
Kõige suuremaks eeliseks võib tuuleenergia puhul lugeda seda, et see on kõigile tasuta ning kättesaadav ööpäev läbi. Näiteks päikeseenergia puhul on takistavaks teguriks see, et seda on võimalik toota ainult päeval ja päikeselise ilmaga. Lisaks tuuleenergia süsteemid palju suurema jõudlusega kui päikeseenergiasüsteemid, ning hüdroenergiaseadmetest eristub see palju lihtsamate seadmete poolest.
Kaasaegsed väikesed tuulegeneraatorid võimaldavad sõltumatut ja töökindlat energialahendust seal, kus võrguelekter on kättesaamatu või kallis. Lisaks sõltumatutele lahendustele on võimalikud ka elektrivõrku ühendatud lahendused, kus tuulegeneraatori toodetav elekter vähendab elekrivõrgust ostetava elektri hulka. Maismaal asuvaid tuuleturbiine saab mitmetesse kohtadesse püsti panna. Head kohad selle jaoks on kõiksugu kõrgendikud. Suuremahuliste tuuleparkide rajamisel otsitakse anemomeetritega sobivat kohta mõnikord lausa aasta aega. Sellises teguviisis pole aga midagi imeks panna, kuna Tuulest toodetav energia tähendab tuulekiirust kuubis. Järelikult annab turbiin tuulekiiruse kahekordistamisel kaheksa korda suurema energiaväljundi ning võimalikult hea asupaik on äärmiselt oluline
Tuuleparke võib ka otse merre ehitada. Meri on tuulepargi rajamiseks tuule kiiruse ja stabiilsuse mõttes ideaalne paik. Merre ehitatatud turbiinid ei pea olema nii kõrged kui maismaale ehitatavad, sest merel ei ole tuule kiirust vähendavaid takistusi ning seal on ka loomulikult tugevamad tuuled kui maismaal.
Tuuleenergia tootmisel ei ole otseselt mitte mingeid keskkonnale kahjulikke mõjusid. Kaudselt mõjutab keskkonda tuulegeneraatorite tootmine ning transport, kuid samamoodi kahjustab keskkonda ka tavaliste elektrijaamade ehitamine ja osade ( korstnad , generaatorid jne) transport. Keskkonnakahjulikkust saab veelgi vähendada muutes tootmisprotsessi tõhusamaks. Oma eluaja jooksul toodab tuuleturbiin keskmiselt 80 korda nii palju energiat, kui kulus selle tootmiseks. Kivisüsil töötava elektrijaama vastav number on 11 ning tuumajaamal 16, kusjuures selles uuringus ei ole arvestatud seda, et fossiilkütused on ise energiaallikad . Seda arvestades oleks viimase kahe elektrijaama energiatootlus miinustes.
Kindlasti on tuuleenergia heaks alternatiiviks riikidele mille energiatootmine baseerub peamiselt fossiilsetel kütustel või energia impordil. Tuuleenergia oleks aga omast käest võtta ning seetõttu aitab säästa ülemaailmseid varusid ning hoida kulutusi madalamal.
Tuulepark Iiri meres
2. Tuuleenergia miinused
Tõsi on, et tuul ei puhu koguaeg, ning tuule vaibumise puhuks vajatakse varuvõimsusi, et elektri tootmine oleks stabiilne ja et keegi ilma ei jääks, tuleb rajada varugeneraatoreid, mis toodavad elektrit fossiilkütuste, nagu gaas või kivisöe baasil. See kõik nõuab aga lisakulutusi.
Tuule kiiruse muutlikkus tekitab lisakulutusi turbiinide poolt toodetud suure koguse energia integreerimisega võrku. Kriitikud väidavad, et see on kallis kuid toetajad kummutavad selle väites, et vahendid selle jaoks on juba ammu olemas ning ka taskukohased ning neid kasutatakse kui mõni suur elektrijaam võrgust välja langeb või siis hiljem tagasi võrku lülitatakse. Kusjuures tuulegeneraatorite poolt toodetav energiakogus on palju väiksem, kui suurtel elektrijaamadel. Kokkuvõttes võib öelda, et tuuleenergia võrku lülitamisel ei teki mingeid suuri majanduslikke kahjusid, mille pärast peaks tuuleenergiat teistest halvemaks pidama . Tuuleenergia osa energia tootmisest kokku on Taanis lausa 20%, olles sellega maailmas esimesel kohal. Tuuleenergia osakaalu viimine üle 20% on praegu siiski alles teoreetilisel tasandil.
Juttu oli ka merre rajatavate tuuleparkide suurest efektiivsusest, kuid sellel on ka omad miinused - tingimused merel on karmid, abrasiivsed ning korrodeerivad, suurendades niimoodi ülalpidamiskulutusi võrreldes maismaal olevate tuuleparkidega. Suured meres paiknevad tuulepargid on juba ehitatud Taani, Iirimaale ning Inglismaale.
Osad inimesed ei taha tuuleparke esteetilistel põhjustel, väites et need rikuvad vaate, kuid samas teevad seda sama tavaliste elektrijaamade kõrged korstnad ja tuumaelektrijaamade hiigellaiad aurukorstnad. Tuulepargi rajamine põllule ei sega mitte kuidagi viljakasvatust, samuti võib tuulepargi rajada karjamaale. Teenindusteed ei võta eriti palju ruumi ning tuuleturbiinid ei vaja ka lisarajatisi. Kuna paljud tuulepargid on mürarikkad, siis inimesed ei taha enda kodukanti tuuleparkide rajamist. Samas on moodsate turbiinide disainimisel sellega arvestatud, ning nad toodavad palju vähem müra. Kõrgemad maismaal asuvad turbiinid peavad öisel ajal lennukite tarbeks sisse lülitama spetsiaalsed hoiatustuled, mis võivad samuti kohalikke elanikke häirida. Mõned tuuleparkide juures elavad inimesed on kurtnud "varjuvõbelemise" üle, mis juthub siis kui vari ja päikesepaiste pidevalt labade liikumise tõttu vahelduvad.
3. Tuuleenergia eestis ja mujal maailmas
Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4…5 m/sek, valdavalt puhuvad lääne- ja kagutuuled ning kõige tuulisem kuu on detsember, kui saartel on tuule keskmine kiirus üle 7 m/sek. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5…6 m/sek, on Eestis palju.
2004. aasta lõpuks oli kogu maailmas installeeritud 47 912 MW võimsuse eest tuulegeneraatoreid. Need andsid küll alla protsendi maailma energiavajadusest, kuid kasv jätkub kiirelt. 2020. aastaks peaks Maailma Tuuleenergia Nõukogu andmeil ulatuma tuuleturbiinide müügimaht 80 miljardi euroni aastas ja samaks ajaks peaks tuuleenergia katma 12 protsenti maailma energiavajadusest. 2005. aasta numbrite järgi oli tuuleenergia osakaal terve maailma energiatoodangus juba 1%. Eesti tootis siis 54 GWh. Eelmisel (2008) aastal tootis Eesti kokku 12 188 GWh elektrienergiat ning tuuleenergiast toodetu moodustas sellest 91 GWh. Kui me ise ei tooda just väga suurt protsenti oma energiast tuuleenergia abil, siis teine jutt on toodetavate tuulegeneraatorite kohta. Praeguseks hetkeks peaks Eestis valmima ca 30% maailmas paigaldatavatest tuulegeneraatoritest. Keskmise tuulegeneraatori võimsus jääb 2 MW kanti ja see peaks rahuldama üle tuhande inimese elektrivajaduse. 2004. aastal installeeriti maailmas tuulegeneraatoreid võimsusega kokku üle 8000 MW. Rahaliselt väljendatuna umbes 8 miljardi euro (125 miljardi krooni) eest.
Kokkuvõte
Kui vaadelda tuuleenergia tootmise plusse ja miinuseid, siis on üsnagi selge, et tuuleenergia osakaalu elektri tootmises peaks veelgi rohkem suurendama. Tegemist on väga keskkonnasõbraliku ning kasumliku tootmisviisiga, kui võrrelda tuulepargi ja elektrijaama püstitamise ning sealt hiljem saadava energia suhteid, siis ei ole kahtlustki, et tuuleenergia on kõvasti kasulikum. Tõsi, asjal on ka negatiivseid külgi, kuid suures jaos on need pigem harjumise asi. Ainuke tõeline miinus on see kui tuult pole, kuid asendada pidev fossiilsete kütuste kulutamine vaid nende mõningate tuulevaiksete hetkede ajal põletamisega, siis sellest tulenev sääst on ilmselge nii maavarade säilimise kui reostuse osas. Seega mõelgem oma planeedi tuleviku peale ja tuuleenergia võimalustele.
Kasutatud allikad

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 69 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

69 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

otipoiss Õppematerjali autor

Tuuleenergia teemal

tuuleenergia alternatiivne energia

Kasutatud allikad

https://bp1.blogger.com/_aOMlRXJXdD8/RXws3sHB7cI/AAAAAAAAAAM/kZZ8YyDFIhM/s1600-h/the-uk-s-first-wind-farm-in-th-3.jpg

Sarnased õppematerjalid

doc

Roheline elektrienergia - Tuuleenergia

Referaat TUULEENERGIA Koostasid: Peeter Loomus Rakvere Ametikool 25. 01. 2009 Tuuleenergia Tuuleenergia on üks mitmetest rohelistest energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Disain Et võimalikult tõhusalt tuule liikumisest energiat toota peavad tiivikud olema hästi disainitud. Võrreld

Füüsika

docx

Rakendusfüüsika - Tuuleenergia

Sisekaitseakadeemia Päästekolledz Sven Veek RS 130 Tuuleenergia Juhendaja Taavi Raadik Tallinn 2014 Mis on tuuleenergia? Tuuleenergia on üks mitmetest rohelistest energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Disain Et võimalikult tõhusalt tuule liikumisest energiat toota peavad tiivik

Rakendusfüüsika

odt

Tuuleenergia referaat - väga mahukas

................................................................................15 5.2.TUULENERGIA EUROOPAS JA MAAILMAS......................................................................16 KOKKUVÕTE............................................................................................................................ 18 KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................................. 19 SISSEJUHATUS Antud referaat on pühendatud Tuuleenergiale üldiselt ja ka selle kasutusele Eestis. Teema valik tulenes sellest, et hetkel on suureks probleemiks globaalne soojenemine, milles süüdistatakse enamasti CO2 taseme tõusu. Energiamaastikul kasutatakse erinevaid elektrijaamu, mille kõrvaliseksprotsessiks on CO2 gaas. Maailm, kui ühiskond, on saanud aru, et tuleb vähendada meie CO2 “sõrmejälge” ja sellest tulenevalt oleme hakanud otsima lahendusi, kus

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Tuuleenergia üldiselt ja tuuleenergia Eestis.

Tuuleenergia Koostas: Klass: Juhendas: Pärnu 2012 Tuuleenergia on üks mitmetest 'rohelistest' energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Nüüd tahan ma teile tutvustada tuuleenergiat tema tänapäevasel kujul. Kõigepealt käsitlen tuulenergiat üldiselt ja lõpupoole annan ülevaate tuuleenergiast Eestis. Et võimalikult tõhusalt tuule liikumisest energiat toota peavad tiivikud olema hästi disainitud, ja siin ei mõtle ma esteetilist vaid pragmaatilist disaini. Võrreldes vanemate põlvkondade turbiinidega on tänapäeval kasutatavate efektiivsus palju suurem. Kui me mõtleme tuuleturbiinidest siis tuleb meile silme ett

Geograafia

docx

Tuuleenergia ja tuulepargid Eestis

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool Ä15KÕ TUULEENERGIA JA TUULEPARGID EESTIS essee Koostaja: Kairi Tetlov Juhendaja: Ain Suurkaev, MA MÕDRIKU 2017 Taastuvenergiale üleminek on maailmas suur trend. Taastuvenergia allikaid on mitmeid nagu näiteks päikeseenergia, laineenergia, tuuleenergia. Käesolevas tekstis uuritakse tuuleenergiat ja selle kasutamist Eestis ning sealjuures selle mõju Eesti majandusele. Olemasolevaid tuulegeneraatoreid on Eestis juba märkimisväärne kogus ning arendamisel ja kooskõlastamisel olevaid suuri tuuleparkide projekte menetletakse, mis näitab, et Eestis mõeldakse palju taastuvenergia kasutamise ning potentsiaali peale. Mis täpsemalt on tuuleenergia ning kuidas ja kui palju kasutatakse seda Eestis?

Maksundus

ppt

Tuuleenergia PPT

Tuuleenergia Ajalugu Tuuleenergiat on inimene rakendanud aastatuhandeid. Veel 20. sajandi alguses olid Eestis tuuleveskid väga levinud. Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli naftakriis. Pärast seda on vastav tehnika kiiresti arenenud. Praeguse tehnoloogia baasil ei ole otstarbekas rajada tuulegeneraatoreid piirkondadesse, kus tuule keskmine kiirus on alla 6 meetri sekundis. Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal. Tuuliku võimsus oli 150 kW. Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis; tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja ViruNigula. Üldine Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid.

Geograafia

docx

Tuuleenergia

Tuuleenergia Tuul on rikkalik energiallikas ja tuuleenergiast on saanud praeguseks tõsiseltvõetav alternatiiv keskkonnakahjulikule fossiilkütusele. Tuuleenergia kasutuselevõtt aitab võidelda kliimamuutustega, kuna tänu sellele saab vähendada õhku paiskuvate kasvuhoonegaaside hulka. See on juba päris populaarne, näiteks 2008. aastal suudeti hoiduda Euroopa Liidu riikides tuuleenergia abil 91 miljonist tonnist CO2 paiskumisest õhku. Pilt 1. Tuulegeneraatorid. https://fp.lhv.ee/images/files/tuulik.jpg Ajalugu Tuuleenergiat on inimene kasutanud aastatuhandeid. On teada, et esimesena kasutasid tuuleenegiat Egpitlased, umbes 5000 aastat tagasi. Sel ajal kasutati tuult laevapurjedes Niiluse ühelt kaldalt teisele sõitmiseks. Esimene tuuleveski ehitati Babüloonias umbes 2000 eKr. Tuulegeneraatorid muutusid populaarseks 1970. aastatel, kui maailmas levis naftakriis, sest see sundis tuuleenergia kasutamisele uuesti mõtlema. P?

Geograafia

doc

Tuuleenergia plussid jka miinused

Tuuleenergia tootmise plussid ja miinused. Pidevalt täienev tehnoloogia tõstab turbiinide kvaliteeti ning vähendab nende hinda. Tuulegeneraator kasutab elektrienergia tootmiseks puhast ja taastuvat looduslikku energiaallikat. Tuul ei saasta keskkonda ega lõpe otsa. Tuuleenergia tehnoloogia areneb kiiresti, turbiinid muutuvad odavamaks ja võimsamaks, sellest tulenevalt langeb taastuva energia abil toodetud elektri hind. Ja Euroopa on kogu selle tehnoloogia keskus. Vajadus puhta energia järele Traditsiooniline elektritootmismeetod tähendab seda, et energia saamiseks tuleb põletada kütust, seejärel paneb kuumusest tekkiv aur pöörlema turbiini, mis omakorda käivitab generaatori. Taoline tehnoloogia kasutab fossiilkütust (põlevkivi, nafta, gaas) või tuumaenergiat. Fossiilkütuse kasutamisega kaasneb väävlioksiidi ja lämmastiku saaste (üks happevihmade põhjustest) ning süsinikdioksiidi saaste, mis aitab kaasa kliimasoojenemisele.

Geograafia

Rohkem sarnaseid