Sillapää Mõisapark (0)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Arti Unt
Maastikuarhitektuuri ajalugu
Referaat
Juhendaja – Rutt Sööt
Tartu 2010

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 4
Mõisa ajalugu 5
Sillapää mõisapark 8
Kokkuvõte 11
Kasutatud allikad 12

Sissejuhatus

Valisin oma uurimustööks Sillapää mõisapargi, kus olen ise mitmeid kordi käinud väga kaunist looduspilti nautimas. Ja juba varasematel pargi külastustel tekkis endale palju küsimusi pargi kohta, millele sain vastuseid uurimustöö käigus.
Referaadis kirjutan lühikokkuvõtte Räpina mõisa ajaloost, seejärel pargi kujundajast, olemusest, vaadetest, kujundusest, stiilist ja ka erinevatest puude ja põõsaste liikidest.
Töö eesmärgiks seadsin saada ülevaade pargi olemusest, ajaloost ja kujundusest.
Referaadi koostamisel kasutasin Sillapää pargiga seonduvaid kirjalikke materjale, vähesel määral ka interneti lehekülgi.
Referaadis esinevad pildid on võetud internetist.

Mõisa ajalugu

Eestimaa kagusopis, Peipsi-äärsetel rannamadalikel, jõgede ja järvederohkel alal on läbi aastasadade mänginud olulist osa maa poliitilises ja majanduslik-kaubanduslikus elus just see Räpina mõis (vt. joonis 1) (mõisa peahooneks on Sillapää loss). Siit metsatagusest viisid maa- ja veeteed Pihkva - ja Novgorodimaale. Hilisemal ajal puutusid Räpina alla jääva Võhandu jõe suudmes Salusaares kokku kolme kubermangu piirid: Peterburi, Pihkva ja Liivimaa, seetõttu toimus ka siinsetel aladel suurem kauplemine . Mõis on läbi aegade olnud majanduslikust vaatevinklist vaadates keskmike hulgas: 1585. a. andmetel kasvatati mõisas lina, rukist, otra , kaera, hernest ja tatart. 1610 . a. oli Räpina all märgitud 10 veskit ja 15 küla
9. jaanuaril 1710. a. toimus mõisa lähistel Põhjasõja üks otsustavamaid sündmusi- Erastvere lahing, milles Peeter 1. väed saavutasid kaaluka võidu. Sellest ajast peale algasid ümberkorraldused ja pidev juurde ehitamine: ehitati välja 18 toaga puidust härrastemaja, kaks õlgkatusega elamut teenijatele, häärberid, jääkeldrid, sepikoda, viinaköök, tallid nuumhärgadele, eraldi saunad talurahvale ja härrastele, hobusetallid, rehed, küünid ja veski - ühtekokku 46 erineva otstarbega rajatist. Aastatel 1805-1823 kujundati Räpinas Võhandu kaldal välja suurejooneline inglise stiilis park. ( Maiste 1996:130-133)
Joonis 1. Räpina mõis (räpina mõis.www)
Uus ajajärk Räpina mõisa ajaloos sai alguse 1836. a., kui valdus mõisa kompleks müüdi G. Chr. E. v. Richterile, kes oli väga rikas ja haritud mees. Kogu elu mõisas läks ülesmäge. Sel ajal ehitati Räpinasse, Võhandu jõe poolkaare kujulisele neemikule suurejooneline hilisklassitsistlik ansambel . Ehitati juurde kõrvalhooneid, viid lõpule inglise stiilis pargi kujundamine, mis kuni tänaseni on dendroloogiliselt üks Eestimaa rikkamaid.
Hiljem oli mõis pikalt v. Siversite omanduses , kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander v. Sivers. Võõrandamisjärgselt asutati mõisahoones aianduskool, mille järglane tegutseb Räpinas praegugi, kuigi ta on kolinud uutesse hoonetesse. Kooli tarbeks ehitati mõisahoone 1930tel aastatel täiskahekorruseliseks. Kaasajal asub hoones vallavalitsus ning koduloo- ja aiandusmuuseum. Võhandu jõele 18. sajandil rajatud paberiveski arenes 19. sajandi lõpul paberivabrikuks, mille hoonestus asub veskipaisu juures jõe vasakul kaldal. 1870. aastal muretseti vabrikusse paberimasin, mis hakkas muuhulgas valmistama raha- ja dokumendipaberit - algselt Tsaari-Venemaa, hiljem aga Eesti Vabariigi jaoks. Suur osa tsaarirublasid ning kõik 1930te aastate Eesti kroonid trükiti Räpina paberile. Paberivabrik ning ka tollane väike paberimasin töötavad tänaseni, asutamisaasta 1734 teeb sellest Eesti vanima paberivabriku, mis on muutunud kaasajal ka turismiobjektiks. (Maiste 1996: 299-303)

Sillapää mõisapark

Läbi aegade on praegune Sillapää lossi park kandnud erinevaid nimesid. Teda on kutsutud ja nimetatud Räpina pargiks, Aianduskooli pargiks, Sillapää lossi pargiks aga kohaliku rahva suus on ta käibele jäänud ikka tehnikumi pargi nime all.
Vanade parkide asukoha valikul on olnud üheks määravaks teguriks veekogu olemasolu või viimase lähedus rajatavale pargile. Sillapää lossi dendropark asub looduslikul poolsaarel ja on ühelt poolt piiratud Võhandu jõe ning teiselt poolt Räpina paisjärvega. Pargi täpsed rajamise aastad pole kahjuks kindlalt teada. Kujundamisel on kasutatud kolme stiili: inglise park, prantsuse park ja metsapark. (Sillapää mõisapark.www)
Joonis 2. Sillapää mõisapark (sillapää mõisapark.www)
Lossipargi autoriks sai tuntud baltisaksa aednik Moritz Aleksander Walter von Engelhardt, kelle kujundatud on peale Räpina Sillapää veel Õisu, Luua, Pühajärve, Kärstna ja hulk teisi Liivimaa mõisaparke. Põhja-Lätis on umbes 40 tema kujundatud parki. Walter von Engelhardti loomingut hinnatakse Euroopas kõrgelt ja teda peetakse Saksamaal Düsseldorfi aiakunstnike koolkonna rajajaks 20. sajandi algul. Nimelt siirdus ta 1905. aastal Baltikumist Düsseldorfi linnaaednikuks.
Pargi hooneesisele osale jääb avar ja pikk pargiaas, mis lõpeb eemal jõe veepeegliga. Optiliselt jätkub pargiaas sealt edasi maastikupargile iseloomuliku aknaga pastoraalsesse maastikku . Pargiaasa piiravad kahelt poolt ebakorrapäraselt lainjalt istutatud madalad põõsaste ja püsilillede rühmad, nende taga kohati kõrgemad põõsad ning oskuslikult valitud liikidest vabakujuliselt kasvavad puud. Esiplaanile häärberi ette on sümmeetriliselt kahele poole istutatud nõeljatest siberi nulgudest tugevad tumerohelised puurühmad.
Mida kaugemale Sillapää lossist, seda õrnema, heledama ja isegi hallima lehestikuga istutusmaterjali on kasutatud. Nõnda saavutatud optilise efektiga mõjub pargiaas veelgi pikema ja avaramana.
Joonis 3 Sillapää park (sillapää mõisapark.www)
Sillapää pargiaasa krooniks on vaade peasissepääsu trepilt. See on hilisklassitsismile iseloomulik piltmaastik: pitoreskne peisaaþ on aiakunsti võte, kus maastikku vaadeldakse kui raamitud pilti. Raam tekib lossi peaukse kohal asuvat rõdu toetavast neljast sambast ja rõdu enda põrandakonstruktsioonist.
Peahoonest põhja poole jääv pargiosa selsamal jõe ja paisjärve vahelisel poolsaarel vaheldub märksa väiksemate pargiaasade ja tihedamalt istutatud aladega metsapark, kus harilik pärn, vaher, saar ja tamm annavad ohtralt järelkasvu.
Sillapää lossipark on üle 600 puu- ja põõsaliigiga üks liigirikkamaid Eestis. Mainitud kodumaiste liikide kõrval kasvab siin veel harilikku hobukastanit, mandþuuria, aprikoosipuu, alpi kuldvihm, amuuri korgipuu ja palju teisi haruldasi ning ka külmaõrnu liike, kui arvestada Räpina asukohta . Kõigele lisaks pesitseb pargis üle 60 erineva linnuliigi ja ka erinevaid loomaliike , nagu näiteks oravad, siilid , tuhkrud, nirgid, nahkhiiri, kopraid ja saarmaid.
Joonis 4. Sillapää mõisapark (Sillapää mõisapark.www)
Pargi lõpetab põhjatipus väheldase künka otsas asuv sõõrja põhiplaaniga klassitsistlikus stiilis valgerotund- pargitempel, mida rahvasuus kutsutakse ka Musitempel. (vt. joonis 6)
Joonis 5 Musitempel (delfi.www)
Sillapää pargi eest on kenasti hoolt kandnud siin 1924. aastast lossis paiknenud aianduskool. Viimastel aastatel on hakatud tasapisi pargi vanu okaspuid uuendama ja tänavu on alustatud pargi rekonstrueerimisprojekti koostamist. (Eesti Loodus. 2010. 66-69)

Kokkuvõte

Antud töös tõin ülevaate Sillapää lossipargist ja üleüldiselt ka kogu mõisa ajaloost. Räpina mõis asutati 1582. a. ja seal on läbi aastasadade teostatud juurde ehitusi , mille käigus on lisandunud palju ehitisi nagu näiteks häärberid ja härrastemajasid aga mõisa krooniks on siiski Sillapää loss ja selle park. Praegusel hetkel asub hoones vallavalitsus ning koduloo- ja aiandusmuuseum.
Pargi kavandas 19. sajandi algul arhitekt Walter Moritz Aleksander von Engelhardt. Kujundamisel on kasutatud kolme stiili: inglise park, prantsuse park ja metsapark. Peahoonest põhja pool asuv paisjärve kallas kujundati suureks kauniks pargiks. Selle lõpetab põhjatipus väheldase künka otsas asuv sõõrja põhiplaaniga klassitsistlik pargitempel, mida kaasajal kutsutakse Musitempliks. Mõisa park on kenasti hooldatud ning seal asub väga palju võõrpuuliike, neist haruldasemad on must mänd, valge mooruspuu , ida- jugapuu , sahhalini ja kaukaasia nulg, mägi-ebaküpress, mandžuuria aprikoosipuu, kollane suhkrukask jt. Pargi hooldamisega tegeleb suures osas sealne Räpina Aianduskool oma õpilastega.
Antud referaadi koostamine andis mulle tohutult palju lisainformatsiooni nii Räpina mõisa ja selle pargi kohta kui ka üleüldse Eesti mõisade kohta. Tegemist on siiski meile väga tähtsa pärandiga ja mul on ääretult hea meel, et on suudetud säilitada ja renoveerida selliseid mõisaid koos parkidega.

Kasutatud allikad

Delfi. [ http://pilt.delfi.ee/en/show_original/2307117/ ] (10.01.2011)
Maiste, J. 1996. Eestimaa mõisad. Tallinn: Kunst. (06.01.2011)
Räpina mõis. [ http://rapina.ee/images/stories/unustatudmoisad/loss.jpg ] (06.01.2011)
Sillapää mõisapark. [ http://www.ak.rapina.ee/?cab=58&tekst=10034 ] (06.01.2011)
Tallinn, T.( 2010). Räpina mõisad ja nende pargid. – Eesti Loodus, 6/7, 66-69 (06.01.2011)
12