Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„Standardiseerimise põhikursus“ (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
EESTI MAAÜLIKOOL
Tehnikainstituut
Kursusetöö
Õppeaines „Standardiseerimise põhikursus“
TE.0012
Tootmistehnika eriala
TA BAK 3
Üliõpilane “.....“ ...................... 2014.a ....................................... ?
Juhendaja “.....“ ..................... 2014.a ....................................... Lemmik Käis
Tartu 2014
1. Ülesanne - siledate silindriliste detailide istud
Ülesande tingimuste kohaselt on teada standardsed istud:
Põhiava JS6, mille läbimõõt on 122,62mm. Liite moodustunud istus on lõtku
Fc.max==14,6% ja
1) Istu täielik arvutus
Ava JS6
Võll h7
Nimimõõde
Suurim võll
Suurim ava
Väikseim ava
Väikseim võll
Ava ülemine piirhälve
Võlli ülemine piirhälve
Ava alumine piirhälve
Võlli aumine piirhälve
Ava tolerants
Võlli tolerants
Tolerantsi järk
Istu tolerants
Suurim lõtk
Suurim ping
2)
Joonis 1. Silidrite detailsed istud
3)
Antud juhul on tegemist siirdeistuga ja neid kasutatakse liikumatutes, kuid sageli lahtivõetavates liidetes. Need liited peavad olema hästi tsentreeritud ja kaasdetailidel peab olema küllaldane suhteline liikumisvabadus, et saaks sõlme reguleerida või häälestada.
JS/h põhiliselt on need lõtkuga istud, ainult 0.5 ... 6% liidetest tuleb pinguga. Tsentreerimistäpsus ei ole suur, kuid liite osandamine on lihtne ja ei nõua erivahendeid. Sageli kasutatakse neid veerelaagrite istudena. Antud juhul on tegemist siirdeistuga.
4) Istu tähtsus ISO standardi kohaselt
2. Ülesanne - laagriistu arvutus ja tolereerimine
Ülesande eeltingimuste kohaselt on teada radiaal-kuullaagri keskmine välisvõru läbimõõt Dm=80mm ja sisevõru läbimõõt on dnom= 35mm . Samuti on teada, et laagriist on konstrueeritud veorattale ja aeglastel pöörlemiskiirusel.
a)
0-35m6-80H7
välisvõru
Suurim piirmõõde
Vähim piirmõõde
Ülemised piirhälbed
Alumised piirhälbed
Tolerantsid
Suurim lõtk
Väikseim lõtk
Tolerantsi järk
IT7
sisevõru
Suurim piirmõõde
Vähim piirmõõde
Ülemised piirhälbed
Alumised piirhälbed
Tolerantsid
Suurim lõtk
Väikseim lõtk
Suurim ping
Vähim ping
Tolerantsi järk
IT6
3)
Joonis 2. Laagrisõlm ja laagriistude tolereerimise skeem
4) Masinaehituses kasutatakse laagreid praktiliselt igas pöörlevas detailis. Need võivad olla reduktorid, käigukastid , generaatorid. Laagreid kasutatakse ka erinevates tööriistades nagu trellid, treipingid .
Pilt 1. Rattalaager
5)
3. Ülesanne - Liistliite tsentreerimine
Tihe liistliitelise istuga on võllile läbimõõduga d=52mm, istuga t6 istatud ventilaator, mille rummu läbimõõt on D=...... mm ja ist H7 ning rummu pikkus on lr= 70mm
Liistu arvutuslik lauius on b=16mm ja kõrgus h=10mm ning pikkus l=90mm on antud tinglikult .
1) Liistliite tunnussuurused , kui b=16 mm, h=10 mm ja l=90 mm.
a) Liist võllisoones istuga t6/h9
LIIST h9
VÕLL t6
Ülemine piirhälbed :
Alumine piirhälbed :
Suurim piirmõõde :
Vähim piirmõõde :
Tolerantsid :
Tolerantsi järgud :
IT9
IT6
Suurim ping :
Vähim ping :
Joonis 3. Liist võllisoones istuga t6/h9
b) Liist rummusoones istuga H7/h9
RUMM H7
LIIST h9
Ülemine piirhälbed :
Alumine piirhälbed :
Suurim piirmõõde :
Vähim piirmõõde :
Tolerantsid :
Tolerantsi järgud :
IT7
IT9
Suurim lõtk :
Vähim lõtk :
Istu tolerants :
Joonis 4. Liist võllisoones istuga H7/h9
2) Liistliide ots- ja külgvaates
Joonis 5. Liistliide ots ja külgvaates
3) Tähistus :
4. Ülesanne
A1=80+/- 0.00014
A2=80+/- 0.00014
A3=30+/- 0.0001
A4=7+/- 0.00006
A5=5+/- 0.00006
A6=1.18+/-0.00006
A0=6+/-0.00006
Ai=209.18 +/- 0.00062
Joonis 6. Mõõteahel
2) Lahendada pöördülesanne halvima juhu -meetodil
Lõpplüli nimimõõde:
Lõpplüli ülemine
Lõpplüli alumine
EIA=-0.00124mm
Lõpplülide tolerants
TA=0.00124+0.00124=0.00248mm
∑TA=0.00248mm
+0,00248
A0=6
-0,00248
Vasakule Paremale
Standardiseerimise põhikursus #1 Standardiseerimise põhikursus #2 Standardiseerimise põhikursus #3 Standardiseerimise põhikursus #4 Standardiseerimise põhikursus #5 Standardiseerimise põhikursus #6 Standardiseerimise põhikursus #7 Standardiseerimise põhikursus #8 Standardiseerimise põhikursus #9 Standardiseerimise põhikursus #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 216 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kriss20 Õppematerjali autor
Tegemist on kursusetöö lahendusega

Sarnased õppematerjalid

Standardiseerimine kursusetöö
7
docx

Standardiseerimine kursusetöö

Eesti Maaülikool Tehnikainstituut Kursusetöö õppeaines ,,Standardiseerimise põhikursus" TE.0012 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: ,,....." ................. 2015. a ....................................... Juhendaja: ,,....." ................. 2015. a ....................................... Lemmik Käis Tartu 2015 1. ülesanne Ava H5 Võll h4 GuH =250,020 mm GuS=250,00 mm Suurim piirmõõde GlH =250,000 mm GlS

Tootmistehnika alused
Istu arvutus variant 11
6
docx

Istu arvutus variant 11

Merilyn Tohv ISTU ARVUTUS KODUNE TÖÖ NR. 1 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI 21 Juhendaja: dotsent: Karl Raba Esitamiskuupäe v: Allkiri: Tallinn 2015 SISUKORD KODUNE TÖÖ NR. 1 - ISTU ARVUTUS JA SKEMAATILINE KUJUTAMINE 2.1 Lähteülesanne............................................................................................ 2.2 Lähteandmed: lähtevariant nr. 11.............................................................. 2.3 Arvutuskäik................................................................................................. 2.4 Kokkuvõte................................................................................................... 2.5 Järeldused.........................................................

Masinamehaanika
ISTU ARVUTUS
4
docx

ISTU ARVUTUS

Anton Adoson ISTUARVUTUS KODUNE TÖÖ NR. 02 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Karl Raba Esitamiskuupä 2015-09-22 ev: Allkiri: Tallinn 2015 KODUNE TÖÖ NR. 2 - ISTU ARVUTUS 2.1 Lähte ülesanne Leida lähteandmetega [2.1] määratud istu tolerantsid, teha istude arvutus kujutada ist skemaatiliselt, sobivas mõõtkavas ja anda istu kompleksne tähis, mis koostejoonisele Ava Võll Nimetus Tähis Suurus Tähis Suurus (mm) (mm) 1. Nimimõõde N 100

Mõõtmine
Tolerantside ülesanded
23
doc

Tolerantside ülesanded

Sander Schmidt KODUSED ÜLESANDED Õppeaines: TOLELEERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm KMI-21 Juhendaja: lektor Mait Purde Tallinn 2011 Ülesanne nr. 1 Lähteandmed: Ø90N6/h5 Lahenduskäik: N 6 0 , 016 1. Ø90 0 , 038 h5 0 , 015 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 90 d 90 2. Ülemine piirhälve ES -0,038 es 0 3. Alumine piirhälve EI -0,016 ei -0,015 4. Suurim piirmõõde Dmax 89,984 dmax

Masinatehnika
Mõõtmestamine ja tolereerimine
65
pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb

Mõõtmestamineja tolereerimine
Tolereerimise kodutööd
52
pdf

Tolereerimise kodutööd

INSENERI EETIKA KOODEKS 1. Insener on erialases tegevuses kohustatud arvestama teaduse ja tehnika mõju inimkonnale ja looduskeskkonnale ega tohi tööülesannete täitmisel unustada vastutust ühiskonna ees. 2. Insener töötab ja suhtleb vastavalt Euroopa maade käitumisnormidele ja pöörab erilist tähelepanu endaga koos töötavate inimeste kutsealaste õiguste ning väärikuse austamisele. 3. Insener kohustub oma tegevuses juhinduma järgmistest eetilistest tõekspidamistest. Isiklik eetika 1. Insener hoiab oma erialased oskused tasemel, mis võimaldab tal oma erialal osutada rahvusvahelisel tasemel tööalaseid teenuseid. Ta austab oma töökohamaa seadusi. 2. Tema professionaalsed omadused ja ausus peavad tagama erapooletu suhtumise tööalastesse analüüsidesse, hinnangutesse ja otsustustesse. 3. Ta peab kinni kõigist lubadustest ja teabe mittelevitamise kokkulepetest, millega ta on vabatahtlikult nõustunud. 4. Ta peab olema pühendunud inseneritööle ja võtma osa

Mõõtmestamine ja tolereermine
Masinaelemendid teooria - KT 1
20
docx

Masinaelemendid teooria - KT 1

osa 1. Masinaelementide valdkond ja selle põhiprintsiibid 1. Mis on põhiliseks inseneri vastutuseks masinate ja konstruktsioonide projekteerimisel? MASINAD ja APARAADID, SEADMED jne.peavad töötama TÕRGETETA ja OHUTULT!!! 2. Mis on tehniline süsteem ja millistest komponentidest see koosneb? Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.). Koosneb erineva:- kuju, - otstarbe ja- ööpõhimõttega MASINAELEMENTIDEST. 3. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas seda liigitatakse? MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid. Üldmasinaelemendid(Liited, Ajamite Komponendid, muud) , Erimasinaelemendid. 4. Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev det

Masinaelemendid i
Tootearendus
36
doc

Tootearendus

Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõnikord kogunisti unikaalsed t?

Masinaelemendid i, ii




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun